DEMOKRAATLIK VALITSEMINE (0)

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia , osalusdemokraatia
Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas.
Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus ( pluralism ), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist.
Demokraatiale on iseloomulik võimude lahususe (seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on lahutatud) ja tasakaalustatuse põhimõte (võimude jagamine ja vastastikune kontroll).
Otseseks demokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus rahvas osaleb otsustamises otseselt (näiteks Vana-Kreeka linnriigid)
Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid).
Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia , Saksamaa, Rootsi jpt.
Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president , kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa.
2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia
EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest.
Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus.”
Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.
Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.
Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus.
Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik .
2.3. Põhiseadus
EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus.
Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda.
I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President , VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus , VIII Rahandus ja riigieelarve , IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse , XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus , XV Põhiseaduse muutmine.
Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
1) rahvahääletusel;
2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel.
2.4. Teised õigusaktid
Peamiseks seaduseloojaks on parlament , kuid õigusakte annavad välja ka riigipea, valitsus ning kohaliku omavalitsuse organid . Seadusega korraldatakse mõnd avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid. Seadus sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid: määrused, korraldused , otsused, juhendid ja eeskirjad.
SKEEM VÕI TABEL ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA
ÕIGUSAKTID VÕTAB VASTUÕIGUSAKTIDE LIIGID
Rahvusvahelised organisatsioonidRahvusvahelised õigusaktid, mis ratifitseeritud Riigikogus ( konventsioonid ja lepingud)EV kodanikudPõhiseadusEV RiigikoguSeadusedEV President
EV valitsus
Volikogu
Linna/valla valitsusSeadlused, määrused,
Korraldused, otsused,
Käskkirjad, juhendid,
eeskirjad
Seadused peavad olema omavahel kooskõlas. Iga uue seaduse vastuvõtmisel tuleb arvestada, et see ei läheks vastuollu kõrgema õigusaktiga, eelkõige põhiseadusega. Vastuolu korral tuleb muuta alamaid õigusakte.
Määrus ehk õigustloov akt ehk üldakt on õigusakt, mille annab välja valitsus või volikogu erinevate juhtude reguleerimiseks. Lisaks võivad volikogu ja valitsus vastu võtta üksikakte, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit. Volikogu poolt vastu võetud üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks.
2.5. Valimised: valimissüsteemid, demokraatlikud valimised
EV põhiseadus hääleõigusest.
Paragrahv 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega ;
2) rahvahääletusega.
Paragrahv 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.
Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks.
Paragrahv 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades.
Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka piirkonnas püsivalt elavatel välismaalastel. Kandideerimiseks peab omama EV kodakondsust. Valla/linnavolikogusse võib kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast.
Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti - Riigikogusse ja kohalikesse volikogudesse.
Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused:
Kandidaate on ühele saadikukohale mitu;
Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida;
Kodanik teeb oma valiku ise;
Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse;
Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga kolme, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel).
Kaks peamist valimissüsteemi (põhimõtted, mille järgi valijate hääled jagunevad saadikukohtadele) on:
Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia .
Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti.
Hinnangud valimissüsteemidele.
Majoritaarne - osa kodanikke jääb nende huve kaitsvast saadikust ilma
Proportsionaalne - süsteem on keerukas: kandidaat esindab oma erakonda ja järgib saadikuna erakonna poliitikat; valijahääli kantakse üle ühelt kandidaadilt teisele, st valituks võib osutuda hoopis teine sama erakonna nimekirjas kandideerinu, vastavalt sellele, mitmendal kohal on kandidaat erakonna nimekirjas
2.6. Riigivõimu organid: Riigikogu, president, valitsus, kohus, kohalikud omavalitsused
Vt EV põhiseadus riigivõimu organitest.
2.6.1. Kõrgeim seadusandlik võim on rahva valitud parlament - Riigikogu. Riigikogu on 101 liikmeline. Riigikogu koosseis valitakse neljaks aastaks. Erakorraliselt võib Riigikogu laiali saata president. HYPERLINK " http://www.riigikogu.ee " www.riigikogu.ee
Riigikogu ülesanneteks on:
võtta vastu seadusi
esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid
arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid
valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle
riigieelarve vastuvõtmine
Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu.
Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud.
Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon . Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada.
Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel. Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2.6.2. President
Vt EV Põhiseadus, V peatükk “Vabariigi President”
Eesti Vabariigi president on riigi kõrgeim ametiisik , Eesti riigipea. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Kandidaat ei pea olema Riigikogu ega erakonna liige. President annab enne ametisse asumist Riigikogu ees ametivande, loobub teistest ametikohtadest, lõpetab äritegevuse ja parteilise kuuluvuse.
President valitakse salajasel hääletamisel viieks aastaks (maksimaalselt kaheks ametiajaks) Riigikogu või valimiskogu poolt. Riigikogu poolt valituks osutub kandidaat, kes kogus vähemalt 68 poolthäält (2/3 Riigikogu enamusest). Riigikogus võib korraldada kuni kolm hääletusvooru. Kolmandas voorus võistlevad kaks eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati . Kui kumbki kandidaat ei osutu valituks, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja vähemalt üks esindaja linna/valla volikogust (kokku umbes 350 valijameest). Kahele kolmandas Riigikogu voorus osalenud kandidaadile võib lisada valimiskogu uusi kandidaate.
Presidendi peamised ülesanded on:
Esindada eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused;
Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed;
Teha Riigikogule ettepanek kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president;
Olla riigikaitse kõrgeim juht.
2.6.3. Valitsus
Vt EV põhiseadus, VI peatükk “Vabariigi Valitsus”
Eesti Vabariigi valitsus on kõrgeim täidesaatev võim. Valitsus moodustatakse pärast Riigikogu valimisi ja pärast umbusaldusavaldust peaministrile (kui umbusaldamise poolt on vähemalt 51 Riigikogu saadikut). Valitsuse moodustavad lähedase ideoloogiaga erakonnad, kui president on määranud valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Valitsuse koosseisu kinnitab president, valitsuse liikmed annavad ametivande Riigikogu ees. Riigikogu otsustab hääletades, kas peaministri kandidaat saab valitsuse moodustamiseks volitused .
Eesti valitsuses on 15 ministrit. Valitsust juhib peaminister . Peaministri ülesanne on esindada valitsust ja juhtida selle tegevust. Ministrid juhib ministeeriumi (valitsemisasutuse) tööd. Eestis on 11 ministeeriumi. Seega kolmel ministril ei ole ministeeriumi, vaid büroo ja neid nimetatakse nö portfellita ministriteks.
Asjaajamise korraldamiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretäri nimetab ja vabastab peaminister.
Vabariigi Valitsuse ülesanded: (Paragrahv 87).
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
2.6.4. Kohalikud omavalitsused
Riikliku halduse üksus oma piirkonnas on maakond, kohaliku halduse üksused oma piirkonnas on linn ja vald.
Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus ja seda finantseeritakse riigieelarvest. Maakonda juhib maavanem , kelle nimetab ametisse valitsus viieks aastaks. Vajalik on maakonna omavalitsuse esindajate koosoleku toetus.
Maavalitsuse peamised ülesanded:
Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust;
Käsutada riigivara;
Korraldada ühistransporti, tervishoidu , kultuuri ja haridust,
Planeerida regiooni arengut.
Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused, kellel on oma eelarve. Volikogu ( esindusorgan ) valitakse iga kolme aasta järel linna või valla registrisse kantud Eesti kodanike ja välismaalaste poolt, kes on vähemalt 18-aastased.. kandideerida võib ainult Eesti kodakondsusega vähemalt 18-aastane inimene. Volikogu valib linnapea / vallavanema , kes juhib linna/valla valitsuse (kohaliku täitevvõimu) tööd.
Omavalitsuse peamised ülesanded:
Korraldada sotsiaalabi ja –teenuseid;
Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust;
Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist;
Organiseerida ühistransporti;
Korraldada koolide, lasteasutuste , muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist.
2.6.5. Eesti kohtusüsteem
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. SKEEM Anu lk 77 Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud . Teise astme kohtud on ringkonnakohtud mis vaatavad läbi apellatsioone. Kõrgeima astme kohus on Riigikohus, kuhu võib pöörduda isik, kes ei ole nõus ringkonnakohtu otsusega. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve – kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamine selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas.
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu. Õiguskantsler ei tohi olla üheski teises ametis ega valitaval kohal. Õiguskantsler teostab seaduslikkuse järelevalvet ja lahendab kodanike kaebusi riigiasutuste või –ametnike töö kohta. Teine ülesanne on usaldusmehe ehk ombudsmani funktsioon.
Kohtunik on valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Kohtunikud nimetab ametisse president. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president ning kinnitab Riigikogu. Kohtuniku amet on eluaegne.
Advokaadi ehk kaitsja ülesanne on kohtualuse huvide esindamine . Advokaadi valib süüalune.
Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on süüdistuse esitamine ja põhjendamine. Prokurör määratakse protsessile riigi poolt.
Kaasistuja kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu. Kaasistujaks võib olla 25-65-aastane Eesti kodanik, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtukaasistuja valitakse ametisse viieks aastaks linna/valla volikogu poolt.
2.7. Riigikaitse ja riiklik julgeolek
Sisejulgeoleku valdkonnad on õigus- ja korrakaitse . Välisjulgeolek on riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Vt EV põhiseaduse X peatükk Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti riigikaitse kõrgem juht on president. Kaitsejõude juhib kaitseväe juhataja, sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja.
Eesti kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid, mille olulisemad osad on Kaitseliit ja kaitsevägi.
Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaväeline valmisolek ja riigi kaitse. Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus, mis kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodanikest noormehed. Ajateenistus kestab sõltuvalt väljaõppest 8 või 11 kuud.
Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, mis jaguneb 15 malevaks, mis on enam-vähem maakondadega kattuvad. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Noored Kotkad ja Kodutütred.
Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Spetsiaalne julgeolekujõud – Kaitsepolitsei on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Kaitsepolitsei uurib kuritegusid , mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut ja hoolitseb, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.