JADAD 11. klass Aili Hollak Arvuti koolis lõputöö Koolitaja E. Tarro, 5. kursus JADAD Jada teatud reegli järgi saadud arvude hulk, kus igale naturaalarvule n (alates 1-st) seatakse vastavusse üks kindel arv n. Jada liikmed - 1, 2, ..., n, ... Jada üldliige - n Jada üldliikme valem - n= f(n) Näiteid jadadest Ruudu 1 2 3 4 5 6 nr. Pindala 1 4 9 16 25 36 Nii võib jätkata ruutude joonistamist ja leida ka igal sammul vastava ruudu pindala. Näiteks 11. ruudu pindala on 121, 30...
Jadad Aritmeetiline jada Aritmeetilise jada üldliikme valem on an = a1 + d(n – 1), kus d on jada vahe ja n jada liikmete arv. Aritmeetilise jada esimese n liikme summa valem on . a1 a n Sn n 2 Teades, et an = a1 + d(n – 1), võime eelnevale valemile anda ka teise kuju: . 2a 1 n 1 d Sn n 2 Viimane valem võimaldab arvutada esimese n liikme summat vaid jada esimese liikme ja jada vahe järgi....
JADAD Aritmeetiline jada Olgu antud lineaarfunktsioon y=f(x)=ax+b Aritmeetilised jadad on näiteks: 1,3,5,7...2n-1 Selle aritmeetilise jada üldvalem 7,11,13,15,19...4n+3 Selle aritmeetilise jada üldvalem d=3-1=5-3=7-5=...=2 d-aritmeetilise jada vahe 1+5 3+ 7 Omadus: =3 ; =5 2 2 d=11-7=15-11=19-15=...-4 7 +15 11 +19 Omadus: =11 ; =15 2 2 Üldiselt avaldub aritmeetiline jada: a1 , a2, a3 … an −1, a n , a n+1 , …...
Püstprisma sin 0 1 2 3 1 2 tan tan 2 = Ruumala: V = S p h 2 2 1 - tan 2 2 Külgpindala: S k = PH sin cos 1 3 2 1 0 tan = Täispindala: S t = S k + 2 S p 2 1 + cos 2 2 2 1 - cos Korrapärane püramiid sin = ± 1...
JADAD: a1 = jada esimene liige an = jada n-is liige n = näitab mitmes liige arv jadas on < n Z > d = aritmeetilise jada vahe ; d = an an 1 ehk d = a2 a1 q = geomeetlise jada jagatis ; q = an / an 1 ehk a2 / a1 Sn = jada n liikme summa Aritmeetilise jada üldliikme valem: an = a1 + ( n 1)d 2a1 + ( n 1)d a 1 + an Aritmeetilise jada summa : Sn = n või Sn = n 2 2 Aritmeetlilise jada üks liige on oma naabrite arit. keskmine an =(an 1 + an + 1) 2 Geomeetrilise jada üldliikme valem: an = a1×qn 1 a1( qn 1 ) a1( 1 qn ) Geomeetrilise jada summa: Sn = n või Sn = n q1...
Õigesti valitud sihifunktsiooni ekstreemumi saavutamine tagab ka võrgu väljundis õiged väljundvektori väärtused. Sihifunktsiooni valik sõltub konkreetsest ülesandest. 14 Kasutatakse kaht erinevat treenimisviisi: 1. pakett treenimine (batch-wise training, ) - kõik "treeninguks" vajalikud sisendandmed ja neile vastavad väljundvektori väärtuste jadad on esitatud ühe paketina. Võrgu parameetrite ümberarvutamne toimub kogu paketi alusel. 2. Sammhaaval treenimine (pattern-wise training, ) - võrgu parameetrite ümberarvutamine toimub peale igat sisendvektori töötlemist. Olenemata treenimisviisist koosneb võrgu õpetamise protsess kolmest sammust: 1. võrgu väljundvektori väärtuste arvutamine olemasolevate parameetrite alusel; 2. võrgu vea arvutamine lähtudes õpetamismeetodi poolt määratud kriteeriumist...
Piirväärtus lõpmatuse kohal 80. Tangensf-n, selle graafik ja omadused y=tanx 81. Kootangesf-n ja selle graafik y=cotx 82. Trigonomeetrilised põhivõrrandid 83. Võrrand sinx=m x = ( - 1) arcsin m + n , n Z n 84. Võrrand cosx=m x = ± arccos m + 2n , n Z 85. Võrrand tanx=m ja cotx=m x = arctan m + n , n Z x = arc cot m + n , n Z 86. Homogeensed trig.võrrandid 87. Jadad 88. Aritmeetiline jada a n = a1 + ( n - 1) d a1 + a n 2a1 + ( n - 1) d Sn = n Sn = n 2 Arit.jada iga liige(v.a esimene) on tema 2 lim y = 0 lim f ( x) = lim f ( x) = f (a) x 0 x a + x a- naaberliikmete arit.keskmine 89. Geomeetriline jada...
Erialagrupid infojuht (Chief Information Officer) infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer) infosüsteemi projektijuht infosüsteemi rühmajuht süsteemianalüütik süsteemiarhitekt ja -disainer süsteemi administraator andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide j...
Mis on jada elemendid ja arvrea liikmed? Esitage 2 näidet! Arve f(n) nimetatakse jada elementideks ja arvrea liikmeteks. 3. Mis on lõplik arvrida, jada? Esitage 2 näidet! Jada ja arvrida nimetatakse lõplikuks kui selles on lõplik arv elemente või liikmeid. Näited: 4. Mis on lõpmatu jada, arvrida? Esitage 2 näidet! Jada ja arvrida nimetatakse lõpmatuks kui selles on lõpmatu palju elemente või liikmeid. Näited: 5. Millised on tuntuimad jadad , arvread? Aritmeetiline jada, geomeetriline jada. 6. Kodanik paneb panka 10000 krooni. Kui palju on temal pangas raha täpselt 10 aasta pärast, kui intress on 10 aasta jooksul stabiilselt 3%. 7. Mis on rekurrentne seos? Esitage 2 näidet! Seos, mis võimaldab jada k-ndat elemnti leida selle jada eelmiste elementide kaudu, nimetatakse rekurentseks seoseks. 8. Milline on esimest järku rekurrentne seos? Esitage näide!...
-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
Et tegu on rasvalahustuvate ainetega, kogunevad need kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju, tekitades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustaes maksa ja muid kudesid, põhjustades viljtust ja muutes käitumist. Et Pah-e on looduses leidunud juba miljoneid aastaid on paljudel elusolenditel, kaasa arvatud kaladel, evolutsiooni käigus kujunenud võime neid kehast väljutada. Keemiliste reaktsioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega tavaliste kuseteede kaudu keast väljutatavateks ühenditeks. Need protsessid toimuvad kaladel peaasjalikult maksas ja neerudes, aga ka mujal. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub pidevalt kehasse imenduvate naftasaaduste väljutamiseks kõvasti energiat. Keemilised reaktsioonid võtavad aega aga kalad võivad samal ajal Pah-ide kahjulike mõjude tõttu haigestuda. Nendesamade reaktsioonide vahesaaduste hulka...
4 4. Avaldised ja operaatorid ........................................................................................5 6. Funktsioonid ..........................................................................................................8 7. Objektid .................................................................................................................8 8. Jadad ......................................................................................................................9 1. Veebibrauseri programmeerimiskeskkond ................................................................9 2. JavaScript'i lisamine HTML dokumenti .................................................................10 3. JavaScript'i programmi täitmine ..............................................................................13...
Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale sisestatavast nimest. Arvutamine Arvutamine teadupärast arvuti põhitöö - vähemalt arvutustehnika algaastatel. Et siin lahkesti kasutaja antud arve liita/lahutada saaks, tuleb kõigepealt hoolitseda, et need ka arvuti jaoks arvud ja mitte sümbolite jadad oleksid. Kõigepealt annab ReadLine kätte numbriliste sümbolitega teksti. Ning käsklus int.Parse muudab selle arvutuste jaoks kõlbulikuks. Tüüp int (sõnast integer) tähistab täisarvu. Kui on vaja komakohtadega ümber käia, siis sobib selleks tüüp double. Teise arvu puhul on andmete lugemine ning arvuks muundamine ühte käsklusesse kokku pandud. Nii võib ka. Väljatrüki juures näete kolme looksulgudesse paigutatud arvu. Nõnda on võimalik...
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
Jadad Geomeetriline jada Geomeetrilise jada üldliige avaldub kujul an = a1qn 1 , kus a1 on geomeetrilise jada esimene liige ja q jada tegur. Geomeetrilise jada esimese n liikme summa valem on kujul a ( q n - 1) Sn = 1 ....
Kuna f ( x) x2 + 2 k = lim =1 ja b = lim [ f ( x ) - kx ] = lim - x = 0, x x x x x siis vaadeldava joone parempoolseks kaldasümptoodiks on sirge y=x. Analoogiliselt saame, et sirge y= x on ka antud joone vasakpoolne kaldasümptoot. §5 JADAD JA READ 1. Arvjadad Arvjadaks nimetatakse naturaalarvulise argumendiga funktsiooni x = x( n), n =1,2,.... Tähistame x(n) = x n . Arvu x n nimetatakse jada x=(xn) üldliikmeks ( ka elemendiks). Kirjutame ka x=(xn) = (x1, x2,...,xn,...). Definitsioon 13. Jada x=(xn) nimetatakse koonduvaks, kui eksisteerib lõplik piirväärtus lim x n = a. n...
Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes (1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. (11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv. (12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja...
PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. PAH-e on leidunud looduses juba miljoneid aastaid on paljudel elusorganismidel evolutsioonikäigus väljakujunenud võime neid kehast väljutada. See võime on olemas ka kaladel. Keemiliste reakstioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega on võimalik need ühendi kuseteedekaudu väljutada. Kalades toimuvad need protsessid peamiselt maksas ja neerudes aga ka mujal organites. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub naftasaadsute väljutamiseks organismist väga palju energiat. Kuna keemilised reaktsioonid võtavad küllaldaselt aega võivad kalad selle aja jooksul ikkagi haigestuda PAH-ide kahjulike mõjude tagajärjel...
mooduliga kaks saame tulemuseks kolmada,sama koodi koodisõna. 2)koodide vastavustabel sisaldab kirjeid vektoritest mida tuntakse koodivektorina või kujunditena. 3) Vektorkvantimisseadmed teisendavad sõnumi plokid vektoriteks ja neid nimetatakse Sõnumivektoriteks. 4) 1-k Sõnumivektor m , 1-(n-k) paarsusvektor b ja 1-n koodivektor C need on reavektorid (- tähenab kuni mitte ainult sulgudes) need on nagu m , b ja C jadad ehk reavektorid 5) Moodustajamaatriksi k rida on lineaarselt sõltumatu, see tähendab ,et ei ole võimalik leida maatriksi mingit rida teiste ridade kombinatsioonina, Kasutades moodustajamaatriksit saame avaldada vektori C.(C on koodivektor) 7)...
Jada piirväärtuse definitsioon: Arvu a nimetatakse reaalarvude jada x1, x2, x3, . . . piirväärtuseks, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist jada elementi xn, millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a ümbrusesse (a - , a + ). Jada piirväärtuse kirjutusviis on järgmine: xn a v~oi lim xn = a . Koonduvad ja hajuvad jadad : Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvaks. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. 8. Lõpmatult kahaneva ja lõpmatult kasvava suuruse definitsioonid: Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult väikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim = 0. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult kasvavaks, kui lim || = . Lõpmatult kahaneva ja kasvava suuruse omavaheline seos (sõnastada vastav teoreem): Lõpmatult kahanevate ja kasvavate suuruste vahel eksisteerib lihtne seos...