erinevad kujutusviisid 2. Sagedusmodulatsioon- tbid, omadused 3. Heterodni phimttel kesksageduse stabiliseerimine, omadused 4. Faasmodulatsioon. modulaatorite variandid 5. CDMA tphimtte lhem seletus vastavalt ostsillole, spektrite baasil. 6. Binaarse ja paljunivoolise digisign. kujutamine. kujutada 001101010011 ostsillogr. binaarsel unipolaarsel kujul ja ka polaarse neljanivoolise signaalina 7. Sagedusmanipulatsioon 8. Faasmanipulatiooni viisid QPSK vrdlus QAM-ga 9. FDMA, TDMA ja CDMA lahtimtestamine XY teljestikus. seletus. 10. Panna paika lekantava signaali sagedusriba, erinevate modulatsiooniliikide kasutamine ja BER omavahelised slltuvused.
Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4. , ; 5. . , , . ...
Lisaks kõrgemates kihtidest tulevad päised, mis teeb mis keskmiselt teeb 500 baidise andmepakti kohta kuni 16% ülekulu 8) Sidetehnikas kasutatakse erinevaid ajalise multiplekseerimise ja kanalite ühiskasutuse meetodeid (FDM, TDMA, WCDMA). Kirjeldage nende meetodite kasutust sides ning võrrelge põhiparameetreid. FDM – Sagedusmultipleksimine. Sagedus vahemik jagatakse ribalaiusteks, mis ei katu teiste ribalaiustega. WLAN kasutab tehnoloogikat FDMA kus iga kanali sam on 25kHz. Modulatsioonina kasutatakse FSK TDMA – Aegmultipleksimine. Igale saatjale antakse ajavahemik samal sagedusel informatsiooni saatmiseks. Kasutusel on GSM mobilliside süsteemis, kus kanali ribalaius on 200kHz ja igale terminalile eraldatud aja sloti pikkus on 4,6 ms, mis annab kiiruseks kanali kohta 270,833kbit/s. Modulatsiooniks on PSK WCDMA - Laiaribaline KoodiEristamisega MitmikJuurdepääs. Kõik tugijaamaga ühenduses olevad terminalid
koodide alusel tihendamine (CDMA) edastusel kodeeritakse ja dekodeeritakse teatud kasutajale määratud infot antud kasutajale eraldatud unikaalse (ortogonaalse) koodi abil, seega kõik saatjad saavad üheaegselt kasutada sama sagedusriba. Modulatsioon infosignaali paigutamine kandevsignaalile. 5. Mobiilsidevõrgud (põhitüübid, -mõisted). Mobiilsidevõrgud jaotatakse: a) raadioühenduse tüübi alusel: FDMA 1G (NMT). TDMA 2G (GSM). CDMA 3G (UMTS). b) funktsiooni jaotuse järgi võrgu ja mobiilse terminaali vahel sidekanali valik toimub kas võrgu või terminaalseadme poolt. c) juurdepääsuvõrgu struktuuri järgi juurdepääsuvõrgu haldus ja juhtimine toimub juurdepääsuvõrgu piires või kommutatsioonisõlmedes. d) analoog- ja digitaal-mobiilvõrgud. Põhimõisted: katvusala, vaibumine (feedingud), ajaline ühildamine, ümbersuunamine jne. 6
taastamiseks kasutatakse repiiterit koos otsustusnivooga, millest üleval olevad signaalid tehakse 1ks ja all olevad signaalid 0ks. Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon. Vanasti töötasid modemid läbi telefoniliini ja saatsid signaale helidena. Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata. faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0 Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline
Modulatsioon – muudetakse ühte või mitut parameetrit (amplituudi, sagedust või faasinihet millegi suhtes – tinglik alguspunkt). Amplituudmodulatsioon – On-off-keying – kui edastame bitiväärtust 1, lülitame signaali sisse, kui edastame bitiväärtust 0. Nt nagu tuledega vilgutamine. 22 Võime moduleerida ühes kanalis erinevaid sagedusi – võimaldab FDMA. Sagedusmodulatsioon – BFSK (Binary frequency shift keying) – saadame biti väärtusega 1 – üks toon, bitt väärtusega 0 – teine toon. Sagedusi võib olla rohkem kui kaks. – kanali sagedusriba efektiivne ärakasutamine, mitme signaali samaaegne edastamine ühes juhtmes, muudame nende sagedusi, et kõik oleks erinevad – raadio, telekas. Faasmodulatsioon – Binaarne faasmanipulatsioon – sides kõige rohkem levinud. Bitiväärtusele 1 vastab ülevalt pihta hakkav võnkumine – cos
Raadioside 8 põhikanalit, see tähendab 8 üheaegset kasutajat, ei ole just suur arv. Võimalusi avardab käsisaatjate piiratud leviala. Suurim lubatud kiirgusvõimsus on 0.5W ja keelatud on kasutada lisaantenni. Teiseks võimalusi täiendavaks vahendiks on selektiivkutsungi kasutamine. Selektiivkutsung Selektiivkutsungit kasutades ei võta lähipiirkonnas samal sagedusel töötavad raadiod vastu teiste saatjate signaale, millele on programmeeritud erinev kood. CTCSS (Coded Tone Control Squelch System) ja DCS madalaid toone. Kodeerimisega tgatakse, et kasutaja kuuleb vaid oma gruppi kuuluvaid saatjaid. Selektiivkutsungi teiseks eeliseks on võimalus samal raadiokanalil sõltumatute kõnekanalite (alamkanalite moodustamine. Selektiivkutsung on raadiosaatjate lisavõimalus ja paigaldatud vaid kõrgemasse hinnaklassi kuuluvatele seadmetele. Selektiivsuskutsungiga jagatakse iga põhikanal 38 sõltumatuks alamkanaliks. Näide: Oletame, et suur...
Kanali ribalaius 200 kHz Bitikiirus 270 kb/s 640 kb/s Bitikiirus kanalis 270,833 kbit/s Bitikiirus kasutajale 9,6 (14,4) kb/s 48 kb/s Kanaleid 124 (...374) Bitikiirus kanalile 8tk 115 kb/s 384 kb/s Pöördus TDMA / FDD NMT-kanali laius 25kHz; sagedusmodulatsioon(FSK); GSM Faasimodulatsioon(PSK) Juurdepääsumeetodid: FDMA (Frequency Division Multiple Access) kasut NMT. Iga kasutaja eraldi sagedusel, sag.spekter jaot kindla laiusega kanaliteks. Üks helikanal kasutaja kohta. Kõik kasutajad edastavad samal ajal. Kasutatakse eelkõige analoogsideks, digitaalside jaoks pole eriti efektiivne. TDMA (Time Div Multiple Access) Kasut GSM. Igal kasutajal oma ajapilu. Igal andmekanalil om positsioon ajapilu sees. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust. Iga kasutaja saab kanalis (mingil kindlal sagedusel)
ad-hoc - on iseseadistuv võrk, kus sseadmed käituvad ruuteritena ning võivad oma asukohta ruumis muuta. usb - universal serial bus (ver 2.0) - andmeeedastuskiirus 1,5 Mb/s või 12Mb/s; max kaabli pikkus 5m; "nullmodemi" ühendus usb kaabliga käib usb silla kaudu ieee1394(firewire) on suurema edastuskiirusega ja toetab andmevoogu edastavaid seadmeid. Raadiovõrgud: cdma (umts, wlan), kanali samm: 5MHz, fdma: 25kHz; TDMA: 200kHz kärjevahetus tugijaamakontroller otsustab: võrgumudeli kihis tõstetakse kanal teise kohta ringi. Fdd sageduspõhine dupleks ehk up ja down sagedused on mõlemad olemas R = W*log 2 (1 + S/N) PTMF kahetooniline mitmesageduslik audiosignaali tüüp. Üks madal ja teine kõrge, et inimhääl sama pole mis toon. 1dB=10log(Psisend/Pväljund) PPPoE, Point-to-Point Protocol over Ethernet, is a network protocol for encapsulating PPP frames inside Ethernet frames
k. axis). Terve hulga selliseid Nende kolme multipleksimismeetodi puhul kaableid kasutavad vastuvotjad voib paigutada uhisesse varjesse, et suurendada signaalide eristamiseks vastavalt kas erinevaid sidekanalite koode (CDMA), arvu. ajapilusid (TDMA) voi sageduskanaleid (FTMA). Koaksiaalkaabel leiutati 1929. a. ja leidis Kui TDMA ja FDMA puhul on teoreetiliselt esmakordselt voimalik taielikult toostuslikku kasutust 1941. a. AT&T ehitas oma valistada mones teises ajapilus voi sageduskanalis esimese saabunud mandritevahelise koaksiaalkaabli 1940. a. tugevate signaalide poolt tekitatavaid haireid, siis Keerdpaar-juhtmed ehk twisted pair cable CDMA
edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is going from ground to a satellite it is called uplink Duplex distance is the space between the uplink and downlink frequencies. The duplex distance for GSM is 80 MHz, where each channel has two frequencies that are 80 MHz apart. 3. Tihendamise meetodid, millised on sides kasutusel Sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. • FDMA – kanali sagedusriba efektiivne kasutamine, mitme signaali samaaegne edastamine ühes kanalis. Erinevad kanalid eetris samal ajal. Mida kuulata soovitakse, saab valida sageduse muutmisega (raadio, telekas) • WDMA – andmevoogusid on võimalik eristada lainepikkustega. (kindel signaal kindlal lainepikkusel – raadiokanal).
Protokolli UDP kasutab näiteks SNMP (simple network management protocol). kaabliga käib usb silla kaudu; ieee1394(firewire) on suurema edastuskiirusega ja toetab andmevoogu edastavaid seadmeid. Raadiovõrgud | cdma (umts, wlan), kanali Seansikiht tegeleb rakendustevahelise seansside loomise, haldamise ja katkestamisega. Seanss dialoog kahe või enama süsteemi esituskihtide vahel. Lisaks samm: 5MHz | fdma: 25kHz; TDMA: 200kHz ; kärjevahetus tugijaamakontroller otsustab: võrgumudeli kihis tõstetakse kanal teise kohta ringi. Fdd sageduspõhine põhilistele seansiteenustele pakub seansikiht vahendeid andmete jälgimiseks, teenuseklasside eristamiseks ning veasituatsioonide töötlemiseks rakendus-,
these "frames" (cycles). Variable Length TDMA!TDMA: uses time slices - waiting period is a whole happen in a mixed speed environment. considering segmenting the network by way of a bridge or · FDMA: frequency bandFDM (Frequency Division Multiplexing): frequency subdivided.FDMA: message long It takes more time to examine the entire packet, but it allows the router.
Sünkroonedastuse korral edastatakse mitte detsentraliseeritud. Need jagatakse kolme suurde klassi. 1. Kanali jaotusega protokollid (kanal jaotatakse väiksemateks osadeks aja- lisatakse sõna igale tähele juurde suvaline number (tere t+2, e+3, r+1, e+6 = vhsk; võti on 2316). Public-key (asymmetric-key) üksikuid märke, vaid terveid stringe. See on kiirem, aga ka kallim tehnoloogia. Lisaks tuleb tegeleda ka signaalide sünkroniseerimisega, TDMA, sageduse- FDMA või koodi- CDMA järgi) 2. Juhupöördusprotokollid (kanal ei ole jaotatud, põrked on lubatud, põrgetest krüptograafia et edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi. taastutakse) nendeks on nt MA, CSMA, CSMA/CD, CSMA/CA . 3
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
Ideaalne multipöördusprotokolli korral: kui mingi sõlm tahab andmeid edastada, siis saab ta seda teha kiirusel, millega töötab ülekandev kanal. Kui mitu sõlme tahavad andmeid saata siis nad saavad seda teha kiirusel, mis on ülekandev kanal / (jagada) sõlmede arvuga. Ideaalne multipöördusprotokoll on lihtne ja detsentraliseeritud. ==> Need jagatakse kolme suurde klassi. 1) Kanali jaotusega protokollid (kanal jaotatakse väiksemateks osadeks aja- TDMA, sageduse- FDMA või koodi- CDMA järgi) 2) Juhupöördusprotokollid (kanal ei ole jaotatud, põrked on lubatud, põrgetest taastutakse) nendeks on nt MA, CSMA, CSMA/CD, CSMA/CA . 3) "taking turns" protokollid (jagatud juurdepääsu koordineeritakse, et põrkeid vältida). 39. ALOHA JA CSMA/CD ==> ALOHA on juhupöördusprotokoll, mille korral jagatakse kogu kanal ajapiludeks. Iga saatja hakkab saatma siis, kui tal on mida edastada. Juhul, kui samaaegselt hakkavad andmeid
saata. Ideaalne multipöördusprotokolli korral: kui mingi sõlm tahab andmeid edastada, siis saab ta seda teha kiirusel, millega töötab ülekandev kanal. Kui mitu sõlme tahavad andmeid saata siis nad saavad seda teha kiirusel, mis on ülekandev kanal / (jagada) sõlmede arvuga. Ideaalne multipöördusprotokoll on lihtne ja detsentraliseeritud. ==> Need jagatakse kolme suurde klassi. 1) Kanali jaotusega protokollid (kanal jaotatakse väiksemateks osadeks aja- TDMA, sageduse- FDMA või koodi- CDMA järgi) 2) Juhupöördusprotokollid (kanal ei ole jaotatud, põrked on lubatud, põrgetest taastutakse) nendeks on nt MA, CSMA, CSMA/CD, CSMA/CA . 3) “taking turns“ protokollid (jagatud juurdepääsu koordineeritakse, et põrkeid vältida). 39. ALOHA JA CSMA/CD ==> ALOHA on juhupöördusprotokoll, mille korral jagatakse kogu kanal ajapiludeks. Iga saatja hakkab saatma siis, kui tal on mida edastada. Juhul, kui
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimal...
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide om...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha tra...
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
