Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal (7)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ACK või NAK on vigased ?
  • Kui paketid kaduma lähevad ?
 
Säutsu twitteris
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud.
1. Üldine kommunikatsiooni mudel
Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa:
1)allikas, mis genereerib andmeid
2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule
3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise
4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule
5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded
Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on:
1)Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik.
2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste .
3)Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad.
4)Sünkroniseerimine – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja.
5) Andmevahetuse juhtmine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma . Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms.
6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada.
7)Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse.
8)Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise.
9)Andmete taastamine – andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks.
10)Sõnumite formaatimine – selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata „keel“ ehk sõnumite formaat .
11)Turvalisus – on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab , mitte keegi teine.
12)Võrgu juhtimine – on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms.
3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil
Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti . Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle. Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne.
4. Kihid , teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide
Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest. Selleks, et oleks vähegi kergem kogu seda süsteemi hallata, on võrgus olemas kihid. Kihid on kasulikud, sest:
1)nad võimaldavad kokku siduda erinevad keerulised süsteemid
2)nende üksikasjalik struktuur võimaldab hõlpsat identifitseerimist
3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada
Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel
Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste.
Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika , ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara , mis implementeerib seda protokolli.
Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise.
5. OSI mudel
OSI mudel koosneb 7-st kihist :
1)Rakenduskiht – rakendusprogrammile antavad teenused
2)Esitluskiht – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi
3)Seansikiht – Ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine , sünkronisatsioon jms
4)Transpordikiht – Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda
5)Võrgukiht – sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks.
6)Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks.
7)Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastus punktist punkti.
6. TCP/IP mudel
TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist:
1)Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastamine punktist punkti
2)Võrgupöörduskiht – Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine
3)Võrgukiht – marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti
4)Transpordikiht – Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine , tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise.
5)Rakenduskiht – pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus , internetivõrku sisenemine , failide edastamine jne.
7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus
Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga . Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli.
8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus
Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid . Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne.
Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter , mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal.
9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi
Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi:
Sageduse järgi kanali multipleksimine ( Frequency - division multiplexing - FDM) – erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi.
Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) – igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel.
Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM ) – on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali sagedused ära.
Koodi järgi kanali multipleksimine ( Code -division multiple accessCDMA ) – võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda, teisi seadmeid kohaldakse kui müra.
10. Ajalised viited võrkudes
Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel.
Pakettide töötlemine – iga pakett võetakse vastu ning analüüsitakse, kuhu see edasi saata
Järjekordade viide – sõltub sellest kui suur on pakettide liiklus läbi ruuterite buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide on minimaalne ning vastupidi.
Paketiedastamine järgmisesse võrgusõlme - aeg, mis kulub paketi lükkamiseks kanalisse , mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud.
Liikumine võrgusõlmede vahel – aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise.
11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu
1961 – Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga (queueing theory), mis oli pakettedastuse üks põhialuseid
1964 – Barani pakettvahetuse teooria
1967 – ARPAneti arendamise algus ( ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija)
1969 – Esimene APRAneti võrgusõlm
1970 – ALOHAnet satelliitvõrk Havail
1972 – ARPAneti avalik demonstratsioon ; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme
1974 – Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur)
1976 – Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas)
70-ndate lõpp – luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA
1979 – ARPAnetis on 200 võrgusõlme
1982SMTP
1983 – TCP/IP
1983 – DNS
1985 – FTP
1988 – Voo kontroll TCPs
1980-1990 – 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel
90-ndate algus – HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape .
90-ndate lõpp – P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti
2007 – 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng
12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme:
1)Usaldusväärne andmeedastus – rakendused, mis on seotud elektroonse meili edastusega või failiedastusega nõuavad usaldusväärset andmeedastust, mis tähendab, et andmeid ei tohi kaotsi minna. Samal ajal kui mõned rakendused, mis on seotud näiteks filmi- või heliedastusega tolereerivad mingil määral andmete kaotsiminekut. Kui me võtame näiteks failiedastuse, siis sellel puhul ei pruugi andmete kaotsimineku puhul fail enam töötadagi, samal ajal kui muusika kuulamisel üle võrgu ei ole kahju nii suur kui üks sekund laulust kuulmata jääb. Sellepärast sõltubki rakenduse valikust ka protokolli valik võrgus.
2) Andmeedastuskiirus – mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirus, et ülekanne oleks efektiivne. Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma. Elastsed rakendused (elastic applications) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik.
3)Ajalised viited – rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud.
Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll.
13. HTTP
HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“. Siin tuleb ka välja kihilise arhitektuuri eelis: kui rakenduskiht (HTTP) annab liidesega läbi SAP-i ( Service Access Point, antud juhul socket) töö edasi TCP’le, siis tema töö on tehtud ja transport on juba TCP teha. Serveri ja kliendi vahel on võimalik moodustada kahte tüüpi ühendusi: Püsiv ( persistent ) ja mittepüsiv ühendus. Mittepüsiva ühenduse korral luuakse uus ühendus iga objekti saatmiseks (mis nõuab 2 RTT-i – see tähendab päris palju aega) ning pärast seda kui server saadab vastuse, ta katkestab ühenduse. Selline suhtlus aga võib viia ummistumiseni kui kliente on palju, sest tänapäeva veebilehtedeel on objekte ikka päris palju. Püsiva ühenduse korral loodud ühendust ei katkestata ja see annab nii ajalise võidu kui ka selle, et ummistusoht on palju väiksem, kuid ka sellel ühendusviisil on tagasilöök. Nimelt kui ühendust ei katkestata, siis vahepeal kui suhtlust serveri ja kliendi vahel ei toimu on tegu ressurssi raiskamisega. HTTP sõnumeid on kahte tüüpi nagu eelnevalt sai ka mainitud : HTTP request sõnumid ja HTTP response sõnumid. HTTP request sõnum koosneb request line’st (kus on requesti meetod, URL ja HTTP versioon), header line’st (info hosti, ühenduse ja kliendi kohta) ja entity body ’st (GETi puhul tühi, POSTi puhul saadetakse on näiteks vormi väljade väärtused siin).
HTTP response koosneb status line’st (kus on protokolli versioon, staatuse kood ja staatuse sõnum), request line’st (info serveri, ühenduse ja andmete kohta) ja entity body’st (sisaldab andmeid). Kuna HTTP server on olekuta (stateless), kuid serveril on ikkagi vaja identifitseerida klienti, siis on kasutusele võetud cookie ’d. Kui kasutaja alustab serverisse sisenemist saadab ta (tavaliselt) brauseriga HTTP request objekti serverisse. Pärast seda saadab server vastu HTTP response objekti, mille header’is on nüüd Set-cookie: header lisaks teistele,mis sisaldab unikaalset identifikaatornumbrit kliendi jaoks. Pärast seda kui brauser on HTTP response’i kätte saanud salvestab ta selle erilisse cookie file’i, mida ta hiljem kasutada oskab. Ja nüüd iga kord kui kasutaja uuesti siseneb sellesse serverisse saadab ta selle sama cookie (mille ta serverilt sai) tagasi serverisse HTTP request objektiga ja nii saab server kasutaja koguaeg ära uuesti tunda. Kui cookie’d ka aeguvad algab kogu protsess otsast peale.
14. FTP
File Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Analoogselt HTTP-ga kasutab ka FTP alusprotokollina TCP-d. Suurim erinevus HTTP-ga on see, et FTP kasutab kahte TCP ühendust, et faili edastada. Esimene on kontrollühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed nagu näiteks kasutajanimi, parool, käsud failide muutmiseks, lisamiseks ja kustutamiseks jne) ja teine on andmeühenduse jaoks (selle ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata . Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel.
15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3
Elektronpost koosneb kolmest komponendist : user agent , meili server, SMTP ( Simple Mail Transfer Protocol). User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda. SMTP on rakenduskihi protokoll, mis sätestab kirjade saatmise ning kasutab TCP-d alusprotokollina. Kirjad saadetakse serverile pordi 25 kaudu. SMTP protokoll koosneb kahest osast: kliendi poolne SMTP ja serveri poolne SMTP. Kui meil saadetakse kuhugi teise serverisse saatja meiliserverist, siis on kasutusel kliendi poolne SMTP ja kui meil jõuab vastuvõtja serverisse, siis on kasutusel serveri poolne SMTP. Peale selle piirab SMTP ära ka kirja body suuruse, milleks on 7- bitine ASCII formaat. SMTP on push tüüpi protokoll. Tüüpiline kirja teekond: 1)Saatja koostab user agentis kirja ja annab sellele käsu kiri vastuvõtjale saata. 2)User agent saadab kirja saatja meili serverisse, kus see pannakse järjekorda ( message queue). 3)Saatja (kliendi) poolne SMTP meili server näeb, et kiri on järjekorras ja loob TCP ühenduse vastuvõtja poolse SMTP serveri-ga. 4)Pärast ühenduse loomist (handshakingut) saadab saatja meili server kirja vastuvõtja meiliserverisse. 5)Vastuvõtja meiliserver paneb kirja vastuvõtja postkasti. 6)Vastuvõtja avab user agentis kirja. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions) on standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding. Content-Type määrab ära, millist tüüpi on kirja body ja vastavalt sellele saab vastuvõtja user agent seda ka kodeerida. Content-Transfer-Encoding kirjeldab, millist tüüpi kodeeringut kasutati, et kiri ASCII-ks kodeerida. Nii, et kui kiri jõuab vastuvõtja user agentini, siis alguses vaatab viimane üle Content-Transfer-Encodingu ja dekodeerib kirja vastavalt sellele, mis tüüpi kodeeringut kasutati ning siis vaatab user agent üle Content-Type’i ja dekodeerib ära selle, mis on teist tüüpi kui tavaline ASCII. Tähtis märkus on siinkohal aga see, et kuna SMTP on push protokoll, siis vastuvõtja ei saa kätte kirju oma meili serverist SMTP-ga, sest see on pull operatsioon . Selleks, et kirju kätte saada peab vastuvõtja kasutama näiteks POP3 (Post Office Protocol) protokolli. POP3 on samuti TCP alamprotokollil põhinev protokoll. Kui user agent alustab meili serverisse sisenemist, siis loob POP3 TCP ühenduse ja läbitakse kolm faasi: autoriseerimine , tegutsemine ja uuendamine. Autoriseerimise korral saadetakse kasutajanimi ja parool. Tegutsemise ajal otsitakse sõnumeid, märgitakse neid kustutamiseks jne. Uuendamine läheb käiku siis kui POP3 sessioon lõppeb, sellel ajal eemaldatakse kirjad, mis kasutaja märkis ära.
16. DNS
Inimesed kasutavad internetis surfamisel hosti nimesid kui nad lehekülgi külastavad. See tähendab, et URL-i ribale kirjutame www.google.com, www. facebook .com, www.ttu.ee jne. Küll, aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, viimastel on vaja IP aadresse, et nende URL- idega midagi peale hakata. DNS ( Domain name system) viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja 32 bitised IP aadressid , mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP-d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP- deks . DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: 1) Host aliasing – keerukamatel hostinimedel võib olla üks või mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ja seetõttu paremini meeldejäävad. 2) Mail server aliasing – analoogselt eelmisega võib ka keerukamatel meili aadressidel oli üks või mitu aliast, mis paremini meelde jäävad. 3) Load distribution (koormuse jagamine) – väga suure külastatavusega saitidel on mitu serverit, milledel nad eksisteerivad, kusjuures igal serveril on oma IP. DNS viib suurema külastatavusega saidile vastavusse mitu IP-aadressi ning jaotab nende aadresside vahel koormuse ära kui päringud leiavad aset.
Üks tsentraliseeritud DNS server poleks mõeldav, sest: 1) Kui see crashib, siis pmselt crashib kogu internet 2) Liiga palju päringuid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #1 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #2 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #3 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #4 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #5 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #6 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #7 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #8 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #9 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #10 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #11 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #12 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #13 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #14 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #15 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #16 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #17 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #18 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #19 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #20 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #21 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #22 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #23 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #24 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #25 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #26 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #27 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #28 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #29 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #30 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #31 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #32 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #33 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #34 Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 348 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fr0ZeNHawk Õppematerjali autor

Lisainfo

Tehnikaülikooli aine Arvutivõrgud eksamiküsimuste väga põhjalikud vastused. 95% on enda koostatud erinevate materjalide põhjal. Põhiline materjal, mida koostamisel kasutasin - James F. Kurose, Keith W. Ross. Computer Networking: A Top-Down Approach Featuring the Internet.
arvutivõrgud , konspekt arvutivõrkudest , snmp , võrgukihi turvalisus , ipsec , järjekordad viide

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (7)

torumees profiilipilt
Karl Toomingas: Teksti osa on piisav, pildimaterjali peab kahjuks ise juurde otsima
03:10 16-06-2014
lambuke profiilipilt
lambuke: tundub põhjalikum, pilte võiks siiski rohkem olla
14:05 30-05-2012
tiffi profiilipilt
tiffi: väga kasulik. Joonised saab ka ise juurde lisada
13:13 09-02-2012


Sarnased materjalid

46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
64
docx
Arvutivõrgud eksami vastused
28
docx
Arvutivõrgud eksamiks
2
doc
Arvutivõrgud eksamiks
41
pdf
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
76
doc
Arvutid I eksami materjal
25
docx
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
144
docx
Arvutivõrkude eksami konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun