Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s
>lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) • Adresseerimine • Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine) • Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata)
Esialgne sõnum koostatakse neist, kui kõik sõnumi paketid on kohal. Ruuter peab ootama kuni terve pakett on ära laadinud, enne kui midagi edasi saadab (store and forward). Kasutajad jagavad võrguressursi, iga pakett kasutab kanalit täies mahus. Nõudlus võib olla suurem kui ressurss, “pudelikael” võib tekkida, kus paketid kujuvad järjekorda ja ootavad kanali vabanemist. Vastuvõtmine - analüüsimine - edasi saatmine = 3 sammu Miks see on winning side - Lubab mitmel kasutajal korraga kasutada, nt 1 Mb/s kanal, igal kasutajal 100 kb/s kui “aktiivsed”, aga tõenäosus, et kõik on kogu aeg aktiivsed on piisavalt väike. Sidekanaleid ei ole mõtet projekteerida max olukordade jaoks, sest siis on võrk alakoormatud (nii nagu pole mõtet teha Pirita teed 5 realiseks, lihtsalt sellepärast et 2x päevas on seal tipptund). Pros - Sobib andmeedastuseks, kus me vahepeal kasutame kanalit, vahepeal vaikus. Lihtsam, ei ole handshakingut.
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistik
Kui teatud ajapiiri sees kinnitust ei sada siis saadetakse pakett uuesti teele TCP protokoll - tegeleb voo kontrolliga (et saatja ei koormaks üle vastuvõtjat) ja ülekoormuse kontrolliga (saatja ja võrgu vaheline. Võrgu koormusest tingitud andme saatmise kiirus, ehk kui võrk on üle koormatud, saab saatja sellest teada ja ei saada sinna enam pakette sisse või aeglustab pakettide saatmise vahemikku). TCP protokoll tagab: side töökindluse ühenduse haldamise vigade puudumise pakettide järjestamise Ühenduseta andmeedastus: “best effort“ – ei garanteeri midagi, paketid võivad kaduma minna või vales järjekorras kohale jõuda. andmevahetuse kiirus on töökindlusest olulisem ja on lubatud teatud pakettide kadu. Sel juhul kantakse info üle datagrammidena ehk väikeste mõõtmetega
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et
mis on realiseeritud läbi interneti, siis telefonisides põhimõtteliselt võivad osa andmeid kaduma minna. See tähendab telefonikõnes vaid väikseid katkestusi, aga tervikuna kõne toimib ja saab rääkida. Telefonikõnes ei ole mõistlik kasutada TCP protokolli, sest muidu toimuks katkestuste kohas pidev kordamine, mis on kuulajale ebameeldiv. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatioon on pärit traditsioonilisest telefonisidest. Analoogtelefoni side on selline, et füüsiliselt traatidega ühendatakse kaks otspunkti omavahel kokku. Kanalikommutatsiooni puhul ressurss on füüsiliselt ära jagatud ja mingi osa füüsilisest kanalist saab kasutaja endale. Kui kõik osad kanalis on välja jagatud, siis on ressurss ammendatud ja keegi teine juurde ei pääse. Vastavalt sellele, kui hea on kanal, nii hea on ka andmeside. Kanalit saab jagada tükkideks kahte moodi: sageduse või aja järgi. Sageduse
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teis
Kõik kommentaarid