- korrektsete koordinaatidega - ja soovitavalt samas koordinaatsüsteemis o Enamasti ei sobi omavahel korralikult kokku ka erineva aluskaardi alusel loodud andmed Andmete tüübid: o Vektorandmed(punktid, jooned, polügonid) o Rasterandmed(ruudukujulised pikslid) o TINebareeglipärane kolmnurkvõrk, vektorkõrgusmudel 7 Vektorandmed: o Koosneb geomeetrilistest objektidest: 1 Punkt 2 Joon 3 Polügon o Objektide hulk on väiksem kui rastermudelis, kuid objektid on erineva kuju ja suurusega ning kattuvusülesandeid on raske lahendada o Elementide vahel on naabrussuhted ehk topoloogilised suhted (kuuluvus, parem-ja
kohta või mingi nähtuse paiknemise kohta. GIS on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatus raster- ja vektorkaarte ning neil kajastatud nähtuste andmetabeleid. GPS- ülemaailmne asukohamääramise süsteem, maa tehiskaaslastest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate GPS- vastuvõtjate geogr. koordinaadid. Rasterkaart-rasterpilt, mille pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Vektorkaart-arvutikaart, millel nähtusi tähistavad punktid, jooned ja nende kogumid. Päikesesüsteem tekkis 4.6 milj aastat tagasi, Maa 4,5 milj a tagasi, elu teke 3.8-4 miljardit a tagasi.
videokaart on laienduskaart ja seade, mis muudab arvuti m�lus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. v�ib pidada "t�lgiks" , v�tab protsessorilt kahends�steemi andmed, mis p�rast t��tlemist teisendab k�ik andmed pildiks. kujutise loomine kahends�steemi andmetest on n�udlik protsess. 3d kujutise jaoks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. siis see kujundus rasterdakse (t�idetekse j�relej��nud pikslid) seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid. ilma videokaardita oleks vaja teostada suur hulk arvutusi millega arvuti hakkama ei saaks. EGA tuli turule siis sai kuvar l�bi toru analoogsingaali VGA tuli hiljem siis sai otse v�ljastada analoogsignaali k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus. Graafikakaardi protsessor GPU on sarnane arvuti protsessoriga CPU. GPU on kavandatud tegema keerulisi protsesse mis on vajalikud graafika viimistlemiseks.
LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid. Siin on mõned tüüpilisemad näitajad: Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. Lahutusvõime näitab, mitu pikslit on ekraanil. Piksli suurus või pikslivahe: Antud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kaadrisagedus näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Tänan Kuulamast! 2013
26. Kõvaketas andmete säilitamise seade 27. Link vajutad peale ja avab materjale, mis sellele leheküljele vastab 28. Megabait on ühik, milles on andmeid, u. 1024 kB 29. Mälu seade, kuhu salvestatakse kogu töö ja vastavalt saab selle sealt ka kätte 30. Operatsiooni süsteem juhib arvutisüsteemi tööd 31. Parabool - nim tasandi kõige selliste punktide hulka, mis on võrdsel kaugusel sellel tasandil asetsevate etteantud sirgest 32. Pikslid ruudud mis moodustavad pildi 33. Printer seade, mis väljastab pildi, mille omanik on ennem arvutis vormistanud 34. Programm on nagu tarkvaragi, mis täidab talle kindaks tehtud ülesandeid 35. Projektor on aparaat või seade, mille kaudu saab kuvada arvuti ekraanil olev pilt seinale 36. Protsessor Täidab operatsioone ja töötleb andmeid 37. Puhirtoiteallikas ehk UPS on nagu varugeneraator, mis hoiab rikke puhul masinal voolu sees, et saaks masina välja lülitada
tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtused pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel. Pindalakaart objekti pindala muutuv, vastavalt kujutava nähtuse väärtusele (N: USA vastavalt tornaadode esinemisel aastas) Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud territooriumil (N: üks punkt
Rasterpilt oli vaja registreerida, et pilt õigesse kohta saada. Rasterpilti registreerisin kindelpunktide järgi. Mul läks rasterpildi registreerimine päris hästi, kuna kõik oli juba varem õpitud. 11. Selgitage, milline on erinevus raster- ja vektorandmete vahel ja millist rolli mängivad koordinaadid ja projektsioonid. Vektorandmed on punktid, jooned, polügonid, kuid rasterandmed on ruudukujulised pikslikesed. Rasterandmetel on ühe kaardikihi pikslid ühesuurused ja sama kujuga, kuid vektorandmete puhul on objektide hulk väiksem kui rastermudelis ning objektid on erineva kuju ja suurusega, mistõttu on kattuvusülesandeid raskem lahendada. Rasterandmetel on kattuvusülesandeid lihtsam lahendada. Koordinaadid on tähtsad, kuna nende järgi määratakse objekti asukoht ning projektsiooniga saab sfäärilist pinda esitada tasapinnal 7 12
· Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Rahvastiku paiknemine Mõjutab : · kliima · Majanduslik olukord · Loomulik iive Rahvastiku paiknemine · Rahvastiku paiknemist mõjutavad kaardid: 1. Rasterkaardid pikslid. 2. Koropleetkaart nähtused pindade kauppa, rahvaarvu ja pindala suhe. 3. Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas. 4. Pindala kaardid "pindala kaart",mõttetu, ebatäpne, kunstiline. Miks hakkas rahvaarv kiiremini kasama, kui inimesed paikseks muutusid? Sellepärast, et siis hakkasid inimesed põlduharima ja koduloomi kasvatama. Nende elujärg paranes, seega kasvas keskmine eluiga ja inimeste heaolu,
televiisoritel. DVI liides kasutab digitaalset protokolli, milles pikslite valgustatus edastatakse kahendkujul. Kui kuva töötab loomuliku eraldusega, siis loeb kuvar iga piksli heleduse, värvi ning seab kuvapiksli samale heledusele ning värvile. Sellisel juhul vastab igale pikslile väljundpuhvris üks piksel kuvas. Võrdlusena võivad analoogsignaaliga iga piksli valgustust ning värvust mõjutada tema lähedal olevad pikslid, lisaks ka elektriline müra ja muud tegurid, mis analoogsignaali moonutavad. DVI andmeedastusformaat põhineb PanelLink jadaühenduse formaadil, mis töötati välja pooljuhtide tootja Silicon Image korporatsiooni poolt. Digitaalvideoliides kasutab minimaalse üleminekuprotsessiga diferentsiaaset signaaliedastust(TMDS). Ühekordne DVI ühendus koosneb neljast juhtmete keerupaarist (punase, rohelise, sinise ja takti jaoks), et edastada 24 bitti piksli kohta
Samuti võib erinevatel odavatel flat’idel esineda mõningaid moonutusi ekraani nurkades ja äärtes. 8 5 Plasmakuvar Televisiooni vastuvõtja või videokaart, mis kontrollib plasmakuvarit, saadab elektrivoolu kahte sorti elektroodidesse. Aadressi elektroodid, mis asetsevad vertikaalselt plasmakuvari tagaosas määravad, millised kuvari pikslid on mõjutatud, kui elektrienergia läheb läbi teist sorti läbipaistvatest ekraani elektroodidest, mis on paigaldatud horisontaalselt pikslite ette. Need elektroodid kulgevad läbi klaasi ja magneesiumoksiidi kihtide, mis kaitsevad ja isoleerivad elektroode teineteisest. Elektroodid pikendavad pikslite ridade ja veergude pikkuseid ja laiuseid, millest moodustub kuva pind. Elektroodid moodustavad ka ristmikke, mis lõimuvad miljoni piksli kohta rohkem, kui kolmel neljandikul juhtudest.
Posterize Posterize on tööriist, mille abil saad muuta iga kanali värvide arvu. Näiteks valides Levels: 5, siis kasutatakse punase, rohelise ja sinise peale kokku 15 erinevat tooni (5+5+5). Kõige enam "kannatavad" üleminekud, sest pole piisavalt värve sujuvaks kuvamiseks. Ja nii saavutataksegi vastav efekt. Threshold Threshold muudab pildi mustaks ja valgeks. Määrates punkti histogrammil, muudetakse tumedad pikslid mustaks ja heledad valgeks. 59 Selective Color Tegemist on järjekordse värviparandus kihiga, kus ühe värvi tonaalsust parandades ei puudutata teisi. Eelkõige mõeldud CMYK piltide paranduseks. Gradient Map Antud paranduskiht asendab pildivärvi sinu valitud üleminekuvärvidega (gradient). Värvid vasakul asendavad tumedaid toone ja toonid paremal heledaid
vertikaalselt 1600 pikslit. HD või Real HD võivad tähendada väga erinevaid asju, kuid tavaliselt mõeldakse selle all horisontaalset kuvari lahutusvõimet 1080 pikslit ja ekraani kuvasuhet 16:9. · Piksli suurus või pikslivahe: Atnud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. · Pikslitihedus: Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kuigi seda on kuvarite tutvustuses harva välja toodud, on see üks parimaid pilditeravuse näitajaid. Tavaline mõõtühik on DPI (pikslit tolli kohta). · Kaadrisagedus: Näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Mõõtühik herts (Hz, võnget/korda sekundis). 5
- Pluss on see, et saad erinevaid versioone teha, aga nõme on, et igal kaameratootjal on tihti oma formaat, seega on vaja mitut programmi, sest Psi "one size fits all" ei pruugi olla NII hea 47)Mida näitab bitisügavus? - Bitt on digitaalse informatsiooni väikseim ühik. 0 või 1. - Bitisügavus näitab pildi värvidünaamikat ehk kui palju toone on pikslid võimelised kuvama ning kui heledad on pikslid. Bitisügavus on maksimaalne võimalik värvide arv. - 8 baiti korda 3 värvikanalit = 24 bitti. - 8 baiti teevad kokku ühe biti. - 1 bait jääb vahemikku 0 kuni 244. 8bitine värviedastus = 256 värvitooni 16bitine värviedastus = 65536 värvitooni 48)Mis on 16 bitise pilditöötluse eelis 8 bitise ees? Mis on puudused, ebamugavused
vahel. Bluetooth Smart eesmärk on vähendada oluliselt energiatarbimist ja kulusid võrreldes klassikalise Bluetoothiga, ilma sidepidamiskaugust vähendamata. Lisati bluetooth standardisse kui võeti vastu bluetooth 4.0 versioon. Bluetooth Smart on disainitud madala energiakuluga seadmetele. 39. Mis on resolutsioon ja pikslitihedus? Kuidas on omavahel seotud? Resolutsioon - Väljendatakse pikslid x pikslid, esimene number tähistab horisontaalpikslite arvu ning teine number tähistab vertikaalpikslite arvu. Resolutsioon pole otsene kvaliteedi määraja ekraanil- pikslitiheduse abil on parem võrrelda ekraanide teravust. Pikslitihedus arvutatakse kogu pikslite arv jagatud ekraani mõõtmed (PPI – pixels per inch). Seotud sellesosas, et pikslid võivad olla eri suurustega. (suurem ekraan ei tähenda,
2.2.1. Põhimõte Video andmed sisaldavad ruumilist ja ajalist liiasust. Need sarnaste elementide korduvused saab kodeerida, registreerides erinevused sama kaadri sees ja erinevate kaadrite vahel. Ruumiline kodeerimine kasutab seda, et inimsilm ei taju väikeseid muutusi värvides sama hästi kui muutusi kujutise heleduses. Seega saab sarnaste värvipikslite alad taandada nende arvutatud keskmisele värvitoonile (sama tehakse ka JPEG pildikompressioonil). Ajaliselt jäävad paljud pikslid samaks tervetes kaadriseeriates, kodeerida tuleb ainult erinevused . (Introduction to video compression, 2006) Kadudeta kompressiooni (lossless compression) puhul taastakse andmete hõrendamisel andmete esialgne kuju, dekompressitud fail ja originaal on täiesti identsed. (E- teatmik). Kompressiooni läbipaistvus (transparency) on kadudega kompressiooni (lossy
suurema ala, aga kujutis muutub udusemaks. Luubi kasutamisel vastupidi, suurendusega 25%, asendatakse neli pikslit ühe 'keskmisega'. Pilt ei muutu udusemaks, aga detailid kaovad. Vaatesuurus saab muuta ka hüpikmenüüst View -> Zoom Skaleerimine Pildi skaleerimine vähendab või suurendab pildi pikselmõõtmeid. Sarnaselt luubi kasutamisele genereeritakse pildi suurendamisel piksleid juurde ning pilt muutud udusemaks; pildi vähendamisel arvutatakse minigite keskmiste värvidega pikslid. Valige hüpikmenüüst: Image -> Scale Suurust saab muuta kahte moodi: · määrates uue laiuse ja kõrguse pikslites · määrates mitu korda laius või kõrgus muutub Kui valida Constrain Ratio (e. k. säilita suhe), siis piisab määrata kas uus kõrgus või laius ja teine arvutatakse. enne pärast Kui vähendatud pilt skaleerida tagasi endistesse mõõtmetesse on tulemus sama suur kui esialgne pilt, kuid udune
kinnitusstandard. Digiajastu saabudes asendus peegelkaamerate film lihtsalt digisensoriga, kere ehitus jäi suuresti samaks. Kompaktkaameratele andis digiaeg hoopis uue hingamise kuna filmi enam vaja polnud, sai sensori teha filmikaadrist palju väiksema ning see omakorda andis võimaluse kasutada palju väiksemat optikat. Ka enamiku digipeeglite sensorid on väiksemad kui filmikaader ning olenevalt tootjast on need pindalalt 1,5-2 korda väiksemad. Väiksemal sensoril on aga miinuseid. Kuna pikslid on tihedalt kokku surutud, on pildis vähem detailsust ja rohkem müra see on nähtav pea kogu tundlikkuse ulatuses, kuid avaldub eriti selgelt (värvilise) lumena suurematel tundlikkustel. Müra vähendamiseks on kasutusel erinevaid meetodeid, kuid need vähendavad ka pildi detailsust. Kõik on muidugi suhteline tänased parimad kompaktkaamerad teevad vabalt sellise kvaliteediga pildi, mis aastaid tagasi oli võimalik vaid profikaameraga kui sedagi. 13 3.2. Fotoateljeed
ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute Miksel – piksel, millele vastaval geograafilisel alal vastab mitu nähtust. Tekib alati kahe nähtuse piiril ja juhul kui nähtuse variatsioon on suur võrreldes piksli mõõtmetega. Kaardiobjektid moodustuvad rasterstruktuuri korral järgmiselt: 1. Punkt – üks piksel 2. Joon - reas asetsevad pikslid 14 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 3. Polügoon – pikslite süsteem, kus esineb selliseid elemente, mis omavad ühist piiri rohkem kui kahe endasugusega 4
sümboleid Pildi (RLE, DCT, JPEG) ja video kodeerimine (interkaadrid, liikumise kompenseerimine). Pilt edastatakse pikslitena. pixel sisaldab infot heleduse kohta, 8 bit sinise heledus, 8 bit punase heledus, 8 bit rohelise heledus 000 - must, 444 - tumehall RLE - run length encoding - rida rea kaupa hea must-valgete piltide puhul, sest kui järjest palju piksleid on nt mustad, ei pea seda ütlema iga piksli kohta, vaid võib öelda, et pikslid nr 10-130 on mustad. DCT - diskreetne koosinusteisendus - reasignaalide jaoks mõeldud Fourier’ teisendus. Arvutab pildisignaali spektri ehk kui kiiresti heledus piki pilti muutub (8x8 maatriks tuleb). Ruutudel on koefitsendid. Ebavajalikud koefitsendid visatakse minema, mis võib pildi muuta “ruuduliseks”. Jagatakse pilt 8x8 pix ruudukesteks, vasakul üleval suuremad väärtused ja all paremal väikesed, väärtusi skäneeritakse siksakis.
horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja piksel paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati, mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa(pikslid). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega. TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum. Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis helendavad etteantud värvikoodile erineva intensiivsusega voolu toimel. Asja tuum ongi helendav gaaslahendus. LED ehk valgusdioodkuvar
c. Vektorandmed saadakse: digimisel, vektoreerimisel (digimise erijuht ehk automaatne digimine spetsiaalse tarkvara abil RASTER->VEKTOR) d. Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks. 30. Kirjeldage rasterandmeid. a. Ruumimudel, kus ruum on jaotatud ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena (PIKSLID). b. Koordinaadid salvestatud maatriksina. c. Iga piksel saab oma värvikoodi. Rasterkaart kui värvi väärtuste maatriks. d. RESOLUTSIOON!! (1px -> 0,4m; 1,2m; 4m) e. Rasterandmed saadakse skaneerimisel (skänneriga; plussiks, et võtab vähe aega), vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimise tarkvara). f
Pasiivmaatriksiga OLED Aktiivmaatirksiga OLED LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD)paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED’idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. Plasma (Plasma Display Panels, PDP) – Plasmaekraan koosneb suurest hulgast klaaskihtide vahel asuvatest kambrikestest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Esiklaasi taga on läbipaistvad elektroodid, mis on kaetud kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida
Tehnoloogia areng on neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbijaks on paneeli taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) - On kahte tüüpi LED-paneele: tavapärane (kasutades tavalisi LED) ja pinnale paigaldatud (SMD) paneel. Enamik välised ekraanid ja mõned sise-ekraanid on ehitatud üles eraldi paiknevatele LED'idele. Punased, sinised ja rohelised dioodid on pannakse gruppidena kokku moodustamaks täisvärvilise piksli (tavaliselt ruudu kujuna). Need pikslid on võrdsete vahedega ja on mõõdetud keskkohast keskkohani saavutamaks absoluutset piksli resolutsiooni. OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. JuhNv kiht, 5. Anood (+).
lühema bitijadaga. Informatsiooni kirjeldav andmehulk ei pruugi väheneda, eriolukorras võib ta isegi kasvada, kuid tegemist on tihedusalgoritmiga, mis tavateksti kokkupakkimisel saavutab märgatava erinevuse (tihti üle 30%). 11. Pildi (RLE, DCT, JPEG) ja video kodeerimine (interkaadrid, liikumise kompenseerimine). RLE – Run lenght encoding – pannakse kirja jadad, mitte iga piksel ükshaaval. Näiteks 1. rida 1:512 pikslid väärtus on 0. Kasulik kasutada binaarnse pildi puhul (kaks võimalikku väärtust 0 ja 1). Pilt – ruumiline signaal. Väärtused ei muutu ajas vaid piki koordinaate. Kantakse üle jadana. Piksel sisaldab informatsiooni heleduse (must-valge pilt) või värvide (kolme erineva värvi väärtused RGB) kohta. Piksel pannakse kirja (tavaliselt) 8 bitiga, värviline (8R, 8G, 8B) = 24bitiga. Video – ajas muutuvad pildid.
Plussid: parem värvieraldus(erksamad tänu teholoogiale, sest erinevalt LCD-st kus valgus läbib kihte, tekib heledus siis kui luuakse värv pikslis). Miinused: võtab rohkem voolu, mis tähendab ka suuremat soojuse eraldust, eluiga ühem kui LCD-l, kui mõni asi on pikalt ekraanil(näiteks telekanalite logod) siis need “põlevad sisse”. LED Kui LCD-s on mitu kihti ja ka taustavalgustus siis LED tehnoloogial põhinevad ekraanid taustavalgust ei vaja sest pikslid ise kiirgavad valgust. Ekraan ongi LED dioodid, mis kiirgavad valgust. Värvide jaoks kasutab LED ikka sama moodi rohelise, sinise ja punase segamist kuid värvi tekitavad elemendid on ühe dioodi korpuse sees. Plussid: võtavad vähe voolu Miinused: kallis OLED Põhimõtteliselt sama mis LED, aga kiirgavaks kihiks on orgaaniline pooljuht. Plussid: ekraanid võivad palju õhemad olla ning palju ilusamate värvidega kui teised tehnoloogiad. Teoreetiliset võimalik OLED erkaane
paistab meile pilt ehk seda suurem on eraldusteravus. Praegu loetakse näiteks “standardseks” seda, et kuvaril on ühes reas 1920 pikslit ja ridu on 1440 (pildi servade pikkuste suhe sama, mis fotoaparaadi kinofilmil (24 x 18 mm) topeltkaadril 36 x 24 mm, s.t. 4:3) või 1920 x 1080 (16 : 9)) , selline pilt koosneb siis 2,764,800 pikslist, ehk veidi alla kolme miljoni piksli (veidi üle kaheksa miljoni üksiku värvipunkti). 17”-kuvaril asuksid need pikslid üksteisest ~ 0.18 mm kaugusel. See pikslite hulk jääb siiski kaugele maha paremate profikaamerate omast, kus 24 x 36 mm fotoanduril on 36 megapikslit (lühemalt: MP) (eraldusteravus 5 µm, mis annab 200 joont millimeetrile, oma-aegne reprodutseerimis-filmi Mikrat-200 eraldusteravus. Kuna valguslaine lainepikkus rohelisele valgusele on ~ 0.5 µm, mis lubaks 2000 joont millimeetrile võib oodata tulevikus ligikaudu 3.4 gigapikselisi 24 x 36 mm fotoandureid). NB
annaabi.ee 
