Avaliku halduse esseed (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Ühiskond

põhiseadust eirata. Peamiseks seadusloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Vältimaks vastuolusid, määratakse kindlaks igaühe juriidiline pädevus. Pädevus näitab, kui iseseisev on mingi organ õigusloomes ning millistes valdkondades ja millise mõjujõuga dokumente ta tohib vastu võtta. Õigusaktidest kõige tähtsamad on seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid ­ määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused

Ühiskonnaõpetus

28

docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist ­ valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. Aasta jooksul (see on instit

Ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

o Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. o Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad ­ roheline maailmavaade. 5. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine lk.74-77, valimiste tulemused lk.78-79. lk. 64-79 Valimisõiguse põhiprintsiibid: o VABAD VALIMISED- Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks

Ühiskonnaõpetus

25

docx

Riik ja erinevad organid

liidus väljendus liiduvabariikide suveräänsus nende õiguses astuda välja nsv liidust ehkki see õigus oli formaalne tegelikult ja puudus juriidiline mehhanism selle õiguse realiseerimiseks. peeti seda siiski vajalikuks. Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus on poliitiline institutsioon, mis täidab oma võimu funktsioone riigi piiratud haldusterritooriumil. (nt linnas, maakonnas või vallas.) Oma iseloomult on kohalik omavalitsus dualistlik institutsioon. ühelt poolt on ta riikliku halduse üks lüli, mis luuakse riikliku tahte teostamiseks riigi teatud haldusterritooriumil. Kohaliku omavalitsuse territoriaalsed piirid määrab tavaliselt mitte suva, vaid looduslikud, majanduslikud ja ajaloolised tõsiasjad, mis seovad teatud piirkonna elanikke elanikke omavahel tihedamalt kui naaberpiirkondade elanikkonnaga. Kuivõrd omavalitsus moodustatakse omavalitsuspiirkonna kodanike poliitilise tahteväljendusega ja ta täidab oma ülesandeid suhteliselt iseseisvalt. Siis

Riigiõpetus

13

doc

Kordamine Ühiskonna eksamiks

Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära panemisega, koostöö on nõrkuse

Ühiskonnaõpetus

11

docx

Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused

21 Riigikogu liikmel, presidendil. 3. Eesti Põhiseaduse kesksed väärtused ja aluspõhimõtted. V: Eesti põhiseaduses on ülim väärtus inimene, tema õigused ja vabadused ­ neid tuleb alati eelistada otstarbekusele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4. Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi

Riigiõigus

7

docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. 2.4. Teised õigusaktid Peamiseks seaduseloojaks on parlament, kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid. Seadusega korraldatakse mõnd avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid: määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. SKEEM VÕI TABEL ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA ÕIGUSAKTID VÕTAB VASTUÕIGUSAKTIDE LIIGID Rahvusvahelised organisatsioonidRahvusvahelised õigusaktid, mis ratifitseeritud Riigikogus (konventsioonid ja lepingud)EV kodanikudPõhiseadusEV RiigikoguSeadusedEV President

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Ühiskonna valitsemine

avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest ) Survegruppide liigid:  - kategooriakaitse grupid ­ näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid ­ keskkonnakaitsjad ­ näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/ Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) 4.2. Sotsiaalne liikumine ­ erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. ­ feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)