Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"side" - 4171 õppematerjali

Õppeained

Side -Tallinna Tehnikaülikool
Sidemeetodid -Tallinna Tehnikaülikool
Sideseadmed -Tallinna Tehnikaülikool
Sideseadmete mudeldamine -Tallinna Tehnikaülikool
Sidesüsteemid -Tallinna Tehnikaülikool
Sidesüsteemide analüüs -Tallinna Tehnikaülikool
Sidesüsteemide struktuurid -Tallinna Tehnikaülikool
Sidetehnilised standardid -Tallinna Tehnikaülikool
Sideteooria -Tallinna Tehnikaülikool
Sidevõrgud -Tallinna Tehnikaülikool
Sidestussüsteemid -Kutsekool
Sidevõrgud -Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
side

Kasutaja: side

Faile: 0
thumbnail
122
docx

Side

signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1  ISO-OSI mudel

Informaatika → Side
74 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemiline side (U)

Kordamisküsimused /Keemiline side/ 1) Mis on keemiline side? Miks keemiline side üldse tekib? Keemiline side on aineosakeste vastastikmõju, mille tulemusena tekivad uued ioonid, molekulid, kristallid, mis on energeetiliselt püsivamad. Keemilise sideme tekkimisel vabaneb alati energia ja tekkinud aine osakesed on püsivamad, kui lähteaine osakesed. 2) Mittepolaarne kovalentne side (millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Mittepolaarne kovalentne side- tekib ühe ja sama mittemetalli aatomi vahel (N2, H2, O2). Ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale aatomile. 3) Polaarne kovalentne side(millisel juhul tekib; osata näidata selle tekkimist täpp skeemina ja ruutskeemina) Polaarne kovalentne side- tekib erineva mittemetalli aatomite vahel (HCl; H2O). Ühine elektronpaar on tõmmatud elektronegatiivsema

Keemia → Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Side Eksam

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus......................

Informaatika → Side
69 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Keemiline side

KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht + sellel tiirleb 1 elektron Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari +

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemiline side

ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilist sidet, mis on tekkinud elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Ioonilise sidemega ained on kõik kristallilised ained. Nad koosnevad positiivsetest metalliioonidest ja negatiivsetest metalliioonidest. Positiivsete ja negatiivsete ioonide arv on võrdne ja seetõttu on kristall neutraalne. Iooniline side tekib aktiivse metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetalliliste elemendi aatomite vahel. Polaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar kuulub rohkem ühe aatomi valdusesse. Seetõttu

Keemia → Keemia
134 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemiline side

http://www.abiks.pri.ee Mõisted Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts) Endoterm reakts ­ reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt lagunemisreaktsioonid) Iooniline side ­ vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9 Keemiline element ­ ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline side ­ mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides 0

Keemia → Keemia
120 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Keemiline side

KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht sellel tiirleb 1 elektron + Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + +

Keemia → Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
40
ppt

Keemiline side

N (7) 1s22s22p3 O (8) 1s22s22p4 Na (11) 1s22s22p63s1 P (15) 1s22s22p63s23p3 S (16) 1s22s22p63s23p4 Cl (17) 1s22s22p63s23p5 Keemiline side · On efekt mille tulemusena on kahe teineteisest teatud kaugusel paikneva aatomi energia oluliselt madalam (100 kJ/mol) võrrelduna teineteisest lõpmata kaugel paiknevate aatomitega · Aatomeid teineteise lähedal hoidvad jõud on oma olemuselt elektrostaatilised · Keemilise sideme moodustumise järel paikneb kokkuvõttes rohkem elektrone rohkem tuumade lähedal Molekul Molekul on aatomitest moodustunud agregaat millel on temale ainulaadsed jälgitavad omadused

Keemia → Keemia alused
100 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemiline side

Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid

Keemia → Anorgaaniline keemia
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keemiline side

Keemiline side 1. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Moodustumise viisid: a)elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele või b)ühiste elektronpaaride tekke kaudu. Keemiliste sidemete teke aatomite ja ioonide jaoks on kasulik, sest üksikuna on nad kõrge energiaga ja ebapüsivad, ühinedes saavad nad püsivaks ja stabiilseks. 2. Elektronoktett ­ kui aatomi väliskihis on 8 elektroni, siis moodustub elektronoktett; Termokeemilised võrrandid ­

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sotsiaalne side

SOTSIAALNE SIDE Õhuke riik (ehk liberaalriik) – valitsuse võimalikult vähene sekkumine majandusse, riik peab tagama vaid avaliku korra ja seaduslikkuse ühiskonnas. Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemiline side

Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil moodustunud side. Tavaliselt saadakse ühine elektronpaar selliselt, et kumbki aatom annab selle moodustumiseks elektroni ­ mõlemalt sidet moodustuval aatomil peab olema vähemalt üks paardumata elektron. Kovalentse sideme tekkeks on ka teine võimalus:üks aatom hakkab jagama oma elektronpaari teise aatomiga. Üks aatom annab kovalentse sideme moodustumiseks oma vaba elektronpaari, teine aga tühja orbitaali. Kovalentse sideme tekkimiseks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende

Keemia → Keemia
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemiline side

Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivse laengu tiheduse suurenemise tuumade vahel ning erinimeliste laengute tõmbejõu suurenedes eraldub energiat. Valentssidemete meetod Valentssidemete meetodi (elektronpaaride meetodi) aluseks on väide, et aatomitevaheline side molekulis tekib elektronpaaride abil. Näiteks välise energianivoo selektronorbitaalide kattumisel moodustub molekul Li2 (Li : Li), vesiniku aatomi selektronorbitaali ja kloori aatomi porbitaali kattumisel moodustub molekul HCl (H : Cl). Keemilise sideme püsivuse mõõduks on sideme lõhkumiseks vajaminev energiahulk. Kovalentne side on seda püsivam, mida suurem on elektronpilvede kattumise aste. Elektronpilvede kattumise aste sõltub

Keemia → Keemia
48 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemiline side

Kordamisküsimused II Keemiline side 1. Mis on : · Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine ­ keemiline aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Molekul ­ koosneb aatomitest. · Molekulaarne aine ­ · Mittemolekulaarne aine ­ molekulidest koosnev aine. · Keemiline side ­ aatomite või ioonide vaheline side molekulaarses aines. · Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side. · Mittepolaarne kovalentne side ­ kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt. · Polaarne kovalentne side ­ kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud.

Keemia → Keemia
62 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Keemiline side

Aiku otsustanud Kuutsemäele oma mäesuusaoskusi proovima minna. Kõik oli olnud kena hetkeni, kui Aiku, olles esimesel mäel juba liialt julgeks läinud tagumisele mäele läks, sealt vuhinal alla sõitis, ning... kukkus. Nüüd lebas ta haiglas, kipsis jalg üles tõstetud, meel mõru ning ootas klassivend Petsi saabumist. Too oli lubanud talle koolitükke seletama tulla. Kui Pets kohale jõudis, alustati keemia õppimisega. Seekord oli teemaks keemiline side. Alustati kordamisega. Aiku teadis, et paljud ained koosnevad molekulidest ning et molekul on aine väikseim osake, milleni seda peenestada on võimalik. Samuti teadis ta seda, et molekulid koosnevad aatomitest. Seepeale küsis Aiku Petsilt: "Mis hoiab aatomeid molekulides koos?" 1. Mis hoiab aatomeid molekulides koos? Aatomite molekule hoiab koos keemiline side. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali esimeseks aatomiks Cl ja teiseks Na. Kliki nupul "Start"

Keemia → Keemia
71 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemiline side

KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE Sideme moodustumisel vabaneb energia. Ühinemisreaktsioonid ­ eksotermilised Sideme lõhkumiseks kulub energiat. Lagunemisreaktsioonid ­ endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne ­ 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) ­ mittepolaarne

Keemia → Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemiline side

Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad

Keemia → Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keemiline side

Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides. Tekib aatomi väliskihi elektronide abil. - osalaeng (väike delta) - Suur delta Keemilise sideme tüübid: 1) Kovalentne side a)polaarne b)mittepolaarne 2)iooniline side 3)metalliline side 4)vesinikside Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side. Polaarne kov. Sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Polaarne side: NO2, CO2, CH4 ­ 2 mittemetalli. Mittepolaarse kov. Sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronpaari sama tugevusega. Mittepolaarne side: O2, Br2, C- üks aine, Vesinikside on (iselaadne molekulide vaheline side) keemiline side, kus ühe molekuli vesiniku

Keemia → Keemia
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemiline side

Eksotermiliste reakts ( sidemete tekkel, osakesed lähevad üle püsivasse olekusse ja energia eraldub). enargia eraldub, endotermilistes reakts.( sidemete katkemisel, tuleb kulutada energiat ja tekkinud osakestel on ebastabiilne olek) Energia neeldub. KOVALENTE SIDE- aatomite vaheline side, mis tekib ühise elektronpaari abil. MITTEPOL. KOV. SIDE- esineb sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis aatom meelsasti loobub väliskihis olevatest elektronidest. PERIOODIS » En kasvab, siis aatmid meelsasti liidavad väliskihti elektrone

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemiline side

KEEMILINE SIDE Keemiline side esineb + ja ­ ioonide vahel kristallides. · Sidemete tekkimisel vabaneb energia. (eksotermiline protsess) - eraldub energiat (HO - lagunemisreaktsioonid, fotosüntees Kovalentne side esineb molekulides mittemetalli aatomite vahel, aatomeid seovad ühised elektronpaarid. · Mittepolaarne kovalentne side - ühesuguste mittemetalli aatomite vahel - H2, Cl2, Br2, N2, P4 - ühised elektronpaarid kuuluvad võrdselt mõlemale aatomile - X=0 · Polaarne kovalentne side - erinevate mittemetallide aatomite vahel - H2O, HCl, H2SO4, SO2, P4O10

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Side teooria

See voimaldab kaht asja ­ tosta sagedusega) hetkväärtusi, mis muundatakse andmeedastuskiirust ja suurendada saatja ja digitaalseteks väärtusteks, nii et neid saab vastuvotja vahelist kaugust. Termineid "sisend" ja arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada "valjund" kasutatakse siin ebatavalisel viisil. Kui mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali tavaliselt nimetatakse sisendiks kohta, kus signaal kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks siseneb seadmesse ja valjundiks kohta, kus signaal ja mürakindlamaks. Nii on CD-plaatide valjub seadmest, siis siin moeldakse sisendi all helikvaliteet parem kui tavalistel heliplaatidel, signaali "sisenemist" eetrisse ja valjundi all digitaal-telefoniside on kvaliteetsem kui signaali "valjumist" eetrist, st "sisend" ja

Informaatika → Side
241 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keemiline side

1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 1. Ettekujutus aatomi ehitusest. "Kogu asja vaatame üle elektroni seisukohast!"1 Elektronid on mikroosakesed, millel on dualistlik olemus: 1) osakese omadused seisumass laeng 2) laine omadused lainepikkus sagedus Elektroni kirjeldamisel aastomis saab kasutada ainult kvantmehaanika seadusi.

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ekso ja endotermilised reaktsioonid

1. Eksotermilistes reaktsioonides on lähteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksotermilistes protsessides on soojusefekt H < 0. 2. Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojusefekt H > 0 . 3. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronipaari abil. 4. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada täis oma väliskiht. 5. Kordne side on kovalentne side, mis on moodustunud mitme ühise elektronpaari abil. 6. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega. 7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted ja konspekt

Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton paaride abil tekkinud side, ta esineb aatomite vahel molekulides või kirstallides. Kordne side- n mitme elektron pari abil moodustunud kovalentne side. Ergastunud olek-elektron läheb madalama eneriga alakihist üle kõrgemale. Elektronpaari doonor- aatom mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari. Elektronpaar aktseptor- teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali Mittepolaarne kovalentne side- on keemiline side, mille korral ühine elektro paar kuulub

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aatom

paigutust alakihtidel. Aatomiraadius ­ aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus. Aatomorbitaal ­ aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Keemiline element ­ ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Perioodilisusseadus ­ seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. Oksüdatsiooniaste ­ elemendi aatomite okspdeerumise astet iseloomustav suurus. Keemiline side ­ aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Kovalentne side ­ aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Iooniline side ­ ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metalliline side ­ keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil.

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemiline side, selle liigid, energia reegel

Keemiline side ­ kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekulideks ning aatomeid või ioone kristallideks Endotermiline reaktsioon ­ soojuse (energia) neeldumisega toimuv reaktsioon, soojuse neeldumine on suur, sest energiakulu sidemete lõhkumisel lähteainete molekulides on suur Energia reegel molekuli ja ühendi kohta ­ Molekulil on alati väiksem energia kui tema koosseisus olevatel üksikutel aatomitel Energia reegel keemilise sideme moodustamisest ja katkemisest­ tekkimiseks või

Keemia → Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Side Eksam 2016

Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel 
 TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...

Informaatika → Side
193 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Side, spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekand...

Elektroonika → Elektriskeemid
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KT Keemiline side

Kontrolltöö Keemiline side 1. Täida lüngad. o ...................... side moodustub metalli ja mittemetalli vahel. o Metallide vahel moodustub ....................... side, seega mittemetallide vahel aga ........................ side. o ..................side on alati täiendavaks sidemeks, mis esineb molekulide vahel. 2. Määra polaarsus. Polaarne märgi P-ga ja mittepolaarne MP-ga. o O=O o O=C=O o H­O­H o O=S=O o Cl ­ Cl H | o H­C­H | H 3. Täida tabel. Elemendid Ioonide valemid Ioonide arvude suhe Aine valem

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Side labor 1

Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kerly Klee1 Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 9 17:41:15 2017 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 8 2 Valimistooni kestus: 8s. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi vool: I=U/R, I=0/50, I=0A, voolu tugevus on 0 kuna liin pole kasutusel ja pingelaengut pole. Hõiveseisundi vool: I=U/R, I=2/50, I=0,04A, kuna liin on kasutusel ja seda läbib laeng. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus: Telefoniaparaaditakistus: R= Hõiveseisundi U2/ Hõiveseisundi I, R= 8/0,04= 200 . Telefoniliini takistus: R= (Rahuseisundi U1 ­ Hõiveseinudi U1) / Hõiveseisundi I, R=(55 -10) / 0,04 = 1125 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine...

Muu → Ainetöö
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, WiMAX II ­ arendatakse 4G jaoks (wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi ­ standard IEEE 802.11 kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi. 11a ­ 5GHz, 54 Mb/s; 11b ­ 2,4 GHz, 11 Mb/s; 11g, 2,4 GHz, 54Mb/s ATM-i kaks olulist eelist on suvalist tüüpi andmete edastuse võime ja väga suur edastuskiirus. Samas võrgus võib üheaegselt edastada teksti, andmeid, pilti jne. väikestes Last-mile ­ termin viimase ühenduse kohta ehk viimane ühendus kasutajani

Informaatika → Side
415 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Side eksami materjal

1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkih...

Informaatika → Side
308 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Side labor 1

docstxt/122502878021862.txt

Informaatika → Side
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Transport ja side

Geograafia riigieksam 2005 / 6 TRANSPORT JA SIDE 71. oskab analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne.

Geograafia → Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Side Labor 1

Labor 1 aruanne

Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne

Too tegijate nimed:
Too tegemise kuupaev: Tue Oct 4 18:06:51 2016

1. Analoogliidese parameetrite mootmine

Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V]
Rahuseisund 55.155.010
Hoiveseisund 11.68.62.9

U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valim...

Informaatika → Side
14 allalaadimist
thumbnail
5
txt

Side Labor 2

Side labor 2 aruanne

Side labor 2 IP-multimeedia edastus

Töö tegijate nimed:
Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 6 18:54:50 2016

1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine

Suurim võimalik eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus
EESKUJULIK - suurepärane pilt, kõik on nähtav ja selgesti eristatav 2592x1944 10 618858 kb/s 2592*1944=5038848 (piksleid...

Informaatika → Side
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Side eksami spikker

etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­ 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? ­64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...

Informaatika → Side
411 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Side spiker(vene)

Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4. , ; 5. . , , . ...

Informaatika → Side
88 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Side 1. labor

docstxt/1286123964116880.txt

Informaatika → Side
226 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Side 3. labor

docstxt/1286124404116880.txt

Informaatika → Side
169 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Side 2. labor

docstxt/1286124204116880.txt

Informaatika → Side
122 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Side 4. labor

docstxt/1286124542116880.txt

Informaatika → Side
93 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Side 5. labor

docstxt/1286124698116880.txt

Informaatika → Side
125 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Side laborid 2010

docstxt/129535738733399.txt

Informaatika → Side
154 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

The Blind Side

The Blind Side Anett Kuuse 9th grade http://www.youtube.com/watch?v=dJ3kwMq188 The blind side Stars: Quinton Aaron, Sandra Bullock Writers: John Lee Hancock, Michael Lewis (book) Director: John Lee Hancock About the movie Zanr: Biography, Drama, Sport Budget: $29 million Box Office: $309,208,309 The story of Michael Oher, a homeless and traumatized boy who became an All American football player and first round NFL draft pick with the help of a caring woman and her family. Awards Year Result Award Category

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
35
pptx

Kommunikatsioon ehk side

Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside · Side jaguneb · Telegfraafside · Sidevahendite ajajoon · Telefoniside ·

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Side eksami spikker

1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE ­ PÄIS ETHERNET ­ 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti....

Informaatika → Side
323 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Analoogtelefon - labor

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Analoogtelefon Aruanne Täitjad: Regan Peetsalu 061955IATB Üllar Soo 061963IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime (,,toru hargil"

Informaatika → Side
117 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Sissejuhatus Keemiasse

Need aatomid, millel on väliskihil 1,2 või 3 elektroni tahavad elektrone ära anda seni, kuni väliskiht saab tühjaks. Neid elemente nimetatakse keemias METALLIDEKS. Need elemendid, kellel on väliskihil 4 elektroni, võivad nii juurde haarata kui ka neid loovutada. Väikse tuumalaenguga sellised elemendid pigem haaravad juurde (nt.süsinik) ja suurema tuumalaenguga sellised elemendid pigem loovutavad. (nt.Sn-tina , Pb- plii). Võivad olla nii mittemetallid kui ka metallid. Keemiline side Keemiline side moodustub aatomite väliskihi elektronide osavõtul ( põhjus - osad aatomid tahavad haarata, teised loovutada). Keemilise sideme tekkepõhjuseks on elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele või aatomeid siduva ühise elektronpaari moodustumine. 2 Iooniline side (M+MM) Iooniline side tekib elektrone loovutava metalli aatomi ja elektrone haarava mittemetalli aatomi vahel. Näiteks Ba Cl2 ; Ba S; Fe2 O3;

Keemia → Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aine aatomistruktuur

on väga väiksed ning aatomitevahelised põrked on elastsed, mis tähendab, et põrkel energiakadu ei toimi. 2.Kooslused moodustuvad aatomites; molekulis, mis koosneb 2-st ja enamast aatomist;vedelikes, kus osakesed moodustavad suuremaid kooslusi; ja kristallides, kus moodustub kristallivõre osakestest,mis asuvad seal väga korrapäraselt. Järelikult koosluses on osakeste vahelised kaugused väga väikesed ning kooslusesse kuuluvad aatmomid mõjutavad teineteist. A.Kovalentne side. Joonis. 1)Moodustub kooslus nt. 2-st aatomist, mille 2 või enam väliskihi elektroni hakkavad tiirlema mõlema tuuma ümber. *Energeetiline selgitus. Joonis. Valemid. 1. 2rn =n ,kui n on peakvantarv ehk elektroni orbiidi nr ehk energianivoo nr, siis näeme, et elektroni lainepikkus on võrdeline orbiidu raadiusega. Võrreldes aatomit ja molekuli näeme, et elektroni raadius molekulis on suurem, kui aatomis. Järelikult elektroni lainepikkus on molekulis suurem, kui aatomis. rmra 2

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun