Suur Prantsuse Revolutsioon (0)

Sissejuhatus-Allez dire a ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonte du
People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau.
Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack
Rousseau (ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim-
Parlament -kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on
Alamkoda. President -kadruoru residents,parlament- toompea loss. Konstitutsioon -põhiseadus-
Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal-
Volikogu- linnapea .enne oli absoluutne monarhia .Mirabeau oli krahv .
Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna
Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd
Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas mitu
Aastat järjest viljaikaldus.XVI,kristlasena vahetas rahandusministreid,lõpuks Neckeri võttis,
Kes maksustas kõik seisused. Kuningas kutsus kolme seisuse esindajate kogu-generalstadid
Parlamentaarne revulutsioon-SPR eelmänguks sai generaalstaatide kogunemine 5.mail1789
Versaillers,kuningas elas seal.1139 saadikut mahutas. vaimulikud -291, aadlid -270,kolmas-578
Paremini esindatud 3. Pool-abt Sieyes,krahv-Mirabeau.kuidas lugeda hääli? Sieyes 17.juunil
3. seisusest rahvuskogu (l´assemblee nationale)-esindavad rahvust.parlamentaarne rev. oli
Alanud. Nad jäid Väikeste Rõmude palee ukse taha,abt Sieyes soovitas koguneda palimäng
La sale du jeu de paume.koostati vande tekst,jab kokku kuni kuningriik saab konstitutsiooni .
Laual luges astronoom Bailly .J.L.David. järgmine pave teatati, saal tuleb vabastada ürituseks
Mirabeau vastas lause. Hiljem liitus La Fayette ja kuninga nõbu Philippe d’ orleans .9.juunil
Soovitas kuningas ühineda kõigil Rahvuskuguga mis muutus esimeseks üldrahvalikuks
Parlamendiks votes nimeks asutav kogu(assemble nationale constituante)Ab monarhia lõp
Konst monarhia sündis. Oli vaja kinnitada põhiseadus(öösel tehti).Mirabeau juhtfiguur.
14.juuli1789-rahvarevolutsiooni algus-11.juuli saatis kuningas Neckeri ellu.13.juuli kutsus
Ajakirjanik Camille Desmoulins Bastille vallutama. Relvi saadi Invaliidide varjupaiga relvalaost
7 vangi. tapeti linnapea.kuningas oli jahil.astronoom Bailly määrati uueks linnapeaks,
Moodustati rahvuskaart,allub linnavalitsusele,usaldati markii de la Fayette’ile-mõte täiendada
Kokardit,2.värvi vahele õmmeldi valge riba-rahvas on valitsejatega ühtne. Autustis valmis
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon -la declaration des droits de l’homme et du ciotyen
Autor olid Mirabeau,Sieyes,asutava kogu eesistuja Mounier.deklaratsiooni hüüdlasue:liberte,
Egalite,fraternite(vabadus,võrsus,vendlus)bastille vallutus tähendas üldrahvalikku rev’i.
Kuninga põgenemine ja vabariiklike ideede sünd-inimesed kaotasid tööd.ajakirjanik Jean-
Paul Marat ,ajalehtL’Ami du people.Marat-naised-versaille-leivaga sahkerdajad.5.okt.naiste-
Kari.6.okt.kolis kuningas Tuileries ’I lossi. Asutava kogu istungikohaks sai manege.1789 2
Tähtsat otsust.saadik Talleyrand’I ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki varad .
Kuningriigi territoorium jagati 83.demartemanguks(enne provintsid ).1790-vaidlus, veto või
Suspensiivne õigus.veto-kuningas saab seadusi õigustühisteks kuulutada,Sus-kuningas
Võib tagasi saata,kuid korduvalt võetakse vastu. Alguses oli veto õlekaalus kuid Mirabeau
Suri 12.aprill,1791 ja maeti genevieve’I kirikusse.20.juuni 1791 põgenes kuningapere.
Kuningas pistis pea kaarikust välja ja leiti Varennes’is-riiki saab valitseda ka ilma kuningatta
17.jub.1791-kuninga taganemist nõudev petitsioon -Linnapea Bailly kuulutas eriolukorra,
La Fayette andis käsu märatseijaid tulistada. Pariisi linnavalitsus (pariisi kommuun ,lacomune
De paris )äge vaidlus.Bailly astus tagasi, uueks sai Petion.La Fayette pretendeesis,kuid jäi
Alla. Lahkus jakobiinide klubist ja asutas föjaanide klubi.poliitilised klubid(esimene oli bretoni
klubi).kolmas oli kordeljeeride klubi,juhtfiguuriks Danton,kuulus pariisi linnavaltisusse.
Seadusandlik kogu ja konstitutsiooniline monarhia-konstitutsioon võeti vastu 3.sept 1791.a.
Asutav kogu.konstitutsioon hõlmas ka inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni,suspens
Õigus.seadusandlik võimuorgan-ühekojaline parlament.asutava kogu viimane otsus:ükski
Asutava kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu- Robespierre .
Teine parlamendikoosseis(seadusandlik kogu-assemblee legislative)1. Istung 1.okt.1791.
Uues parlamendis andsid tooni zirondiinid-gironde’ist.ministrite kabineti tööd juhatas Roland
Ja tema naine Jeanne .preislased ja austerlased hakkasid koondama vägesid pr piirile
õhkkond kogu mandril muutus aina ärevamaks.zirondiinid olid sõja poolt. Kõik kroonitud
peda mõtlesid, et pr rev ideede levik tuleb peatada selleks, et säilitada oma troon .26-apr
kinkis rouget de lisle strasbourgi’is rahvale ilusa laulu la marseillaise.1.aug.sai linnavalitsus
braunschweigilt ultimaatumi,:kuningapere ei tohi puutuda muidu having. Tuileries vallutamine
10.aug 1792 SPR tähtsamatest daatumitest.konst monarhia lõpp seadusandliku kogu lõpp
Kolmas parlament- konvent (la convention)ja vabariigi sünd-peale 10.aug sündmusi sai
Dantonist zirondiinliku valitsuse kohtuminister.Ta andis käsu arreteerida riigile ohtlikud isikud.
Marat õhutas patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma.2.sept 1792 algas veresaun -
Pariisis tapeti 1395. vanglates näidati julmust.Riiklik sõjavägi oli rindel.Marat silmis oli norm.
Parlamenti pääsesid kõik 10.aug ja 2.sept. sündmuste kangelased:danton,Robespierre,vend
Augustin ,linnapea petion,marat jt ja üliaktiivne jakobiin Saint-Just.Seadusandliku
võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège’i istungitesaali 21. septembril 1792.
Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT.Valmy küla all vaenlaste armee taganema, sundis dumouriez.konvent kuulutas
Vabariigi.paremal-zirondiinid,vasakull-jakobiinid,soo(Sieyes). Muudeti kalender.nädal
Asendati dekaadiga. Uueks tööruumiks sai Tuileries loss.zirondiinide algatatud sõda kulges
Edukalt,jakobiinide võimutaotlust ei võeta enam tõsiselt. Kuninga nõbu Philippe d’Orleans,
Soovis olla kodanik Philippe Egalite.PR väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne-Sak linnad
Konvent andis käsu seal orjus kaotada.Saint-Just tegi ettepaneku kuningas giljotineerida,21.
Jan.1793 kuningas tapeti concorde väljakul
Jakobiinide( montanjaaride )diktatuur- Kuninga hukkamisel olid väga tõsised tagajärjed. Uus välisriikide
koalitsioon asus pealetungile. Kindral Dumouriez (endine žirondiinide valitsuse välisminister) sai käsu peatada
austerlaste armee Hollandis, kuid siiani võiduka kindrali järjekordne lahing lõppes kaotusega. Vähe sellest – ta
keeldus allumast Konvendile ja mõne päeva möödumisel läks koos oma adjutandiga (Philippe Égalité pojaga)
vaenlase poole üle. Dumouriez reetmine tõi kaasa suured muudatused Prantsusmaa sisepoliitikas.
ROBESPIERRE, SAINT-JUST, COUTHON,MARAT kasutasid ära soodsa poliitilise olukorra parlamendis.
Konvent hääletas maha žirondiinide valitsuse ning see asendati montanjaaridest (jakobiinidest) ministritega.
Üksnes Danton säilitas kohtuministri portfelli. Ebaedule välisrindel järgnes uus häda – Lääne-Prantsusmaal
Vendée departemangus ja Bretagne’is puhkesid rojalistlikud mässud, mis võtsid kodusõja mõõtmed.
Metsavendlus ja partisanisõda levisid ka mujale. Noor vabariik oli hävingu äärel. 13. juulil 1793 tungis Normandiast pärit Charlotte Corday [kor´dee] Marat’ korterisse ja tappis poliitiku. Saint-Just pani parlamendis
Ette ajutiselt täitevvõim üle anda organile mis oleks kõrgemal ministritest-rahvapäästekomitee-le comite du
Salut public mida algul juhtis Danton, siis Robespierre. Poliitilise politsei rolli hakkas täitma Üldine julgeoleku
Komitee(le comite du surete generale). Algas jakobiinide diktatuur/ terror .nad viis läbi põllumajandusreformi,
Endised feodaalkohustused tühistati.kõige vaesemad said tasuta maad.nii muutusid talupojad maaomanikeks
ja tootjaiks. 1793.a. sai valmis demokraatlikum konstitutsioon-valitsev reziim -vabariik. 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn “kahtlaste” arreteerimisest. Oktoobris võeti vastu teine dekreet , mille kohaselt tuli arreteerida Prantsusmaaga sõjaolukorras olevate riikide kodanikud. Cité saarel paiknev La Conciergerie, kus vange enne hukkamist hoiti, sai rahvasuus nime GILJOTIINI EESKODA (L’ANTICHAMBRE DE LA GUILLOTINE). 16. oktoobril viidi siit tapalavale kuninganna Marie- Antoinette .
Tapeti ka tema õde ja Louis XV favoriit-madame du barry .tapeti ka Philippe egalite ja Lvaoisier,Madame
Roland ja Petion,Bailly ja Barnave(pallimängu vande koostaja ).Lyioni linna saatis konvent saadiku Fouche,
Toulonis Barras. Lõpuks koondus võim Robespierre kätte.Saint Just-surmaingel. Linnavalitsuses hakkasid pead tõstma pöörased ja ultrad, toetusid eeskujul sans- culotte ’idele.Jumalateenistus lõpetati.teine jakobiinide leer oli Leebed.Danton tapeti,robespierre kehtestas ülima olendi kultuse,äraostmatu.????