50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 35 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
381 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Fr0ZeNHawk
Õppematerjali autor
kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 9)Andmete taastamine andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 10)Sõnumite formaatimine selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. 12)Võrgu juhtimine on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis
Peame suhtlema teise osapoolega. (N: pangarakendus. Ülekande ajal arvuti lülitab end välja. Kas ülekanne õnnestus või mitte? Ehk süsteem peab olema võimeline aru saama kas ünnestus või mitte. Kas annuleerida terve ülekanne või mitte). 10) Andmeformaadid – selleks, et arvutid saaksid üksteisest aru on vaja kokku leppida „keel“ ehk andmeformaadid et andmetega hakkama saada (et arvutid üksteisest aru saaks). 11) Turvalisus – on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. Teisendame andmed ühelt kujult teisele (krüpteerimine). 12) Võrgu haldamine – on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. Kuidas katkestustest ja vigadest/häiretest üle saada? 3
teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise. Vastuvõtja- võtab signaali vastu ja objekti ja saadab vastuse TCP kanalisse>server sulgeb ühenduse>kasutaja saab vastuse>järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid. HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4
AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. ==> EHK Hierarhilisel juhul, moodustab osa marsruutereist marsruutimismagistraali (routing backbone), mille kaudu liiguvad kõik paketid autonoomsete süsteemide (ka domeenide, loogiliste gruppide) vahel. Nii saab marsruuter autonoomse süsteemi sees suhelda ainult teiste samasse süsteemi kuuluvate marsruuteritega, vaid üks marsruuter vahendab liiklust 'välismaailmaga'. Väga suurtes võrkudes võib olla eristatud ka üle kahe taseme. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP AADRESS JA MAC AADRESS, ARP ==> IP-aadress - IP-aadress, internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.
järjekorras. Connectionless ühendust ei looda. ,,Best effort" püüab antud tingimustel anda oma parimat. UDP on lihtsaim ja kiireim. Lühem segmendi päis. (8-baidine) Võrgus ei toimu koormuse reguleerimist! Seega võib võrgu umbe ajada. Kasutatakse DNS-is ja SNMP-s. UDP tegeleb vigade avastamisega (UDP checksum), aga mitte vigade parandusega, seda peaks tegema rakenduskiht. UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Mõlemad on pakettkommutatsiooni alaliigid. VC puhul kasutatakse kanali identifikaatoreid. Datagrammvõrkudes peab iga pakett päises kandma sihtkoha- aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime.
Selle kõrval postkontoriprotokoll – klient/server protokoll, kus elektronposti sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. MIME omavahel ühendada. Ülekandesüsteemi kasutamine. 10. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud. e universaalsed internetiposti laiendused – kasutatakse selliste Liidestamine. Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub sõnumite vormindamiseks, mis pole ASCII tekstis, nii et neid Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka
vastutavad väljaspoole AS-i ruutimise eest, s.t. need peavad suhtlema teiste gateway-ruuteriga. ==> EHK Hierarhilisel juhul, moodustab osa marsruutereist marsruutimismagistraali (routing backbone), mille kaudu liiguvad kõik paketid autonoomsete süsteemide (ka domeenide, loogiliste gruppide) vahel. Nii saab marsruuter autonoomse süsteemi sees suhelda ainult teiste samasse süsteemi kuuluvate marsruuteritega, vaid üks marsruuter vahendab liiklust 'välismaailmaga'. Väga suurtes võrkudes võib olla eristatud ka üle kahe taseme. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP AADRESS JA MAC AADRESS, ARP ==> IP-aadress - IP-aadress, internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile
adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor- >transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 1 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll Võrgud on väga keerulised, sest võrgul palju osi: hostid, ruuterid, erinevad meedialülid, rakendused, protokollid, tarkvara, riistvara. Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid