Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Side (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Side
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas võtit turvaliselt jagada?
  • Kes ta väidab end olevat?
  • Shannon –Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.
    • Shannon-Weaveri mudel:

    Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline).
    AD- muundur on ainult analoogallika puhul.
    Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal .
    Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse ( surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud.
    Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks.
    Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule , mida on võimalik edastada .
    Side kanaliks võib olla näiteks kaabel , valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne.
    Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks.
    Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada.
    Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti.
    Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur.
    • ISO-OSI mudel

    Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel).
    Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC).
    Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel.
    Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress.
    Sessioonikihi ülesanne on hallata erinevaid operatsioone.
    Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon ).
    Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga. Kihtide liidesed on standartsed.
    • TCP/IP mudel
    TCP/IP mudel on praktiline mudel. Füüsiline ja kanalikiht on kokku pandud võrguliideseks ning sessiooni, esitlus- ja rakenduskiht on kokku pandud rakenduskihiks.
  • Informatsiooni mõõtühikud : bitt ja bait , nende detsimaalliited.
    1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit.
    Info: Ik = loga(1/Pk)
    a = 2 [bit]
    k = 1000, kbit = 1000 bit
    ki = 1024, kibit = 1024 bit
  • Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio , pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid , aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid.
    Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon .
    Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised.
    Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas.
    Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge.
    Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid.
    Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis ehk binaarkoodis.
    Diskreetne aeg pidev signaal – igasugu eri väärtused, aga mõõdetakse ainult kindlatel ajahekedel, nt iga sekund. Analoog -digitaalmuundur.
    Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud , aga mõõdetakse igal hetkel.
    Diskreetne – nt iga sekund mõõdetakse üks väärtus, kusjuures ümardatakse täisarvuni.
    Näiteks mitmemõõtmelised signaalid, 2d pilt salvestatakse arvutisse nagu maatriks . Hea kvaliteet on 1920x1080 (24 bitti igas pikslis – 8 bitti punane, 8 roheline, 8 sinine). Pikslite arv(mitu rida ja veergu kokku on). Video on 3D signaal – järjestikuste 2D piltide jada (tav. 30 kaadrit sekundis).
    Värviline video: laius, pikkus, värv, aeg. Multimeedia : video + heli, võivad olla ka subtiitrid.
  • Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus.
    Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse elektrijuhtide kaudu või elektromagnetlainete vahendusel.
    Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise:
    , kus A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ning Q on positiivne punktlaeng. Seega on elektripinge skalaarne suurus.
    Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas .
    Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
    Oomi seadus:
  • Siinussignaal, amplituud , sagedus ja periood.
    Amplituud – maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist.
    Sagedus – võngete/impulsside arv ajaühikus.
    Periood – millegi korduva muutuse tsükli kestus.
  • Peamised signaali parameetrid : võimsus, sagedus ja spekter . Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega.
    Võimsus – ajaühikus üle kantud energia.
    Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus.
    Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi)
    Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab.
    Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse selleks, et numbrid oleks võrreldavad (10MW/1mW vs 100 dBm/0dBm). Logaritm muudab korrutamise ja jagamise liitmiseks ja lahutamiseks – lihtsustab.
  • Müra sidekanalis, AWGN müra. signaal- müra suhe SNR. Shannoni valem.
    Müra on juhuslik signaal, mis ei sisalda vajalikku/tahetud informatsiooni. Müra allub normaaljaotusele.
    Shannoni valem: , kus
    C – kui palju informatsiooni ajaühikus lingist läbi läheb – maht [bit/s]
    B – riba laius, mis lingis kasutada saab (ülemine sagedus – alumine sagedus) PIIRATUD RESSURSS
    SNR – signaal-müra suhe. Iseloomustab kvaliteeti. Antud valmis alati kordades!
    Additive white Gaussian noise (AWGN) is a basic noise model used in Information theory to mimic the effect of many random processes that occur in nature . The modifiers denote specific characteristics:
    Additive because it is added to any noise that might be intrinsic to the information system.
    White refers to the idea that it has uniform power across the frequency band for the information system. It is an analogy to the color white which has uniform emissions at all frequencies in the  visible spectrum.
    Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero .
  • Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur ( code rate ) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function ).
    Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik.
    Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon.
    Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks.
    Koodsõna peab olema suurem kui entroopia.
    Liiasus – koodi keskmine pikkus – entroopia. ( ASCII kood nt. Saaks kirja panna 3 bitiga, aga pannakse 7ga.)
    Kadudeta kodeerimine – kui üle kantava info hulk on suurem või võrdne entroopiaga. Teoreetiliselt on võimalik teises kanali otsas kogu infot kätte saada. (programmikoodid, tekstifailid). Kompresseerimistegur 2-5x kokku surutud.
    Kadudega kodeerimine – kui üle kantava info hulk on väiksem kui entroopia.
    Kompressiooni ja moonutuse suhe – ükski moonutuse ja kompressiooni suhe ei saa joone alla minna.
  • Analoog-digitaalmuundus, Nyquisti kriteerium , signaali-kvantimismüra suhe, dünaamiline diapasoon . Audio kodeerimine. Psühhoakustiline mudel, MP3, maskeerimisefekt, diferentsiaalne kodeerimine, sigma - delta modulaator.
    Analoog-digitaalsignaalmuundus(ADC) –> kondensaatoriga (kasutatakse mäluna, mõõdetakse mingil kindlal ajahetkel) saame pidevate väärtustega ajas muutuv signaal. Sample and hold – salvesta ja hoia. Kvanditakse ning selle mõõtetulemus pannakse kirja digitaalselt (tavaliselt kahendkoodis). Ümardamine – informatsiooni kadu – kvantimismüra (halvendab signaali kvaliteeti).
    Signaali-kvantimismüra suhe SNR = 6 dB/bit. Müra, mis lisandub on üsna väike.
    Kvantimine – kondensaatori pingele pannakse kõrvale joonlaud (diskreetne seade) ning mõõdetakse ära lõpliku täpsusega.
    Dünaamiline diapasoon – süsteemi või seadme puhul mingi parameetri (võimsus, voolutugevus, pinge, sagedus vms) lubatud maksimaalse väärtuse ja selle parameetri minimaalse registreerimist võimaldava väärtuse suht.
    Nyquisti kriteerium: kui signaal omab maksimaalset väärtust, siis lüliti tuleb avada/sulgeda vähemalt 2x kiiremini, kui on maksimaalne sagedus. Siis jääb kogu informatsioon 100% alles.
    Audio kodeerimine – toores heli umbes 64 kbit/s. Surutakse kokku nii, et jääb alles ligikaugu 1.2 kbit/s, heli jääb inimesele arusaadavaks.
    Psühhoakustiline mudel – Muusikast võetakse spekter ja visatakse see osa välja, mida inimene nagunii ei kuule .
    Maskeerimisefekt – Tugev noot maskeerib nõrga noodi ära. Seega võib tugeva noodi kõrvalt nõrga noodi välja visata .
    Diferentsiaalne kodeerimine (erinevuste kodeerimine) – Signaalid muutuvad ajas üsna sujuvalt . Ehk siis pannakse kirja ainult erinevused. (x1 ja x2 vaheline erinevus on väiksem kui x1 või x2 ise).
    Sigma-delta modulatsioon on meetod analoogsignaali moduleerimiseks digitaalsignaaliks. Samuti ka kõrgresulutsiooniliste digitaalsignaalide muundamiseks madalresulutsioonilisteks digitaalsignaalideks ( osana analoogsignaali digitaalsignaaliks moduleerimisest).
    In a conventional ADC, an analog signal is integrated , or sampled, with a sampling frequency and subsequently quantized in a multi -level quantizer into a digital signal. This process introduces quantization error noise. The first step in a delta-sigma modulation is delta modulation. In delta modulation the change in the signal (its delta) is encoded, rather than the absolute value. The result is a stream of pulses, as opposed to a stream of numbers as is the case with PCM. In delta-sigma modulation, the accuracy of the modulation is improved by passing the digital output through a 1-bit DAC and adding (sigma) the resulting analog signal to the input signal, thereby reducing the error introduced by the delta-modulation.
  • Teksti kodeerimine. ASCII kood. Muutuva pikkusega kood, Huffman’i kood, sõnastikuga kodeerimine, kontekstipõhine kodeerimine.
    ASCII kood – igale tähele 7 bitti – fikseeritud pikkusega kood.
    Morse kood – tõenäolisematel sümbolitel lühem kood – muutuva pikkusega kood.
    Huffmani kood – sarnane morse koodiga , aga on binaarne - muutuva pikkusega kood. Liiasus on võimalik saada nullile väga lähedale või nulliga võrdseks. Huffmani kodeerimise idee on asendada olemasolev sümboleid kirjeldav bitijada ümber nõnda, et informatsiooni hulgas tihemini esinevad tähemärgid saaksid kirjeldatud lühema bitijadaga. Informatsiooni kirjeldav andmehulk ei pruugi väheneda, eriolukorras võib ta isegi kasvada, kuid tegemist on tihedusalgoritmiga, mis tavateksti kokkupakkimisel saavutab märgatava erinevuse (tihti üle 30%).
  • Pildi (RLE, DCT, JPEG ) ja video kodeerimine (interkaadrid, liikumise kompenseerimine ).
    RLE – Run lenght encoding – pannakse kirja jadad , mitte iga piksel ükshaaval. Näiteks 1. rida 1:512 pikslid väärtus on 0. Kasulik kasutada binaarnse pildi puhul (kaks võimalikku väärtust 0 ja 1).
    Pilt – ruumiline signaal. Väärtused ei muutu ajas vaid piki koordinaate. Kantakse üle jadana. Piksel sisaldab informatsiooni heleduse (must-valge pilt) või värvide (kolme erineva värvi väärtused RGB) kohta. Piksel pannakse kirja (tavaliselt) 8 bitiga, värviline (8R, 8G, 8B) = 24bitiga.
    Video – ajas muutuvad pildid.
    Multimeedia – nähtus/failitüüp, informatsiooni tüüp, kus on sees mitut erinevat tüüpi informatsiooni – filmis heli, tekst, pilt.
    Liikumise kompenseerimine – pilti vahetatakse vähemalt 24 korda sekundis.
    Teisendame siinuseks, kanname üle nt amplituud 1000, kestus 5 diskr.perioodi, faas 0.
    Iga arvu paneme kirja 10 bitiga.´, st kokku 30 bitti, mitte ei lähe 60 ega 300 Mbit.
    Mingi osa lõhutakse väiksemateks osadeks : tehakse koosinusteisendus igal ruudul . Toores pilt – 512 bit. Tav ühes otsas (punased) suured nr, teises väikesed. Üle kanname ainult piisavalt suured nr, nt 4 ruudukest ainult, 32 bit.
    DCT – A discrete cosine transform (DCT) expresses a finite sequence of data points  in terms of a sum of cosine  functions oscillating at different  frequencies. DCTs are important to numerous applications in science and engineering , from lossy compression of audio (e.g. MP3) and images (e.g. JPEG) (where small high-frequency components can be discarded), to spectral methods for the numerical solution of partial differential equations. The use of cosine rather than sine functions is critical for compression, since it turns out (as described below ) that fewer cosine functions are needed to approximate a typical  signal, whereas for differential equations the cosines express a particular choice ofboundary conditions.
    The DCT is used in JPEG  image compression, MJPEG, MPEG, DV, Daala, and Theora video compression. There , the two-dimensional DCT-II of   blocks are computed and the results are quantized and entropy coded. In this case,  is typically 8 and the DCT-II formula is applied to each row and column of the block. The result is an 8 × 8 transform coefficient array in which the  element (top- left ) is the DC (zero-frequency) component and entries with increasing vertical and horizontal index values represent higher vertical and horizontal spatial frequencies.
    An inter frame is a frame in a video compression stream which is expressed in terms of one or more neighboring frames . The "inter" part of the term refers to the use of Inter frame prediction .
    Motion compensation is an algorithmic technique used to predict a frame in a video, given the previous and/or future frames by accounting for motion of the camera and/or objects in the video. It is employed in the encoding of video data for video compression, for example in the generation of MPEG-2 files. Motion compensation describes a picture in terms of the transformation of a reference picture to the current picture. The reference picture may be previous in time or even from the future. When images can be accurately synthesised from previously transmitted/stored images, the compression efficiency can be improved.
  • Koodeki, multimeedia konteineri ja metafaili mõisted.
    Koodek – tarkvara , mis võtab toored andmed ja surub selle kokku ( filmil surub kokku heli, teksti ja pildi eraldi). Paneb kokku surutud andmed kokku multimeedia konteinerisse (AVI fail) – saab nt filmi vms. Teisel pool teeb koodek vastupidist ning lähevad andmed mahamängimisele.
    Metafail on failiformaat, mis suudab endas hoiustada mitut tüüpi andmeid.
  • ISO-OSI Mudeli füüsiline kiht. Meediumid: Koakskaabel, keerdpaar (UTP, STP, CATx), fiiberoptiline kaabel, raadiokanal.
    • Koakskaabel (coaxial cable ) – isoleermaterjalist kaabel (vaskvõrk, kaetud musta isoleermaterjaliga), mille sees on vasktraat. Ümbrus kaitseb nõrka signaali, mis sees kulgeb.

    • Keerdpaar (balanseeritud liin ) – sisaldab kahte ühesugust keerdus juhet ühes kaablis . Ei kiirga väga infot välja ega võta väliseid häireid vastu. Ühest juhtmest tuleb vool tarbijani ja teisest läheb samatugev vool tagasi. Ümber juhtme tekivad magnetväljad, mis on vastassuunaline. Magnetväli on ainult juhtmete vahel, eemal on tasakaalus, mistõttu ei tekita väljas häireid (magnetväljade jõujooned on vastassuunalised). Võrgukaablis on 4 keerdpaari, tavaliselt kasutatakse aga ainult ühte.
      • Simpleks – ühesuunaline side. Saadetakse signaal teele, vastu ei tule midagi.
      • Dupleks – kahesuunaline side.
        • Pooldupleks – walkie-talkie. Samal ajal ei saa edastada, aga kordamööda – vastassuunaline side on võimalik ( piisab 1st kaablist)
        • Täisdupleks – telefon – saab samal ajal rääkida – andmed jooksevad samal ajal erinevates suundades.
        • UTP – unshielded twisted pair
        • STP – shielded twisted pair
    • CAT – kategooria näitab kvaliteeti. Mida suurem on number, seda parem on kaabel – suurem riba laius, läbilaskevõime, hind.

    • Fiiberoptiline kaabel
    • Raadiokanal

  • Asünkroonne andmeedastus . RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll.
    Põhiparameetrid – kiirus, andmebittide arv, paarsuskontroll, stoppbittide arv, voo juhtimine.
    Nullmodem on kommunikatsioonimeetod, mis on otseselt ühendatud kahe seadme vahele kasutades RS-232 kaablit.
    Korraga saadetakse vähe bitte – saadetakse startbitt (algab edastud), siis mõned andmebitid ning siis kontrollbitid.
    Paarsuskontroll – kas on paarisarv ühtesid või on andmed vigased, võimaldab tabada bitivigu.
  • Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem.
    Siin  tähistab sisendvoo taandatud intensiivsust, λ kirjeldab sisendvoogu ja µ ühe teenindaja väljundvoogu.
    Telefonikeskjaam teenindab  N abonenti. Telefonikeskjaamal on L välisliini linna. Vaadeldava ühe tunni jooksul kõik abonendid räägivad ühepalju sageli ja teevad linna keskmiselt n kõnet igaüks. Ühe kõne keskmine kestvus on t. Üks abonentidest soovis helistada linna. Milline on sellise sündmuse tõenäosus, et kõik välisliinid on hõivatud? 
  • Ethernet , ajalugu ja levinumad standardid : 10BASE5, 10BASE2, 10BASE -T, 100BASE-TX, 1000BASE-T.
    Ethernet – standardite kogu – IEEE (rahvusvaheline elektriinseneride liit) 802.3 standard. Ethernet on tulnud sõnast „ eeter “ – meedium , mis kannab informatsiooni üle. Kasutab juhuslikku pöördumisviisi CDMA /CD (multipöördussüsteem põrketuvastusega). Ethernet võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
    • 10BASE5 – 10Mbit/s – andmeedastuskiirus, BASE – baseband (põhiriba) signaal, mis on spektripildis nö nullis kinni ühe otsaga. [Teised on PassBand(riba)]. 5 – ühe võrgusegmendi maksimaalne pikkus. Kaabel võib olla maksimaalselt 500m pikkune , edasi ei tööta enam võrk korralikult. Kui tahame suuremat võrku, tuleb vahele seadmeid ühendada. Võib ühendada kuni 100 terminali / seadet . Tuli ühendada 2.5m sammuga . Ühendati vampiirliidest (vampire tap) sest kaablit lõikuda ei tohtinud. Koaks kaabli välimisele kestale lõigati sisse auk ning pandi nö vampiirihammas vastu juhet. Kaabel väga jäme ja kehva painutada + oli vaja juhtmesse auk teha, mis hakkas natuke signaali välja kiirgama . Terminaator – lõpetaja – pannakse juhtme lõppu. Takisti , sama takistusega mis kaablil endal. Jätab kaablile mulje, et kaabel läheb edasi, info ei peegeldu tagasi. Kui terminaatorit poleks, siis põrkaks tagasi, sest energia ei saa haihtuda.
    • 10BASE2 – 10Mbit/s – andmeedastuskiirus, kaabli maksimaalne pikkus 200m (reaalses elus 185, ümardati 2ni). Kasutati peenemat koakskaablit. Vampiirliidese asemel võeti kasutusele T-pistik. Mugavamad ühendused . Arvuti tuli otse külge ühendada, juhet vahel ei tohtinud olla. Otstes terminaatorid. Umbes 30 arvutit ühes võrgus.

    Sumbuvust suurendab info sagedus ja pikkus. Mida kiiremini signaal muutub, seda rohkem ta sumbub . Mida jämedam on kaabel, seda väiksem on sumbuvus .
    SIINI TOPOLOOGIA
    • 10BASE-T – Twisted pair. Keerdpaari standardiga Ethernet. TÄHTVÕRK
    Probleem: siini topoloogias oli katkestuse viga raske leida, peab kõik arvutid läbi käima. Kui kasutada tähtvõrku, siis on kohe teada, kus viga oli.
    • 100BASE-TX – x näitab, et tegu on teise versiooniga.
    • 1000BASE-T

  • Fiiberoptilise kaabli ehitus ja tööpõhimõte, mono - ja multimodaalne fiiber , graded index fiiber. Fiiberoptilise kaabli eelised ja puudused, dispersioon fiiberoptilises kaablis.
    Fiiberoptiline kaabel on valguskaabel, mistõttu ta ei talu tolmu, otstes on dustcapid. Koosneb kahest erineva murgumisnäiteajaga materjalist ning mitmest fiiberoptilisest kiust. Kattekihi eesmärgiks on peegeldada valguslaine tagasi südamikku. Kattekihti katab väliskaitse, mis kaitseb kaablit väliste vigastuste eest.
    • Multimodaalne – suhteliselt lai – läbimõõt on kuni 0.2 mm. Standartne 50 m.
    Fiiberoptiline kaabel koosneb kahest erineva murdumisnäitajaga materjalist. Välimisel kihil on väiksem murdumisnäitaja kui sisemisel. Info (valgus) kulgeb kaablist läbi edasi-tagasi peegeldudes.
    • Monomodaalne – tugineb laineoptikale. Peenemad kaablid, mistõttu on kanal väga kitsas . Seega ei teki valgusel mitut teed, mida mööda liikuda. Monomodaalne kaabel on kallim. Probleemiks on see, et saadetakse üks impolss teele, välja tuleb mitu, sest andmete tee on erinev ning võib vastuvõtja segadusse ajada. Lahenduseks saab muuta murdumisnurka sujuvalt (modaalne dispersioon – venitab signaali pikaks). Pikemad ühendused, suuremad andmeedastuskiirused.

    Graded index – murdumisnäitaja muutub sujuvalt, mitte hüppeliselt. Tekitab vähem moonutust (modaalne dispersioon).
    Eelised: väga suur läbilaskevõime (kaablis palju kiude , teoreetiline läbilaskevõime ühes kius kuni 25THz, praktiliselt kasutatakse 10-40GHz) ja väike signaali sumbuvus.
    Puudused: valguskaabli kasutamine ja hooldamine on kallim ja tülikam kui tavalise kaabli kasutamine. Samuti on nad hapramad ning keerulisem jätkata/pikendada. Peamine puudus on hajumine ja dispersioon. Hajuvus on probleemiks ainult pikkade ühenduste korral. Teine puudus on see, et valgusimpulss moondub levimisel mööda kaablit. Selle vähendamiseks valmistatakske kiud võimalikuld ühtlikust materjalidst. Kuna infrapunakiirgus on nähtamatu, võib see olla ohtlik kaableid paigaldava tehniku silmadele. Kaableid lõigates võivad naha alla sattuda väiksed klaasikillud.
  • Raadiolevi - peegeldused, hajumine ja dispersioon, mitmekiireline levi, feeding, sümbolite vaheline interferents raadiokanalis. DRM - Digital Radio Mondiale ja 802.11 WiFi . Antenn ja selle võimendus dBi, EIRP.
    Andmevoogusid on võimalik edastada lainepikkusega (erinevad lainepikkused). Raadiokanal – pole vaja füüsilist meediumit kasutada (suvalisest kohast teise kohta). Toimib elektromagnetkiirgusega sagedusvahemikul (0-300GHz). Side võib kaua aega võtta, aga töökaugus on väga pikk, mistõttu on tegu pigem ühepoolse sidega.
    Eelis kaabli ees: kaabel on alati punktist punkti, uue allika puhul on vaja uut füüsilist kaablit.
    Probleem: raadiosidet on lihtne pealt kuulata.
    Raadioreleeliin – raadioside punktist punkti. Raskem pealt kuulata, vajab vähem võimsust. Miinuseks: saab tuvastada sidepidaja füüsilise asukoha.
    Satelliitside – satelliit on kosmoses olev nö tehislik peegel, mis peegeldab raadiolaineid. Puudus: selleks et satelliit alla ei kukuks, peab ta pidevalt ringi liikuma. Antenniga tuleb pidevalt satelliiti otsida. Samas kui satelliit õigele kaugusele paigutada (ligikaudu 36 000 km), liigub ta võrdeliselt Maaga, mistõttu võivad antennid Maal paigal olla. Miinuseks jällegi on see, et laine peab suutma 36 000 km kaugusele leviga ning sealt tagasi tulema.
    DRM – Digital radio mondiale – võimaldab edastada heli, mis tundub inimesele hea kvaliteediga tuhandete kilomeetrite kauguselt. Kompressioon on suur, sellest hoolimata on heli kvaliteet hea.
    DAB – digital audio broadcasting – digitaalraadio, aga hind on kõvasti kõrgem.
    IEEE 802.11 WLAN WIRELESS – Sisaldab 13 kanalit. Kanalid paiknevad osaliselt kohakuti, et ruumi kokku hoida. Töötavad samal sagedusel, aga ei sega teineteist (CDMA). Igal kanalil on oma kood.
    Raadioside jaoks on vajalik antenn, mis muundaks elektrivoolu raadiolainetuseks ning pärast vastupidi tagasi.
    Isotroopne antenn – kiirgab võrdselt igas suunas – ideaalne antenn. Päriselus võimatu teha. Reaalselt kiirgab antenn ühele poole tugevalt rohkem.
    Taldrikantenn – ühes suunas tunduvalt rohkem välja venitatud (nagu taskulamp).
    Gain – võimendus.
    Pmax – kõige suurem, Pi – isotroopne kiirgus samas suunas.
    dBi – detsibelli võrreldes isotroopse kiirguriga. Võimendus võib olla kuni 100000 korda.
    Ringhäälinguantennidel peaks olema võimendus pigem väike, st võimalikult ühtlane signaal igas suunas. Kui tahame ühes kindlas suunas, siis vaja selles suunas suurt võimendust.
    Raadiolevi miinused – levivad igas suunas, ei tunne ära, milline on täpselt soovitud suund. Lained peegelduvad pindade peal -> terminali jõuab mitu lainet samaaegselt. Lained summutuvad liikudes, mis halvendab tunduvalt signaali kvaliteeti.
    EIRP – equivalent isotropically radiated power – ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus – raadiosaatja antenni toitevõimsuse arvutuslik väärtus, st selline võimsus, mis tuleks anda isotroopkiirgurisse, et luua niisama suurt võimsustihedust, kui tekitab vaadeldav antennisüsteem suunadiagrammi maksimumi suunas.
    Feeding – signaali tugevuse kõikumine. Signaal pole konstantne vaid tugevus muutub pidevalt.
    Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida.
  • ISO-OSI füüsilise kihi seadmed repiiter, jaotur (hub) ja modem .
    • Repiiter – kui võrgud on pikad, muutub signaal nõrgaks. Repiiter võtab signaali vastu, võimendab seda ning saadab edasi. Teiseks võib repiiter olla tõlkefunktsiooniga – kui on ühendatud näiteks keerdpaar ning koakskaabel. Võimaldab füüsiliselt võrku pikemaks teha.
    • Jaotur – kordab saadud signaali teistesse hostidesse (välja arvatud sinna, kust tuli. Rohkem kui kahe pesaga repiiter.

    • Modem – muudab ühe signaali teiseks, et saaks kasutada erinevaid kaableid ja signaale (translaator). Moduleerib – demoduleerib.

  • Liinikoodid (NRZ, RZ, Manchester , AMI), signaali taastamine.
    Liinikoodid – infot edastatakse pingenivoona. Digitaalsignaal pole sama nagu binaarne. Digitaalsignaal võib olla kahe väärtusega, aga ei pea.
    • NRZ – no return to zero. Lihtsalt arusaadav. Koodi keskväärtus on pidevalt 0, mis on positiivne.

    Probleem: iga sümbol saadetakse eraldi – startbit, andmebitid, kontrollbit, stopbit jne. Kehva kanalikasutus. U 66% kasulik signaal. Ülejäänud info on vajalik sünkroniseerimiseks – aru saada, millist bitti saadetakse. Saatjas ja vastuvõtjas on kell. Selleks, et kellad üksteisest mööda käima ei hakkaks , on vaja kõiki bitte. Saadetakse korraga hästi vähe bitte, ehk kellad ei jõua teineteisest mööda käia. Uue sümboliga sünkroniseeritakse uuesti. Teine variant on see, et tõmbame teise kaabli, mis saadab kellasignaali.
    • RZ – Return to zero.
      • Unipolaarne – kas väärtust, kas positiivne või negatiivne. Kannab endaga kellainformatsiooni kaasas. Kui edastame väärtust 1, siis on ta pool bitti 1 ja kukub tagasi nulli. Kui edastame bitti null, siis on ta terve biti vältel 0. Saab lugeda, kui palju sümboleid on tulnud. Saab lugeda ainult ühtesid. Nulle lugeda ei saa. Saab panna nt iga kümne nulli järgi lisanull. Ehk siis loetakse kokku kümme nulli, visatakse üks ära ning loetakse edasi.
      • Bipolaarne – pool bitti positiivne, tagasi nulli või pool bitti negatiivne ja tagasi nulli. Probleem: saadetakse korraga kellasignaali ja kasulikke bitte. Informatsiooni on 2x rohkem – vaja kanalit kahekordse ribalaiusega. Signaal muutub 2x kiiremini.
    • Manchester – Kasutatakse 10BASE-T standardis. Kantakse andmeid üle nivoomuutustega. Kui pinge kukub alla, on väärtus 1, kui tõuseb, siis 0. Iga biti kestel on vähemalt 1 üleminek – sünkrosignaali pärast ei pea muretsema.
    • AMI – Alternate mark inversion. Nullile vastab alati nullnivoo . Ühele vastab kordamööda kõrge ja madal nivoo. Võimaldab lihtsaid vigu tuvastada – teame, et ühed peavad olema alati positiivse ja negatiivse nivooga vaheldumisi . Kui pole, siis on kusagil viga.
    • Miller – Kui signaal muutub, on tegemist ühega, kui ei muutu, siis nulliga.

    Võimendi suurendab signaali tugevust, aga ei paranda kvaliteeti – lisavad müra juurde. Repiiteris tuvastatakse millega on tegemist – tõmmatakse otsustusjoon – kõik mis on otsustusjoones kõrgemal vastab nivoole 1 ja teised 0.
    BER – bit error rate.
  • Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon .
    Mingisugune signaal muundatakse teiseks signaaliks – translaator/modem.
    Modulatsioon – muudetakse ühte või mitut parameetrit (amplituudi, sagedust või faasinihet millegi suhtes – tinglik alguspunkt).
    Amplituudmodulatsioon – On-off-keying – kui edastame bitiväärtust 1, lülitame signaali sisse, kui edastame bitiväärtust 0. Nt nagu tuledega vilgutamine.
    Võime moduleerida ühes kanalis erinevaid sagedusi – võimaldab FDMA .
    Sagedusmodulatsioon – BFSK (Binary frequency shift keying) – saadame biti väärtusega 1 – üks toon, bitt väärtusega 0 – teine toon. Sagedusi võib olla rohkem kui kaks. – kanali sagedusriba efektiivne ärakasutamine , mitme signaali samaaegne edastamine ühes juhtmes , muudame nende sagedusi, et kõik oleks erinevad – raadio, telekas .
    Faasmodulatsioon – Binaarne faasmanipulatsioon – sides kõige rohkem levinud. Bitiväärtusele 1 vastab ülevalt pihta hakkav võnkumine – cos. Kui edastame bitiväärtust 0, edastame –cosinust.
  • Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA , koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA.
    • FDMA – kanali sagedusriba efektiivne kasutamine, mitme signaali samaaegne edastamine ühes kanalis. Erinevad kanalid eetris samal ajal. Mida kuulata soovitakse, saab valida sageduse muutmisega (raadio, telekas)
    • WDMA – andmevoogusid on võimalik eristada lainepikkustega. (kindel signaal kindlal lainepikkusel – raadiokanal).
    • TDMA – võimaldab mitmel kasutajal kasutada sama sageduskanalit, jagades nad erineva aja peale laiali. Iga üks saab nö oma aja.
    • CDMA – Wifis – igal kanalil on oma unikaalne kood, millega saab kanalile ligi.
    • SDMA – suuna ja kauguse abil ei kiirga välja ülearust signaali.

  • ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader , selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt ( LSAP ). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA , CSMA /CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and- Wait , Sliding Window . Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go- Back N ARQ ja Selective Reject ARQ.
    Füüsilises kihis polnud adresseerimisprobleemi – füüsiline kanal/ühendus. Kanalikihis on vaja teada mis mille/kelle jaoks mõeldud on – kasutatakse MAC-aadressi – igal võrku ühendatud seadmel enda oma (48- bitine 16ndsüsteemis). Taaskasutatavad aadressid. Lameaadress – asukohta ei anna, tuvastab ainult masina – nagu isikukood.
    Kanalikiht on TCP/IP mudelis tinglikult jaotatud kaheks alamosaks:
    • MAC – media access control – kuidas füüsilise meediumi poole pöördume
    • LLC – logical link control – loob andmekanali/toru – ülevalt poolt vaadates, ei huvita meis enam see alumine füüsiline meedium. Vookontroll + vigade tuvastus.

    Selleks, et ülemised kihid saaksid teenust kasutada, on LLC Service Access point (LSAP) – loogilised aadressid (tarvaraliselt kirjas), mis ütlevad millise rakenduse jaoks andmed tulevad.
    MAC-kontroll – annab teada, millal kaader algab või lõppeb, tuleb ainult kaadri alguses või lõpus. Vaheldumisi ühed ja nullid -> 01111110-> Selline kombinatsioon võib olla ka andmetes. Kõik andmed, mis tulevad, vaadatakse üle. Kui andmetes on ka selline kombinatsioon, siis pannakse viienda ühe järgi null. Bititoppimine ei moonuta andmeid, aga võimaldab algust ja lõppu üheselt ära määrata.
    Võrku saadetakse info, et kaader algab – kõik võrgus olevad seadmed kuulavad, kas kaader on neile. Kui pole neile, siis seda kaadrit ignoreerib.
    CRC – cyclic redundancy check – veatuvastusmeetod – igal tähel on mingi kood ( nt tähestiku järjekorranr) – kontrollsumma.
    FCS – frame check sequence – All frames and the bits , bytes, and fields contained within them , are susceptible to errors from a variety of sources . The FCS field contains a number that is calculated by the source node based on the data in the frame. This number is added to the end of a frame that is sent . When the destination node receives the frame the FCS number is recalculated and compared with the FCS number included in the frame. If the two numbers are different, an error is assumed and the frame is discarded.
    LLC-PDU:
    LLC-PDU peab olema vähemalt 46 baiti pikk. Kui ei ole, siis pannakse suvalist infot (stuffing), et info jõuaks kõigini.
    DSAP – destination service access point – näitab, kuhu info saadetakse.
    SSAP – Source service access point – näitab kust info tuleb.
    Informatsiooni on vähe, sest palju bitte kulub selleks, et infot kohale toimetada.
    Bitikiirus on alati suurem kui infoedastuskiirus, sest alati edastatakse rohkem andmeid kui informatsiooni on.
    Meediumi jagamine:
    Probleem: iga signaal jõuab igasse arvutisse. Siis kui A ja E räägivad, on liin kinni. Kui A ja E saadavad samaaegselt, siis jõuab igasse arvutisse võimendatud moonutatud signaal ja A ja E ei tea et nad mõlemad räägivad.
    Puhas/Pesastatud ALOHA
    • Edasta kaader millal tahad
    • Peale kaadri edastust oota kinnitust ACK mingi etteantud aja jooksul.
    • Kui kinnitust ei tule, siis edasta kaader uuesti
    • Kui katse N järel kinnitust ei saabu, siis loobu kaadri edastusest.
    Maksimaalne kanali kasutus 18% - kehva kasutus. Pesastatud ALOHA korral 37% (esimene reedel on teistsugune). Infot võib saatma hakata ainult suvalise täiskordse
    ajal. Hea, sest saatmine algab ja lõppeb samal ajal ja põrge on kontsentreeritud. Kanal on seega vabam.
    CSMA – carrier sence multiple access
    • Kuula, kas meedium on vaba
    • Kui meedium on vaba, siis edasta kaader
    • Kui meedium ei ole vaba, siis oota juhuslikult valitud aja jooksul ja seejärel alusta uuesti esimesest punktist
    Probleem: kanal võib ooteaja tõttu vabaks jääda ja ei kasutata tõhusalt. Alternatiiv – järjekindel CSMA: kui meedium pole vaba, siis kuula edasi. Alusta kaadri edastamist niipea, kui meedium vabaneb. Probleemiks võib nüüd olla see, et kaks kanalit hakkavad samaaegselt infot edastama ja tekib konflikt.
    CSMA/CD – carrier sence multiple access/collision detect
    • Kuula, kas meedium on vaba.
    • Kui meedium on vaba, siis edasta kaader.
    • Kui meedium pole vaba, siis kuula edasi, alusta kaadri edastamist niipea, kui meedium vabaneb. Kuulamist jätkatakse ka edastamise ajal.
    • Kui tuvastatakse kokkupõrge, siis edasta lühike teavitussignaal ja lõpeta seejärel edastus .
    • Oota juhuslikult valitud aja jooksul ja seejärel alusta uuesti esimesest punktist.
    Üks saatja suudab tekitada teatud suurusega pinge (näiteks 12V), kui tekib kokkupõrge, siis pinged liituvad (24 V), mille kaudu on võimalik kindlaks teha, et tegu on kokkupõrkega. Kaabli pikkus on piiratud, et pinge ei jõuaks sumbuda lubatud piirini, et kokkupõrge tuvastamata ei jäeks.
    CSSM/CA (collision avoidance) - Peidetud sõlm: A ja D üksteist ei kuule niiet nad ei tea, kui nad samaaegselt saatma hakkavad. Info kohale ei jõua. A ja D küsivad B käest, kas eeter on vaba. Küsivad info edastamiseks luba. Kui A samal ajal edastab, siis D vastust Blt ei saa, ehk siis teab, et eeter on kinni.
    Vookontroll – kontrollib, et ei tekiks puhvri ületäituvust.
    • Stop-and-wait

    • Sliding window – saadetakse mitu paketti korraga. Näiteks kui esimene ja teine pakett jõuavad kohale ja kolmas mitte, tuleb simese kahe kohta kinnitus ning ainult kolmas saadetakse uuesti. Probleemiks on see, et kui ainult näiteks teine pakett ei jõua kohale, tuleb teavitus ainult esimese kohta ja uuesti saadetakse nii teine kui ka kolmas. Kuna paketid väga tihti kaduma ei lähe, siis see andmeedastuskiirust väga ei mõjuta. Nii saatjas kui ka vastuvõtjas peetakse arvestust kui palju on saadetud ja kui palju on vastu võetud.

    Veakontroll
    • Go-back-n ARQ – ARQ5 – neli esimest paketti on kohal, ootame viiendat. Kanalisse saab saata mitu paketti korraga.

    • Selective reject ARQ – nõutakse ainult vahepealseid vigaseid pakette. Seitsmendat ja kaheksandat ei ole vaja uuesti saata. Kanali kasutamine on palju efektiivsem.

    • Stop-and-wait ARQ – vastuvõtja loendab. Isegi kui vastus ei jõua kohale ja pakett saadetakse uuesti, oskab vastuvõtja sama paketi tuvastada ja viskab selle ära.

    Põrkedomeen:
    Kui kasutame repiiterit, siis on tegemist kanalikihi seisukohalt ühe võrguga, sest tegu on füüsilise kihi seadmega .
  • Kanalikihi seadmed kommutaator ( Switch ) ja sild ( Bridge ).
    Kommutaator – välimuselt sarnane jaoturiga. Kommutaator saab aru, mis on tema külge ühendatud, tunneb ära seadme MAC-aadressid, seega info ei jõua igasse jaama. A saab infot saata B-le samal ajal kui D saab saata infot E-le.
    Sild – sild kahe või enama LANi vahel. saab töötada kahte moodi: kas võtab kogu paketi vastu ja saadab kuhu vaja või hakkab kohe info saades seda edasi saatma (enne, kui terve pakett lõplikult käes on). Võib tekkida viga, sest veakontroll on alles paketi lõpus. Silla sisse tuleb teha marsruutimistabel, mis ütleb , mis arvutid kus domeenis asuvad.
    Puudus: teised arvutid peavad arvuti MAC-aadressi teadma. Kui keegi ostab uue arvuti, on vaja see registreerida.
    Parem võimalus: MAC-pärises on nii sihtkoha kui ka saatja aadress. Alguses on sild tühi. Kui infot saatma hakatakse, siis sealt saadakse nii saatja kui ka saaja aadressid.
    Kui sild ei tea, kuhu paketti saata, siis ta kopeerib seda kõikidesse oma portidesse -> sõnum võib hakata lõputult korduma. Seega peab sildu ühendama arukalt , et vältida kinniseid ahelaid.
  • Hargneva puu protokoll (STP – spanning tree protocol ).
    Võimaldab automaatselt konfigureerida võrku, kus on kuni 4096 seadet. BPDU – bridging protocol data unit. Andmeedastusformaat, spetsiaalsed andmekaadrid, et sillad saaksid paremini suhelda. Selle järgi saab aru, millised ühendused on lubatud ja millised mitte. Kui otsustatakse, et on vaja võrk ära konfigureerida, saadetakse vastav pakett kõikidele sildadele (hea on kasutada leviaadressi). Konfigureerimine võtab aega 30-50 sekundit, mille jooksul on võrk maas . Siis hakatakse joonistama graafi (puud). Lepitakse kokku, et üks sõlmedest on juur – kogu liiklus hakkab temast läbi käima. Näiteks valitakse sild, millel on kõige väiksem MAC-aadress ehk kõige vanem MAC-aadress – kõige aeglasem võrk, sest see paneb alumise piiri võrgu kiirusele .
    Graafist valitakse kõige optimaalsem (lühem, kiirem) tee. Kui kaks teed on täpselt sama head, valitakse juhuslikult üks neist ning teine blokeeritakse ära. Blokeeritud link on füüsiliselt töökorras, kuid seda lihtsalt ei kasutata. Kui teise pordiga midagi juhtub, siis konfigureeritakse võrk ümber ning kasutatakse teist porti.
  • Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring, täielikult ühendatud (Metcalfi seadus ja võrguefekt) ja mesh võrgutopoloogiad. Superarvutites kasutatud "paks puu" ja hüperkuubi võrgutopoloogiad. Võrkude hierarhia suuruse järgi: LAN, MAN, RAN, WAN. Ahel- ja pakett-kommunikatsioon.
    Võrk – võrgusõlmed juhuslikult kokku ühendatud, ilma struktuurita. Üsna töökindel võrk.
    Täielikult ühendatud – ühendus kõigi võrgusõlmede vahel. Selle realiseerimine on väga kallis ja piiratud. Töökindlus on täiuslik. Kasutatakse militaaralal.
    Matcalfi seadus: Iga võrgu väärtus on võrdeline võrgusõlmede ruuduga .
    • LAN – local area network , kohtvõrk . Füüsilised mõõtmed paarsada meetrid. Võimalik suurendada vaheseadmetega.
    • CAN – campus area network. Mõõtmed suuremad, TTÜS 1-1.5 km.
    • MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid.
    • RAN – rural area network, erijuht MANist. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Kasutatakse näiteks raadioliideseid.
    • Internet – suurim.
    Võrgu/ühenduse loomuse võimalused:
    • Ahelkommunikatsioon – praktikas parim infoedastusviis. Kui on vaja kanalit, siis luuakse vastav ühendus, kui kanal on vaba, aga kanal pole alati saadaval. Näiteks lauatelefon.
    • Pakettkommunikatsioon – andmete ülekandeks parim. Kui on mida üle saata, pakitakse info pakettidesse (MAC-kaader). Seni kuni paketid jooksevad, on kanal hõivatud. Kui pakett saadetud saab, kanal vabaneb.
      • Virtuaalne kanal – töö alguses lepitakse kokku marsruut (kõik paketid liiguvad sama teed pidi). Ei teki ülearuseid pause.
      • Datagrammid – võrgukihi andmepakett. Saatja viskab paketi sihtkohaaadressiga võrku, füüsilist kanalit ei tekitatagi. Kui saadame mitu paketti, võivad paketid erinevaid teid pidi liikuda. Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta.

  • ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4 , IPv6 . DHCP , ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid , CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress ( broadcast ).
    Internetikihi funktsioonid:
    • Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata.
    • Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena)
    • Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP)
    • Veatuvastus ja diagnostika

    IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse grupeeritud kümnendarvu kujul: 172.16.254.3
    IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334
    CIDR – classless Inter-Domain Routing – Struktuur on sarnane nagu klassidega võrgul, kuid keskmist joont saab vastavalt vajadusele nihutada mõlemas suunas.
    Võrgumask – kui tegu on võrguinfoga, siis nendesse kohtadesse pannakse maskis 1 ja info tuleb läbi. Hosti info läbi ei tule -> saadakse teada, kus on võrgu info ja kus on hosti info. Võrgu ülesanne on info võrku toimetada, võrgu sees peavad masinad ise aru saama, kellele täpselt info mõeldud on.
    Aadresside klassid:
    • A – standartne/algne. Võrgu numbet 8 esimese bitiga -> A-klassi võrke saab teha ainult 255.
    • B – 2 esimest baiti värgu määramiseks . Arvutite jaoks vähem ruumi
    • C – pisema kasutaja jaoks. Igasse võrku saab panna kuni 256 seadet. Võrke on palju
    • D – multikeste edastuseks – ühelt aadressilt mitmele sihtkohale
    • E – mõeldud tulevikurakendustele, katsetamiseks.

    Privaatvõrk – kolm aadresside vahemikku, mida võib igaüks kasutada oma privaatvõrgus seni, kuni nad ei pane seda välisesse võrku ehk see ei paista internetti välja. NAT (Network adress translator ) teisendab IP-aadressi enda omaks ning saadab internetti jainternetist tulles tagasi masina aadressiks.
    Multicast – saadetakse kõigile, kes infot saada tahavad (näiteks loenguvideod).
    Broadcast –saadetakse kõigile.
    Loopback – pakett saadetakse ka siis kui võrgukaarti pole. Kasutatakse testimiseks. Saadetakse otse pakett tagasi sinna, kust ta tuli. Võrku pole vaja.
    ARP – adress resolution protocol – arvuti saadab kaadri kõikidele arvutitele (broadcast) küsimuse, kellele kuulub vastav aadress. Kui teada saab, koostab tabeli. Arp kustutab mingi aja tagant aadresse ära, lõputult meelde ei jäta.
    DNS – DNS serverist küsitakse, mis on lehe IP-aadress. Info saadetakse arvutile tagasi. Mõneks ajaks salvestatakse arvutisse.
    DHCP – Dynamic host configuration protocol
  • Võrgukihi analüüsivahendid ICMP ( ping ) ja traceroute.
    Ping teeb kindlaks, kas arvuti suudab suhelda teise arvutiga üle võrgu. Kui võrguühendus on saavutatud, näitab ping test ka paketi saatmiseks kulunud aega.
    Traceroute näitab teekonda (hüppeid) läbi erinevate seadmete (MAC-aadressid) soovitud asukohani.
  • Võrgukihi seadmed: marsruuter, tulemüür .
    Marsruuter - Kui arvuti tahab saata infot võrgust välja, on vajalik vahelüli võrgu ja muu põrkedomeeni vahel (nt modem).
    Default gateway (marsruuter) – kui tahame infot võrgust välja saada, saadame default gatewayle, mis tegeleb edasi info väljasaatmisega.
    Tulemüür on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahel vastavalt seadistatud reeglitele.Tavaliselt kasutatakse tulemüüri interneti ja kohaliku kohtvõrgu vahel. Tulemüüri esmane otstarve on väljapoolt juurdepääsu takistamine ressurssidele, millele pole sellist juurdepääsu ette nähtud. On ka tulemüüre, mis piiravad väljuvat liiklust .
  • IP-datagramm ja selle päis . Paketi eluiga TTL.
    • Versioon näitab, millist tüüpi interneti protokolliga on tegu. (IPv4 aadressidest ei jätku , niiet võeti kasutusele IPv6).
    • IHL – internet header lenght. Ütleb, kui pikk on päis ehk millal algavad andmed (miinimum IHL =5).
    • DSCP – different service caud point. Ütleb millise teenusega on tegemist.
    • ECN – optional . Annab teada, kui võrgus on tekkinud ummikulaadne toode.
    • Kogupikkus – päise + andmete pikkus
    • Identifitseerimine – oluline kui info on fragmenteeritud, et teada, millise jupiga on tegu (järjekorrastamisel)
    • Lipud – ühebitiline muutuja (1 või 0).
      • DF – Don’t fragment (1 – ei tohi fragmenteerida)
      • MF – more fragments ( 1 – näitab, et fragmente tuleb veel)
    • Fragmendi nihe – mitmendast baidist algusega võrreldes fragment algab – kus fragment asub.
    • TTL – Time To Live – Mitu ühikut (sekundit, hüpet) antud pakett elab. Kasutatakse, et pakett ei jääks võrgus lõputult ringlema.
    • Protokoll – näitab, mis kõrgema kihi andmed on datagrammi sisse pandud.
    • Päise kontrollsumma – arvutatakse andmete kontrollsumma ja pannakse paketti kaasa – vigadetuvastus.

  • Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üle ujutamine, juhuslik ja adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja Dijkstra algoritm .
    Marsruutimisalgoritm peab hakkama saama erinevate olukordadega, olema korrektne , lihtne, optimaalne, stabiilne ( tagasisidestatud , saab tagasisidet kuidas ta töötab ja on võimeline selle järgi ennast ümber konfigureerima), aus ja õiglane (algoritmid ei tohi eelistada ühte kasutajat teisele), efektiivne(kui suur hulk võrguliiklusest on andmed ja kui suur hulk kulub võrgu käigushoidmiseks).
    • Fikseeritud marsruutimine – omab marsruutimistabelit infoga, kuidas toimetada infot ühest suvalisest kohast teise. Veerud vastavad allikale ( millisest kohast infot saadame) ja read vastavad sihtkohale. Marsruutimistabel näitab, kuidas täpselt infot saata (kuhu sõlme). Ala kui tahame saata punktist 1 punkti 5, siis marsruutimistabel ütleb, läbi milliste sõlmede infot saata tuleb. Igal võrgusõlmel on ainult üks, neile vajalik osa kogu maatriksist.

    • Üleujutus – kui võrgusõlme tuleb sisse pakett, siis ta saadetakse edasi kõikidele teistele sõlmedele (va sellele, kust ta tuli). Järgmine pakett saadab samuti edasi neile, kellel seda veel pole. Seega pakett läheb tervest võrgust läbi. Paketil on küljes TTL, mis väldib igavest võrgus ringlemist. Sõlmed saab teha nii targaks, et kui nad saavad teist korda sama paketti, siis nad seda enam edasi ei saada.

    • Juhuslik marsruutimine – kasutab resrussi tõhusamalt. Staatiline algoritm (ei tuvasta võrgu muutusi. Sõlmes 3 visatakse nö täringut ja saadetakse pakett suvaliselt edasi. Ei pea teadma võrgu kohta infot. Ühest paketist ei tehta nii palju koopiaid nagu üleujutuse korral. Negatiivne pool on see, et üldiselt pakett kõige otsemat teed pidi kohale ei jõua vaid tiirutab mõnda aega ringi. Kui teaksime rohkem infot (nt sõlme läbilaskevõimet), saaksime algoritmi tunduvalt parandada.

    • Adaptiivne marsruutimine – tuvastab võrgumuudatusi ja konfigureerib end selle järgi ümber. Algoritm kas tugineb infol, mille ta ise kätte saab või tugineb laiemale infole.
    Näiteks otsustab ootejärjekorra põhjal. Puhver on piiratud. Kuna on isoleeritud, siis ei tea, kus otsitav sõlm asub, vaid valib selle sõlme, kus on kõige väiksem ootejärjekord.
    • Vähima kulu algoritm – sõlmed suhtlevad omavahel. Näiteks kui on tsentraalne , siis on üks peasõlm, kuhu saadetakse kogu info kokku ja peasõlm saadab selle kõikidele teistele sülmedele. Halb, sest kui seda väga tihti teha, siis kogu võrk on info küsimist täis ning seega hõivatud. Kui seda väga harva teha, siis on marsruutimisinfo vananenud. Kui keskset „pealikku“ pole,vahetavad sõlmed ise omavahel infot.

    • Dijkstra algoritm

  • Transpordikiht ja selle funktsioonid usaldusväärse ja ebausaldusväärse võrguühenduse korral. TCP protokoll. TCP segment ja TCP port. Vookontroll, libisev aken (parameetrid, ISN, SN, AN, W). TCP olekumasin. Ühenduse loomine ja katkestamine. Segmentide järjestamine, retransmissioon, duplikaatide tuvastamine . Võrgu ülekoormusele reageerimine.
    Tagab rakenduse jaoks virtuaalse ühenduse. Pakette nimetatakse segmentideks (vahel ka datagrammideks).
    Funktsioonid:
    • Ühendusele orienteeritud side. Virtuaalne otsekanal alg- ja sihtpunkti vahel. Sõltumatus alumiste kihtide ülesehitusest ja protokollistikust.
    • Segmentide õige järjekorra tagamine.
    • Ühenduse usaldusväärsuse tagamine:
      • Segmendi kontrollsumma
      • Kinnitused ACK (acknowledgement) ja NACK ( negative acknowledgement)
      • Vigaste/puuduvate andmete uuesti saatmine ARQ
    • Vookontroll (et ei uputaks vastuvõtja puhvrit üle)
    • Võrgu ülekoormuse (Congestion) vältimine
    • Rakenduskihi andmete multipleksimine (ISO-OSI sessioonikiht)
    Port määrab ära, millise rakenduse jaoks konkreetsed andmed tulevad. Iga tanspordikihi ühendus on kahe otspunkti vahel. Kõigepealt luuakse kanal ja lepitakse parameetrid kokku. Seejärel hakatakse andmeid saatma. Lõpuks katkestatakse side, et saaks ressursse uuesti kasutada.
    Funktsioonid usaldusväärse võrguühenduse korral:
    Kui kõik eelnevad kihid tagavad võrgu usaldusväärsuse, siis on võrguühendus usaldusväärne .
    • Adresseerimine ( pordid )
    • Multipleksimine (pordid)
    • Vookontroll(libisev aken, sn, av, w)
    • Ühenduse loomine (syn, isn)
    • Ühenduse lõpetamine

    Vookontroll: näiteks kui võrgus on kaks erinevas vanuses arvutit – uuem suudab saata 10x rohkem kui vana vastu võtta, seega on vaja teada anda, kui palju saata võib. Kasutatakse libiseva akna meetodit. Selleks, et tagada andmete õige järjestus, on baidid nummerdatud. Segment saab endale külge esimese biti numbri.
    AN – acknowledgement number. Järgmise oodatava segmendi number
    SN – järjekorranumber
    ISN – initial sequence number
    W – akna suurus. Näitab, kui palju on vastuvõtja võimeline infot vastu võtma (suurus baitides).
    Aken liigub kogu aeg sujuvalt edasi. Saadame andmed välja, läheb aken kitsamaks. Akna laius taastub , kui saabub kinnitus. Kui kinnitust ei tule, katkestab ühenduse ja proovib mõne aja pärast uuesti.
    Olekumasin (lõplik automaat – FSM Final State Machine ) – abstraktne seade, millega süsteemi kirjeldada. Sisend on väline jõud (peab midagi tegema, et üleminek toimiks). Väljund nt uks tekitab heli. Reageerib seisunditele ja annab väljundeid.
    Established – olekumasin peaks enamasti selles olekus olema.
    Passive open – ootab/kuulab teadet. Enamasti on sellises olekus serverid.
    Active open – kliendi poolne. Kui tekib vajadus ühendust luua, siis hakatakse tegelema.
    Close – port on suletud, ühendust luua ei saa.
    SYN Sent – sünkroniseerimispakett (parameetrite kokkuleppimine). Katse ühendust luua.
    Server peab vastuseks samamoodi SYN paketi saatma.
    Lõpetamine: Saadetakse FIN pakett.
    • Kohene – kui FIN tuleb, pannakse kanal kinni, sellega võib osa saatmata infot kaduma minna.
    • Viisakas – teine pool võtab lõpusoovi arvesse, saadab paketid lõpuni ning seejärel lõpetatakse ühendus ära, vabastatakse nii võrgu kui ka serveri ressursid .

    Funktsioonid ebausaldusväärse võrguühenduse korral:
    • Segmentide õige järjekorra tagamine
    • Retransmissioon
    • Duplikaatide tuvastamine
    • Vookontroll
    • Ühenduse loomine ja katkestamine
    • Tõrgetest toibumine
    • Ülekoormuse vältimine
    Teab, mis vahelt saatmata jäi ning saadab paketit uuesti, peab oskama pärast õigesse järjekorda panna. Kui kontrollsumma on vale, siis on segment vigane (ei arvestata ainult TCPd vaid ka varasemat). Kui on vigane siis kas visatakse ära või palutakse uuesti saata. Arvestatakse ka IP päist. Kui ei jõua üldse kohale, on vaja taimerit, et seda kindlaks teha. Kui mingi aja jooksul pole kinnitust tulnud, saadetakse uuesti. Kui andmed jõuavad kaks korda kohale, visatakse üks kahest minema. Vookontroll peab lisaks veel tagama, et puuduvad paketid korda saaks. Ka ühenduse loomise/lõpetamise juures on kasulik taimerit kasutada, et pakettide kadumist tuvastada. Võrgu ülekoormus – võrk muutub aeglasemaks ja viited lähevad suuremaks , läbi tulevad andmemahud väiksemaks. Võrk püüab ise akent kitsendada, seega ühendus siiski säilib.
  • UDP protokoll, UDP datagramm ja selle päis.
    UDP datagrammi päises pole kontrolli, kas ja kuidas andmed kohale jõudsid. UDP võib olla vabalt ühesuunaline.
    TCP vs UDP:
    TCP on üsna aeglane, sest tehakse pidevalt kontrolli. Kui on rakendus , mis on kiirustvajav ning pole oluline, kas kõik andmed kohale jõuavad ( Skype ), on UDP väga hea. Kui on vaja ühtesid andmeid saata paljudele (video) erinevatele masinatele, pole TCP võimalik, sest ei saa saata paarile soovijale pakette uuesti, sest ülejäänud näeksid seda osa mitu korda. Seega tuleb kasutada UDPd.
  • Küberturvalisuse mõiste.
    Küberturvalisus – riistvara, tarkvara, võrgus oleva informatsiooni kaitsmine kahjustuse ning varastamise eest.
  • Pahavara ja selle liigitus: viirus , uss, troojalane, tagauks , käomuna.
    Pahavara – tarkvara, mille eesmärk on teisi omakasu huvides kahjustada.
    • Viirus ( virus ) – lõik tarkvara, mis kopeerib ennast teise takrvara külge.
    • Uss ( worm ) – iseseisev tarkvara.
    Viirus ja uss ei vaja kasutajapoolset luba või juhtimist vaid ronib ise süsteemi.
    • Troojalane ( trojan ) – esitleb ennast kasuliku tarkvarana.
    • Käomuna (rootkit) – paigutatakse arvutisse admini õigustega.
    • Lunavara (ransomware) – enamasti troojalane, selleks et jamast arvutis pääseda, küsitakse lunaraha (näiteks krüpteeritakse failid ja dekrüpteerimiseks peab maksma).
    • Tagauks – võib olla meelega (nt testieesmärgil) või kogemata süsteemi ülesehituse käigus tekkinud. Saab ka hiljem lisada süsteemile või tekitada see pahavaraga.

  • Levinumad rünnakute viisid: pealtkuulamine, spoofimine, õngitsemine , klikkide kaaperdamine, DoS rünnak ja selle võimendamine .
    • Pealtkuulamine – juhtmete külge pannakse harukarp, millega on võimalik võrguliiklust jälgida. Selle vastu võideldakse krüpteerimisega. Pidevalt saadetakse kasulikku või suvalist krüpteeritud infot, et voog oleks pidevalt sama.

    Suunatakse seadme poole antenn, mille küljes on raadioside vastuvõtja ja signaalitöötlus, mille küljes on kuvar . Näitab sama pilti, mis pealtkuulataval kuvaris on. Levib 1 km raadiuses (segatav).
    • Spoofimine ( spoofing ) – esitletakse ennast kellegina, kes tegelikult ei olda, pannakse enda IP-aadressiks kellegi teise IP-aadress. (või nt TCP port vms).
    • Õngitsemine (phishing) – kiri, et nt mingid andmed on ära kustunud ja küsitakse uuesti (paroolid vms).
    • Klikkide kaaperdamine (clickjacking) – arvad, et klikid kuhugi , kuid reaalsuses klikid mujale. Saab mitmekihilisi lehti teha, kus mingid osad on läbipaistvad.
    • DoS rünnak – Denial of Service. Takistamaks sihipäraste kasutajate juurdepääsu seadmetele või võrgule (eesmärgiga raha teenida, kätte maksta vms).
      • Pingi ujutus (ping flood )
      • Surmav ping (ping of death) – kindlate parameetritega ping, mis tapab arvuti ära. Korda saamiseks tuleb restart teha.
      • SYN ujutus (SYN flood) – töötab transpordikihi peal. Võetakse suvaline IP-aadress ja port ning saadetakse serverisse SYN-soov ja pommitatakse serverit erinevatelt IP-aadressidelt. Jooksutab arvuti kokku.
      • PDoS (Permanent DoS) – püsiv kahju. Server confitakse ümber nii, et sellele ligi ei pääse. Kirjutatakse näiteks EPROM üle, pannakse peale vigane tarkvara. Seade ei tööta enne uue takrvara peale laadimist.
      • Rakenduskihi rünnakud
      • „Must faks “ – saadetakse printerisse käsk trükkida mustasid lehtesid. See hõivab printeri – seda ei saa muuks otstarbeks kasutada + rahaline kahju.
      • Füüsilise kihi rünnakud – elektroonilises sõjas paigaldatakse segajad, mis takistavad vastase sidet, aga kuna segajad kiirgavad üsna tugevalt, on vastutegevust suhteliselt kerge teha.
      • Banaanirünnak – kõik väljaminevad andmed saadetakse sisse tagasi – kõik kanalid on hõivatud.
      • HTTP POST rünnak – saadetakse andmed teele ja pannakse ülekandekiirus väga väikeseks .
      • Hajutatud DoS rünnakud (DDoS) – Zombievõrk (BotNet) – pahavaraga on arvuti muudetud osaks ründavate masinate hulgaks. Pahavara omanik saab neid masinaid kasutada. Lisaks võivad zombied olla vabatahtlikud – inimesed grupeeruvad vabatahtlikult, et teha küberrünnakuid.
      • LOIC (Low Orbit Ion Cannon ) – võrkude stressitestimise tarkvara. Saab kasutada küberrünnakuks, transpordikihi rünnak.
    • Dos rünnakute võimendamine
      • Smurf attack (ICMP) – tänapäeval väga enam ei tööta, sest ruuter ei saada väljast poolt tulevat broadcast sõnumit edasi.

      • DNS (Domain Name Service) – sobib suvaline protokoll, millele tuleb saata vastus. Saadetakse lühike küsimus DNSile ja vastus palutakse saata mingile muule aadressile (mitte enda omale).
      • NTP (Network Time Protocol) – iga natukese aja tagant küsib arvuti/telefon automaatselt kella, et kell oleks kogu aeg täpne. Jookseb UDP peal. NTP protokolli number on 123.

  • Kaitsemeetmed: tulemüür, proksi , NAT.
    • Tulemüür – võib olla eraldi seade või tarkvara.
      • Paketifilter ( ISO-OSI 1.-3. kiht) – iga IP-datagrammi hinnatakse, kas lasta läbi (kas vastab kriteeriumitele või mitte). Kui ei vasta kriteeriumitele, siis visatakse ära, või saadetakse saatjale error. Samuti TCP pordi järgi ja protokollide järgi. White list/ black list.
      • Olekupõhine (4. kiht) – vaadatakse, kas paketid kuuluvad mingisse andmevoogu või mitte. Kas lubame ühendust luua ja millised IP-aadresse mingist ühendusest.
      • Rakenduskihi põhine – jälgitakse mis rakendus ennast käima tõmmata tahab ja kas lubatakse.
    • Proksi (puhver) – vaheserver. Vahendab infovahetust kliendi ehk päringut tegeva süsteemi ja serveri (päringule vastava süsteemi) vahel. Kui vahetu ühenduse korral saadab klient oma päringud otse serverile ning server vastused kliendile, siis proksi kasutamisel saadab klient päringud proksile, proksi edastab need serverile, server vastab proksile ning proksi edastab vastuse kliendile. Salvestatakse mingid vaheandmed.
    • Võrguaadressi translaatorid ( NAT) - võrguaadress ei paista kohe kaugemale – väljaspoole võrku – välja.

  • Krüpteerimine ja audentimine. Krüpteerimine ja krüptoanalüüs. Räsifunktsioon ( hash ). Sümmeetriline ja avaliku võtmega krüpteerimine, audentimine, digitaalallkirjastamine. IPsec ja SSH.
    Krüptograafia – andmete salvestamise ja edastamise meetod ainult neile kasutajatele, kellele see on mõeldud.
    Krüpteerimise viisid:
    • Asendusšiffer – Lahtise teksti (plaintext) sümbolite asendamine mingi reegli järgi šiferteksti (chipertext) sümbolitega.
    • Šifri lahti murdmine:
      • Krüptoanalüüs – staatilised meetodid (algoritmis vigade otsimine), ära mõistatamine
      • Toore jõuga lahti murgmine (arvutusvõimsus. Kõikide kombinatsioonide läbiproovimine).
      • Kõrvalkanalirünnakud – ei rünnata otseselt krüptosüsteemi vaid valmistamisel tehtud vigu.

    Saab ära kasutada staatilist analüüsi. Seda lihtsam on lahti murda, mida rohkem informatsiooni on krüpteeritud kujul ette antud. Näiteks eesti keeles on kõige populaarsem täht a, seega saab vaadata, mis tähte on kõige rohkem kasutatud – ilmselt vastab see populaarsele tähele.
    Kerckhoffi printsiip – krüptosüsteem peab olema turvaline ka siis, kui lahtimurdja teab andmetest kõike peale võtme
    • Ühekordne šiffer (OTP – one time pad) õige kasutamise korral lahtimurdmatu
      • Võti peab olema täiesti juhuslik ja vähemalt sama pikk kui lahtine tekst.
      • Igat võtit võib kasutada ainult korra.
      • Võtit tuleb hoida rangelt saladuses
      • Krüpteerimisel liidetakse iga lahtise teksti bitt moodiliga kaks kokku võtmega
    Praktiline kasutatavus on raskendatud, teoreetiliselt ideaalne.
    • Sümmeertiline krüpteerimine
      • Ajalooline meetod. Kuni eelmise sajandi seitsmekümnendateni ainus viis.
      • Krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks üks ja sama salajane võti. Turvarisk – kuidas võtit turvaliselt jagada?
      • DES – Data Encription Standard ( 56-bitine võti, kasutusel alates 1977, murti lahti 1998, 3DES – krüpteeritakse kolm korda)
      • AES – Advanced Encryption Standard – vähemalt 128-bitine võti, võib kasutada ka pikemaid.
    • Asümmeertiline krüpteerimine – avatud võtmega krüpteerimine. Üks võti on see, mida saatja ise teab. Avalik võti antakse teistele. Näiteks ID-kaardi puhul saab öelda, kellele saata ja määrad kellele saata soovitakse (digiallkirjastamine). Digiallkirjastamiseks kasutatakse enda salajast võtit(PIN). Dekrüpteerimiseks piisab kui vastuvõtjal on avalik võti. Audentib ära, aga ei krüpteeri.

    Audentimine – kaitse aktiivse rünnaku, spoofimise ja andmete muutmise vastu. (Krüpteerimine kaitseb passiivse rünnaku eest – krüpteerimine on üks audentimise viise).
    Kellelt on andmed pärit? Kas tegelik allikas on see, kes ta väidab end olevat? Kas andmeid on ülekande käigud kolmandate osapoolte poolt muudetud?
    Alati pole krüpteerimine mõislik. Näiteks kui on vaja paljudele sõnumit saata (häiresõnum). Krüpteerimine võtab väga palju ressurssi. Tarkvara pole ka mõislik krüpteerida, see teeks tarkvara jooksmise aeglasemaks.
    • Räsifunktsioonid (hash) – ühepoolne funktsioon, vastupidi teha on keeruline.
    • MAC – Message Audentification Code. Kättesaajal on võti ja algoritm. Loob ise ka MAC koodi sõnumile ja võrdleb tulemust sõnumiga – saadakse teada, kas info on usaldusväärne. Vastuvõtja peab teadma salajast osa, saatja salajast osa kaasa ei anna. Vahel lisatakse ka aeg, et kontrollida ajaviidet.

    SSH (Secure Shell) – tarkvara, mis võimaldab ühendusi krüpteerida. Kasutatakse veebiliikluse krüpteerimiseks (https).
    IPSec – võrgukihi tasemel audentimine ja krüpteerimine. Virtuaalse privaatvõrgu loomine VPN. Funktsionaalsus:
    • Ainult audentimine
    • Audentimine ja krüpteerimine
    • Võtmete vahetus

  • Traadita kohtvõrk 802.11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse tagamine WEP ja WPA.
    • WEP ( Wired Equivalent Privacy ) – Enam ei kasutata. Murti lahti 90ndatel cafe latte attackiga – võttis aega 6 minutit. Murti lahti statistilise analüüsiga. ARPiga küsiti andmeid, mis tekitas võiamluse krüptoprogrammi lahti murda.
    • WPA (WiFi protected Access) – WPA2, PSK(Pre-Shared Key). Kasutab AES algoritmi -> võti vähemalt 128 bitti (32 tähte). PSK – vähe kasutajaid, kodune võrk (võtme käsitsi jagamine).

  • Hajaspektriside. Sagedushüplemine (FH-SS) ja otsene sageduse hajutamine (DS-SS). Juhuslikud binaarsed jadad, M-jadad ja nende genereerimine. Ortogonaalne sagedustihendus OFDM . Rakendused : GPS, IEEE 802.11 Wi-Fi, Bluetooth .
    Kui kaks laiaribalist ehk hajaspektri signaali samal sagedusel samal ajal töötavad, siis nad teineteist ei sega, prktikas pisikesed häired, aga võtame taustamürana seda, sest see ei sega samal sagedusel olevad kitsaribalist signaali. Kiirus ühest laiast või paljudest kitsastest kanalitest annab suhteliselt sama tulemuse, ent spektri hajutamist kasutatakse palju.
    Hajaspektriside – kasutatakse palju rohkem ribalaiust kui oleks vaja, et andmeid üle kanda.
    Sagedushüplemine – sidekanalit vahetatakse pidevalt. Info on erinevatel sagedusel. Vaenlane peab kogu aeg teadma, mis sagedusel oleme, et segada.
    • Aeglane – sageduse hüplemise kiirus on aeglasem kui info edastamise kiirus
    • Kiire – bitikiirus on suurem, kui hüplemise kiirus.
    Kuna oleme ühel sagedusel vähe aega, on korraga kiirgav energia väike, mistõttu jääb mulje on on tegu kitsama ribaga. Sagedushüplemine töötab ainult siis, kui „vaenlane“ ei tea, mis järjekorras/loogikaga sagedusi valitakse/vahetatakse. Seega ideaalis on valimine juhuslik. Pseudojuhuslik – näivalt juhuslik, tegelikult lihtsa loogikaga.
    Sageduse hajutamine – kanali sagedus jääb paigale. Määrime spektri laiali, hüplemist ei toimu. Korrutame taktsignaali M-jadaga läbi ja pöörame tagurpidi . 1 asemele paneme M-jada ja 0 asemele ümberpööratud M-jada. Mida suurem bitikiirus, seda laiemat kanalit vajame. Kui hajutatult ühe biti kiirus on 7 korda suurem (1 biti asemel edastatakse 7), siis spekter on 7 korda laiem. Hajaspektri signaal on sarnane hajutava signaali spektrile.
    OFDM – ortogonaalne sagedustihedus – Sisendiks on suur ja kiire bitivoog. Jaotatakse suureks hulgaks alamkanaliteks – ühest kiirest voost tehakse palju aeglaseid. Kanalid on omavahel ortogonaalsed, st lihtne eristada. Edasi on faasmodulatsioon, võimalik on mõõta ka kanali kvaliteeti (parematesse kanalitesse rohkem bitte. Siis liidetakse kõik signaalid kokku ja saadakse moduleeritud komposiitsignaal. Kus 1 signaal on maksimum, seal teiste summa võrne nulliga – ortogonaalsus. Taaskord ühe signaali spekter on kitsas, aga kogu signaali spekter on lai – hajutatud. Ei hüpata juhuslikult ringi, vaid jagatakse kanaliteks. Ei sega teineteist, kuid on tihedalt pakitud. Võimaldab leviprobleemidest üle saada. Pruugib nt digiTV ja mõned WiFi standardid.
    RAKENDUSED:
    • GPS – global positioning system
      • Satelliidid edastavad signaale kahel sagedusel (1.57542 GHz ja 1.2276 GHz)
      • Signaali eristamine CDMA meetodil
      • Moduleerimiseks kasutatakse Goldi koode
      • Avaliku C/A koodi edastatakse kiirusega 1.023 miljonit sümbolit sekundis
      • Täpset koodi on võimatu krüpteerida
    24 satelliiti kosmoses + Maal mõned tugijaamad . Kogu aeg peab olema nägemisulatuses 4 satelliiti. Satelliidid saadavad samal ajal infot (igal satelliidil on oma kood) asukoht + kellaaeg . Selle järgi arvutatakse inimese asukoht.
    • IEEE 802.11 – WiFi.
    • Bluetooth – mõeldud selleks, et asendada ühendusjuhtmeid. Levikaugus kuni 100m (tavaliselt vähem). Andmeedastuskiirus pole väga suur, aga piisav.

    Binaarne juhuslik jada – posu kahendarve pikkusega N (määratud nihkeregistri pikkusega). Jada entroopia peab olema maksimaalne – etteennustamine võimalikult raske. Jada keskväärtus 0.5. Pole väga praktiline kasutada päris juhuslikku jada (nii saatja kui vastuvõtjad peaksid seda teadma) – on vaja tekitada jada, mis tunduks nagu päris juhuslik – pseudojuhuslik.
    M-jada on perioodiline.
    Nihkeregister. Mida pikem, seda suuremaks on võimalik üllatusmomenti teha. Lahtimurdmiseks on vaja teada mitu bitipesa registris on ning kust on tehtud tagasiside. Meie näitel esimese ja kolmanda biti väljundist. Samuti on vaja teada algseisu .
  • Mobiilside , kärgvõrgud , sageduste taaskasutus , kärgede jaotamine.
    Keset Eestit ühe masti paigutamine ei toimi, sest Maa on nö pall, maastik pole ühtlane. Künkad varjutavad levi. Lisaks sellele hajuvad raadiolained kera peale laiali – signaal oleks leviala ääres liiga nõrk või vastasel juhul peaks keskel kasutama mõttetult suurt võimsust. Kui oleks üks mast, siis peaks ta samaaegselt olema võimeline suhtlema kõigi seadmetega.
    Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks kohad, kus ei ole levi.
    Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, kuid kaugused tugijaamast on erinevad – ruudu diagonaal ja küljed. Signaali tugevuse vahed on erinevad, kui klient liigub. Lisaks on ruutude puhul ülekatvus üsna märgatava suurusega. Seega praktikas kasutatakse kuusnurki – kärgesid.
    Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks. Seega erinevates jaamades kasutatakse erinevaid sagedusi. Ideaalis töötaks iga tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas.
    Sageduste taaskasutus (frequency reuse) – sama sagedust võib natuke kaugemal tugijaamas uuesti kasutada, kus segamine võimalikult väike on.
    Iga masti leviala (kärje raadius) on ligikaudu 10-20 km. Teoorias kuni 30, aga tavaliselt seda nii suureks ei aeta. Väiksemates kohtades kasutatakse suurema raadiusega kärgesid, linna väiksematega – üks kuusnurk jagatakse väiksemateks juppideks. Põhjuseks on asjaolu, et üks tugijaam saab teenindada korraga piiratud arvu kliente.
    • Tavaline kärg – makrokärg
    • Mikrokärg – leviala mõni kilomeeter
    • Pikokärg – leviala mõnikümmend – mõnisada meetrit.
    Väiksemate levialadega kärgede teenindamiste tugijaamad on samuti väiksemad.
  • Mobiilside standardid. Esimene põlvkond 1G NMT, 2G GSM, GPRS , EDGE , 3G UMTS (W-CDMA).
    1G NMT
    2G GSM
    EDGE
    3G UMTS
    GPRS
    nimi
    Nordisk MobiilTelefoni
    Global System for Mobile Communications
    2.75 G Enhanced Data rates for GSM Evolution
    Universal Mobile Telephone System
    2.5G General Packet Radio System
    • 1G-NMT ( AMPS ) – levib kaugele
      • Ei ole kaugusepiirangut
      • Esimene täisautomaatne analoogmobiilside
      • Alates 1981
      • Eesti lõpetas tegevuse 2000. Rahalistel põhjustel. GSMis kasutati sama sagedust.
      • Töösagedused 450MHz ja 900 MHz
      • Kanali ribalaius 25kHz
      • Kärje raadius 2-30 km
      • Kiirgusvõimus 1W, autotelefonid kuni 15W (piiratud aku vastupidavusega)
      • Modulatsioon: FM, FFSK kuni 1200 bit/s
      • Kõned olid vabalt pealtkuulatavad
    • 2G GSM – ajapõhine juurdepääsuviis, kiirust oli palju, probleemiks kuidas kiirust kätte saada.
      • Täisdigitaalne mobiilside
      • Alates juunist 1991 Soomes
      • Töösagedused (FDMA) 900 ja 1800 MHz
      • Kõige rohkemate kasutajatega lahendus
      • Ribalaius 200kHz
      • Bitikiirus 270.833 kbit/s
      • Kaheksa ajapilu, kestusega 0.577 ms.
      • Saab vajadusel krüpteerida, pole väga turvaline – siiani kõik lahti murtud
    • GPRS/ EDGE – Õnnestus mõistlikuse piirides ressurssidega nö kantav televiisor – tekkis mobiilne internet. Otsustati GSMis paketina andmeid üle kanda, sest kõnena oleks see väga kallis olnud. Vaja ümber teha tugijaamad, umbes kaks korda rohkem seadmeid. Telefonis on midagi enamat kui võimalus rääkida – tuli mobiilpositsioneerimine.
    • 3G UMTS – Ühe jaama alla pandi palju rohkem kõnesid, ent kiirust on ikkagi rohkem vaja, sest kasutati WiFit + rohkem konkurente.
    • W-CDMA – hajaspektrimodulatsioon – internetis rohkem infot, kui meil talle anda on, seega mõistlik üleskanal teha aeglasemaks ja allakanal kiiremaks.

  • Mobiilsidevõrgu ehitus, mobiilterminal, juurdepääsu- ja tuumikvõrk, nende elemendid ja liidesed.
    Kasutaja tuvastamine:
    SIM – subscriber identity module (SIM-kaart)
    IMSI – international mobile subscriber identity number. Eestis 248. Esimesed numbrid näitavad riiki, järgmised teenusepakkujaid (01 – EMT, 02 – Elisa , 03 – Tele2 ). Ülejäänud 10 on unikaalsed ja näitavad kasutajat. Audentimine: kasutatakse 128-bitist audentimisvõtit.
    Seadme tuvastamine:
    IMEI – international mobile station equipment identity. Vajalik turvapõhimõtetel, et saaks telefoni näiteks black listi panna.
    Juurdepääsuvõrk – kärjed jne, kõik peab olema levis.
    Mobiililt mobiilile: minu MS – mast – kontroller – keskjaam – info – keskjaam – kontroller – jaam – sõber
    Mobiililt lauatelefonile: minu MS – mast – kontroller – keskjaam – lüüs – PSTN – lauatelefon
    SMS – kasutab vabu kanaleid , tehti hiljem juurde – pole garantiid , et peaks ruttu kohale jõudma.
    Jaam kompenseerib ka Doppleri efekti – et sagedus moondub vastavalt kaugusele.
    Ühendus BTS ja BSC vahel on üldiselt kaabel, aga võib ka raadiolink olla.
    Handover – ümberlülitus ühest BTSist teisele. Peab olema nii sujuv , et inimene seda ei märkaks.
    MSC ülesanne on kõned kohale suunata. Saadab edasi ning kui tal on piisavalt infot, saadab tagasi BSCsse, mis saadab ta vajalikku BTSi ja see omakorda edasi telefoni.
    PSTN – public switched telefon network
    POTS – plain all telefon system
    G-MSC – gateway- MSC – keskjaama lüüs
    HLR – home location register ( andmebaas , kus on kõigi kasutajate info)
    VLR – visitor location register (andmebaas, kus on külaliste info – kontrolleri täpsusega – näitab mis kontrolleri levialas parajasti ollakse)
    EIR – equipment identification register (IMEI koodid)
    AUC – audentification centre
  • Mobiilpositsioneerimine, kärje tunnus CI, kaugus tugijaamast TA –timing advance.
    Üks tugijaam – korraga 8 telefoni (ajapiludega). Tuleb öelda, kui kaugel telefon asub, muidu napsatakse õhust vale bitt.
    Gsmi tehes tuleb täpsusega 550m öelda telefonile, et olete sellisel kaugusel tugijaamast.
    Mobiilpositsioneerimine paneb telefoni asukoha paika mitme tugijaama suhtes – täpsem kui GPS, töötab ka siseruumis.
    GSM kärje CI on BTSi tuvastamiseks kasutatav number (ID). Mõnel juhul sisaldab CI esimeses või viimases numbris sektori Idd.
    61
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 61 lk · .docx · 74 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Side #1 Side #2 Side #3 Side #4 Side #5 Side #6 Side #7 Side #8 Side #9 Side #10 Side #11 Side #12 Side #13 Side #14 Side #15 Side #16 Side #17 Side #18 Side #19 Side #20 Side #21 Side #22 Side #23 Side #24 Side #25 Side #26 Side #27 Side #28 Side #29 Side #30 Side #31 Side #32 Side #33 Side #34 Side #35 Side #36 Side #37 Side #38 Side #39 Side #40 Side #41 Side #42 Side #43 Side #44 Side #45 Side #46 Side #47 Side #48 Side #49 Side #50 Side #51 Side #52 Side #53 Side #54 Side #55 Side #56 Side #57 Side #58 Side #59 Side #60 Side #61
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kirkepra Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Side kordamisküsimuste vastused
    side eksam signaal kanal adress pakett

    Sarnased õppematerjalid

    Side Eksam 2016
    42
    pdf

    Side Eksam 2016

    Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel 
 TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s

    Side
    Kommunikatsioonimudel
    102
    pdf

    Kommunikatsioonimudel

    >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) • Adresseerimine • Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine) • Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata)

    Tehnoloogia
    Arvutivõrkude eksami konspekt
    144
    docx

    Arvutivõrkude eksami konspekt

    Esialgne sõnum koostatakse neist, kui kõik sõnumi paketid on kohal. Ruuter peab ootama kuni terve pakett on ära laadinud, enne kui midagi edasi saadab (store and forward). Kasutajad jagavad võrguressursi, iga pakett kasutab kanalit täies mahus. Nõudlus võib olla suurem kui ressurss, “pudelikael” võib tekkida, kus paketid kujuvad järjekorda ja ootavad kanali vabanemist. Vastuvõtmine - analüüsimine - edasi saatmine = 3 sammu Miks see on winning side - Lubab mitmel kasutajal korraga kasutada, nt 1 Mb/s kanal, igal kasutajal 100 kb/s kui “aktiivsed”, aga tõenäosus, et kõik on kogu aeg aktiivsed on piisavalt väike. Sidekanaleid ei ole mõtet projekteerida max olukordade jaoks, sest siis on võrk alakoormatud (nii nagu pole mõtet teha Pirita teed 5 realiseks, lihtsalt sellepärast et 2x päevas on seal tipptund). Pros - Sobib andmeedastuseks, kus me vahepeal kasutame kanalit, vahepeal vaikus. Lihtsam, ei ole handshakingut.

    Arvutivõrgud
    Arvutivõrgud ja andmeside
    54
    docx

    Arvutivõrgud ja andmeside

    Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistik

    Arvutivõrgud
    Arvutivõrgud eksamimaterjalid
    46
    pdf

    Arvutivõrgud eksamimaterjalid

    Kui teatud ajapiiri sees kinnitust ei sada siis saadetakse pakett uuesti teele TCP protokoll - tegeleb voo kontrolliga (et saatja ei koormaks üle vastuvõtjat) ja ülekoormuse kontrolliga (saatja ja võrgu vaheline. Võrgu koormusest tingitud andme saatmise kiirus, ehk kui võrk on üle koormatud, saab saatja sellest teada ja ei saada sinna enam pakette sisse või aeglustab pakettide saatmise vahemikku). TCP protokoll tagab:  side töökindluse  ühenduse haldamise  vigade puudumise  pakettide järjestamise Ühenduseta andmeedastus:  “best effort“ – ei garanteeri midagi, paketid võivad kaduma minna või vales järjekorras kohale jõuda. andmevahetuse kiirus on töökindlusest olulisem ja on lubatud teatud pakettide kadu. Sel juhul kantakse info üle datagrammidena ehk väikeste mõõtmetega

    Arvutivõrgud
    Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal
    35
    doc

    Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

    NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus ­ seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine ­ kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et

    Arvutivõrgud
    Arvutivõrgud eksami vastused
    64
    docx

    Arvutivõrgud eksami vastused

    mis on realiseeritud läbi interneti, siis telefonisides põhimõtteliselt võivad osa andmeid kaduma minna. See tähendab telefonikõnes vaid väikseid katkestusi, aga tervikuna kõne toimib ja saab rääkida. Telefonikõnes ei ole mõistlik kasutada TCP protokolli, sest muidu toimuks katkestuste kohas pidev kordamine, mis on kuulajale ebameeldiv. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatioon on pärit traditsioonilisest telefonisidest. Analoogtelefoni side on selline, et füüsiliselt traatidega ühendatakse kaks otspunkti omavahel kokku. Kanalikommutatsiooni puhul ressurss on füüsiliselt ära jagatud ja mingi osa füüsilisest kanalist saab kasutaja endale. Kui kõik osad kanalis on välja jagatud, siis on ressurss ammendatud ja keegi teine juurde ei pääse. Vastavalt sellele, kui hea on kanal, nii hea on ka andmeside. Kanalit saab jagada tükkideks kahte moodi: sageduse või aja järgi. Sageduse

    Arvutivõrgud
    Arvutivõrgud eksamiks
    28
    docx

    Arvutivõrgud eksamiks

    Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas ­ saatja - keskkond- vastuvõtja ­ sihtkoht ..ehk.. arvuti ­ modem ­ kaabel ­modem ­ arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teis

    Arvutivõrgud


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun