Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Side (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas võtit turvaliselt jagada ?
  • Kes ta väidab end olevat ?
 
Säutsu twitteris
  • Shannon –Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.
    • Shannon-Weaveri mudel:

    Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline).
    AD- muundur on ainult analoogallika puhul.
    Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal .
    Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse ( surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud.
    Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks.
    Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule , mida on võimalik edastada .
    Side kanaliks võib olla näiteks kaabel , valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne.
    Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks.
    Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada.
    Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti.
    Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur.
    • ISO-OSI mudel

    Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel).
    Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC).
    Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel.
    Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress.
    Sessioonikihi ülesanne on hallata erinevaid operatsioone.
    Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon ).
    Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga. Kihtide liidesed on standartsed.
    • TCP/IP mudel
    TCP/IP mudel on praktiline mudel. Füüsiline ja kanalikiht on kokku pandud võrguliideseks ning sessiooni, esitlus- ja rakenduskiht on kokku pandud rakenduskihiks.
  • Informatsiooni mõõtühikud : bitt ja bait , nende detsimaalliited.
    1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit.
    Info: Ik = loga(1/Pk)
    a = 2 [bit]
    k = 1000, kbit = 1000 bit
    ki = 1024, kibit = 1024 bit
  • Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio , pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid , aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid.
    Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon .
    Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised.
    Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas.
    Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge.
    Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid.
    Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis ehk binaarkoodis.
    Diskreetne aeg pidev signaal – igasugu eri väärtused, aga mõõdetakse ainult kindlatel ajahekedel, nt iga sekund. Analoog -digitaalmuundur.
    Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud , aga mõõdetakse igal hetkel.
    Diskreetne – nt iga sekund mõõdetakse üks väärtus, kusjuures ümardatakse täisarvuni.
    Näiteks mitmemõõtmelised signaalid, 2d pilt salvestatakse arvutisse nagu maatriks . Hea kvaliteet on 1920x1080 (24 bitti igas pikslis – 8 bitti punane, 8 roheline, 8 sinine). Pikslite arv(mitu rida ja veergu kokku on). Video on 3D signaal – järjestikuste 2D piltide jada (tav. 30 kaadrit sekundis).
    Värviline video: laius, pikkus, värv, aeg. Multimeedia : video + heli, võivad olla ka subtiitrid.
  • Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus.
    Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse elektrijuhtide kaudu või elektromagnetlainete vahendusel.
    Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise:
    , kus A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ning Q on positiivne punktlaeng. Seega on elektripinge skalaarne suurus.
    Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas .
    Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
    Oomi seadus:
  • Siinussignaal, amplituud , sagedus ja periood.
    Amplituud – maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist.
    Sagedus – võngete/impulsside arv ajaühikus.
    Periood – millegi korduva muutuse tsükli kestus.
  • Peamised signaali parameetrid : võimsus, sagedus ja spekter . Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega.
    Võimsus – ajaühikus üle kantud energia.
    Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus.
    Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi)
    Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab.
    Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad (10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm). Logaritm muudab korrutamise ja jagamise liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab.
  • Müra sidekanalis, AWGN müra. signaal- müra suhe SNR. Shannoni valem.
    Müra on juhuslik signaal, mis ei sisalda vajalikku/tahetud informatsiooni. Müra allub normaaljaotusele.
    Shannoni valem: , kus
    C – kui palju informatsiooni ajaühikus lingist läbi läheb – maht [bit/s]
    B – riba laius, mis lingis kasutada saab (ülemine sagedus – alumine sagedus) PIIRATUD RESSURSS
    SNR – signaal-müra suhe. Iseloomustab kvaliteeti. Antud valmis alati kordades!
    Additive white Gaussian noise (AWGN) is a basic noise model used in Information theory to mimic the effect of many random processes that occur in nature . The modifiers denote specific characteristics:
    Additive because it is added to any noise that might be intrinsic to the information system.
    White refers to the idea that it has uniform power across the frequency band for the information system. It is an analogy to the color white which has uniform emissions at all frequencies in the  visible spectrum.
    Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero .
  • Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur ( code rate ) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function ).
    Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik.
    Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon.
    Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks.
    Koodsõna peab olema suurem kui entroopia.
    Liiasus – koodi keskmine pikkus – entroopia. ( ASCII kood nt. Saaks kirja panna 3 bitiga, aga pannakse 7ga.)
    Kadudeta kodeerimine – kui üle kantava info hulk on suurem või võrdne entroopiaga. Teoreetiliselt on võimalik teises kanali otsas kogu infot kätte saada. (programmikoodid, tekstifailid). Kompresseerimistegur 2-5x kokku surutud.
    Kadudega kodeerimine – kui üle kantava info hulk on väiksem kui entroopia.
    Kompressiooni ja moonutuse suhe – ükski moonutuse ja kompressiooni suhe ei saa joone alla minna.
  • Analoog-digitaalmuundus, Nyquisti kriteerium , signaali-kvantimismüra suhe, dünaamiline diapasoon . Audio kodeerimine. Psühhoakustiline mudel, MP3, maskeerimisefekt, diferentsiaalne kodeerimine, sigma - delta modulaator.
    Analoog-digitaalsignaalmuundus(ADC) –> kondensaatoriga (kasutatakse mäluna, mõõdetakse mingil kindlal ajahetkel) saame pidevate väärtustega ajas muutuv signaal. Sample and hold – salvesta ja hoia. Kvanditakse ning selle mõõtetulemus pannakse kirja digitaalselt (tavaliselt kahendkoodis). Ümardamine – informatsiooni kadu – kvantimismüra (halvendab signaali kvaliteeti).
    Signaali-kvantimismüra suhe SNR = 6 dB/bit. Müra, mis lisandub on üsna väike.
    Kvantimine – kondensaatori pingele pannakse kõrvale joonlaud (diskreetne seade) ning mõõdetakse ära lõpliku täpsusega.
    Dünaamiline diapasoon – süsteemi või seadme puhul mingi parameetri (võimsus, voolutugevus, pinge, sagedus vms) lubatud maksimaalse väärtuse ja selle parameetri minimaalse registreerimist võimaldava väärtuse suht.
    Nyquisti kriteerium: kui signaal omab maksimaalset väärtust, siis lüliti tuleb avada/sulgeda vähemalt 2x kiiremini, kui on maksimaalne sagedus. Siis jääb kogu informatsioon 100% alles.
    Audio kodeerimine – toores heli umbes 64 kbit/s. Surutakse kokku nii, et jääb alles ligikaugu 1.2 kbit/s, heli jääb inimesele arusaadavaks.
    Psühhoakustiline mudel – Muusikast võetakse spekter ja visatakse see osa välja, mida inimene nagunii ei kuule .
    Maskeerimisefekt – Tugev noot maskeerib nõrga noodi ära. Seega võib tugeva noodi kõrvalt nõrga noodi välja visata .
    Diferentsiaalne kodeerimine (erinevuste kodeerimine) – Signaalid muutuvad ajas üsna sujuvalt . Ehk siis pannakse kirja ainult erinevused. (x1 ja x2 vaheline erinevus on väiksem kui x1 või x2 ise).
    Sigma-delta modulatsioon on meetod analoogsignaali moduleerimiseks digitaalsignaaliks. Samuti ka kõrgresulutsiooniliste digitaalsignaalide muundamiseks madalresulutsioonilisteks digitaalsignaalideks ( osana analoogsignaali digitaalsignaaliks moduleerimisest).
    In a conventional ADC, an analog signal is integrated , or sampled, with a sampling frequency and subsequently quantized in a multi -level quantizer into a digital signal. This process introduces quantization error noise. The first step in a delta-sigma modulation is delta modulation. In delta modulation the change in the signal (its delta) is encoded, rather than the absolute value. The result is a stream of pulses, as opposed to a stream of numbers as is the case with PCM. In delta-sigma modulation, the accuracy of the modulation is improved by passing the digital output through a 1-bit DAC and adding (sigma) the resulting analog signal to the input signal, thereby reducing the error introduced by the delta-modulation.
  • Teksti kodeerimine. ASCII kood. Muutuva pikkusega kood, Huffman’i kood, sõnastikuga kodeerimine, kontekstipõhine kodeerimine.
    ASCII kood – igale tähele 7 bitti – fikseeritud pikkusega kood.
    Morse kood – tõenäolisematel sümbolitel lühem kood – muutuva pikkusega kood.
    Huffmani kood – sarnane morse koodiga , aga on binaarne - muutuva pikkusega kood. Liiasus on võimalik saada nullile väga lähedale või nulliga võrdseks. Huffmani kodeerimise idee on asendada olemasolev sümboleid kirjeldav bitijada ümber nõnda, et informatsiooni hulgas tihemini esinevad tähemärgid saaksid kirjeldatud lühema bitijadaga. Informatsiooni kirjeldav andmehulk ei pruugi väheneda, eriolukorras võib ta isegi kasvada, kuid tegemist on tihedusalgoritmiga, mis tavateksti kokkupakkimisel saavutab märgatava erinevuse (tihti üle 30%).
  • Pildi (RLE, DCT, JPEG ) ja video kodeerimine (interkaadrid, liikumise kompenseerimine ).
    RLE – Run lenght encoding – pannakse kirja jadad , mitte iga piksel ükshaaval. Näiteks 1. rida 1:512 pikslid väärtus on 0. Kasulik kasutada binaarnse pildi puhul (kaks võimalikku väärtust 0 ja 1).
    Pilt – ruumiline signaal. Väärtused ei muutu ajas vaid piki koordinaate. Kantakse üle jadana. Piksel sisaldab informatsiooni heleduse (must-valge pilt) või värvide (kolme erineva värvi väärtused RGB) kohta. Piksel pannakse kirja (tavaliselt) 8 bitiga, värviline (8R, 8G, 8B) = 24bitiga.
    Video – ajas muutuvad pildid.
    Multimeedia – nähtus/failitüüp, informatsiooni tüüp, kus on sees mitut erinevat tüüpi informatsiooni – filmis heli, tekst, pilt.
    Liikumise kompenseerimine – pilti vahetatakse vähemalt 24 korda sekundis.
    Teisendame siinuseks, kanname üle nt amplituud 1000, kestus 5 diskr.perioodi, faas 0.
    Iga arvu paneme kirja 10 bitiga.´, st kokku 30 bitti, mitte ei lähe 60 ega 300 Mbit.
    Mingi osa lõhutakse väiksemateks osadeks : tehakse koosinusteisendus igal ruudul . Toores pilt – 512 bit. Tav ühes otsas (punased) suured nr, teises väikesed. Üle kanname ainult piisavalt suured nr, nt 4 ruudukest ainult, 32 bit.
    DCT – A discrete cosine transform (DCT) expresses a finite sequence of data points  in terms of a sum of cosine  functions oscillating at different  frequencies. DCTs are important to numerous applications in science and engineering , from lossy compression of audio (e.g. MP3) and images (e.g. JPEG) (where small high-frequency components can be discarded), to spectral methods for the numerical solution of partial differential equations. The use of cosine rather than sine functions is critical for compression, since it turns out (as described below ) that fewer cosine functions are needed to approximate a typical  signal, whereas for differential equations the cosines express a particular choice ofboundary conditions.
    The DCT is used in JPEG  image compression, MJPEG, MPEG, DV, Daala, and Theora video compression. There , the two-dimensional DCT-II of   blocks are computed and the results are quantized and entropy coded. In this case,  is typically 8 and the DCT-II formula is applied to each row and column of the block. The result is an 8 × 8 transform coefficient array in which the  element (top- left ) is the DC (zero-frequency) component and entries with increasing vertical and horizontal index values represent higher vertical and horizontal spatial frequencies.
    An inter frame is a frame in a video compression stream which is expressed in terms of one or more neighboring frames . The "inter" part of the term refers to the use of Inter frame prediction .
    Motion compensation is an algorithmic technique used to predict a frame in a video, given the previous and/or future frames by accounting for motion of the camera and/or objects in the video. It is employed in the encoding of video data for video compression, for example in the generation of MPEG-2 files. Motion compensation
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Side #1 Side #2 Side #3 Side #4 Side #5 Side #6 Side #7 Side #8 Side #9 Side #10 Side #11 Side #12 Side #13 Side #14 Side #15 Side #16 Side #17 Side #18 Side #19 Side #20 Side #21 Side #22 Side #23 Side #24 Side #25 Side #26 Side #27 Side #28 Side #29 Side #30 Side #31 Side #32 Side #33 Side #34 Side #35 Side #36 Side #37 Side #38 Side #39 Side #40 Side #41 Side #42 Side #43 Side #44 Side #45 Side #46 Side #47 Side #48 Side #49 Side #50 Side #51 Side #52 Side #53 Side #54 Side #55 Side #56 Side #57 Side #58 Side #59 Side #60 Side #61
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kirkepra Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Side kordamisküsimuste vastused
    side , eksam , signaal , kanal , adress , pakett

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    42
    pdf
    Side Eksam 2016
    24
    docx
    Side teooria
    102
    pdf
    Kommunikatsioonimudel
    1
    doc
    Side- spikker eksamiks
    144
    docx
    Arvutivõrkude eksami konspekt
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    555
    doc
    Programmeerimiskeel
    46
    pdf
    Arvutivõrgud eksamimaterjalid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun