Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutivõrgud eksamimaterjalid (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas katkestustest ja vigadest häiretest üle saada?
  • Kuidas sorteeritakse kirju?
  • Mis siis teha kui ACK või NAK on vigased?
  • Mida teha siis kui paketid kaduma lähevad?
  • Kuidas TCP tagab pakettide kohalejõudmise?
  • Kes saadab kogu aeg küsimusi soovid saata?
  • Mida teha kui kanal on hõivatud?
Vasakule Paremale
Arvutivõrgud eksamimaterjalid #1 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #2 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #3 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #4 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #5 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #6 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #7 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #8 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #9 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #10 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #11 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #12 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #13 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #14 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #15 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #16 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #17 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #18 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #19 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #20 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #21 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #22 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisDeppWatson Õppematerjali autor
TTÜ ARVUTIVÕRGUD

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 ­ Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 ­ Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp ­ luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ­ ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 ­ SMTP 1983 ­ TCP/IP 1983 ­ DNS 1985 ­ FTP 1988 ­ Voo kontroll TCPs 1980-1990 ­ 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus ­ HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp ­ P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 ­ 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme:

Arvutivõrgud
thumbnail
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

soklitesse. Pärast multipleksimist võtab võrgukiht segmendi vastu, teeb sellest datagrammi ja annab oma parima (best-effort), et toimetada see vastuvõtjale. See toob omakorda kaasa selle, et pakettid võivad minna kaduma või siis saabuvad vastuvõtjale vales järjekorras ning siin tulebki mängu vigade avastamine ja kontroll. Transpordi kiht paneb kaasa checksumi headerisse, et vigasid avastada, aga neid ei parandata. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Arvutivõrgud, kus me näeme võrgukihi tasemel ühendusele oritenteeritud võrke (handshakinguga) nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud (ilma handshaking'uta), nimetatakse datagrammvõrkudeks. Virtuaalahelatega võrgud ­ kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada

Arvutivõrgud
thumbnail
6
doc

Kommunikatsiooni kokkuvõte

Selle kõrval postkontoriprotokoll – klient/server protokoll, kus elektronposti sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. MIME omavahel ühendada. Ülekandesüsteemi kasutamine. 10. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud. e universaalsed internetiposti laiendused – kasutatakse selliste Liidestamine. Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub sõnumite vormindamiseks, mis pole ASCII tekstis, nii et neid Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka

Tehnoloogia
thumbnail
2
doc

Arvutivõrgud eksamiks

teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise. Vastuvõtja- võtab signaali vastu ja objekti ja saadab vastuse TCP kanalisse>server sulgeb ühenduse>kasutaja saab vastuse>järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid. HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4

Arvutivõrgud
thumbnail
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa

Tehnoloogia
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas ­ saatja ­ edastaja ­ vastuvõtja ­ sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe

Arvutivõrgud
thumbnail
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

järjekorras. Connectionless ­ ühendust ei looda. ,,Best effort" ­ püüab antud tingimustel anda oma parimat. UDP on lihtsaim ja kiireim. Lühem segmendi päis. (8-baidine) Võrgus ei toimu koormuse reguleerimist! Seega võib võrgu umbe ajada. Kasutatakse DNS-is ja SNMP-s. UDP tegeleb vigade avastamisega (UDP checksum), aga mitte vigade parandusega, seda peaks tegema rakenduskiht. UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Mõlemad on pakettkommutatsiooni alaliigid. VC puhul kasutatakse kanali identifikaatoreid. Datagrammvõrkudes peab iga pakett päises kandma sihtkoha- aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime.

Arvutivõrgud
thumbnail
46
doc

Tehnoloogia eksamivastused

1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28

Tehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun