Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avalik õigus, Eraõigus (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust?
  • Mis on riigiõiguse peamine allikas?
  • Mis on karistusest vabanemise peamised alused?
  • Kuidas te sisustate mõistet "objektiivne tsiviilõigus"?
  • Mis on tsiviilõiguslik tehing?
  • Millised on peamised võõrandamislepingu liigid?
  • Mis on kinnisasi?
  • Mis on pärimine seaduse järgi?
  • Kuidas te liigitate põhiõigusi vabadusi ja kohustusi riigiõiguses?
  • Millised on peamised tsiviilõiguse allikad?
  • Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses?
  • Mis on vallasasi?
  • Kes on teie sugulased perekonnaõiguse alusel?
  • Mis on pärimine ja kuidas saab pärida?
  • Milline on eraõiguse süsteem?
  • Kuidas võib liigitada põhiõigusi vabadusi ja kohustusi?
  • Kes võivad esineda halduskandjatena kohaliku omavalitsuse tasandil?
  • Kuidas te eristate kuritegu ja väärtegu?
  • Mis on subjektiivne tsiviilõigus?
  • Millised on kindlustuslepingute olulisemad tunnused võlaõiguses?
  • Mis on ostueesõigus asjaõiguses?
  • Mis on abielu perekonnaõiguse alusel?
  • Mis on testament ja millistes vormides võib see esineda?
  • Mis on haldusmenetlus haldusõiguses?
  • Millised on põhikaristused väärtegude eest karistusõiguses?
  • Millised tehingud on tühised tsiviilõiguse alusel?
  • Kes on õiguskorras eraõiguslikud juriidilised isikud?
  • Kuidas te määratlete "lepingu" mõiste võlaõiguse alusel?
  • Mis on kaasomand asjaõiguses?
  • Kes on teie hõimlased perekonnaõiguse alusel?
  • Mis on pärand pärandamisõiguse alused?
  • Millised on karistused kuritegude eest?
  • Milline tehing on näiline tehing?
  • Kellele annab õiguskord avalik- õigusliku isiku staatuse õigussuhtes?
  • Millised on peamised teenuste osutamise lepingud võlaõiguses?
  • Milline omand on ühisomand?
  • Millised on abielu olulisemad põhimõtted perekonnaõiguses?
  • Kes saab olla pärija pärimisõiguse alusel?
Variant 1
  • Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda – avalikku õigust ja eraõigust?
    Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus,
    Riigi- ja konstitutsiooniõigus
    Haldusõigus
    Kirikuõigus
    Kriminaalõigus
    Kohtu- ja protsessiõigus
    Finantsõigus
    Sotsiaalõigus
    Eraõigus:
    • Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus)
    • Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus)
    • Tööõigus

    Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda, et õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevad üksikisikute erahuvidest. Praktikas õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse .Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega.
  • Mis on riigiõiguse peamine allikas?
    Riigiõiguse peamine allikas on põhiseadus. Samuti on riigiõiguse aluseks põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõigus määrab ära valitsemise korra.
  • Milliseid suhteid reguleerib haldusõigus ehk mis on haldusõiguse reguleerimise ese?
    Haldusõigus reguleerib halduskandjate moodustamist, eriti nende legiteerimist. Haldusõigus reguleerib ka halduskandjate pädevust ning nende omavahelist suhete korraldust.
  • Mis on karistusest vabanemise peamised alused?
    Karistusest vabastamine võib toimuda juba isiku süüdimõistmisel või karistuse kandmise ajal. Mõlemal juhul on võimalik karistusest vabastada tingimusi või tingimusteta. Vangistusest tingimusi vabastamise puhul on tegemist vangistuse alternatiividega, mille eesmärk on vältida reaalse vangistuse kohaldamist.
    Kohus võib süüdimõistva kohtuotsuse langetamisel määrata, et süüdlasele määratud karistus jäetakse tema suhtes tingimisi kohaldamata. Seda juhul, kui ta leiab, et karistuse täideviimine ei ole otstarbekas, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Tingimisi vabastamine tähendab seda, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu , vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele. Kohus võib süüdimõistetu allutada ka käitumiskontrollile, mille nõuete rikkumisel võib ta samuti pöörata karistuse täitmisele. Karistusest võib tingimisi vabastada, kui mõistetud karistuseks on tähtajaline vangistus või rahaline karistus. Kohus võib karistusest teatud juhtudel vabastada ka mittetingimuslikult – nt. kui kurjategija on kuriteo tagajärjel saanud ka ise raskelt kannatada. Samuti alaealise karistusest vabastamine alusel ning selle asemel mõjutusvahendite kohaldamine (näiteks erikool).
    Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine on võimalik tähtajalise ja eluaegse karistuse puhul. Vabastamine sõltub juba ärakantud karistuse kestusest. Määratakse katseaeg ning vabastatud isik allutatakse ka käitumiskontrollile.
  • Kuidas te sisustate mõistet “objektiivne tsiviilõigus”?
    Objektiivne tsiviilõigus on üldine tsiviilõigus – Reeglid, seadused, määrused. Põhiõiguslikud printsiibid , normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
  • Mis on tsiviilõiguslik tehing? Esitage ka mõni näide!
    Tsiviilõiguslik tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele sunatud tahteavaldus . Eristame ühepoolseid tehinguid (nt. testament ) ja mitmepoolseid tehinguid (nt. leping).
    Samuti saab tehinguid jaotada sisu poolest varalisteks tehinguteks (nt. ostu/müügi tehing) ja isiklikeks tehinguteks (nt. abielu).
  • Millised on peamised võõrandamislepingu liigid?
    Müügilepingud ja kinkelepingud
  • Mis on kinnisasi ?
    Kinnisasi on maapinna piiritletud osa – maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud on vallasasjad.
  • Mis on abieluvaraleping ning mis on selle lepingule esitatud peamised nõuded perekonnaõiguses?
    Abieluvaraleping on mehe ja naise vaheline leping, mis reguleerib nende varasid abielu ajal. Kui leping on olemas, siis saavad mõlemad osapooled lahutuse korral lepingus kindlaks määratud osa ning neil pole õigust teise poole varale. Enne abielu on kõik ostetud varad iga inimese isiklik vara.
  • Mis on pärimine seaduse järgi?
    Pärimine on oma vara (kinnis- ja/või vallasasjade) jätmine oma seadusjärgsetele pärijatele. Nendeks võivad olla õed, vennad, lapsed, abikaasa või testamendi alusel ka mõni kõrvaline isik (mitte veresugulane ega abikaasa).
    Variant 2
  • Nimetage peamised avaliku õiguse harud Eesti õigussüsteemis!
    Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus.
  • Kuidas te liigitate põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi riigiõiguses? Tooge näide ühest põhiseaduslikust vabadusõigusest.
    Põhiõiguse, vabadusi ja kohustusi saab liigitada:
  • Kandjate e. subjektide alusel (Kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused; kodanikuõigused)
  • Sisu alusel (Vabadus- ja võrdsusõigused, kaitseõigused)
    Põhiseaduslik vabadusõigus on näiteks vabadus eneseteostusele, see kuulub igaühele.
  • Nimetage kolm riigihalduse kandjat haldusõiguses
    Parlament, saadikud, õiguskantsler
  • Milliseid suhteid reguleerib karistusõigus, ehk mis on karistusõiguse reguleerimise ese?
    Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus reguleerib süütegusid – kuriteod ja väärteod.
  • Millised on peamised tsiviilõiguse allikad?
    Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika .
  • Mis on esindus ?
    Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel:
    • tehinguga antud esindusõigus ( volitus )
    • seadusjärgne esindusõigus

  • Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses?
    Üüri ja rendilepingud
  • Mis on vallasasi ?
    Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto. Vallasasjad jagunevad kaheks:
    • asendatav vallasasi (raha, puit, ehitus-, metsamaterjal) ja
    • asendamatu (kunstiteos)

  • Kes on teie sugulased perekonnaõiguse alusel?
    Ülenejad (ema, isa, vanaema, vanaisa),
    Alanejad (lapsed, lapselapsed )
    ja horisontaalset liini pidi ka õed-vennad.
  • Mis on pärimine ja kuidas saab pärida?
    Pärimine on inimese surmajuhtumi järel tema kinnis- ja vallasasjade jagamine. Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad). Pärimisleping erineb testamendist selle poolest, et sellega määratakse pärijale ühtlasi ka mingi kohustus, näiteks hoolitseda pärandaja eest kuni tema surmani vms., testament määrab pärijad ilma tingimusteta.
    Variant 3
  • Milline on eraõiguse süsteem? Nimetage vähemalt 3 eraõiguse haru.
    Eraõigus jaguneb:
    • Tsiviilõiguseks (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus)
    • Kaubandus- ja majandusõiguseks (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, pangandusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitseõigus
    • Tööõiguseks

  • Kuidas võib liigitada põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi? Nimetage ja sisustage üks põhiseaduslik võrdõigus.
    Põhiõiguse, vabadusi ja kohustusi saab liigitada:
  • Kandjate e. subjektide alusel (Kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused; kodanikuõigused)
  • Sisu alusel (Vabadus- ja võrdsusõigused, kaitseõigused)
    Põhiseaduslikud võrdõigused on näiteks kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele, igaühel on õigus oma õiguste või vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse, kellegi au ega head nime ei tohi teotada, igaühel on õigus elule, eneseteostusele, kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. (Kehtivad nii kodanikele kui välismaalastele, kõik on võrdselt kaitstud)
  • Kes võivad esineda halduskandjatena kohaliku omavalitsuse tasandil?
    Kohaliku omavalitsuse tasemel võivad halduskandjatena esineda näiteks kohaliku omavalitsuse üksused ( vallad ja linnad), avalik-õiguslikud asutused, avalik-õiguslikud sihtasutused, eraõiguslikud isikud.
  • Kuidas te eristate kuritegu ja väärtegu?
    Kuriteod – õiguserikkumised, kus õigussuhte subjektid on oma käitumisega jätnud täitmata kriminaalõigustiku normi, keelu või kohustuse. Väärteod – süüteod, mis pannakse toime haldusõigusega kaitstud suhete sfääris.
  • Kirjeldage, kuidas tava käsitleda tsiviilõiguse allikana !
    Esmase tsiviilõiguse allikana tuleb nimetada põhiseadust ja see põhineb 1938. aastal jõustunud põhiseadusel, nii et 1992 vastu võetud põhiseadust ennast võib pidada tava taastamiseks. Ja samuti on üheks tsiviilõiguse allikaks kohtupraktika, millel põhineb õigustatud ootus, et kohtud tõlgendavad seadust sarnaste olukordade jaoks ühetaoliselt.
  • Mis on subjektiivne tsiviilõigus?
    Subjektiivne tsiviilõigus on konkreetsele isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Selline õigustus tuleneb objektiivsest tsiviilõigusest.
    Näiteks on igal omanikul õigus asja vabalt vallata , kasutada ja käsutada ning samas nõuda kõigilt teistelt nende õiguste austamist. Kui kellegi omandit rikutakse (näiteks asja kahjustatakse), on selle asja omanikul õigus nõuda kahju hüvitamist.
  • Millised on kindlustuslepingute olulisemad tunnused võlaõiguses?
    • Seaduse dispositiivsuse põhimõte
    • Hea usu põhimõte
    • Mõistlikkuse põhimõte

  • Mis on ostueesõigus asjaõiguses?
    Ostueesõigus on kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostuõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.
  • Mis on abielu perekonnaõiguse alusel?
    Abielu on mehe ja naise vabal tahtel põhinev, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendus, mis on tähtajatu.
  • Mis on testament ja millistes vormides võib see esineda?
    Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendid saab jagada:
    • Notariaalseteks testamentideks

  • Notar koostab ja annab nõu
  • Pärandaja koostab ja viib notari juurde kinnises ümbrikus hoiule. Ka notar ei tea sisu.
    • Kodusteks testamentideks

  • 2 tunnistajat kinnitavad oma allkirjadega, et testamendi tegija on allakirjutamise momendil teovõimeline ja otsustusvõimeline. Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu, küll aga peavad nad olema teadlikud, et nad kirjutasid alla testamendile.
  • Omakäeliselt kirjutatud testament. Allkirjastatud. Kehtib 6 kuud.
    Variant 4
  • Millised on olulisemad põhimõtted avalikus õiguses ja avalik- õiguslike suhete õiguslikel reguleerimisel?
    • Tavaõigus, mis tekib:
      • pikaajalise ja ühetaolise tava kaudu ja
      • asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv. Tavaõigusel on piiratud tähendus
    • Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast “konkretiseeritud riigiõigust”.
    • Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele.
    • Tuletised nn. õiguspõhimõtetest: halduse üldpõhimõtted

  • Kes on põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste kandjad põhiseaduse alusel
  • Kandjad e. subjektid on kõik ja igaüks, sest põhiõigused, vabadused ja kohustused on kõigile ja ügaühele. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele, igaühel on õigus oma õiguste või vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse, kellegi au ega head nime ei tohi teotada, igaühel on õigus elule, eneseteostusele, kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. (Kehtivad nii kodanikele kui välismaalastele, kõik on võrdselt kaitstud)
  • Kodanikud. Õigus valida, õigus olla valitud. Eesti kodanikul on õigus valida vaba tegevusala , elukutse, töökoht. Ametikohad riigiasutustes , kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel Eesti kodakondsetega. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata ja takistada teda Eestisse asumast.
  • Mis on haldusmenetlus haldusõiguses?
    Haldusmenetlus on menetlus (arutlus, diskussioon õiguse leidmiseks), mis on seotud füüsilise isiku haldavate asjadega, et heaolu eest seista.
  • Millised on põhikaristused väärtegude eest karistusõiguses? Füüsilisele isikule rahatrahv , mis määratakse baassumma (60 krooni) kordsetes ja arest kuni 30 päeva., Juriidilisele isikule trahv 500 – 500 000 krooni.
  • Millised tehingud on tühised tsiviilõiguse alusel? Tühised tehingud tsiviilõiguses on lepingud , mis on valesti koostatud, mis ei vasta nõuetele, aegunud lepingud, võlakirjad. Tehingud, millel puudub vastav notariaalne osa või mis on muul viisil kehtetu , aegunud või valesti koostatud.
  • Kes on õiguskorras eraõiguslikud juriidilised isikud?
    Eraõiguslikud juriidilised isikud on kajastatud äriregistris. Neil on põhikirjad ja ühingulepingud. Näiteks OÜ või AS, tulundus või MTÜ, füüsilisest isikust ettevõtja jne.
  • Kuidas te määratlete “lepingu” mõiste võlaõiguse alusel?
    Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool (ed) kohustub/kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt lepingusõlmimise ettepaneku tegemisega ja selle vastuvõtmisega. Lepingu sõlmimisel tuleb järgida ka vorminõudeid. Võlaõiguses on kasutusel üürilepingud, rendilepingud, ostu- ja müügi-lepingud. Igas lepingus on vastavad punktid, mis on mõeldud täitmiseks. Paljudel juhtudel nõutakse lepingu sõlmimisel ka tagatisi, käendajaid, garantiid ja käsiraha. Kui üks osapool ei kanna õigel ajal raha üle on teisel õigus nõuda leppetrahve ja viivist.
  • Mis on kaasomand asjaõiguses?
    Kaasomandi puhul on kindlaks määratudud erinevatele omanikele kuuluvad mõttelised osad väljendatuna murdosana ajast, mis ei ole piiritletud reaalsuses. Kaasomanik võib oma mõttelist osa käsutada st. seda võõrandada, pärandada, pantida jne. Kaasomandi kasutuskord ja valduse teostamine toimub reeglina kaasomandi kokkuleppel.Kaasomand on näiteks korteriühistu liikmetele kuuluv trepikoda , õue esine.
  • Kes on teie hõimlased perekonnaõiguse alusel?
    Hõimlased on need nn. sugulased, kes ei ole veresugulased e. siis näiteks elukaaslane (abikaasa) ja kõik tema sugulased.
  • Mis on pärand pärandamisõiguse alused?
    Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule e. pärimist.
    Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärand koosneb pärandaja kõikidest õigustest ja kohustustest, v.a. need mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ja seepärast lõpevad viimase surma korral. Eestis kehtiva õiguse kohaselt on inimesel vähemalt üks üldõigusjärglane e. pärija. Kui keegi teine surnud isiku pärandit vastu võtta ei soovi või pärijad lihtsalt puuduvad, on seaduse alusel nn. lõpppärijaks pärandaja viimase elukoha kohaliku omavalitsuse üksus (teatud juhtudel ka Eesti riik). Sellise regulatsiooniga välistatakse surnud isiku vara muutumine peremehetuks varaks. Pärija või muu pärandist kasu saav isik peab olema pärimise avanemise ajal pärimisvõimeline (õigusvõimeline). Konkreetse pärandaja vara üleminek määratakse kas seadusega või pärandaja enda viimse tahte alusel, mis on avaldatud kas testamendis või pärimislepingus.
    Variant 5
  • Nimetage olulisemad põhimõtted, mida järgitakse eraõiguslike normide sisustamisel ja rakendamisel!
    • Privaatautonoomia - väljendub dipositiivsuses
    • Hea usu põhimõte - eeldab, et teine pool täidab lepingut
    • Mõistlikkuse põhimõte – pooltevaheline kokkulepe (näiteks võlaõiguses)

  • Millistel alustel on võimalik piirata õiguskorras põhiseaduses sätestatud põhiõigusi ja vabadusi?
    Põhiõigused on erilised õigused, mis on kaitse all, kuid kui ühiskonna ja indiviidide suhetes tekivad konfliktid, siis peab õigusi piirama.
    Põhiõiguste piiramise alused:
    • kooskõla põhiseadusega – nt. seaduses on sate, et igaühel on õigus vabalt lahkuda Eestist, aga seda võib piirata näiteks kohtueelse menetluse läbiviimiseks;
    • piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud;
    • piiramine ei tohi moonutada põhiõiguste ja -vabaduste olemust.

  • Kes võivad haldusõiguse kohaselt esineda kaudse halduse kandjatena avaliku halduse organisatsioonis?
    • avalik-õiguslikud korporatsioonid (kohaliku omavalitsuse üksused jne)
    • avalik-õiguslikud asutused
    • avalik-õiguslikud sihtasutused
    • eraõiguslikud isikud

  • Millised on karistused kuritegude eest?
    Füüsiline isik:
    1) rahaline karistus – määratakse päevamäärades (arvestatakse isiku keskmise sissetuleku alusel
    2) vangistus – alates 30-st päevast kuni 20-aastani, või eluaegne
    Juriidiline isik:
    1) rahaline karistus – võetake aluseks rahasumma ; võib olla 50 000 kr kuni 250 milj. krooni (n: altkäemakse andmine, see on maksuvastane kuritegu).
    2) sundlõpetamine
  • Milline tehing on näiline tehing?
    Näiline on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida pooled tegelikult teha tahavad. Näiline tehing on tühine tehing – sellega ei saada õigusi, kohustusi.
  • Kellele annab õiguskord avalik- õigusliku isiku staatuse õigussuhtes?
    Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik – avalik-õiguslikud korporatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, avalik-õiguslikud sihtasutused (nt. rahvusringhääling, rahvusraamatukogu jne), mis on loodud avalikes huvides ja selle konkrteetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, selle organid ja nende pädevus jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega.
  • Millised on peamised teenuste osutamise lepingud võlaõiguses?
    1) Käsundusleping – üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingule iseloomulik sooritus on iseseisev tegutsemine kellegi teise huvides. Nt. lepingud, mis on sõlmitud advokaatidega, audiitoritega jne.
    2) Töövõtuleping – üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö. Tellija kohustub maksma selle eest tasu. Töövõtulepingut eristab tema suunatus tulemuse saavutamisele.
  • Milline omand on ühisomand?
    Ühisomandi puhul on asi üheaegselt mitme isiku omandis. Ühisomandi korral ei ole ühiste omanike osad kindlaks määratud. Seetõttu on ühisomanikud tihedamalt üksteisega seotud ja ühe omaniku õigused asja valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel on piiramatud . Ühisomand saab tekkida vaid seaduses sätestatud juhul.
  • Millised on abielu olulisemad põhimõtted perekonnaõiguses?
    Abielu sõlmitakse täisealise (vähemalt 18-aastased) mehe ja naise vahel. Abielu ei saa sõlmida, kui esinevad nn. abielu sõlmimise takistused, nt. üks isikutest on juba abielus, isikud on lähisugulased või ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu. 15-18 aastane alaealine võib abielluda oma seadusandliku esindaja nõusolekul või kohtu loal.
  • Kes saab olla pärija pärimisõiguse alusel?
    Seadusejärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud pärandaja sugulased. Kui kedagi neist nimetatutest pärimas ei ole, on pärijaks pärandaja viimase elukoha kohaliku omavalitsuse üksus.
    (Sugulased pärivad kolmes järjekorras: esiteks pärandaja alanejad sugulased, teises järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ja lõpuks kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Järgmise järjekorra sugulased saavad õiguse pärida, kui eelmise järjekorra sugulased puuduvad.)
  • Vasakule Paremale
    Avalik õigus-Eraõigus #1 Avalik õigus-Eraõigus #2 Avalik õigus-Eraõigus #3 Avalik õigus-Eraõigus #4 Avalik õigus-Eraõigus #5 Avalik õigus-Eraõigus #6 Avalik õigus-Eraõigus #7 Avalik õigus-Eraõigus #8 Avalik õigus-Eraõigus #9 Avalik õigus-Eraõigus #10 Avalik õigus-Eraõigus #11 Avalik õigus-Eraõigus #12 Avalik õigus-Eraõigus #13 Avalik õigus-Eraõigus #14 Avalik õigus-Eraõigus #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 237 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tuudetom Õppematerjali autor
    Avalik õigus/Eraõigus
    Kontrolltöö vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Õigusõpetus-Mahukas Eksami konspekt
    64
    docx

    Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

    vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid.  Anglo-ameerika perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigus lõid mitte seadusandjad, aga kohtunikud, kes lahendasid konkreetseid individuaalvahelisi vaidlusi, st peamiseks õigusallikaks ei ole normatiivne akt, vaid kohtu- ja halduspretsedent. Eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Perekonda kuuluvad peaaegu kõik nn ingliskeelsed riigid.  Islami, hinduistlik ja judaistlik õigusperekonnasid iseloomustab religioossetele

    Õigusõpetus
    Õiguse aluste eksami materjal
    21
    doc

    Õiguse aluste eksami materjal

    2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

    Õiguse alused
    Õiguse alused kordamisküsimused
    7
    doc

    Õiguse alused kordamisküsimused

    sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism,

    Õigus
    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt
    19
    doc

    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

    Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist,

    Sissejuhatus õigusteadusesse
    Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused
    38
    doc

    Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

    suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused  Käitumisreeglite kogum  Riigi poolt kehtestatud  Ei saa vastata kõigi eelistustele  Täitmist tagatakse riigi sunniga.  Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad.  Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan)  Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni.  Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon.  Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad.  Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4

    Õiguse entsüklopeedia
    Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused
    20
    docx

    Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused

    Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid. 1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. 3

    Õigusõpetus
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
    54
    doc

    Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

    Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus ­see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid ­ normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva

    Õiguse alused
    Õigusõpetus - Kordamine eksamiks
    39
    docx

    Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

    Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras

    Õigusõpetus




    Kommentaarid (5)

    kitjusha profiilipilt
    kitjusha: viimase minuti õppimisel abivahendiks väga hea :)
    06:46 06-01-2011
    murtak profiilipilt
    olaf villis: normaalne aga sitaks motetu, arge seda tovnloodige
    20:59 19-01-2010
    alexsandrotska profiilipilt
    alexsandrotska: viimase minuti õppimisel abivahendiks hea
    21:15 16-01-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun