jms asukohta. GPS-süsteem koosneb 31 satelliidist. Need tiirlevad orbiitidel 20 000 km kõrgusel. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete sirgjoonelisel levimisel navigatsioonisatelliitidelt GPS-vastuvõtjani. Elektromagnetlained võnguvad sagedusel 1,2 ja 1,5 GHz. Satelliitide tööd jälgivad maa peal asuvad tugijaamad. Iga satelliit saadab navigatsioonisõnumeid 50 bitti sekundis. Iga sõnum koosneb 30-sekundilisest kaadrist. Iga kaader jagatakse omakorda alakaadriteks. GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid. Lennukites ja laevades paiknevad vastuvõtjad on suuremad
EMT Valge 16, 19095, Tallinn Aktsiaselts Ajalugu: Aastal 1991, 28. aprillil alustas Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena tegevust EMT. Juunis sai Eestis mobiiltelefoniga rääkida esimene NMT 450 klient. 1993. aasta Käiku rakendati esimesed GSM-tugijaamad Tallinnas, mis toimisid Soome TELE 1994.aasta EMT reorganiseeriti kolme aktsionäriga aktsiaseltsiks. Novembris saavutas EMT 1997. aasta majandustulemuste põhjal 3. koha Eesti majandusliidrite konkursil TOP 100. Detsembris tõi EMT turule ettemaksuga kõnekaardi Simpel. 1999. aasta alguseks oli EMT klientide arv 152 500 ning esimese kvartali jooksul Tegevusvaldkond: mobiilsidevõrkude ja - süsteemide loomine ja haldamine ning nendega seotud teenuste tootmine
Mobiilside Mobiilside Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve auto pakiruumi. Seda kasutasid politsei ja sõjavägi. Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25 kõnet. Sellised saatjad olid suure võimsusega. Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3
suhet. 4. Katsetulemuste järelanalüüs 4.1 Levikaart https://drive.google.com/open?id=1p3gdgJfO6kN3XHssKDTioq-872- VIaZi&usp=sharing 4.2 Mobiilside tugijaama teenindusala esitamine Google kaardil Tugijaama teenindusala võib olla selline. Sest salvestamise ajal märkasin esimesena tugijaama, mis on ringi keskel. Pärast punkti, mis on juba ringi väljas, näitas programm teise tugijaama. 4.3. Andmebaaside andmed 4G mõõtepunktid: 3G mõõtepunktid: 4G tugijaamad: 3G tugijaamad: Küsimus 1. Milliseid andmeid kogutakse tugijaamade andmebaasi? Milliste andmeväljade väärtusi salvestas mõõtetarkvara ? Leida võimalikud erinevused kasutatud mobiilside tehnoloogiate vahel. lat - laiuskoordinaat, salvestati nii 3G kui 4G mõõtmisel lon - pikkuskoordinaat, salvestati nii 3G kui 4G mõõtmisel mcc - riik, salvestati nii 3G kui 4G mõõtmisel mnc - operaator, salvestati nii 3G kui 4G mõõtmisel lac - asukohapiirkond, salvestati nii 3G kui 4G mõõtmisel
Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Mobiiliside Nii telefonidele kui ka tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need seni teadaolevalt ei ole tervisele ohtlikud. Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid, mida kiirgavad erineva võimsusega tugijaamad ning telefonid. Mobiiliside Eestis on raadioühenduse tagamiseks kasutusel mikrolained sagedusega 900 ja 1800 MHz, tugijaamade kiirgusvõimsus ulatub kuni 60 Wni ja mobiiltelefonide kiirgusvõimsus jääb vahemikku 12 W. Mobiiliside põlvkonnad 0G 0.5G 1G 2G 3G 3,5G 3,75G 1G(1) Enne seda oli ka 0G(Mobiil raadio telefon) Esimene Mobiiliside põlvkond Kasutas analoog raadiosignaali ,kui 2G kasutas juba digitaal raadiosignaali Töötas kõrgematel sagedustel (150 või
Antud tugisüsteem pakub navigatsiooni- ja asukohamääramise teenust nii kommerts ja ohutus alal. EGNOS on kasutusele võetud enamikus Euroopa riikides tagades õhu mere ja maa julgeolekut. Euroopa kogemus näitab, et võrreldes teiste tehnoloogiatega on EGNOS-e konkurentsivõime kõige suurem lennunduses, täppispõllumajanduses ja transpordisektoris. (European GSA, 2017) EGNOS tööpõhimõte on järgmine. EGNOS ekspluateerib GNSSI mõõtmeid, mida kasutavad maapealsed tugijaamad võttes vastu signaali GPS satelliitidelt. Määravad seejärel hetke GPS signaali vea. Siis saadavad vea suuruse nelja kontrollkeskuste kaudu kolmele satelliidile, mis omakorda edastavad selle lõppkasutaja vastuvõtjale. Selle tulemusena parandab EGNOS GNSSi positsioneerimisteabe usaldusväärtus ja täpsus. (European GSA, 2017).EGNOS abil on võimalik saavutada ühe kuni kahe meetrise või veidi parem täpsus. (Regio AS, Invent Baltics OÜ, 2013) Pilt 1. EGNOS-maapealse võrgu kaart
Seega vahetub võrguliikluse krüpteerimiseks kasutatav võti iga 530 minuti tagant, tänu millele pole häkkeritel aega seda lahti murda. WiFi-võrku sisenemiseks võib aga ka lihtsalt sisselogimist nõuda. Selleks otstarbeks sobib mõni RADIUS-server (Remote Authentication Dial-In User Service), näiteks Microsofti IAS (Internet Authentication Service) RADIUS Server. Suurepäraseks abinõuks WiFi-võrkude turvamisel on ka MAC-aadresside filter, mida paraku küll veel kõik tugijaamad ei võimalda. MAC-aadresside filtreerimisel lubatakse WiFi-võrku kasutada vaid kindla füüsilise aadressiga võrgukaartidel (iga võrgukaardi MAC-aadress on kogu maailmas unikaalne). Eriti hästi sobib MAC-aadresside filter firmadele, kelle raadiovõrku kasutatakse kindlatelt arvutitelt. Tavaliselt on traadita arvutivõrgu tugijaam seadistatud DHCP-serveriks, st nad jagavad võrku sisenevatele arvutitele IP-aadressi automaatselt. Turvalisuse suurendamiseks võiks DHCP-
Voib andmed jouaksid temale moeldud (reserveeritud) arvata ,et kuna GSM ajapiludesse. kasutab TDMA poordusviisi ja laiemaid kanaleid Koige efektiivsem on olla tugijaamale lahedal. siis GSM suudab Kui aga kasutaja on kaugel tugijaamast siis teenindada hulga rohkem kliente kui NMT levikeskkonna standard. hairete ja signaali norkuse tottu ning ka signaali Tuumvõrk ja tugijaamad levimise GSM vorgu arhitektuur. Koik tugijaamad BTS on tottu (votab aega) tugijaamast kaugel asuva uhendatud keskse kliendi ajapilud MS keskusega ,kus tehakse vajalikud konede vaiksemaks. suunamised. TA vahemik · Bitikiirus R=270,833 kbit/s
esimesed autotelefonid. Selle idee isaks oli Östen Mäkitalo, kes hakkas ideed genereerima juba 1966. aastal. On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas ,,transporditavad" mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega. 1993. aastal avatakse Tallinnas esimesed tugijaamad, esialgu Soome GSM-võrgu (TELE) laiendusena. Soome GSM-võrgus saab saata ka juba esimeseid SMS-e, kuigi fakt on see, et selliseid telefone, millega oleks võimalik SMS-e saata, poes veel ei leidunud. 1994. aastal Novembris toimub esimene GSM-kõne Eestis Radiolinja (praegune Elisa) võrgus. 1997. aastal 28. aprilli hommikul kell 8:30 alustab Eesti kolmas mobiilioperaator Q-GSM (AS Ritabell), kes aastast 2001 on tuntud kui Tele 2. 1999
koodiga. Kui helistaja koodi ei teadnud, siis ei saanud ka kõnet teha. 1992. Eestis laiendatakse NMT võrku jõudsalt paari aasta möödudes on kaetud kõik linnad ja maakonnakeskused ja levi on võrreldav tänase 3G omaga. Juunis sõlmib lepingu 1000. klient ning aasta lõpuks on kliente juba 2500. Telliskivi mõõtudes NMT telefoni eest tuleb maksta auto hinda ja tegemist on rohkem staatusesümboli kui tarbeesemega. 1993. aastal avatakse Tallinnas esimesed tugijaamad, esialgu Soome GSM-võrgu (TELE) laiendusena. Soome GSM-võrgus saab saata ka juba esimeseid SMS-e, kuigi fakt on see, et selliseid telefone, millega oleks võimalik SMS-e saata, poes veel ei leidunud. 1994. aastal Novembris toimub esimene GSM-kõne Eestis Radiolinja (praegune Elisa) võrgus. 1995. jaanuaris alustavad Radiolinja ja EMT kohalike GSM-operaatorina. Kõneminut maksis 5.60 ning kliendilt võidi nõuda ka ettemaksu. Keskmine brutopalk oli tollal alla 2000 krooni.
GPS – global positioning system o Satelliidid edastavad signaale kahel sagedusel (1.57542 GHz ja 1.2276 GHz) o Signaali eristamine CDMA meetodil o Moduleerimiseks kasutatakse Goldi koode o Avaliku C/A koodi edastatakse kiirusega 1.023 miljonit sümbolit sekundis o Täpset koodi on võimatu krüpteerida 54 24 satelliiti kosmoses + Maal mõned tugijaamad. Kogu aeg peab olema nägemisulatuses 4 satelliiti. Satelliidid saadavad samal ajal infot (igal satelliidil on oma kood) asukoht + kellaaeg. Selle järgi arvutatakse inimese asukoht. IEEE 802.11 – WiFi. Bluetooth – mõeldud selleks, et asendada ühendusjuhtmeid. Levikaugus kuni 100m (tavaliselt vähem). Andmeedastuskiirus pole väga suur, aga piisav. Binaarne juhuslik jada – posu kahendarve pikkusega N (määratud nihkeregistri pikkusega)
Ülevaatlik disaini klassidiagramm Kõne TugijaamaDeemon Tugij aam Aktii vne : bool ean Aktiivne_tugijaam : Tugij aam ID : integer Number : string Tugijaamad : Array Vaatl ejad : Array Krüpto : string Kõned : Array Al gus : DateTi me li saVaatlej a() Lõpp : DateTi me KontrolliVõrku() 0..n 1 1 0
(funktsioonina seadmeid haldava tehniku ettevalmistusest) on nende mõistmine ja lahendamine väljaõppinud tehnikule lihtne. Kokkuvõte WiFi tehnoloogial on väga suur hulk võimalikke kasutusalasid. Eesti seadused WiFi kasutamist otseselt ei reguleeri, selle poolest erineb Eesti näiteks Saksamaast, kus koopiaõiguse forsseerimise eesmärgil saab alates aastast 2010 trahvida iga anonüümselt ligipääsetava tugijaama valdajat. Eestis on WiFi tugijaamad avatud igal tänavanurgal ja kohvikus ning need on pigem meie rahvusliku eripära ja uhkuse tunnuseks. Pole teada, kas ning kui kaua õnnestub üleilmsest terrorismipaanikast põhjustatud anonüümsusfoobia valguses säärast paradoksi säilitada. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on WiFi kasutamine meie tänapäevases maailmas igapäevane nähtus. Tähele tuleb aga panna seda, et võrreldes traadida internetiga, ei ole WiFi nii turvaline. Kümmekond aastat tagasi
tabelite paremad pooled on konstabtse arvu iterferentsisignaalide Tundlikkused. (I=6) korral erinevates levikekkondades jälgitav C/I suhe. GSM-s on GSM 5.05 järgi peavad tugijaamad olema suutelised nõutava S/N piisavad C/I väärtused sama sageduse suhtes (C/I I) ja kõrvalkanali suhtega vastu võtma suhtes (C/Ia) järgmised: kus murdepunkt asub kaugusel df (1.fresnelli tsooni maapuutepunkti signaale võimsusega -104dBm ja mobiiltelefonid -102dBm. tabel 3
Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal frequency division multiplexing OFDM) kasutamisel ja madala edastuskiiruse korral võib raku raadius ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari Omadused WiMAX kasutab nii aeg kui ka sagedustihendusega ja mitme erineva ribalaiusega duplekskanaleid
Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal frequency division multiplexing OFDM) kasutamisel ja madala edastuskiiruse korral võib raku raadius ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari Omadused WiMAX kasutab nii aeg kui ka sagedustihendusega ja mitme erineva ribalaiusega duplekskanaleid
tavaliselt seda nii suureks ei aeta. Väiksemates kohtades kasutatakse suurema raadiusega kärgesid, linna väiksematega – üks kuusnurk jagatakse väiksemateks juppideks. Põhjuseks on asjaolu, et üks tugijaam saab teenindada korraga piiratud arvu kliente. Tavaline kärg – makrokärg Mikrokärg – leviala mõni kilomeeter Pikokärg – leviala mõnikümmend – mõnisada meetrit. Väiksemate levialadega kärgede teenindamiste tugijaamad on samuti väiksemad. 5. Sageduste taaskasutuse kaugus ja taaskasutustegur Sageduste taaskasutus (frequency reuse) – sama sagedust võib natuke kaugemal tugijaamas uuesti kasutada, kus segamine võimalikult väike on. The frequency reuse factor is the rate at which the same frequency can be used in the network. It is 1/K (or K according to some books) where K is the number of cells which cannot use the same frequencies for transmission. 6
Peoshoitav seade, milles on ühendatud arvutamine, kalendermärkmik, telefon/faks ja võrkuühendamise võimalus. PDA sünonüümina kasutatakse ka terminit pihuarvuti. Mobiiltelefon (kärgtelefon, cellular phone). Esimesena võeti kärgtelefon kasutusele USA-s ja algul oli tegemist analoog-raadiotelefonivõrguga, kus territoorium on jagatud kärjetaoliselt piirkondadeks ja igasse piirkonda oli paigutatud antenniga varustatud raadiosaatja-vastuvõtja, mida nimetatakse kohalikuks tugijaamaks. Tugijaamad on raadio teel omavahel ühendatud ühtsesse võrku ning võrgu põhijaam on omakorda ühenduses tavalise vaskjuhtmetega telefonivõrguga. Nimetus ,,mobiiltelefon" tuleb nähtavasti sellest, et esialgu paigutati taolised telefonid automobiilidele. Eestis oli esimene kärgtelefonivõrk NMT. Ka uuemad, digitaalsed mobiiltelefonivõrgud nagu GSM on samasuguse kärjetaolise struktuuriga. Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks
annaabi.ee 
