Valdkond: Füüsika (elektriõpetus) OOMI SEADUS ehk seosed voolu tugevuse, pinge, takistuse ja võimsuse vahel Kui on antud: I (voolui tugevus) ja R (takistus) U = IR Kui on antud: P (võimsus) ja R (takistus) U (pinge) U = PR Kui on antud: P (võimsus) ja I (voolu tugevus) P U= I Kui on antud: U (pinge) ja R (takistus) U I= R Kui on antud: P (võimsus) ja U (pinge) P I (voolu tugevus) I= U Kui on antud: P (võim...
Ohmi seadus Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist elektrilist suurust : voolutugevus , pinge ja takistus. Seadus 1.Voolutugevus juhis on võrdeline . Valem : I= U:R , kus U on pinge ja R takistus . Kui suureneb U siis ka I. Näide : Elektripliidis tööpinge on 220 volti . Kui suur on vool elektripliidis , kui küttekeha takistus on 50 oomi ? Andmed: U= 220v I=U:R R=50 oomi I=220:50= 4,4 (A) I=?
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Ohmi seadus vooluringi osa kohta väidab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (I = U/R). Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (I = /R+r). Elektromotoorjõud () on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teevad kõrvaljõud laengu nihutamiseks vooluallika ühelt pooluselt teisele ( = Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Juhi takistus on üks oom, k...
l = (D2 - D1)/2) I II III IV V VI l 0,004 0,0055 0,0035 0,006 0,004 0,0045 2 Pinnaeritakistus ( Qs) on arvutatav valemiga: Pinnaeritakistus Qs = Rs* (d / l) Qs1 16,9646 oomi Qs2 23,53338 oomi Qs3 19,59007 oomi Qs4 1,014734 oomi Qs5 27,05697 oomi Qs6 63,49508 oomi Mahueritakistus ( Qv) on arvutatav valemiga: Qv = Rv* (S / h) Qv1 0,682955 [ * m] Qv2 0,226623 [ * m] Qv3 0,069824 [ * m] Qv4 127,2345 [ * m]
Takistite ühenduse taksitus Rk=Rx1+Rx5 Rk= 925,808 Rk= Rk=136,116 Järeldus: Takisti nr.1 424 102 Takisti nr,5 502,1 89,7 Kaks takistit jadamisi 655,5 0 Takistite ühenduse taksitus arvutuslikult 926 136 Kui mööda potentsiomeetrit libisev kontakt on täpselt keskel, see tähedab, et potentsiomeetri skaala on näit 5 ühikut, sain jadamisi pannes takitstite takistuseks 655,5 oomi. Eraldi mõõtes sain nr.1 takistuseks 291,5 oomi ja takisti nr.5 takistuseks 364,2 oomi. Kui need kokku liita saan 655,7 oomi, mis on päris lähedal mõõtmis- tulemusele,kus takistused on ühendatud järjestikku. Määramatused on tingitud sellest, et seadmed ei ole absoluutselt täpsed ning kõik katset ei olnud täiesti identsed.
* Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? * Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel? * Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] * Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m
Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? 120/2/5=12 max Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m
kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv inimese kaitseks elektrilöögi vastu? Kui suur on sellise elektripaigaldise suurim lubatav maandustakistus? Enamasti 30 mA, 0,1 s eriti ohtlikel juhtudel 10 mA. Käärid lk 16 30mA=1666 oomi, 10 mA = 5000 oomi. 50V 5. Kui suur on piksekaitsesüsteemi suurim lubatav maandustakistus? 10 oomi. 6. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuuluvad välistingimused? Eriti ohtlikud 7. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv kaitseks tulekahju vastu? Kui suur on sellise elektripaigaldise suurim lubatav maandustakistus? Käärid lk 16. 300 mA, 50V 166 oomi. 8. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on betoonist põrand?
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4
ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit maxKolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? 120/2/5=12 max Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja nstalleerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m
võimsa FETi takistus jne) · Maksimaalne hajutatav võimsus: sõltub ehitusest. Tavaliselt on 1/8 või 1/4W piisav. Mis võiks olla analoog veega? · Ehitus: traat, süsinikiht jne. Müra sõltub ka ehitusest · Reguleeritav takisti: potensiomeeter või trimmer · Logaritmiline, lineaarne reguleerimiskarakteristik · Ühendusviisid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 9 Värvikood ja tähistus Nominaalid R33 0.33 oomi 2R2 2.2 oomi 470R 470 oomi 1K2 1.2K oomi 22K 22K oomi 22K2 22.2K oomi 4M7 4.7M oomi Standartse 5% täpsusega rea 1s dekaadis on sellised väärtused: 10, 11, 12, 13, 15, 16, 18, 20, 22, 24, 27, 30, 33, 36, 39, 43, 47, 51, 56, 62, 68, 75, 82, 91 Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 10
parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. 37. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? 38. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel? 39. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200=0,0218A ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] 40. Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe
90-100 500 fibrillatsioonilävi Südame fibrillatsioon tähendab seda, et inimese süda püüab hakata kokku tõmbuma sama sagedusega kui on voolusagedus. Mida pikem on mõju aeg, seda suurem on tõenäosus, et vooluga resonantsi sattumine leiab aset. Inimkeha elektriline takistus ei ole konstantne, see sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal; takistus esineb piirides 600...100 000 oomi. Arvutustes võetakse inimkeha takistuseks 1000 oomi. Joonis1. Naha struktuur Naha eritakistus on (1,2-2)x 106 oom x cm; Siseorganitel ainult 120-180 oom x cm. Joonis 2 Ohtlikud puktid kehal Sagedusest loetakse kõige ohtlikumaks vahelduvvoolu sagedust 50-60 Hz kuni 150 Hz. Voolu liik vahelduv, alalis Voolu tee läbi organismi Kõige ohtlikum on, kui vool läheb läbi südame ja kopsude, seega siis
Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5. 60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus. Ja Ja lõpuks jääb 10 MHz üle, mida kellegi vahel ei jagata. 12 ~ 10 Igale operaatorile eraldatav sagedusala on 10MHz üles ja 10MHz alla. 5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km.
Mis peaks olema teada? Joonis ja sammud. ELEKTER 1. Elektivoolu töö, ühikud, definitsioon? Kui elektrivool läbib mingit seadet, siis teeb ta tööd. A=q*U ( A- töö(J) ; U- laengu ühiku poolt kulutatud energia (V); q- seadet läbinud laeng (C) 2. Defineerige elektrilaengu ühikud ja valem? Kui igas sekundis läbib juhet 1 kuloni suurune laeng, siis on voolutugevus 1 amper. q= J*t (J- voolutugevus(A); t- aeg (s)) 3. Takistid 4 oomi, 5 oomi ja 20 oomi on ühendatud rööbiti, skeem ja kogu takistus? 4. Kui suure takistusega takisti tuleks 51 oomisele takistile rööbiti ühendada, et kogu takistus oleks 50 oomi? 5. Auto aku elektromotoorjõud on 12 volti, starteri sisse lülimisel langeb aku pinge 10,8 voldini, kusjuures starter tarbib voolu tugevusel 120 amprit. Kui suur on aku sisetakistus? 6. Elektripirnile on kirjutatud 100 vatti ja 200 volti, kui suur on ta takistus põlemisel?
Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? 120/2/5=12 max Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 200 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m. Telefonijaam on Euroopa standarditele vastav ja paikneb 2 km kaugusel telefonist. EU standard t2hendab jaamas 48V pinge. Liini kogutakistus 2000 oomi. Vool I=48/2200 ja pingelang 200 oomi takistil U=IR=4,36V [E=48V; I=E/R+Rt; I=U/Rt; U=?] Leida pinge telefoni sisendil (toru hargilt võetud), kui telefoni sisetakistus on 400 oomi ja installeerimisel kasutati juhet, mille ühe soone takistus on 1 oomi/m
10-15 50-70 krambilävi 50-80 70-450 talumatu valu, hingamine raskendatud, hingamiskrambilävi 90-100 500 fibrillatsioonilävi Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Voolu kulgemise tee Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Inimkeha elektriline takistus Inimkeha elektriline takistus ohtlikud punktid kehal Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad,
Pinge (V) 0.80 Hall 0.60 Kollane 0.40 0.20 0.00 Temperatuur°C Graafik 4 . Juhtmetel olev pingelang 2.3.3. Kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel Punane juhe Allika klemmipinge 12,1 V Juhtme takistus 0,57 oomi 1.1 12.0 1.0 10.0 1.0 8.0 Kasutegur 0.9 6.0 Juhtmel hajuv võimsus, W Kasutegur Hajuv võimsus 0.9 4.0 0.8 2.0 0.8 0
I =0A (pingel 0V) I=0,11A (pingel 7,7V) kasutasin R = 77 2.)Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 54,9V 8,2V 3.)Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused E=54,9 UTA=8,2 R=77 U=7,7V RL=401,5 oomi Ret=70,5 oomi 4.)Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Ootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Usignaali amplituud = 0,3V , Tsignaali periood = 2ms, Sagedus f=500Hz (1/T) U Usigamp=0,3V 2ms t 5.)Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6490 Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.007A. 6
51 : 61 4 : 10,0 10,0 Teisendage arv 1010100 binaarkoodist detsimaalkoodi : a. 84 b. 94 c. 74 d. 64 e. 88 : 84 5 : 10,0 10,0 Teisendage arv 25 detsimaalkoodist binaarkoodi : a. 11001 b. 100001 c. 11100 d. 1100 e. 100101 : 11001 6 : 10,0 10,0 Milline on elektriahela takistus kui pinge 110 V juures läbib ahelat vool tugevusega 800 mA? : a. 137,5 oomi R=U/I=110V/800 mA=0,1375 kÙ=137,5 oomi b. 110 oomi c. 240 oomi d. 160 oomi e. 880 oomi : 137,5 oomi 7 : 7,5 10,0 Millistesalltoodud valdkondades kasutatakse vöötkoode : a. Ettevõtetes kabinettide uksekaartidena vähendamiseks Seal kasutatakse RFID koode ja -lugejaid b. Toodete jälitatavus ning kvaliteedi jälgimine ja juhtimine c. Toodete ja pakendite markeerimine d
Vool 0,1 A võib käest kätte või käest jalgadesse kulgedes põhjustada 3s möödudes südametegevuse peetuse ja seega surma. Hingamistegevuse peetuseks piisab juba voolust 0,03 ... 0,05A. Lihaste krampi, mis ei võimalda enam iseseisvalt voolu alt vabaneda, põhjustab vool tugevusega 0,02.. 0,025A. Enamusel kannatajatest kaasnevad sellega hingekõri spasmid, mis ei võimalda appi hüüda. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom 2 - inimkeha takistus - esineb piirides 600- 100 000 oomi. Arvutuslik 1000 oomi. Inimkeha elektriline takistus sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal. väliskeskkonna tegurid, inviduaalsed iseärasused. Elektriohud - halvad, mittekvaliteetesed elektrijuhtmed - Oht tekib, kui elektrijuhtme läbimõõt on voolutugevuse jaoks liiga väike, siis juhe kuumeneb ja võib põhjustada tulekahju. Esineb pikendusjuhtme kasutamisel. Isetehtud pikendusjuhtmed on sageli tulekahjude põhjustajaks
ELEKTROMOTOORJÕUD - (Epsilon) Epsilon= q I = Epsilon/R+r Kuidas mõõta neid uusi suurusi? Ilma tarbijata on võimalik mõõte elektromotoorjõudu. (tühijooks) I = 0 Lühis R = 0 Patarei elektromotoorjõuga 5V ja Sisetakistusega 0,2oomi on ühendatud tarbijaga mille takistus on 40oomi. Kui palju näitab voltmeeter? I = epsilon/R(kogutakistus) + r (sisetakistus) V: Kaks patareid. Esimese elektromotoorjõud on 4,5 ja 1,5 Esimese sisetakistus r 1,5 oomi Teise sisetakistus r 0,5 oomi Lamp mille takistus on 23 oomi Kui suur on lambi võimsus mõlema patarei puhul? Elektrivool Elektrivool vedelikes Elektrivoolu juhivad just elektrolüüdid. (aluste, hapete, soolade vesilahused, ioonid sees) positiivne elektrood on anood, negatiivne elektrood on katood Elektrolüüsis esineb elektrolüüdi keemiline toime(eraldub keemilisi aineid) Esemeid kaetakse metallikihiga et kestaks kauem.(elektrotehniliselt)
sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud ajalised piirid, mille jooksul müra loetakse kahjutuks. Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kahjulikud gaasid ja aurud
1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I. R Võrduse pooli võib vahetada ilma märki muutmata. U Saame võrduse: I = . R 12
11. Pinge on sama, mis Elektrivälja potentsiaalne energia Elektrivälja tugevus Potentsiaalide vahe 12. Laengu 4C viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 mJ. Punktide A ja B vaheline pinge on järelikult U=A/q 0,5 mV 2 mV (vale) 6 mV 8 mV 13. Patareidel töötaval seadme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5mA. Kui suur on selle seadme elektriline võimsus millivattides? 15 N=U*I 14. Juhti, mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. mitu dzauli eraldus soojusena? 80 Q=I2*R*t 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus
Lisaks tuleb kontrollida, kas häire impulss kordub ka sõidu ajal. 25 26 10. Harjutusülesanded 1. Miks on pinge 0,8 V? 2. Miks on nüüd pinge 4,2V? 26 27 3. Miks näitab multimeeter 60 oomi? 4. Miks näitab multimeeter nüüd 120 oomi? 27 28 Harjutusülesanded Veendumaks, et me ise oleme suutelised kontrollima CAN-BUS süsteemi, teeme multimeetriga ja ostsilloskoobiga mõned mõõtmisharjutused. Mõõda ja joonista kontrollitava auto võrgu mõõtmistulemus: 5. Võrk on korras
9 * 10 6 C 8 * 10 9 C kaks punktlaengut ja asetsevad teineteisest vaakumis6 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel? kui suur on 10 km pikkuse kõrgepingeliini alumiiniumjuhtme takistus kui selle ristlõike pindala on 520 mm pl R s (0,028*10 000):520=0,538 konstantaan traadist mille ristlõike pindala on 0,2 mm2 soovitakse valistada takistit mille takistus oleks 50 oomi kui pikk traaditükk tuleb selleks võtta 2m pikkuse ja 0,5 mm2 se ristlõikepindalaga traadi takistus oli 4,4 oomi mis ainest oli traat valmistatud? takistus jada ja rööpühendustes elektrivooluu töö ja võimsus laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli rööd, seda nimetatakse voolutiheduseks A=Iut A=tehtav töö J I=voolutugevus A U=pinge V t=aeg s P=IU U2 P R P I 2R Q I 2 R t 1.mida nimetatakse elektrivooluks?
Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegi: Regina Feldman Töö tegemise aeg: 10. september 2013 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 100 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0,0 Hõiveseisund 12,0 7,0 5,0 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel.
Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Terminalseadme rah...
7 8 Kahe lõpptakistiga arvutivõrgud Juhul kui arvutivõrgus kasutatakse kahte lõpptakistit siis üldjuhul on neist üks paigaldatud mootori ja teine ABS juhtplokki. Üldjuhul kasutatakse 120 ... 130 oomiseid takisteid. Kogu võrgu takistus on siis 60 ... 65 oomi! NB! Takistuse mõõtmiseks peab olema vooluahel katkestatud (akujuhe maas)!! Mõõtmisel kontrolli ka juhtmete korrasolekut ja lühis maandusesse või pardapingesse! Mõnedes juhtplokkides on u. 2 kilooomised takistid ja mõnedes takisteid üldse ei kasutatagi. Ühe lõpptakistiga arvutivõrk CAN väylän päätevastukset 8
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektriv...
ja pinge kummagi takisti otstel, kui kogupinge on 110 V. (4p.) Vastus: Voolutugevus on 11amprit, pinge 4 oomisel takistil on 44V ja pinge 7oomisel takistil on 77V 10. Vooluallika poolused on ühendatud omavahel raudjuhtmega. Juhtme pikkus on 40 m, ristlõikepindala 0,8 mm2 ja raua eritakistus 9,9*10-8 Ω*m. Ampermeetri näit on 0,5 A. Vooluallika allikapinge on 4 V. Arvutage vooluallika sisetakistus. (6p.) Vastus: 3 oomi Maksimaalselt 23 punkti. Hinne “5” 23 – 21 punkti Hinne “4” 20 – 16 punkti Hinne “3” 15 – 10 punkti Hinne “2” 9 - 4 punkti Hinne “1” 3 - 0 punkti
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus
vah.voolu võrku, ei võrdu üksikute takistuste summaga. Tähis:Z. Valem: Z=R² +(X(L)-Xc)² (X(L)- ind.tak; Xc-mahtuvustakistus) 12.Osutub, et teatud parameetrite korral võib vah.voolu ringis tekkida lühis e voolutug. tohutu kasv. Kuna on tegemist võnkumisega, siis kasvab voolutug. aplituud e tekib resonants. Ohm'i seadusest I=U/Z näeme, et see tekib kui Z läheneb nullile. Resonants võib tekkida ideaalses vooluringis, kus R=0 oomi ning Z=0 siis, kui X(L)=Xc. See nõuab paljude elektronskeemide takistuste arvutamist, et ei tekiks lühist. Teisendame 2fL=1/2fC, sealt f=1/2LC (f=1/T) = T=2LC
Moodul 2-3 test https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=466806&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 3 Moodul 2-3 test Alustatud neljapäev, 4. oktoober 2012, 11:20 Lõpetatud neljapäev, 4. oktoober 2012, 11:30 Aega kulus 10 minutit 1 sekund Hinne 100,0 maksimumist 100,0 Tagasiside Super! Küsimus 1 Kas võimenduslülide järjestiklülitusel tuleb Õige Hinne 10,0 / 10,0 Vali ük...
Arvutivõrgud Labor 1 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Mon Apr 2 14:48:20 2018 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 45,7 45,7 0 Hõiveseisund 7,7 6,3 1,4 Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U3 / R (Telefoniliini on ühendatud eeltakisti (R), mille väärtus on 50 (oomi).) Rahuseisundis: I = 0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,4 V / 50 = 0,028 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rte...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
vabade laengute olemasolu, juhis peab olema tekitatud elektriväli 2. Voolu toimed. Soojuslik:vooluga el.juht soojeneb ; keemiline:aku ; magnetiline:magnetnõel pöördub el.vooluga juhtme juures. 3. Defineeri voolutugevus ja pinge. Tähised ja mõõtühikud. I=Juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurus. Tähis I [A] I=q/t; Pinge 2 punkti vahel näitab, milline töö tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel U[V] 4. Milles avaldub juhi takistus, tähis, ühik ja 1 oomi definitsioon ? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi vastumõju elektrivoolule, tekib elektroni ja juhi kristallvõre vastasmõju tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim. eritakistuseks, mida see iseloomustab, tähis ja mõõtühik? Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. [oom*mm2/m] Takistustermomeeter.- kasut
suurem selle juhi otstel, mille takistus on suurem. Millega võrdub jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus? · Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga. Miks võib pinge iga jadamisi ühendatud juhi otstel olla erinev? · Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega.(SEE EI VASTA KÜSIMUSLE!) · Oomi seaduse kohaselt võrdub pinge juhi otstel ju voolutugevuse ja juhi takistuse korrutisega U=IR. Kuna voolutugevus on jadamisi ühendatud juhtides sama, siis peab pinge olema suurem juhi otstel, millel on suurem takistus. Jadamisi ühendatud juhtide osapingete summa on võrdne kogu vooluringi pingega. Milline on pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel? · Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega.
Põhiliselt võib tarbijaid vooluringi lülitada kahel moel: 1)Järjestikku ehk jadamisi. 2) Paralleelselt ehk rööbiti. Kui kasutatakse ühes vooluringis mõlemat ühendusviisi korraga siis saame segaühenduse. Lahendame selle vooluringi järgi kolm ülesannet: 1) voolutugevus- on kõikides vooluringi osades ühesugune.I=I1=I2 2) Kogutakistus - võrdub üksikute tarbijate takistuste summaga.R1+R2+R3.....=R 3)Igale tarbijale rakenduva pinge saame arvutada Oomi seaduse järgi. Üksikute pingelangude summa võrdub vooluallika pingega. 14. Lisa; rööpühenduse korral saab tarbijate kogutakistust arvutada veel järgmiselt: kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga. kogutakistuse enda saamiseks võtame tema pöördväärtusest pöördväärtuse. 1/R-1 =R. Rööbiti tuleb R1, R2,, R3, arvutada pöördväärtus siis tuleb liita. Rööpühenduse korral on kogutakistus väiksem kõigist takistusestest
Eritakistuse ühikuteks on 1 Ω∙ mm 2 1 ja m 1 Ω∙ m . Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reguleerimine Takisti on kindla, teadaoleva takistusega elektrijuht. Takisti takistus on tavaliselt palju suurem kui ühendusjuhtmete takistus. Olenevalt sellest, milliste omadustega vooluringi soovitakse saada, lülitatakse sellesse erineva suurusega takisteid. Takistite takistuse suurus on väga varieeruv, ulatudes oomi murdosast kuni miljoni oomini. Reguleeritava takistusega takistit nimetatakse reostaadiks. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse: Rjada=R 1+R 2+R 3+… Joonis 2 Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + +… Rrööp R 1 R 2 R 3 Joonis 3 Juhtide jadaühendus
A D R3 1) Kui suur on takistus punktide B ja C vahel? (2p) 1. Rööpühendus 1/R´=1/R2 + 1/R3 R´= 4/6 . R=1,5 Oomi 2) Kui suur on vooluringi kogutakistus? (2p) R=R1+R´+R4= 1+1,5+4,5=7 Oomi 3) Kui suur on voolutugevus läbi vooluallika? (2p) I=E/R+r 18/(7+2)=2A 4) Kui suur on pinge punktide A ja B vahel ning B ja C vahel ning B ja D vahel? (3p) R1;R´;R4 – jadamisi I=I1=I´=I4=2A I=U/R U=I*R AB: U1=I1, R1=2V B
ja pöördvõrdeline juhi takistusega. · Juhi takistus on 1, kui juhi otstele rakendatud 1V tekitab juhis voolutugevuse 1A U I voolutugevus I= U pinge R takistus R Ülesanded · Kas 220-voldise pingega elektrivõrku võib lülitada reostaati, millele on kirjutatud a) 15 , 6 A; b) 1500 , 0,2A? · Elektriseadme takistus on 20 oomi ja seda läbiva voolu piirtugevus 5,0 amprit. Kui suur eeltakistus tuleb seadmega ühendada, et seda võiks lülitada kodusesse elektrivõrku? Ülesanded · Milline on pinge takistitel R1 ja R2 juhul, a) kui lüliti on avatud, b) kui lüliti on suletud? Kui suur vool läbib takisteid vastavatel juhtudel? R 3=6 R 2=18 R1 = 9 9V
Ig=Ug/Rg=U/(Rg+RE) avaldades siit eeltakisti väärtuse RE=Rg(U/Ug-1). Tähistame U/Ug=n, saame RE=Rg(n-1). Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. Selleks peame mõõtma galvanomeetri sisetakistust. Galvanomeetriga lülitame järjestikku kaks takistusmagasini R1 ja R2. Esialgu olgu R1 ja R2 takistus 0 oomi s.o. kõik takistusmagasini dekaadid on nullis. Reguleerime toiteallika pinge selliseks, et galvanomeetri osuti oleks viimasel jaotisel s.o. galvanomeetrit läbib läbib vool Ig. Märgime üles voltmeetri näidu. Seejärel suurendame dekaadide kaupa, suurimast dekaadist alates R1 ja R2 takistust seni, kuni galvanomeetrit läbiv vool väheneb kaks korda, s.o. galvanomeetri osuti asub skaala keskel. Seejuures ei tohiks voltmeetrinäit muutuda. Kui see aga veidi muutus, siis
4. Mis on kõrgtemp ülijuht? Kõrgtemp ülijuht on aine millel ülijuhtivus kehtib kõrgemal temperatuuril kui 25K(kelvinit). 5. Ohmi seadus ? + ül Ohmi seadus – voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.) Voolutugevus= pinge/ takistusega Näiteülesanne: Aku pinge on 12 volti, lambi takistus 5 oomi. Leia voolutugevus. R= 5 U= 12 I= 12/5= 2,4A 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromootorjõuga ja pöörvõrdeline kogu takistusega. Voolutugevus= emj/ sisetakistus+välistakistus I= E/ R+r 7. Mis on jadaühendus? Jadaühenduse korral on voolutugevus muutumatu ja üksteisest sõltuv(üks pirn põleb läbi põlevad kõik) (Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille
sest vaid siis jääb võimendatav signaal moonutamata. Sellisesse reziimi saab transi viia baasiahela takistite õige valikuga. Enamasti seatakse nad nii, et pinge kollektoril on ligikaudu pool skeemi toitepingest. Takistite valikul tasub meeles pidada järgmist - baasiahela takistus Rbe=R1R2/(R1+R2) olgu võimalikult väike, ärgu ületagu emitteritakistust R4 rohkem kui 5 korda. - Emitteriahela takisti R4 tekitab astmes NEGATIIVSE TAGASISIDE ja on suurusjärgus 300 oomi ... 1k. Selline väärtus annab normaalse temperatuuristabiilsuse ja ka sõltumatuse konkreetse transi võimendusest. - Kui R4 skeemis puudub, on targem ühendada trans nagu järgmisel joonisel. Rakendused. Mingi skeemi toitepinget saab teatavasti stabiliseerida sellise jupiga nagu stabilitron. Suuremat voolu tarbivate seadmete puhul lülitus ei kõlba sest siis tuleks eeltakistit R1 vähendada. See aga viib voolu suurenemisele läbi stabilitroni ja
3) Asteada brikett tiiglisse ning tiigel kaane külge kinnitatud hoiderõngale. Pommi kaas paigutada spetsiaalsele alusele 4) Süütetraadi üks ots ühendada elektroodiga ja kinnitada elektroodil oleva torukesega. Traadi teine ots viia läbi briketi august ning kinnistada torukese abil teise elektroodi külge. 5) Valada pipeti abil 1ml destilleeritud vett pommi kaane soonde 6) Kontrollida süüteahela takistus, mis peab olema 0,9 kuni 1,1 oomi 7) Asetada kaas pommile ja keerata kaanele surverüngas. Kontrollida uuesti ahela takistust 8) Avada sisselaskeventiiil ,,1" ja väljalaskeventiil ,,2" poole pöörde võrra, eemaldada ventiilide kapslid. Sisselaskeventiil ühendada manomeetrist tuleva hapnikutoruga. 9) Avada erivõtmega hapnikuballooni ventiil, reguleerida reduktori väljundis rõhk 3,1MPA ja manomeetri nõelklappi sujuvalta vades eemaldada pommist õhk hapnikuga
25. Transistori töötamise põhimõte ja liigid. Selgitav joonis. Skeemitähised 26. Väljatransistori töötamise põhimõte ja liigid.SAMA TEEMA^^^. 27. Eri liiki võimendusastmete skeeme. 28. ühise baasiga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on alfa? 29.Ühise emitteriga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on Beeta? 30. Emitterjärgija skeem, töötamise põhimõte ja omadused. 31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil. 36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39.Ühise emitteriga pingevõim...
riik liku l ku i ka üksik isiku t asan dil. See on t ing it ud t öökait s e j a t ööt erv isho iu alas e sead usa ndl ikkuse nõrk usest nin g vast av a kvalif ik at sio oni saan ud sp et sial ist id e pu udum isest . Pa lju des maa des ant akse esmas ed erg ono omia al ased t ea dmise d j ub a ko olis ja sed a h arilik ult keha lise kasvat us e ra ames. Su urema t õuke jõ u er gon oomi aa lase le t egev usel e peaks a ndma Eest i Vabar iig i pl aan it av üh inem in e Euroo pa L iid ug a, kus on Eur oo pa Nõuk og u p oolt t äpselt paik a p and ud dir ekt iivi d eri nev at e t öök eskko nd ade le nin g mille t äit mist ka nõ ut akse. K asu tatu d ki rj an d u s : ww w. g oo gl e. ee t öö oh ut use ja t ööt ervish oi u sead us. ht t p: // www. h ot . ee/ er go noom ika 200 2/Toost us erg ono omika. ht m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
