DTMF toonvalik 13 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte Telefonikanalis on kõnesagedus piiratud Normaalne inimkõne 6000 Hz Kõne läbi telefoni 5000 Hz 3400 Hz 4000 Hz 3000 Hz 2000 Hz 1000 Hz 400 Hz Telefonikanali sagedusriba vahemikus 400 Hz kuni 3400 Hz 14 FIX telefoniside Telefoni numeratsioon · kohalikud numbrid · operaatorisisesed numbrid · numbriliikuvus · tasuta numeratsioon 800 · tasuline numeratsioon 900 · hädaabi 112 · politsei 110 · lühinumbrid (1181, 1182, 165) · rahvusvahelised numbrid 00 riigikood number 15 FIX telefoniside
ise. Kuna ADSL- tehnoloogia puhul on ühenduse kasutajad pigem info tarbijad, mitte selle pakkujad, siis on ka see andmesidekanal löödud lahku veel omakorda kaheks suunaks- üleslaadimiskanal võrgu poole (upload) ja allalaadimiskanal võrgust kasutaja poole (download). Allalaadimiskanali maksimumläbilaskevõimeks võib olla kuni 8 Mbit/s ja üleslaadimiskanalil kuni 1 Mbit/s. Siit tulenebki ADSL-i asümmeetriline külg. Tavatelefoniühenduse jaoks kasutatav sagedusriba on andmeside omast eraldatud spetsiaalse passiivse jagajaga, mis võimaldab säilitada telefoniühenduse ka sellistel juhtudel, kui andmesidekanalid ei ole töökorras. Iga ADSL modemit (ANT) võib funktsionaalselt vaadelda kui mitmete paralleelselt töötavate alammodemite kogumit, kus iga modempaar vastutab vaid oma kindla sagedusvahemiku eest. Meil kasutatava DMT modulatsioonimeetodi puhul on iga sellise riba laiuseks 4 kHz ning üleslaadimiskanali moodustavad 32 ja allalaadimiskanali 256
standardis, mille alusel hakata tootma seadmeid, mis üksteisega ühilduvad. Sellest ajast on lähiraadiovõrku ühenduvaid seadmeid välja mõeldud kõigil elektroonikaaladel, kus on üldse vaja lähidistantsilt teiste seadmetega ühenduses olla, alates arvutitest ning lõpetades muusikakeskuste, koduse valvetehnika ja kas või garaaziuksi avavate pultideni välja. Sagedus ja sagedushüpped Sagedus: Bluetooth kasutab 2,45 GHz ISM (IndustrialScientificMedical) sagedusriba; Sagedushüpped: laial sagedusribal on Bluetooth'i jaoks defineeritud 79 sagedusriba, seda selleks, et muuda ühe sessiooni ajal tihedalt (1600 korda sekundis) kasutatavat kanalit info kiiremaks ülekandmiseks; Tehnoloogia võimaldab andmeid Pikovõrk: ühes tööpiirkonnas (kera edastada kuni 10 meetri raadiusega ca 10 m) võivad kaugusele kiirusega kuni 1 Mb/s korraga töötada kuni kaheksa seadet;
protsentides. Sümmeetrilise moduleerimise puhul Y=Z. Sümmeetrilise moduleerimise korral on vastvõtja väljundpinge võrdeline modulatsiooni teguriga. 1.2 SAGEDUSMODULATSIOON FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt moduleerivale signaalile. Siinjuures ei esine modulatsiooniteguri mõistet, sest sagedusdeviatsioon ei ole piiratud. Sagedusdeviatsiooni piirid on pigem praktilist laadi. Ühelt poolt on selleks kasutamiseks antud sagedusriba laius, teiselt poolt aga saatja sagedusdeviatsiooniline töövõime, mis oleneb juba konkreetse saatja lülitusest. Samuti ei paigutata sagedusmoduleerimise puhul kandvasse signaali lisavõimsust. S.t. amplituud jääb samaks. See võimaldab meil vabaneda igasugustest amplituudilistest müradest. 1.3 FAASMODULATSIOON Faasmodulatsiooni korral muutub kõrgsagedusvõnkumiste (kandevsageduse pinge ja vool) faas modulatsioonisageduse rütmis. Selle juures tekkivat
4. Faasmodulatsioon. modulaatorite variandid 5. CDMA tphimtte lhem seletus vastavalt ostsillole, spektrite baasil. 6. Binaarse ja paljunivoolise digisign. kujutamine. kujutada 001101010011 ostsillogr. binaarsel unipolaarsel kujul ja ka polaarse neljanivoolise signaalina 7. Sagedusmanipulatsioon 8. Faasmanipulatiooni viisid QPSK vrdlus QAM-ga 9. FDMA, TDMA ja CDMA lahtimtestamine XY teljestikus. seletus. 10. Panna paika lekantava signaali sagedusriba, erinevate modulatsiooniliikide kasutamine ja BER omavahelised slltuvused.
INFOEDASTUSSEADMED test 2 Vimendid 1. Vnkering. Q=100, L=10mH, C=100uF. Leida 0,7-e nivool sagedusriba laius hertzides. OK 2. Transistori A, A tiustatud, B ja F klassi treziimid. Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid
Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008 Proovitava materjali kirjeldus Välisvaatlusel tundus proovitav materjal olevat linoleumi sarnane plast. Arvutused Valitud Pooli sagedusriba sagedus Q,1 C,1 F Q,2 C,2 F 50-140kHz 100 189 0.000000093 37 0.000000053 150-450kHz 300 195 0.000000095 43 0.000000058 500-1400kHz 1000 210 0.000000099 40 0.000000063 1.5-4.5MHz 3000 240 0.000000102 56 0.000000066 5-14MHz 10000 220 0
Töö nr. 3 Dielektriline läbitavus Koostasid Mõõtmisel saadud algandmed: Pooli sagedusriba sagedus f MHz Q1 C1 Q2 C2 50-140 kHz 0,1 188 93 95 51 150-450 kHz 0,3 220 96 99 54 500-1400 kHz 1 220 99 92 62 1,5-4,5 MHz 3 260 106 101 66 5-14 MHz 10 230 88 50 46
tekkib tuiklemine, Kui sageduste erinevus on veidi rohkem kui 10 Hz, siis tekib eriline heli kvaliteet;helid sulavad kokku ühte sumisevasse, karedasse, dissoneerivasse tämbrisse. Tegelikult tähendab dissonants sõna-sõnalt ,,eraldi kõlavat". Kui sageduste erinevus on oluliselt suurem kui 10 Hz, kõlab intervall konsoneerivamalt, mis tegelikult tähendab ,,koos kõlav".Tundub, nagu oleksid mõlemad helid saanud tagasi oma autonoomsuse; nad ei võitle enam üksteisega. Kriitiline sagedusriba peegeldab sisekõrva ehituse omadusi. Bassipiirkonna helide ja ülespoole kuni 500 Hz on kriitiline sagedusriba veidi vähem kui 100 HZ; kõrgematel sagedustel on see väikese tertsi lähedane. Kaks võrdse tugevusega siinusheli ei kõla kunagi dissoneerivalt, kui nendesageduste erinevus on suurem kui kriitiline sagedusriba. Dissoneerivus on maksimaalne, kui sageduste erinevus on võrdne vaarandiga kriitilisest sagedusribas
26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t. mahasurumistegur suureneb/väheneb mingis sagedusvahemikus. 27.Mõisted: Butterworthi filter, Tsebõsevi filter. 28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti
oleks minimalne ja C/I suhe võrgus oleks maksimaalne. Sagedusplaneeringus võib vaadelda järgmisi aspekte: terminalid võimelised kasutama andmeside kiiruse suurendamiseks mitut ajapilu korraga: Ch_cap=DL TSnr * keskmine PDCH andmesidekiirus · sagedusriba jagamine makro- ja mikrokärgedele Gh_cap kanali mahutavus · sagedusriba jagamine BCCH ja TCH kihtideks DL TSnr multislot klassi järgi
Mis on türistor-neljakihiline diood 20. Mis on DIAC-sümmeetriline dioodtüristor 21. Türistore ei kasutata-Kasutatakse lülititena (reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid) 22. Võimendi on seade ,mis on mõeldud-signaali amplituudi suurendamiseks,väikeste signaalikuju moonutustega 23. Helivõimendi sageduspiirkond on-20Hz-20KHz 24. Ribavõimendi on võimendi ,mis võimendab signaali-mingit kindlat sagedust 25. Võimendi põhiparameetrid on-võimendustegur,võimendatav sagedusriba,Pväljund,nominaalne sisendsignaal,võimendi väljundtakistus 26.Mitmeastmelise võimendi võimendustegur võrdub- Küld = K1 x K2...Kn , 27. Tagasisidet võimendites kasutatakse eelkõige-võimendi omaduste muutmiseks,vastavalt soovile. 28.LEDi ja LCD põhiline erinevus on-Vedelkristall indikaatorite eeliseks on väga palju kordi väiksem tarbitav vool , võrreldes valgusdioodindikaatoritega 29.Mikrolülituste põhiliseks puuduseks on-mikrolülitused ei ole remonditavad ja
CE 5.3. Küsimused analoogelektroonikast 1. Milline seade on mittelineaarne? Seade mille väljund karakteristik on mittelinearne, diod, transidtor. 2. Millised seadmed on lineaarsed? Resistor 3. Kui mahtuvus ja induktiivsus on 0,1, millega võrdub siis resonantssagedus (ligikaudu)? f =1/(2**)=1.6 4. Loetle salvestusahela komponendid. Kondensaator, induktiivsus 5. Mida nimetatakse sageduskarakterisikuks? . 6. Kui K = 10, millega võrdub siis võimendus nimiribas? 10 7. Milline on sagedusriba tööstuslikes seadistes? MHz,GHz 8. Milline on sagedusriba audioseadmetes? kHz, MHz 9. Milline on sagedusriba mobiiltelefonides? MHz, GHz(300 MHz kuni 2 GHz) 10. Kuidas muutub võimendustegur negatiivse tagasiside korral? Väheneb 11. Kuidas muutub võimendustegur positiivse tagasiside korral? Suureneb 12. Kuidas muutub võimendustegur nimiribas negatiivse tagasiside korral? Väheneb 13. Kuidas muutub võimendustegur nimiribas positiivse tagasiside korral? Suureneb 14
H – Dielektriku paksus [m], U – kondensaatorile rakendatud pinge [V], ω - pinge nurksagedus [] 1 s , tan δ – kaonurk. 4. Mõõtmistulemused ja arvutustulemused Tabel 1 Mõõtmis- ja arvutustulemused nr Pooli Valitud 3 sagedusriba sagedus f, MHz Q1 C1 Q2 C2 Qx tan δ Cx, pF ε Pa ,pF ,pF 1 50...140 kHz 0,1 120 95,4 24 41,3 17,0 5,88 ∙ 1 54,1 2,40 1,25 ∙ 1 0-2 0-3 2 150..
dioodi kasutada Optilise informatsiooni vastuvõtjana (näiteks televiisori- ja videomaki puldi signaali vastuvõtjana). • Schotky diood - madala pingelanguga kiiretoimeline pooljuhtdiood. Diood on nime saanud saksa füüsiku Walter Schottky (1886–1976) järgi.Schottky dioodide päripingelang on tavaliselt 0,2–0,4 V. Madalama päripingelangu tõttu on nad tõhusamad kui tavalised ränidioodid, mille päripingelang on 0,7–1,7 V. Väikese mahtuvuse tõttu on Schottky dioodil suur sagedusriba (ja töökiirus). Schottky dioodi suurim puudus on see, et ta ei talu kõrget vastupinget: selle vastupingeklass on 50 V või vähemgi. Sel on ka suhteliselt kõrge vastulekkevool, mis suureneb temperatuuri tõustes ja tekitab kõrgetel temperatuuridel ebastabiilsuse probleemi. See seab vastupingele piirid, mis on madalamadki nimiväärtusest. Dioodide pingeklass on umbes 200 V. • Türistor - ränistruktuuriga nelja- või enamakihiline pooljuhtseadis. Türistor on selline
bitiviga keskmine vigaaselt vastuvõetud bittide arvu suhe kogu ülekantud bittide arvu. kvanteerimismoonutus tekib analoog-digitaal muundamisel. faasi värelemine impulssi juhuslik nihkumine soovitud asukoha suhtes. 4. Sidekanali läbilaskevõime suurendamine (tihendusmeetodid). Sidekanali läbilaskevõime suurendamiseks kasutatakse järgmiseid tihendusmeetodeid: sageduslik tihendamine (FDMA) suurt sagedusriba jaotatakse väiksemateks osadeks, seega üheaegselt edastavad mitu saatjat erinevatel sagedustel. ajaline tihendamine (TDMA) ajatelje jaotatakse väikseteks ajapiludeks, seega tegelikult üheaegselt edastab ainult üks saatja, kuid on kasutusel terve sagedusriba. koodide alusel tihendamine (CDMA) edastusel kodeeritakse ja dekodeeritakse teatud kasutajale määratud infot antud kasutajale eraldatud unikaalse (ortogonaalse) koodi abil,
Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s * Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. * GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%)
- Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%)
Kiirus - on muutumatu, olles 54 Mbps Joonis 4. AP Scan List Kolm võrku on akiivsed: konn, linksys, orinoco. Tabelist on võimalik välja lugeda järgmist informatsiooni: MAC aadress, signaali tugevust, krüpteeritust, kasutatavat protokolli, kasutatavat kanalit ja sagedust, maksimaalset kiirust (Mbps). 6. Individuaalülesande lahendus ja üliõpilaskoodi viimase numbri järgi valitud veerg täidetuna Shannon-Tulleri valem: Lähteandmed: R - edastuskiirus [Mb/s]; W - sagedusriba laius [MHz]; S signaali võimsuse nivoo; N - müra võimsuse nivoo; S/N - signaali ja müra suhe kordades Suurus Ühik Matrikli viimane nr 8 R Mbps 1,18 W MHz 1 S dBm 1
2.) Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. - Seadsime generaatori HP33250A väljundsignaali kujuks siinus, mille amplituud on vahemikus ug = 45...95 mV ja sagedus vahemikus fg = 60...110kHz; - Ühendasime signaaligeneraatori väljundi analüsaatori sisendiga (vt joon 5.). - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobivad signaali spektri mõõtmiseks: o Valisime kesksageduse fg = 75kHz ning väljundsignaali amplituudi ug = 50mV o analüüsitava sagedusriba laius näiteks B = fg= 75kHz o lahutusvõime vahemikust f =3 kHz RBW - mõõtsime spektrijoone amplituudi u ja sageduse f ning kontrollisime, kas tulemused langesid kokku generaatori väljundsignaali andmetega. Meie mõõdetud tulemused olid : väljundsignaali amplituud U=50,280±0,503 mV Generaatori sagedus f =75800,000±0,375 Hz. 3.) Mõõtsime analüsaatori abil sama sageduse ja efektiivväärtusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodilise signaali spektri
ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. 18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s 19.Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 20.GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit) 125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. 21.GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus
2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on 0,1 Ω või 100 Ω? 12 Ω (elektromotoorjõud ekvivalentskeemil: 1,2 V ja sisetakistus 2,4 Ω, voolugeneraatori (lühis)vool on 0,5 A; esimesel juhul on mõistlikum kasutada Nortoni ja teisel juhul Thevenini ekvivalentskeemi) 3. Leida jadaühenduses RCL ahela resonantssagedus, hüvetegur ja sagedusriba, kui ahela takistus on 10, mahtuvus on 150 nF ja induktiivsus 0,02 H. Milline on ahela takistus signaalile resonantssagedusel? Milline on pinge amplituud kondensaatoril resonantssagedusel, kui ahelale rakendatud siinuselise signaali pingeamplituud on 6 V? Skitseerige antud ahela jaoks sagedussõltuvus (voolu amplituudi sõltuvus sagedusest) ja faasisõltuvus (pinge ja voolu vahelise faasi sõltuvus sagedusest)! ωR = 18,2·103 s-1 e. 2897 Hz; Q = 36,5; Δω = 79,4 Hz; 10 219V. 4
3 Kogu edastavate andmete maht = 670 (paketti) * 128 (päis bit) + 600 000 (bit) = 685 760 (bit) Vastus: Kogu andmetele edastav aeg = 685 760 (bit) / 9600 (bit/s) 71,43 (s) 4 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: IEEE 802.11 liidese (WiFi) ülekandekiirus on 54 Mbit/s, kanali ribalaius on 20 MHz. Signaali võimsus vastuvõtja sisendis on 0dBm, kui suur on müra võimsus? Lahenduskäik: R edastuskiirus = 54 Mbit/s W - sagedusriba laius = 20 MHz S signaali võimsus = 0dBm Teisendus R = W log2 (1+S/N) -> log2 (1+S/N) = R/W (järgnevalt teisendame normaalkujule) -> 2R/W = 1 + S / N -> 2R/W 1 = S / N (jagan S-ga) -> (2R/W 1) / S = 1 / N (astmes -1) -> N = S / (2R/W 1) Vastus: Kuna signaali võimsus vastuvõtja sisendis on 0 ehk sämple on 0, siis on ka müra koheselt 0, sest 0 jagatud mingi arvuga on alati 0. 5 Diskreetimine Lähteülesanne: IP telefoniga üle kantava kõne maksimaalne sagedus on 3,4 kHz.
TDMA (Time Div Multiple Access) Kasut GSM. Igal kasutajal oma ajapilu. Igal andmekanalil om positsioon ajapilu sees. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust. Iga kasutaja saab kanalis (mingil kindlal sagedusel) teatud ajahulga. WCDMA(Wideband Code Division Multple Access) Kasut UMTS(3G). Igal kasutajal oma spreading kood. Igal andmekanalil om ortogonaalne kood. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust ja aega. Kasutajale antakse unikaalne kood ja kasutada on talle terve sagedusriba. CDMA is a form of spread spectrum, which simply means that data is sent in small pieces over a number of the discrete frequencies available for use at any time in the specified range. Timing Advance (TA)- selle abil määratakse kaugus tugijaamast ~550m lõikudena. TA=1...63. Biti levi kestus raadiokanalis s=c/R. R-bitikiirus(270.833kbit/s); c=300000000; 2=1,1km. GSM võrk: tuumvõrk--tugijaamade kontroller(Base Station Controller)--tugijaam(BTS). Sageduse korduvkasutus kärg.
26.Ideaalfiltri mõiste. Reaalse filtri erinevus ideaalfiltrist. Reaalsel filtril pole täpset piirsagedust. S.t. mahasurumistegur suureneb/väheneb mingis sagedusvahemikus. 27.Mõisted: Butterworthi filter, Tsebõsevi filter. 28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti
eduroam ja TTY1 3.Selgitada tabelis näidatavate MAC aadresside tähendust. Tabelis esitatud MAC aadressid kuuluvad konkreetsetele access point tüüpi võrguseadmetele ja on nende seadmete füüsilised aadressid. 4.Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks ? Kasutuses on kanalid 1,3,6,7,11,36,40,44 ja 48. 5. Individuaalülesanne Shannoni valem sidekanali läbilaske arvutamiseks: R = W log2 (1+S/N) Lähteandmed: R edastuskiirus [Mbit/s]; W sagedusriba laius [MHz]; S signaali võimsus; N müra võimsus; S/N signaali ja müra suhe kordades. Matrikli viimane number on 5. Seega teada on: R = 100 Mbps N = - 85 dBm S/N = 29 dB Leida tuleb: W = 20 MHz (100/log230) S = -56 dBm S = 2.51 * 10-6 mW N = 3.16 * 10-9 mW S/N S/N[dB] = S[dBm] - N[dBm] 29 = S (-85) S = -56 N[mW] = 10(N[dBm]/10) = 10(-85/10) = 101/1085 = 3.16*10-9 S[mW] = 10(S[dBm]/10) = 10(-56/10) = 101/1056 = 2.51*10-6 Matrikli viimane number on 3. Seega teada on:
4. Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks? Enim on kasutuses 1 ja 11 kanal. Suurim kanal, mis üles võetud sai oli 48. Nende vahele mahu veel üsna mitu kanalit. 3.5 Individuaalülesanne Minu matrikli viimane nr 7 _______________________________________________________________________ _________________________________________ Shannoni valemi kasutamine sidekanali läbilaske arvutamiseks: Valemi selgitus: R - edastuskiirus [Mb/s]; W - sagedusriba laius [MHz]; S signaali võimsus; N - müra võimsus; S/N - signaali ja müra suhe kordades _______________________________________________________________________ _________________________________________ Tabel 5: (tumedad numbrid on väljaarvutatud suurused) Matrikli viimane number Suurus Ühik 7 R Mbps 1.3 W MHz 0,1 S dBm -40 N dBm -80 SNR dB 40
on konstantse toitepinge ja transistori väljundi ning toite vahelise takisti väärtuse korral võimalik varieerida väljundpinget. Bipolaarse transistori tüürimiseks on vaja voolu. 2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet? PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb. Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisidega. 3. Schmitt i trigger OV baasil Schmitti trigeri korral kasutatakse tagasisidet ja võrdluspinge hakkab sõltuma sellest kas väljund on + või – polaarsusega. Sisendsignaal antakse antud juhul inverteerivasse sisendisse (-). Võrdluspingeks on mingisugune osa toitepingest, mis seadistatakse pingejaguriga. Olgu väljund algul positiivse väärtusega. Kui nüüd
Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus
Kogu võimendus peab toimuma võimalikult müravabalt, et tulemusena oleks heli kuulatav ka suurtel võimsustel (vabaõhu kontserdid, üritused). Valjuhääldi(kõlari üksik element) on elektrooniline seadeldis, mis muundab elektrilise signaali kuuldavaks heliks. Tihti kasutatakse mitut erineva sagedusvahemikuga kõlari elementi korraga, et taasesitada lai, detailirikas ja täpne heli piirkond. Üksikuid valjuhääldeid kasutatakse kitsa sagedusriba esitamiseks. Näiteks subwoofer'id(väga madala sageduse jaoks), woofer'id(madala sageduse jaoks), kesksageduskõlarid(keskmiste sageduste jaoks),tweeter'id(kõrgsageduse esitamiseks). Vahest kasutatakse ka supertweeter'eid(kõrgeima kuuldava helisageduspiirkonna esitamiseks). Ajalugu Päritolu Esimene helivõimendi loodi 1906. aastal Lee De Forest-nimelise mehe poolt. See oli elektronvaakumtriood
baasivoolu. Välispingete eesmärk tagada transiitne laengukandjate voog. Vooluülekandetegur =IKp/IE=. Kuna kollektori siire vastupinges, siis vastuvool IKo-soojuslik IB=IEn+IBp-IKo. !! IE=IK+IB | IK=IE+IKo | IB=(1-)IE-IKo!! Lülitused ÜE,ÜB,ÜK- emitterjärgur 2. PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb 3. . Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U- + - valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax+U valjmax). 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool- >läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka
· Ühise emitteriga (tavaline lülitus) · Ühise baasiga · Ühise kollektoriga (emitterjärgur) Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 28 ÜE lülitus · pinge ja vooluvõimendus hea · väljund vastandfaasis sisendiga Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 29 ÜB-lülitus · rohkem kõrgsagedusskeemides · MS siis kui vaja eriti madalat sisendtakistust (helipea) · KS skeemides kuna sagedusriba ei sõltu eriti sagedusest ·voolupuhver (võimendus =1) · suur pingevõimendus · sisendtakistus madal ·Väljundtakistus suur Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 30 ÜK (emitterjärgur) · pingevõimendus ~1 · kasutatav vooluvõimendina (puhver) · väljund samas faasis sisendiga
(1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88sGeostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel läbimiseks paketile ja kinnituspaketile 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast.
standard, mis pakub nii suuremat andmekiirust kui ka võimalust pakkuda andmesidet pikemate vahemaade taha. Võrreldes tavalise ADSL-ühendusega on lisandunud tugi uutele rakendustele ja teenustele. ADSL2 on projekteeritud nõnda, et see töötab olemasolevate ADSL-seadmetega. ADSL2+ - Asümmeetrilise digitaalse abonendiliin ehk ADSL-ühenduse uuem standard maksimaalse allalaadimiskiirusega kuni 25 Mbit/s, mis on kaks korda suurem kui ADSL2 puhul. See on saavutatud kasutatava sagedusriba laiendamisega 1,1 MHz pealt 2,2 MHz peale. Maksimaalne üleslaadimiskiirus on nii ADSL, ADSL2 kui ADSL2+ puhul 1 Mbit/s. Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Power Line Communications) - Elektriliiniside GSM - globaalne mobiilsidesüstem
Kõik teised puhvrid IE=IK+IB | IK=IE+IKo | IB=(1-)IE-IKo!! pannakse HiZ olekusse. Kui anda signaal En _ HiZ. Lülitused ÜE,ÜB,ÜK- emitterjärgur 2. PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Pilet 5. Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb 1. Pingejagur 3. JOONIS12 Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax -Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U - 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused + - valjmax +Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax +U valjmax ). 3. U->I muundur 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs 4
.. Lainejuhid_ee.pdf 4. Elektrilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. LAINEJUHID lk 95 Pilt/Meigas 5. Magnetilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. 9. Vaskjuhtmete põhiparameetrid. 10. Koaksiaalkaabli põhiparameetrid. 11. Ribaliini põhiparameetrid. 12. Sumbuvus lainejuhtides. 1. ANTENNIDE ÜLDKÜSIMUSED 1. Antennide kasutamise otstarve. 3. Antennide parameetrid (kasutegur, suunategur, võimendus, efektiivne pindala, suunadiagramm, sisendtakistus, sagedusriba Laius, kiire efektiivsus, polarisatsioon) Antennid_suurkonspekt.pdf 3. Antenni suunadiagrammi laius 0 ja 3 dB nivool. 4. Elektromagnetvälja tsoonid. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 10, ptk 3 5. Antennide tüübid. 5. Friisi valem. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 74, ptk 20 7. Radari valem. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 75, ptk 21 2. VÕREANTENNID 1. Elementaarne võreantenn. Suunadiagrammide korrutamine. Võreantenni miinimumid ja maksimumid. Antennid_suurkonspekt.pdf lk 44, ptk 12
omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse toitepingega. määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1, C1, mis ei lase läbi alalispinge Kasutatava toitepinge väärtus määrab ühtlasi maksimaalse väljund pinge amplituudi. signaali, ning alumise sagedus piiri määrab kondensaatori mahtuvustakistuse ja takisti
pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem. Esimesel trummelpidurid, kingad olid mehaaniliselt käitatakse hoovad ja vardad või kaablid. Alates 1930-ndate keskel kingad olid käitatakse õli surve väike ratas balloon ja kolvid (nagu pildil), kuigi mõned sõidukid jätkata puhtalt-mehaanilised süsteemid aastakümneid
olevad signaalid tehakse 1ks ja all olevad signaalid 0ks. Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, sagedus- ja faasmodulatsioon. Vanasti töötasid modemid läbi telefoniliini ja saatsid signaale helidena. Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata. faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0 Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA.
kujundamiseks; Autotrafod kui pinget on vaja transformeerida väikeses ulatuses ja sekundaarahel ei pea olema primaarsest galvaaniliselt eraldatud. Tunnussuurused: Toitetrafol primaarpinge U1, sekundaarpinged U2.1, U2.2..., sekundaarvoolud I2.1, I2.2..., primaarvõimsus S1 = U1I1 (I1 on võrgust tarbiv vool), sekundaarvõimsus e nimivõimsus S2 = U2.1I2.1 + U2.2I2.2..., kasutegur = S2/S1. Sobitustrafol sisendtakistus rsis, väljundtakistus rvälj, sagedusriba fmin...fmax (alumise piiri määrab primaarmähise induktiivsus L1 ja ülemise piiri trafo omamahtuvus C0. Impulsstrafol transformeeritava impulsi ning selle esi- ja tagakülje kestus. 21 Trafode südamikud enamasti elektrotehnilisest terasest, millel on suur magnetiline läbitavus ja väike teraseskadu. Väikese võimsusega sobitus- ja impulsitrafode südamikud tehakse permalloist (nikli ja raua sulam).
Parameetrid: 1. Arv mis näitab mitu korda suureneb võimendi toimel signaali amplituut U välj I välj Pvälj K= Ki = Kp = U sis I sis Psis K üld = K1 K 2 ....K n Võimendus tegurit võib ka logaritmilistes ühikutes ehk tetsibellides K db = 20 lg K K üw db = K1db + K 2 db + .... + K n db 2. Võimendatav sagedusriba signaali sagetuste vahemik mille sagedus võimendus ei lange allapoole kokkuleppelist (0,7 K0) Joonis1 3. Väljundvõimsus Pvälj see on signaali sagetuslik võimsus mida võimendi arendab koormusel ilma, et moonutused ületataksid lubatud määra. Eristatakse kahesugust võimsust impullsvõimsus Pvälj max ja keskmist ehk muusikavõimsust Impulsivõimsus on võimendi väljundi võimsus lühiagses reziimis (bassi tümps)
Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast
häirete vähendamiseks. Selleks tuleb VS-filtrite sageduskarakteristik teostada võimalikult järskude külgedega. Selleks kasutatakse: 1) LC-filtreid 2) pieso-filtreid 3) kvartsfiltreid 4) elektromehhaanilisi filtreid (magnetstriktsioon). Nimetatud filtrid on tavaliselt mitmest selektiivsest elemendist koosnevad. Siinkohal tuleb arvestada, et flter tekitab ka teatud nõrgenemise läbilastava sagedusriba sagedustele. 2. Kõrge vahesagedus 7 Raadiovastuvõtjad võimaldab saavutada suurema selektiivsuse peegelkanali suhtes. Peegelkanal asub kasulikust vastuvõetavast signaalisagedusest 2-kordse vahesageduse võrra nihutatult ossi sageduse suunas. Sellest selgub, et VS-i suurendamisega suureneb kasuliku signaali ja peegelsageduse vahe
lineaarkombinatsioone? Kuidas nim. nelja taastamist laehendatakse vähem kui minuti jooksul põhilistnkombinatsiooni?- Suhteliste mõõtmise uus üldtundmatu. puhul moodustatalse lineaarkombinatsioonidest nn Staatiline kohamäärang.Sellel puhul kasutatakse vahevaatlused. 4 põhilistnkombinatsiooni: kitsa faasipseudokauguseid ja määratakse tundmatute sagedusriba kombinatsioon, laisageduseriba punktide asend tuntud punkti suhtes e. nn. kombinatsioon, ionosfäärivaba kombinatsioon, vahevektorid (∆x, ∆y, ∆z) geomeetriavaba kombinatsioon. 50.Selgita lühidalt DGPS põhimõtteid,sh. Selle 44.Milliseid `vahevaatlusi` kasutatakse GPS kahte alaliiki. Nimeta paar ligemat DGPS andmetöötlusel? Milleks kasutatakse tugijaama
● esiku-teonärv VIII N. VESTIBULOCOCHLEARIS Mis on ja kus asub PERILÜMF? ● Sisekõrva luu- ja kilelabürindi vahel pilujate ruumide süsteemis olev välimine kuulmevedelik, millelele keskkõrv kannab üle helivõnked. Millisel kujul võtab kõrv vastu helisid? ● Helilainete kujul. Kus paikneb kuulmiskeskus? ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal. Millise sagedusega inimene helisid kuuleb? ● Keskmiselt 16-20000 Hz. Millises sagedusriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus? ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus. 6 HAISTMISELUND - mis on ja kus paikneb See on ninaõõne limaskesta haistepiirkond kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas. ● Koosneb retsetoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Kuidas me tunneme lõhna?
. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides [dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +...+ K ndB . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis K pdB = 10 log K p . b) Võimendatav sagedusriba, K K 0,7K0 0 0,7K0 f f Joon.1.5 fm f=B07 k on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust
võimendamisel, sest impulsilised pinged koosnevad harmoonilistest ja kui soovitakse, et impulsi kuju võimendamisel ei moonutuks tuleb võrdeliselt võimendada kõiki hormoonilisi. Taoliste sageduste karakteristika on kujult fo sarnane madalsagedus karakteristikaga, kuid võimendatav sagedusriba on märksa laiem st. alumine piirsagedus madalam (10Hz ringis) ja ülemine piirsagedus kõrgem ulatudes MHz piirkonda. 1.2. Võimendustegur väljundsignaali suhe sisend ja väljund signaali vahel U I P K = välj ; K i = välj ; K p = V = sis U sis Is Psis U välj U 2-välj U n -välj U K üld = ... = K1 K 2 K 3 ...K 4 = a - välj
P Q Logaritmilised sageduskarakteristikud. Nendel on teljed logaritmilises mastaabis. See võimaldab karakteristikuid kokku suruda ja nende konstrueerimine tunduvalt lihtsustub. Sagedusteljel sageduse ühikuks on dekaad. See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest. P P K = V ; lg* K = lg V = lg 10 = 1bell P P S P
P Q Logaritmilised sageduskarakteristikud. Nendel on teljed logaritmilises mastaabis. See võimaldab karakteristikuid kokku suruda ja nende konstrueerimine tunduvalt lihtsustub. Sagedusteljel sageduse ühikuks on dekaad. See on sagedusriba, mille ulatuses sagedus muutub 10 kordselt. Amplituuditeljel ühikuks on detsibell. Detsibell on 1/10 bellist, bell on kümnend lg väljund ja sisend võimsuste suhtest. = P = lg P = lg 10 = 1bell K V ; lg* K V P P S P P S Logaritmiliste karakteristikute konstrueerimine
1.3 Ribavõimendi Joonis 1.3.1 Ribavõimendi võimendab signaale suhteliselt kitsas kuid küllalt täpselt määratud sageduste vahemikus. See on f1 kuni f2 joonisel. Neid kasutatakse eelkõige selleks, et eraldada suurest hulgast erineva sagedusega signaalidest meid huvitavad signaalid. Nii näiteks kontrollitakse katlaleeki fotoanduriga, sagedusvahemikus 10- 40Hz. Sageli kasutatakse vajalikku sagedusriba eraldamiseks võnkeringe, sel juhul on võimendi sageduskarakteristika resonants kõvera kujuline, ning taolisi võimendeid nimetatakse resonants võimenditeks. Joonis 1.3.2 2.1 Võimendi iseloomustavad parameetrid Joonis 2.1.1 Parameetrid on arvväärtused, millega iseloomustatakse mingi tehnilise seadme omadusi. Võimendite iseloomustamiseks on vajalikke parameetreid üsna mitu: 1. Sisendtakistus on võimendi sisend klemmide vahel kujuldetav takistus
annaabi.ee 
