Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Arvutivõrgud eksamiks (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?
 
Säutsu twitteris
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040 /ISP0041 kevad 2011
1. Üldine kommunikatsiooni mudel
allikas – saatja - keskkond- vastuvõtja – sihtkoht ..ehk.. arvuti – modem – kaabel –modem – arvuti
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded
-signaalide genereerimine
- kasutajaliidesed (HTTP , Telnet ,FTP )
-sünkroniseerimine
- vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad)
-voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK)
-adresseerimine (IP , MAC)
-marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor , link state)
- pakettide formeerimine
-turvalisus (võtmed , algoritmid , krüptograafia)
-võrgu haldus ( SNMP )
3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil +
Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht.
Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada . Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht.
Andmevahetus kahe osapoole vahel:
Allikas - andmete genereerimine
Saatja – teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule
Edastussüsteem – transpordib signaali ühest kohast teise
Vastuvõtja – võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM – analoog -digitaal muundur )
Adressaat – kasutab saadud andmeid
Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles.
Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest (kiiruste omavaheline kokkusobivus, time-outid jne.)
Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste , s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide.
Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha.
PDU – protocol data unit . Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus .
SAP – service access point – rakenduskihi päis.
DSAP – destination service access point – transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse - ja pääsuaadressi.
DHOST – võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi.
4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide
5. OSI mudel +
7 kihti:
Rakenduskiht ( application l.) – Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine .
Esitluskiht (presentation l.) – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega.
Seansikiht (session l.) – Loob ühenduse tööjaamas töötava rakenduse ja võrgu vahel. Siin tehakse vahet juhtkäskudel ja andmetel. Toimub ühenduse loomine ja sulgemine , samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?).
Transpordikiht (transport l.) – Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks.
Võrgukiht ( network l.) – Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil.
Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control ) aadress. Kui kõik 48- bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed . Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte).
Füüsiline kiht ( physical l.) – Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair ). Võrgu töösagedus, pinged, topograafia . (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet)
6. TCP/IP mudel +
Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist.
Rakenduskiht (application l.) – Sisaldab OSI rakendus -, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid . Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist.
Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP , FTP, HTTP).
Transpordikiht (transport l.) – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli.
Võrgukiht ( internet l.) – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid . Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle.
Võrgupöörduskiht (link l.) – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine.
Füüsiline kiht (physical l.) – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus.
7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus
Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult.
Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal .
8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon , paketi pikkus
Kanalikommutatsiooni puhu edastatakse kõik paketid sama teed pidi vastuvõtjani ning ka samas järjekorras.
Pakettkommutatsiooni puhul jõuavad paketid vastuvõtjani eri teid pidi ja ka järjekord ei ole enam paigas.
Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus-orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul). Suure kanali korral saab kasutada aja (erinevatel ajahetkedel kasutavad kanalit erinevad kliendid) või sageduse (erinevatel sagedustel saadetakse erinevat infot) järgi tihendamist.
Pakettkommutatsiooni puhul kasutatakse jagatud ressurssi. Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi, mille tulemusena võib võrgusõlmedes esineda viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilistumine, samuti paiskandmeedastuse korral. Pakettkommunikatsioon ei ole ühendus-orienteeritud, seda on võimalik muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle (nt. TCP, mis muudab IP-võrgud ühendus-orienteerituks).
ATM seob kaks eelnevat , kasutades oma võrkudes nii kindlat andmeedastuskiirust kui ka jagatud ressurssi.
Sõnumiedastuse korral saadetakse edasi kõik ühe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem.
9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi (+)
FDMA – kanal on jaotatud sageduse järgi TDMA – kanal on jaotatud ajapiludeks CDMA – üks kanal kannab kõikide seadmete andmeid aga igal kasutajal on unikaalne kood ,mille abil oma andmed kätte saab.
Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette.
FDM ( frequency division multiplexing) – Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi.
TDM (time division multiplexing) – Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine.
TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga.
10. Ajalised viited võrkudes +
Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda.
Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata – selleks kulub aega.
Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata).
Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks.
Meediumi viide: aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit.
t = R/l t – aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R – ribalaius , l – liini pikkus
i = l*a/R i – liikluse intensiivsus, a – keskmine pakettide saabumise aeg
Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu
12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt +
Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle.
Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu.
Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid:
Andmete kadu – sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP)
Ajalised viited – mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne).
Edastuskiirus – /mõtle ise edasi!/
Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio).
13. HTTP +
Hyper Text Transfer Protocol
Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.
HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga.
Esineb kolme tüüpi päringuid:
GET – küsib infot;
POST – klient saadab veebiserverile infot
HEAD – päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust.
Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama „authorization:“-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist.
HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama .
Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest.
Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu ( cache ), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxy serverist. Kui proxys lehekülge ei ole, tõmbab proxy server selle ise originaalasukohast, et hiljem saaksid kasutajad selle juba kohaliku võrgu proxyst.
Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust.
HTTP päringu vastuses sisaldub vastuse kood ja tekst (nt. 404 – Page not found ). Samuti on ära näidatud serveri tüüp, viimane muutmise kuupäev, paketi pikkus ja andmete tüüp.
14. FTP +
File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21
Kasutatakse failide transportimiseks.
Juhtkäskude ja andmete vahetamiseks kasutatakse tavaliselt erinevaid porte. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK).
15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 ++--
Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25
Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist).
Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast).
Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut.
Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine.
Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu.
SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks – pull -protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME).
MIME (Multipart Internet Mail Extensions) – SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s ( graafika
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Arvutivõrgud eksamiks #1 Arvutivõrgud eksamiks #2 Arvutivõrgud eksamiks #3 Arvutivõrgud eksamiks #4 Arvutivõrgud eksamiks #5 Arvutivõrgud eksamiks #6 Arvutivõrgud eksamiks #7 Arvutivõrgud eksamiks #8 Arvutivõrgud eksamiks #9 Arvutivõrgud eksamiks #10 Arvutivõrgud eksamiks #11 Arvutivõrgud eksamiks #12 Arvutivõrgud eksamiks #13 Arvutivõrgud eksamiks #14 Arvutivõrgud eksamiks #15 Arvutivõrgud eksamiks #16 Arvutivõrgud eksamiks #17 Arvutivõrgud eksamiks #18 Arvutivõrgud eksamiks #19 Arvutivõrgud eksamiks #20 Arvutivõrgud eksamiks #21 Arvutivõrgud eksamiks #22 Arvutivõrgud eksamiks #23 Arvutivõrgud eksamiks #24 Arvutivõrgud eksamiks #25 Arvutivõrgud eksamiks #26 Arvutivõrgud eksamiks #27 Arvutivõrgud eksamiks #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 363 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bixter Õppematerjali autor

Lisainfo

Arvutivõrgud eksami teemad ning nende vastused

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

beatitudo111 profiilipilt
22:28 22-05-2014


Sarnased materjalid

2
doc
Arvutivõrgud eksamiks
46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
144
docx
Arvutivõrkude eksami konspekt
41
pdf
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
64
docx
Arvutivõrgud eksami vastused
35
doc
Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal
14
pdf
Arvutivõrkude konspekt
22
doc
Arvutivõrgud





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun