Šveits (2)

ŠVEITS
Šveits on föderatiivne vabariik, ta koosneb 23 kantonist. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president , kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule.
LOODUS
Šveits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid , mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Šveitsi platoo . Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel.
Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Šveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik .
KLIIMA
Šveitsi platool ja Alpide lõunajalamil Bernis on jaanuaris 0 ning juulis 19°C, Luganos vastavalt 2 ja 22°C. Mägedes on kliima külm, Davoses talvel -7°C ja suvel 12°C. Sademeid on tuulealustel nõlvul ja ja orgudes 500- 600, platool 800- 1000, kõrgemal tuulepealsetel nõlvadel aga 2400 - 4000 mm/a. sajab kogu aasta, enim kevadeti . Talvel esinevad tugevad lumesajud soodustavad laviinide teket. Põhja- Alpides puhuvad ka kevadeti soojad föönid.
RAHVASTIK
Šveitsis elab 7 300 000 inimest, 63% sellest elab linnades. Rahvastiku tihedus on 200-300 inimest ruutkilomeetril, kõige tihedam on see Šveitsi platool (üle 60% elanikest elab seal), kus asuvad ka suuremad linnad. Loomulik iive on väike, 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Šveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid , see moodustab 18,5% rahvastikust.
Räägitakse väga mitmesuguseid keeli, seda iseloomustab diagramm. Riigis on katoliiklasi 48%, protestante 44%.
MAJANDUS
Šveits on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik- maa, maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. SKP on siin üks maailma suurimaid (35 760 $/in; 1993.a). Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus - ja rahanduskeskus. 1991 aastal oli Šveitsis 457 panka.
 
 
Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus (6%).
Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad, ülejäänud energia saadakse tuuma- (4 jaama) ja soojusjõujaamadest. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika- (sh kellad , mõõteriistad jm), ravimi- (toodangult esimene koht maailmas), toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus.
Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha, karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus , peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit , suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Tähtis tuluala on ka kuurorti- ja turismimajandus .
Väliskaubanduse mahult kuulub Šveits esimesele kohale. Eksport: masinad , aparaadid, keemiakaubad (sh ravimid), kellad, riided, toiduained.
Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa suurriigid , USA, Austria, Jaapan.