Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Arvutivõrgud eksami vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Üldine kommunikatsiooni mudel
Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja . Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa:
1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti)
2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni ( modem , võrgukaart)
3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem)
4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem)
5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks ( server )
Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi ja vastuvõtja võtab selle signaali vastu ja analoogsignaalist tehakse jälle ühtede ja nullide jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti. See tekst, mille kohale saatsime, ei pruugi olla täpselt see sama tekst, mille teele saatsime, sest andmeliiklust mõjutavad igasugused välistegurid.
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded
Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on:
1)Võrguressursi optimaalne kasutamine - Võrguressurssi ei ole kunagi üleliia. Alati võib tahta rohkem ja kiiremini infot kätte saada.
2)Liidestamine - Erinevad võrgud – läbi optiliste kaablite, läbi traadita võrkude jne. See tähendab, et kogu aeg on vaja liidestuda erinevate süsteemidega. Sellest tulenevalt on vaja erinevaid standardeid, kokkuleppeid kuidas ühte tüüpi keskkonnast teise tüüpi keskkonda andmeid edasi kanda.
3)Signaali genereerimine – Kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine – Sünkroniseerida on vaja saatja ja vastuvõtja tööd. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis. Näiteks kui andmeedastuskiirus on 1 bit/s, siis biti signaali pikkus on 1 sekund, kui edastuskiirus on 10bit/s, siis 0,1 sekundit. Selle aja jooksul peab ka vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja.
5) Andmevahetuse haldamine – Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma , siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara , mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus .
6) Vigade avastamine ja parandamine – Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada.
7)Voo kontroll – Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem andmevahetuse tasemel, sest sünkroniseerimine on rohkem biti tasemel. Vastuvõtjat ei tohi ülekoormata saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse.
8)Adresseerimine – Peame tegema kindlaks, milline on see arvuti, millega suhelda tahame ja sellest tingituna igal arvutil peab olema oma aadress.
9)Marsruutimine – Andmed on vaja saata läbi erinevate võrkude õigesse kohta. Kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise.
10)Andmete taastamine – Andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks.
11)Sõnumite formaatimine – Selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru, on vaja ära määrata „keel“ ehk sõnumite formaat.
12)Turvalisus – See on väga vajalik, sest saatja soovib üldiselt, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab , mitte keegi teine.
13)Võrgu juhtimine – See on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei toimi iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms.
3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil
Meil on kaks osapoolt: üks, kes kirjutab kirja ja teine, kes loeb kirja. Nad on omavahel kokku leppinud, kuidas nad kirjutavad ja mis keeles nad kirjutavad ehk saatja ja vastuvõtja vahel on paika pandud teatud kokkulepete hulk, mida võib vaadelda kui protokolli. Selleks, et seda kirja saaks edasi toimetada, on vaja postisüsteemi teenust ehk oleks vaja kedagi või midagi, kes kirja kohale toimetab. Selleks, et kirja oleks võimalik kuhugi toimetada, on see vaja panna teatud reeglite järgi ümbrikusse. Ümbrikule tuleb teatud reeglite järgi peale kirjutada aadress, siis on võimalik postiteenust pakkuval süsteemil kiri kohale toimetada. See, mismoodi kirju edasi toimetatakse pole tähtis. Tähtis on see, et kiri jõuaks kohale ja postisüsteem näiteks ütleb, et kiri on kahe päeva jooksul kohal. See tähendab, et postisüsteem on sõltumatu sellest mismoodi kirja kirjutatakse . Järgmine tase selles süsteemis on postkontorite süsteem. Postkontorit ei huvita, mis selle ümbriku sees on, välja arvatud siis kui on kahtlus , et seal on keelatud asju sees. Postkontoris võtakse kirjad, kus on aadressid peal ja seal sorteeritakse erinevatesse sihtpunktidesse minevad kirjad. See kuidas neid kirju sorteeritakse ei ole tähtis. Sisendiks on kiri ja väljundiks on postikott kirjadega. Postkontorid on omavahel kokkuleppinud, et kirjad pannakse kottidesse ja kottide peale on kirjutatud kindla postkontori aadress. Selle järgi on kirjad võimalik väiksemasse postkontorisse edasi saata. Kui teiste kirjade hulka sattub mõni kiri, mis tegelikult oli suunatud teise kohta, siis tuleb see edasi saata õigesse kohta. Postkontorite eesmärk ei ole need kotid kohale toimetada ning neid ei huvita, kuidas need kirjad edasi viiakse. Kolmandaks kihiks on füüsiline transport. Meil on mitmekihiline arhitektuur ja igal kihil on oma tegevused, mida nad teevad. Iga kiht pakub teenust altpoolt ülespoole. Postkontorid pakuvad inimestele postiedastusteenust. Selleks, et postiedastusteenust saaks postkontor pakkuda, selleks kasutatakse füüsilist transporditeenust. Igal kihil on protokoll , kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Postkontorid on omavahel kokku leppinud, et kirjad sorteeritakse erinevatesse kottidesse ja transpordikihis toimub füüsiline transport ja kindlate reeglite järgi viiakse kirjad kohale. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Selleks, et postiteenust kasutada, peab kiri olema ümbrikus ja ümbriku peal peab olema aadress. Iga kiht teeb oma tööd sõltumata teistest ja samuti iga kiht jälgib reegleid, kuidas saab ühe kihi käest andmeid ja kuidas teisele kihile andmeid edasi anda. Protokollid on kahe kirja kirjutaja vahel, kahe postkontori vahel ning need ei ole füüsilised mõisted, vaid need on loogilised kokkulepped.
4. Kihid , teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide
Meil võib olla erinevate failide edastuse tarkvara, aga meil oleks vaja ühtset kommunikatsiooniteenust, mis võtaks standardsel kujul ühtede-nullide jada ette ja toimetaks selle teise punkti. Teenuse jaoks on aga ükskõik, mis sorti failidega on tegemist.
Erinevad kihid jaotuvad:
1) failide edastuskiht (rakenduskiht) – rakenduskihi protokoll, kus saatja ja vastuvõtja süsteemid saavad üksteisest aru, millega on tegemist.
2) kommunikatsiooniteenuse kiht (transpordikiht) – transpordikihi protokoll, kus saatja transpordisüsteem ja vastuvõtja transpordisüsteem omavahel suhtlevad ja saavad aru, kas ainevahetus toimus ning kas see toimus korrektselt.
3) võrguteenuse kiht (füüsiline andmeedastus ) – tegeletakse marsruutimisega läbi erinevate võrkude ja läbi erinevate võrguseadmete ning tegeletakse tegelike pakettide edastusega. Siin on ka protokoll, mis garanteerib marsruudi toimimise ja tegeliku edastuse. IP abil edastatakse paketid soovitud kohta edasi ning toimivad ka erinevad marsruutimise protokollid. Marsruuterid töötavad võrgukihi peal.
See on kolmekihiline mudel. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Iga kiht teeb oma tööd sõltumata teistest ja samuti iga kiht jälgib reegleid, kuidas saab ühe kihi käest andmeid ja kuidas teisele kihile andmeid edasi anda.
Protokoll – See mõiste koosneb kolmest komponendist :
1) süntaksireegel – näitab, kuidas andmed on formateeritud. Protokoll on reeglistiku kogum, mis korraldab kogu andmevahetust.
2) semantika – kõik lisainformatioon, kuidas andmeid interpreteerida, mida nende andmetega ette võtta, kuidas tööd korraldada, kuidas käituda vigade korral
3) ajastusega seotud reeglid – millise kiirusega ja kuidas saata, mis järjekorras ja kogu ajaline käitumine
Andmete liikumine läbi kihtide - Iga kiht lisab andmete ülevalt alla liikumisel saatja poole peal oma päise paketile juurde. Vastuvõtja poolel iga kiht võtab päise ja kasutab selles olevat informatsiooni ja viskab selle minema. Saatja poole pealt: rakenduse käest tulevad puhtad andmed ning kui on vaja fail edastada, siis antakse see transpordikihi kätte. Transpordikiht teab, kust see fail tuli (näiteks veebribrauseri käest) ja paneb päisesse juurde, et need on näiteks veebiserverisse mõeldud asjad ehk lisab veebiserveri pordi numbri. Transpordikiht teeb rakenduse failist hulga transpordikihi segmente ja paneb igale päise juurde, kus on sees vähemalt saatja aadress ja vastuvõtja aadress (pordi number, kust see tuli ja pordi number, kuhu see tuleb saata). Kõik, mis transpordikiht annab võrgukihi kätte, see läheb võrgukihi paketi andmeosasse ja võrgukiht paneb päisesse juurde omakorda 2 aadressi (saatja arvuti IP aadress ja vastuvõtja arvuti IP aadress). Vastuvõtja IP aadressi järgi marsruuditakse ja leitakse üles teine arvuti. Kõik see omakorda läheb kanalikihi kätte ning see lisatakse kanalikihi andmeosasse ning ühe konkreetse kanali piires pannakse ka siia päis juurde. Lokaalvõrgu puhul võib olla tegemist teise otspunkti aadressiga ning kui ei ole lokaalvõrk, siis pannakse näiteks kontrollsumma või muu juhtinformatsioon. Iga kiht võib ülevalt poolt saadud paketi omakorda tükeldada, sest erinevatel kihtides on erinevad pakettide pikkuse piirangud. Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse signaalid , mis liiguvad mööda füüsilist kihti edasi. Kui need on pärale jõudnud, siis kanalikiht saab aru, et see on temale mõeldud. Kui kõik on korras, siis päis visatake ära ja see läheb võrgukihi kätte. Võrgukiht saab omakorda järgmisest päisest kätte võrguaadressi ning saab aru, et see on mõldud talle ning teeb marsruutimise otsuse. Kui lõpuks jõuab pakett lõpp-punkti, siis arvuti saab aru, et see pakett on temale mõeldud ja viskab järgmise päise eest ära ja annab sisu transpordikihi kätte. Transpordikiht omakorda saab aru, kellele see pakett on mõldud. Kuna saatja pani juurde pordi numbri, siis on teada, et see pakett tuleb edasi anda näiteks veebiserverile. Transpordikiht pakib ka lõplikult paketi taas kokku ja ei anna rakendusele tükkhaaval, vaid sellisel kujul nagu rakenduse käest kätte saadi. Kui midagi on puudu, siis transpordikihi ülesanne on see kindlaks teha ja siis saadetakse need paketid uuesti.
Selleks, et kindel arvuti üles leida, on vaja aadresse. Vaja on kindlat võrguaadressi, mis on üle kõikide võrkude unikaalne . Sisuliselt igal kihil on oma aadressid.
IP-aadress – see on unikaalne üle kõikide võrkude ja selle järgi leitakse üles arvuti, kuhu kindlad andmed on mõeldud saata.
Lühidalt öeldes iga kihi peal pannakse eelnevale n-ö ümbrik ümber ja uued aadressid peale. Nii toimub igal kihil. Teises otsas võetakse järjest igal kihil ümbrikuid ära ning tänu olemasolevatele aadressitele saab soovitud kohta paketid edasi saata.
5. OSI mudel
See on avatud süsteemide kokkuühendamise reeglistik. See on rohkem teoreetiline raammudel, mis on enamasti võrdlemiseks mõeldud ja sinna sisse on kirjutatud, mida kõike üldse on võimalik võrkude maailmas teha. See on de jure standard.
OSI mudel koosneb 7-st kihist :
1)Rakenduskiht – see pakub rakendusega seotud teenust (e- maili edastus , internetis surfamine jne)
2)Esitluskiht – Kui erinevad arvutid räägivad erinevat keelt, siis esitluskiht on see, mis tegleb nende omavahelise andmevahetuse tõlkimisega.
3)Sessioonikiht – Selle ülesanne on suhelda teise arvutiga.
4)Transpordikiht – See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega ehk protsesside vahelise andmevahetusega. Ta ei tea millised võrgud all on ja kuidas läbi võrkude andmeid liigutada. Tema hoopis suhtleb teise otspunktiga. Selle ülesanne on tagada töökindel ja veakindel andmevoog. Selle kihi ülesanne on hakata faili tükkhaaval saatma. Transpordikiht tegeleb sellega loogilisel tasemel.
5)Võrgukiht – Transpordib andmeid läbi erinevate võrkude. Ülesandeks on see, et ta loob transpordikihi jaoks sellise teenuse, et transpordikiht ei peaks muret tundma, kuidas tegelikult see andmete liikumine käib. Võrgukihi ülesandeks on ka tegeleda marsruutimisega. Võrgukiht teab seda, läbi milliste võrkude tuleb andmed toimetada, et need kohale jõuaksid, teise osapoole transpordikihti. IP-aadress on võrgukihi protokolli päises ning selle järgi marsruuditakse pakette ehk võrgukiht valib välja marsruudi järgmise võrgusõlmeni. Tegeleb hostide ehk arvutitevahelise andmevahetusega. Transpordikiht annab oma segmendi võrgukihi kätte ja võrgukiht teeb sellest datagrammi. Ta võib enne saadud segmenti tükeldada vajadusel ehk tavaliselt tehaksegi segmendid väiksemateks datagrammideks.
Võrgukihi funktsioonid:
1. Peavad ära määrama tee, kuhu pakett edasi saata ning iga ruuter teab, millised on tema kõrvalolevad ruuterid ja millist teed valida. Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda.
2. Paketi edastamine - kui marsruutimise otsus on tehtud, siis see pakett tuleb teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut , mida mööda andmed liiguvad.
3. Marsruutimine ja paketi edastamine – kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata.
Võrgukihil on kolme sorti protokolle:
1) IP-protokoll
2) ICMP protokoll – selleks, et hostid ja ruuterid saaksid omavahel suhelda ja infot jagada. Edastatakse igasugused veateateid, kui sihtvõrku ei leita üles, sihtvõrku ei jõuta, hosti ei leita või TTL sai otsa
3)marsruutimisprotokollid
6) Kanalikiht – Kanalikiht tegeleb sellega, et pääseks ühest võrgusõlmest teise. Mööda konkreetset kanalit liiguvad andmed kanalikihi abil. Kanalikiht tegeleb võrgusõlmede vahelise andmevahetusega. See tegeleb konkreetsete kanalitega, mis võivad olla erinevat tüüpi. Läbi erinevate kanalite jõavad andmed lõpuks sihtpunkti. Siin on tegemist pakettide ehk kaadritega.
7) Füüsiline kiht – Seal liiguvad elektrilised signaalid, valgusimpulsid jne.
a) Rakenduskihi ja transpordikihi erinevus võrreldes võrgukihi ja allpool olevate kihtidega:
Erinevus on näiteks see, et rakendus ja transpordikiht on ainult otspunktides, aga võrgukiht ja allpool olevad kihid on ka ruuterites.
b) Vahe transpordikihi ühenduse ja võrgukihi tasemel virtuaalkanali vahel:
Transpordikihi ühendus on kahe otspunkti vaheline kokkulepe ja nemad ei tea, mis vahepeal toimub ja teised kihid vahepeal ei tea, et kaks otspunkti on transpordikihi tasemel oma ühenduse loonud. Võrgukihi tasemel virtuaalkanali puhul ei ole tegemist kahe otspunkti vahelise kokkulepega selles mõttes, et vahepeal keegi ei tea mis toimub, vaid see on kahe otspunkti vaheline ja võrgusõlmede vaheline kokkulepe, kus marsruut on paika pandud. Virtuaalkanali puhul iga võrgusõlm teab, et temast läheb läbi kindel kanal ja kindel pakett ja see tuleb edasi kindlasse kohta saata. Transpordikihi tasemel ühenduse puhul võrgusõlmed ei tea sellest kokkuleppest mitte midagi ja see neid ei huvita, vaid öeldakse paketi IP aadressi ja et see läheb kindlasse ruuterisse. Järgmine sama IP aadressiga pakett võidakse saata hoopis teise ruuterisse. Transpordikihi ühendus ja allpool olevad virtuaalkanalid on täiesti erinevad asjad põhimõtteliselt.
6. TCP/IP mudel
See on mudel, mida igapäevaselt kasutatakse ning sellel baseerub kogu Interneti maailm. See sai alguse Ameerika kaitseministeeriumi projektidest ja on ka de facto standard.
TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist:
1) Rakenduskiht – See sisaldab OSI mudelit aluseks võttes nii rakendust, kui ka tõlkijat ning ka osa sessioonikihti. See pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus , internetivõrku sisenemine , failide edastamine jne. Rakenduskihi puhul räägime pakettidest kui sõnumitest.
2) Transpordikiht – See sisaldab OSI mudelit aluseks võttes transpordikihi ja sessiooni loomise osa sessioonikihist. See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega. Transpordikiht asub rakenduskihi ja võrgukihi vahel TCP/IP mudelis. Ta kasutab ära seda, mida võrgukiht pakub ning ise pakub transporditeenust rakenduskihile. Kaks transpordikihti lepivad omavahel kokku, kas nad on valmis üksteisele andmeid saatma. Transpordikihi ülesanne on erinevatest rakendustest võtta kokku andmeid, neid transportida teise otspunkti ja teises otspunktis laiali jagada teiste rakenduste vahel. Samuti on ülesandeks töökindel andmeedastus. Transpordikiht tegeleb ka voojuhtimisega, et saatja ei koormaks vastuvõtjat üle. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad omavahel ja vastuvõtja alati annab teada palju tal on vaba ruumi puhvrites, et kas ta suudaks veel vastu võtta ning vastavalt sellele infole saatja reguleerib koormust. Toimub ka koormuse reguleerimine, mis on saatja ja võrgu vaheline asi ehk et saatja ei saadaks võrku pakette rohkem kui sealt läbi läheb. Transpordikihi protokollid on UDP - ei suhelda teisega ja saadetakse pakette lihtsalt teele ehk ei tehta midagi erilist lisaks. See mis võrgust läbi läheb, sellega ta tegeleb. Samuti ei kulutata aega ühenduste loomiste peale ja pakettide saatmise kordamisele. Iga UDP pakett on omaette nähtus võrgus ja iga pakett liigub omaette ja nad võivad kohale jõuda suvalises järjekorras ja teepeal kaduma minna. Kõik sõltub teepeal olevate kanalite kvaliteedist. Samuti ei kulutata aega ühenduste loomisele ning ei ole vaja ühenduse olekut meeles pidada. Saatja ja vastuvõtja ei eralda eraldi puhvreid ja ei tegeleta pakettide meelespidamise ja järjestamisega. Paketi päis on väiksem (2 aadressi, saatja rakenduse pordi number, vastuvõtja rakenduse pordi number, paketi pikkus ja kontrollsumma) ja saatmiseks kulub vähem aega. UDP ei tegele ka koormuse reguleerimisega – see mis võrku saadetakse, see ka teele läheb. UDP sobib selliste rakenduste jaoks, mis taluvad teatud osa pakettide kaotsiminekut ja on kiiruse suhtes tundlikumad. UDP-d kasutab DNS ja SNMP (võrguhaldus protokoll). TCP - ühendusele orienteeritud andmevahetuse teenus, kus suheldakse teise osapoolega ja lepitakse kokku kuidas, kui palju ja mismoodi saadetakse. See on just selline transporditeenus, mis tagab ka töökindla andmevahetuse ja andmete korrektse kohalejõudmise õiges järjekorras. Kui andmed korralikult kohale ei jõua, siis saadetakse need uuesti ehk korratakse saatmist. Protokoll tegeleb ka voojuhtimisega ja ülekoormuse kontrollimisega. Tegelikult kaks osapoolt saavad kokku leppida ka selle, kui palju andmeid korraga saata. Kui me saadame liiga palju andmeid võrku, siis hakkavad tekkima ummikud ja järjekorrad. Voo juhtimine tähendab saatja ja vastuvõtja vahelist voogu. Voo juhtimine tegeleb iga andmevooga eraldi. Võrgu koormuse reguleerimine tegeleb kõikide andmevoogudega korraga. Eesmärk on, et arvutist ei läheks võrku rohkem andmeid, kui see võrk suudab vastu võtta. Rakendused , mis nõuavad andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad TCP protokolli. UDP ja TCP ei taga ajalisi garantiisid ega võrgu läbilaskevõimet.
Transpordikiht tegeleb paketi formeerimisega, adresseerimisega (pordi numberid) ning töökindluse tagamisega (jälgib andmevoogu ja tegeleb vigade avastamise ja parandamisega). Transpordikihis adresseeritakse rakendusi pordinumbrite järgi. Transpordikihi puhul räägime pakettidest, kui segmentidest. Multipleksimine rakenduskihi ja transpordikihi mõttes - erinevate rakenduste käest tulevad andmed transpordikihi kätte ja transpordikiht toimetab need andmed teise otspunkti ning teises otspunktis jagab need laiali.
3) Kanalikiht – Pakub teenust võrgukihi tasemele , formeerib kanalikihi paketi, tegeleb kanalikihi adreseerimisega, tegeleb vigade avastamisega, voo juhtimisega, kanali poole pöördumise korraldamisega. Selle ülesanne on läbi konkreetse kanali hostist ruuterisse, ruuterist ruuterisse, ruuterist ruuterisse jne kuni lõpuks ruuterist hosti infot liigutada. See tegeleb füüsiliselt signaalide edastusega alates sellest, kui signaal formeeritakse ja signaal võrgukaardi pealt välja läheb kas kaablisse või õhku. Kanalikiht on selleks, et transportida andmeid läbi konkreetse kanali. Kanalikihi standardid : 1) IEEE – kanalikiht jagatakse kaheks a) LLC (loogiline kiht) 802.2 b) MAC (meediapöördus kiht) 2)Interneti mudel – kaks kihti nii LLC kui MAC kokku pandud. Kanalikihi paketti nimetatakse kaadriteks. Kanalikiht on realiseeritud võrgukaardi peal.
4) Võrgupöörduskiht – See on seotud sellega, kuidas me pöördume konkreetse kanali või võrgu poole. Vaja on jälgida seda reeglistikku, kuidas me saame võrgus andmeid liigutada. See on loogiline osa, mis tegleb sellega, kuidas võrgukaardi poole pöördutakse ja kuidas üks võrgukaart suhtleb teise võrgukaardiga.
5) Füüsiline kiht – Selle funktsioon on see, et kuidas edastada bitte füüsilises edastuskeskkonnas (elektrilised signaalid, valgusimpulsid).
Füüsiline kiht pakub füüsilist bitiedastusteenust kanalikihile, et kanalikihi kaks otspunkti saaksid omavahel suhelda. Kanalikiht pakub kanaliedastusteenust võrgukihile. Võrgukiht peab korraldama andmete marsruutimise läbi erinevate kanalite ja võrkude. Võrgukiht pakub andmete läbi võrkude transportimise teenust transpordikihile, kes korraldab kahe otspunkti vahelist andmeedastusteenust. Transpordikiht pakub erinevatele rakendustele transporditeenust, et nad saaksid oma andmeid vahetada ja nad ei peaks muret tundma selle üle, kuidas need andmed liiguvad. Iga kiht lisab andmete ülevalt alla liikumisel saatja poole peal oma päise paketile juurde. Vastuvõtja poolel iga kiht võtab päise ja kasutab selles olevat informatsiooni ja viskab selle minema.
7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus
Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine teise osapoolega (handshaking). See tähendab, et meie veebribrauseri kaudu transpordikiht loob serveriga ühenduse. Peame enne olema veendunud, et teine arvuti on olemas. See toimub meie jaoks nähtamatult. Tegelikult kõigepealt arvuti suhtleb veebiserveri arvutiga ning üritab kindlaks teha kas veebiserver on töökorras. Alles siis, kui me oleme ühenduse saanud veebriserveriga, algab tegelik pärimine veebiserverist. TCP protokoll realiseerib ühendusele orienteeritud andmevahetuse. See on just selline transporditeenus, mis tagab ka töökindla andmevahetuse ja andmete korrektse kohalejõudmine õiges järjekorras. Kui andmed korralikult kohale ei jõua, siis saadetakse need uuesti ehk korratakse saatmist. Protokoll tegeleb ka voojuhtimisega ja ülekoormuse kontrolliga . Tegelikult kaks osapoolt saavad kokku leppida ka selle, kui palju andmeid korraga saata. Kui me saadame liiga palju andmeid võrku, siis hakkavad tekkima ummikud ja järjekorrad. Voojuhtimine tähendab saatja ja vastuvõtja vahelist voogu, koormuse reguleerimine tähendab, aga kõikide andmete saatmist võrku. Voo juhtimine tegeleb iga andmevooga eraldi. Võrgu koormuse reguleerimine tegeleb kõikide andmevoogudega korraga. Eesmärk on see, et arvutist ei läheks võrku rohkem andmeid, kui see võrk suudab vastu võtta. Rakendused, mis nõuavad andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad TCP protokolli. Ühenduseta andmeedastuse puhul teise osapoole käest ei küsita kas ta on valmis, vaid kohe hakatakse saatma. Selleks on olemas protokoll UDP. Andmevoog on pidev ning ei tagata 100% töökindlat andmeedastust ning ei teostata voo ega ülekoormuse kontrolli. Rakendused, mis ei nõua andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad UDP protokolli. Näiteks, kui räägime telefoniga, mis on realiseeritud läbi interneti, siis telefonisides põhimõtteliselt võivad osa andmeid kaduma minna. See tähendab telefonikõnes vaid väikseid katkestusi, aga tervikuna kõne toimib ja saab rääkida. Telefonikõnes ei ole mõistlik kasutada TCP protokolli, sest muidu toimuks katkestuste kohas pidev kordamine, mis on kuulajale ebameeldiv.
8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatioon on pärit traditsioonilisest telefonisidest. Analoogtelefoni side on selline, et füüsiliselt traatidega ühendatakse kaks otspunkti omavahel kokku. Kanalikommutatsiooni puhul ressurss on füüsiliselt ära jagatud ja mingi osa füüsilisest kanalist saab kasutaja endale. Kui kõik osad kanalis on välja jagatud, siis on ressurss ammendatud ja keegi teine juurde ei pääse. Vastavalt sellele, kui hea on kanal, nii hea on ka andmeside . Kanalit saab jagada tükkideks kahte moodi: sageduse või aja järgi. Sageduse järgi jagades kogu kanali sagedusriba on jagatud väiksemateks sagedusribadeks ja iga kommunikatsioon liigub oma sagedusriba peal. Nad on üksteisest piisavalt kaugel, et mitte üksteist häirida. Aja järgi jaotatakse kogu sagedusriba teistpidi lõikudeks aja järgi. Iga kommunikatsioon saab mingi osa ajast enda kätte. Kanalikommutatiooni kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaefektiivne. Kanalkommutatsiooni puhul, kus on tegemist füüsilise kanali reserveerimisega, tuleb kõigepealt kanal paika panna: otsitakse läbi kommutatsioonisõlmede marsruut ja kulub aeg sõlmede vahel liikumiseks ning lõpuks jõutakse sihtpunkti. Pärast seda läheb kanal paika ja see jääb kindla saatja ning vastuvõtja käsutusse ja enam mingeid ajalisi viiteid ei ole võrgusõlmedes. Pakettkommutatsiooni puhul kanal ei ole kogu aeg ühe isiku käes, vaid kasutaja saab näiteks veebiserverisse pöördudes korraks kanali ja pärast seda on see jälle vaba. See toob kaasa selle, et mingil hetkel võib kasutajaid olla kanalis rohkem, kui sealt andmeid tegelikult korraga läbi läheb. See tähendab, et mingitel hetkedel on kanal hõivatud ja mingitel hetkedel on see vaba. Sellest tulenevalt nendel hetkedel, kui kanal on hõivatud, võivad tekkida ülekoormused ja järjekorrad, kuna võrgus on lõplik hulk ressursse. Järjekorras olevad paketid tuleb mällu panna ja samuti mälu võib täis saada ning pakette tuleb hakata ära viskama. Mingi aja pärast saab kasutaja teada, et ta päring pole kohale jõudnud ning tuleb hakata korraldama selle võrgu tööd. Ühest küljest saab kasutada võrke ratsionaalsemalt, teisest küljest toob pakettedastus kaasa ka probleeme. Pakettedastusel pakett saadetakse ruuterisse ja ruuter ei tea, mis selle paketiga edasi teha, enne kui see on täielikult kohal ja alles siis saab paketi päisest vaadata aadressi. Kui ruuter leiab aadressi, siis ta hakkab saatma paketti näiteks järgmisesse ruuterisse, mis omakorda teeb läbi sama protsessi, mis eelmine ruuter. Pakettedastus on sobilik arvutite vahelise suhtlemise jaoks, kuna arvutid suhtlevad „andmeportsude“ kaupa ja vahepeal on tükk tühja maad. See toob kaasa aga asjaolu, et vaja on ressurssi jagada ja hallata ning tegeleda ka järjekordadega. Kui paketid kaduma lähevad, siis tekivad ka ajalised viited. Pakettedastusel on ka head omadused. Kui jagada kogu andmehulk tükkideks, siis saab saatmist teha paralleelsemaks. Näiteks ei saadeta suurt tükki korraga ruuterisse, vaid saadetakse väikeste tükkide kaupa. Pakette on mõistlik tükkidena teha väikseks, aga ka mitte liiga väikseks, muidu läheb kasuliku info hulk liiga väikseks (päis tuleb alati lisada). Paketi pikkuse valikul on mõistlik arvesse võtta kasuliku info protsent. Kui saata pikk pakett ja saatmine ebaõnnestub, siis tuleb see uuesti saata ning aega kulub palju rohkem. Mida pikem on pakett, seda suurem on ka tõenäosus, et see rikneb. See tähendab, et ei ole mõislik liiga pikki pakette saata. Samuti pika paketiga hõivab kasutaja kanali pikaks ajaks ning see häirib teisi kasutajaid, kes soovivad võib-olla ainult korra kanalit kasutada. Lühikeste pakettide puhul peab alati olema nende saatmise vahel ka mingi ajaline vahe ning ka selleks kulub teatud aeg. Pakettedastusel on kahte sorti edastusviise: 1) puhas pakettedastus – (datagramm võrgud) iga pakett liigub omaette ehk pakett on sõltumatu üksus. Kui pakett jõuab ruuterisse kohale, vaadatakse paketi päist ja seal on kirjas, kuhu sihtpunkti ta jõudma peab. See tähendab seda, et marsruut on paika panemata ja igal ristteel võetakse vastu otsus ehk iga pakett marsruuditakse igas võrgusõlmes eraldi. Kui fail koosneb kolmest paketist, siis iga pakett võib eri teid mööda lõpp-punkti kohale jõuda. Siin IP aadress määrab ära sihtpunkti aadressi. 2) virtuaalkanali puhul toimub alguses marsruudi otsimine ehk pakett tuleb ruuterisse kohale, siis vaadatakse, kuidas seda edasi saata ja kui tuleb järgmine pakett, siis toimub sama asi. Virtuaalkanal pannakse paika ja selle kohta saadetakse informatsioon ruuteritesse. Virtuaalkanalite puhul on igas võrgusõlmes informatsioon, kuhu pakett edasi saata ning mingil määral jääb töötlusaeg sisse, mis on aga väiksem aeg, kui kulub marsruudi otsimiseks. See tähendab seda, et marsruut on paika pandud ja paketid liiguvad kindlat marsruuti mööda ning ei pea igas võrgusõlmes eraldi marsruuti küsima , aga konkureeritakse kõigi teiste pakettidega selle tee peal ehk ei hõivata kogu resurssi endale. Näiteks ATM võrkudes kommutatsioonisõlmed ei tea sihtpunkti aadressi, vaid teavad kust tuleb pakett ja kuhu see tuleb edasi saata. Selle võrra on aadress väiksem ja marsruutimisotsust lihtsam ja kiirem teha.
9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi
Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine ehk FDM tähendab seda, et erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Sagedusriba jagatakse erinevateks väiksemateks sagedusribadeks. Kaablisse minnes pakime kõik sagedused kokku. Sagedusribad on piisavalt laiad ning ülekostvust ei ole. Hea omadus on see, et igaüks saab oma osa enda kätte ja kasutab seda nii palju kui tahab, aga kui ta seda parajasti ei kasuta, siis see ressurss on raisus ja seda kellelegi teisele lihtsalt anda pole võimalik.
Aja järgi kanali multipleksimine ehk TDM tähendab seda, et igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Iga kasutaja saab enda kätte ajalõigu, millal kanal on tema käsutuses. Seejärel läheb kasutusõigus üle järgmisele. Pole väga efektiivne, kuna saatjad saavad oma osa kanalist ka siis, kui neil midagi saata ei ole ning kasutamata aeg läheb raisku. Üks kasutaja ei saa saata rohkem, kui tema lõik ette näeb. Vahel kasutatakse ka statistilist multipleksimist. Siis tuleb andmetele juurde panna ka aadress, et teada kellele see kuulub. Koodi järgi kanali multipleksimine CDMA tähendab seda, et võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda. Kõik andmevahetus läheb korraga kanalisse sisse, aga igaüks kodeerib oma süsteemi järgi. Igaüks kasutab oma koodi, mis on unikaalne ning vastavalt sellele andmed kodeeritakse ära, pakitakse kokku ja teises otsas võetakse lahti.
10. Ajalised viited võrkudes
Kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuteris seda töödeldakse ja saadetakse edasi. Aega kulub ka selleks, et ruuter paketi vastu võtaks. Pärast seda toimub paketi töötlus ning siis paketti analüüsitakse, et oleks võimalik teha marsruutimise otsus, kuhu seda edasi saata. Kui on otsus tehtud ja väljund valitud, võib pakett veel järjekorras seista ja oodata, kui eelmist paketti saadetakse. Alles pärast seda liigub pakett kanalisse ning järgmisesse ruuterisse.
Eristada saab nelja sorti ajalisi viiteid:
1) Töötluseks minev aeg – Analüüsitakse, kas pakett on vigane ja kui on, siis pole mõtet seda edasi transportida ja see visatakse minema. Samuti analüüsitakse, kuhu pakett peab minema ja tehakse marsruutimise otsus.
2) Järjekorras ootamise aeg – Pakett on ooteseisundis, et saaks kanalisse edasi liikuma hakata.
3) Paketi kanalisse saatmise aeg – Kui meil on kümne megabitine kanal, siis sinna kanalisse läheb taktiga 10Mb/s sisse ja mitte rohkem. Kui meil oleks 20Mbit pakett ja kiirus oleks 10Mbit/s, se tähendab, et siis kuluks 2 sekundit, et pakett kanalisse saata.
4) Aeg, mis kulub võrgusõlmede vahel paketi liikumisele – Lokaalvõrgu puhul võib selle enam-vähem nulliga võrdseks lugeda, aga satelliitside või kaudsidega puhul tuleb seda kindlasti arvestada.
11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu
1961 – Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga, mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 – Barani pakettvahetuse teooria 1967 – ARPAneti arendamise algus ( ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) Ühendati Ameerika 4 suuremat ülikooli ning suured arvutid pandi omavahel suhtlema . 1969 – Esimene APRAneti võrgusõlm hakkas tööle 1970 – Esimene lokaalvõrgu katsetus – ALOHAnet: raadiovõrk Havai saarte vahel
1972 – ARPAneti avalik demonstratsioon; Esimene transpordikihi protokoll: NCP (TCP eelkäija); Esimene e-maili programm; ARPAnetis oli siis juba 15 võrgusõlme, mis omavahel suhtlesid.
Seitsmekümnendatel aastatel hakkasid tekkima mikroprotsessorid ja selle tulemusena ka lokaalvõrgud. Arvutid muutusid väiksemateks ja enam nad ei olnud need nii palju ühe koha peal kinni, vaid neid sai ka mujale viia. Selle tulemusena tehti arvuteid rohkem ja neid sai ka omavahel võrku ühendada. 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötasid välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks .
Nad töötasid välja võrkude põhiprintsiibid:
1) Minimalism ja autonoomia – Ei ole vaja midagi spetsiaalset teha või muuta oma süsteemis, et ennast võrku ühendada.
2) Teenuse mudel – See mida võrk tagab, selle me saame, aga midagi spetsiaalset me selle jaoks ette ei võta.
3) Olekuvabad ruuterid – Ruuter ei tea kuhu eelmine pakett kuulub ja mida järgmise paketiga tehakse ehk iga paketiga võetakse ette uus marsruutimise otsus ja siis unustatakse see pakett ära.
1976 – Etherneti (kõige tuntum lokaalvõrk) loomine Xerox PARCis 70-ndate lõpp – Tekkis ATM, mis oli Ethernetile suureks konkurendiks. Ta oli algselt Ethernetist isegi veidi kiirem.
1979 – ARPAnetis jõuti 200 võrgusõlmeni 1982 SMTP – e-maili edastusprotokoll 1983 – TCP/IP hakkas tekkima; DNS nimeteenuse tekkimine 1985 – FTP (failiedastusprotokoll) 1988 – Voo kontroll TCP-s, võrk hakkas muutuma ülekoormatuks ja tuli hakata probleemi lahendama 1980-1990 – ARPAneti võis avalikult kasutama hakata, 100 000 kasutajat, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus – HTML, HTTP, URL, brauseritest luuakse Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp – P2P, uued ja võimsad rakendused interneti maailmas; mängud; interneti turvalisusele pööratakse rohkem tähelepanu; 50 miljonit kasutajat 2007 – 500 miljonit kasutajat, videokõned, mängud, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube; traadita ühenduse kiire areng.
12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme asja:
1)Usaldusväärne andmeedastus – On olemas rakendused, mis tahavad, et andmed kõik 100% kohale jõuaks, aga on olemas ka rakendusi, mis taluvad osade andmete kaotsiminekut. Kui saadame faili siis tahame, et see oleks tervikuna kohal. Kui teeme telefonikõne läbi interneti ja mõni pakett läheb kaduma, siis kuuleme võib-olla mingit krõpsu, aga kõne jätkub ja kõik toimib. Nende erinevus on veel see, et kui faili saatmisel pakett läheb kaduma, siis me kordame saatmist niikaua , kuni kõik tükid kohale on jõudnud, kui kanal on ka piisava töökindlusega. Kui kõne juures hakkaksime mingit paketti kordama , siis tekiks olukord, kus hakatakse kõnet igakord kordama, kui pakett kaduma läheb ja see segaks kõnest arusaamist .
2)Andmeedastuskiirus – Meil on vaja teatud läbilaskevõimet, et teatud edastuskiirusel bit/s oleks võimalik teatud kvaliteediga näiteks telefonikõnet või videopilti edastada. Teksti edastamisel võtab see veidi kauem aega ja see pole väga suur probleem. Kui meil on aga aeglane võrk, siis telefonikõne sealt lihtsalt läbi ei lähe.
3)Ajastus – Kui tegemist on reaalajas liikuva infoga (telefonikõne, videoreportaaž) siis on oluline see, et pakettide vahelised ajalised viited peavad olema teatud miinimumide piires. Tähtis on ka see, et pakettide edastus oleks pidev. Kui saadame faili, siis üks pakett võib tulla kohe, teine aga minuti pärast, kolmas hoopis kolme minuti pärast. Me saame faili ikkagi kätte ja lõpuks on see meil tervikuna olemas, kuigi see võtab piisavalt aega. Kui reaalajas liikuva telefonikõne juures aga tekivad pikad ajalised viited, siis läheb see kõne ajas käest ära ja me jääme paljudest asjadest ilma.
4) Turvalisus
Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll.
TCP – Ühendusele orienteeritud protokoll ehk teise osapoolega luuakse kontakt ja on võimalik saada tagasisidet selle kohta, kas paketid on kätte saadud või tuleb need uuesti saata. Saab ka reguleerida andmevoogu kahe osapoole vahel. Samuti saab hinnata võrgukoormust. TCP ei paku ajastust, sidekiiruse garantiid ega turvalisuse garantiid.
UDP – Teeb seda, mida võrk võimaldab, aga mitte midagi lisaks. Ta ei suhtle teise osapoolega, vaid saadab lihtsalt paketi võrku. Pakettide kohalejõudmine sõltub teenuse kvaliteedist. UDP ei kuluta aega ühenduse loomisele ega pakettide kordussaatmisele. Samuti UDP ei reguleeri otseselt andmevoogu ega raiska aega lisategevuste peale.
13. HTTP
HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. HTTP protokoll on selleks, et saaksime internetis surfata. Veebis on olemas terve rida objekte ja igal objektil on oma aadress. Aadress koosneb hosti osast ja objekti osast. „www.ttu.ee“ on näiteks Tehnikaülikooli veebiserveri aadress. Kliendi arvuti saadab päringu kasutades HTTP protokolli serverisse ja serveri arvuti oskab selle päringu järgi otsida üles objekti ja vastab selle objekti saatmisega kliendile. HTTP kasutab TCP protokolli, sest on vaja garanteerida kõikide andmete kohaletulek. Kui kasutatakse TCP protokolli,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Arvutivõrgud eksami vastused #1 Arvutivõrgud eksami vastused #2 Arvutivõrgud eksami vastused #3 Arvutivõrgud eksami vastused #4 Arvutivõrgud eksami vastused #5 Arvutivõrgud eksami vastused #6 Arvutivõrgud eksami vastused #7 Arvutivõrgud eksami vastused #8 Arvutivõrgud eksami vastused #9 Arvutivõrgud eksami vastused #10 Arvutivõrgud eksami vastused #11 Arvutivõrgud eksami vastused #12 Arvutivõrgud eksami vastused #13 Arvutivõrgud eksami vastused #14 Arvutivõrgud eksami vastused #15 Arvutivõrgud eksami vastused #16 Arvutivõrgud eksami vastused #17 Arvutivõrgud eksami vastused #18 Arvutivõrgud eksami vastused #19 Arvutivõrgud eksami vastused #20 Arvutivõrgud eksami vastused #21 Arvutivõrgud eksami vastused #22 Arvutivõrgud eksami vastused #23 Arvutivõrgud eksami vastused #24 Arvutivõrgud eksami vastused #25 Arvutivõrgud eksami vastused #26 Arvutivõrgud eksami vastused #27 Arvutivõrgud eksami vastused #28 Arvutivõrgud eksami vastused #29 Arvutivõrgud eksami vastused #30 Arvutivõrgud eksami vastused #31 Arvutivõrgud eksami vastused #32 Arvutivõrgud eksami vastused #33 Arvutivõrgud eksami vastused #34 Arvutivõrgud eksami vastused #35 Arvutivõrgud eksami vastused #36 Arvutivõrgud eksami vastused #37 Arvutivõrgud eksami vastused #38 Arvutivõrgud eksami vastused #39 Arvutivõrgud eksami vastused #40 Arvutivõrgud eksami vastused #41 Arvutivõrgud eksami vastused #42 Arvutivõrgud eksami vastused #43 Arvutivõrgud eksami vastused #44 Arvutivõrgud eksami vastused #45 Arvutivõrgud eksami vastused #46 Arvutivõrgud eksami vastused #47 Arvutivõrgud eksami vastused #48 Arvutivõrgud eksami vastused #49 Arvutivõrgud eksami vastused #50 Arvutivõrgud eksami vastused #51 Arvutivõrgud eksami vastused #52 Arvutivõrgud eksami vastused #53 Arvutivõrgud eksami vastused #54 Arvutivõrgud eksami vastused #55 Arvutivõrgud eksami vastused #56 Arvutivõrgud eksami vastused #57 Arvutivõrgud eksami vastused #58 Arvutivõrgud eksami vastused #59 Arvutivõrgud eksami vastused #60 Arvutivõrgud eksami vastused #61 Arvutivõrgud eksami vastused #62 Arvutivõrgud eksami vastused #63 Arvutivõrgud eksami vastused #64
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaskajaska13 Õppematerjali autor

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
144
docx
Arvutivõrkude eksami konspekt
35
doc
Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal
41
pdf
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
28
docx
Arvutivõrgud eksamiks
2
doc
Arvutivõrgud eksamiks
25
docx
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
54
docx
Arvutivõrgud ja andmeside





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun