Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Arvutivõrgud eksamimaterjalid (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas katkestustest ja vigadest häiretest üle saada?
  • Kuidas sorteeritakse kirju?
  • Mis siis teha kui ACK või NAK on vigased?
  • Mida teha siis kui paketid kaduma lähevad?
  • Kuidas TCP tagab pakettide kohalejõudmise?
  • Kes saadab kogu aeg küsimusi soovid saata?
  • Mida teha kui kanal on hõivatud?
Vasakule Paremale
Arvutivõrgud eksamimaterjalid #1 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #2 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #3 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #4 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #5 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #6 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #7 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #8 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #9 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #10 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #11 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #12 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #13 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #14 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #15 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #16 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #17 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #18 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #19 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #20 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #21 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #22 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisDeppWatson Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on

Arvutivõrgud
thumbnail
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

Hiljem saab päisest saadava info abil paketid uuesti kokku panna. Nendest kokku saadakse signaalid, mis liiguvad mööda füüsilist kihti edasi. Kui need on pärale jõudnud, siis kanalikiht saab aru, et see on temale mõeldud. Kui kõik on korras, siis päis visatake ära ja see läheb võrgukihi kätte. Võrgukiht saab omakorda järgmisest päisest kätte võrguaadressi ning saab aru, et see on mõldud talle ning teeb marsruutimise otsuse. Kui lõpuks jõuab pakett lõpp-punkti, siis arvuti saab aru, et see pakett on temale mõeldud ja viskab järgmise päise eest ära ja annab sisu transpordikihi kätte. Transpordikiht omakorda saab aru, kellele see pakett on mõldud. Kuna saatja pani juurde pordi numbri, siis on teada, et see pakett tuleb edasi anda näiteks veebiserverile. Transpordikiht pakib ka lõplikult paketi taas kokku ja ei anna rakendusele tükkhaaval, vaid sellisel kujul nagu rakenduse käest kätte saadi

Arvutivõrgud
thumbnail
2
doc

Arvutivõrgud eksamiks

Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. Protokoll ­ iga kord. pakett on vaja edasi saata. reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. Saatja ja vastuvõtja samad Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale 27.Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades

Arvutivõrgud
thumbnail
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

koormamine 4. Vookontroll - et ei tekiks nö r, liikluse suunamine, ressursi kasutamine, sest vastuvõtja saab ainult mingis kindla kiirusega pakette vastu võtta. Kui puhver on täis, siis andmed lähevad kaotsi. 5. Veaparandus/tuvastus - nt kontrollsummade/bittide abil, vajadusel palub uuesti saata paketti, vajalik mürarikkas keskkonnas 6. rr 7. Marsruutimine - Pakett õigesse sihtkohta toimetada võimalikult lühikest teed pidi 8. Taastumine - kui tekib veaolukord, siis oskab händelida, mitte ei viska susse püsti, süsteem peab aru saama, kus parasjagu tööga pooleli oldi (rr tehtud, mis tegemata) 9. Sõnumite formattimine - Saatja ja vastuvõtja omavaheline suhtlemine, seega peab olema sama kodeering 10. Turvalisus - krüpteerimine, privaatkanalid 11. Võrgu manageerimine 12

Arvutivõrgud
thumbnail
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) ­ Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair). Võrgu töösagedus, pinged, topograafia. (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 6. TCP/IP mudel + Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l.) ­ Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena

Arvutivõrgud
thumbnail
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

Selliseid võrke nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale. Kui pakett mõnel põhjusel kohale ei jõua, ei ole saatjal võimalik seda protokolli tasemel tuvastada ja seetõttu ei toimu ka automaatset paketi uuestisaatmist. UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada

Arvutivõrgud
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus. ==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele- orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni ­ andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. ))

Arvutivõrgud
thumbnail
14
pdf

Arvutivõrkude konspekt

Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair). Võrgu töösagedus, pinged, topograafia, (nt. 10BaseT, 10Base5, ArcNet) 3.TCP/IPmudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsionist. Rakenduskiht (application I.) - Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti.

Arvutiõpetus



Lisainfo

TTÜ ARVUTIVÕRGUD

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun