Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arvutivõrgud eksamimaterjalid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas katkestustest ja vigadest /häiretest üle saada ?
  • Kuidas sorteeritakse kirju ?
  • Mis siis teha kui ACK või NAK on vigased ?
  • Mida teha siis kui paketid kaduma lähevad ?
  • Kuidas TCP tagab pakettide kohalejõudmise ?
  • Kes saadab kogu aeg küsimusi „soovid saata ?
  • Mida teha kui kanal on hõivatud ?
 
Säutsu twitteris

1. Üldine kommunikatsiooni mudel 
Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt –  saatja  ja  vastuvõtja . Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 
1) allikas, mis genereerib andmeid 
2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale  kujule  
3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 
4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 
5) adressaat, kellele need allika poolt  saadetud  andmed on mõeldud kasutamiseks 
Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht 
Source (see, kes  saadab ) > transmitter (saatev seade) >  transmissioon  system (ülekande sü steem ) > receiver (vastuvõ ttev  seade) > destination (see, kes vastu 
võtab). 
Nt: tööjaam, arvuti >  modem  > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja,  server
 
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 
1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 
2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi  liideste , ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda ( traadita  
võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel). 
3) Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused  olema sellised, et neid oleks võimalik  edastada  ja, et need oleks 
vastuvõtjale arusaadavad. 
4)  Sünkroniseerimine  – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. Saatja ja 
vastuvõtja peavad töötama samas taktis!  
5)  Andmevahetuse  juhtimine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paika panemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja 
saadavad  andmeid korda mööda (vastuvõtja peab olema valmis pakette vastu võtma), millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata 
kinnituseks andmeid vastu  saatma  (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata  pakettide  
vormingud ja suurused jms. 
6)  Vigade  avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas 
kohale jõudnud  paketid  on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui  pakett  jõudis vigaselt kohale, öeldakse et 
„saada pakett uuesti“ 
7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on 
aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. 
Arvutid  suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits  kiireks “ jne. 
8) Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja teada unikaalseid aadresse (IP-
aadress) ja leida parim tee (kus on kõige vähem tõkkeid) ühest arvutist teise.  
9) Andmete taastamine – andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. Peame suhtlema teise 
osapoolega. (N: pangarakendus. Ülekande ajal arvuti  lülitab  end välja. Kas ülekanne õnnestus või mitte? Ehk süsteem peab olema võimeline aru saama kas 
ünnestus või mitte. Kas annuleerida terve ülekanne või mitte). 
10) Andmeformaadid – selleks, et arvutid saaksid üksteisest aru on vaja kokku leppida „keel“ ehk andmeformaadid et  andmetega  hakkama saada (et arvutid 
üksteisest aru saaks). 
11) Turvalisus – on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi 
teine. Teisendame andmed ühelt kujult teisele ( krüpteerimine ). 
12) Võrgu haldamine – on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei  jookse  iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida 
ülekoormustele, tõrgetele jms. Kuidas katkestustest ja vigadest/häiretest üle saada? 
 
3. Mitmekihiline   arhitektuur  postisüsteemi näite baasil 
saadame  kaardi  sõbrale  on   analoogne   sellega  kuidas  on  üles  ehitatud  arvutivõrkude 
üldine  arhitektuur.  Kiri  ümbrikusse  –  kiri  vormistatakse  kindlal  moel,  aadressil  kindel 
formaat .  Kirja   panen    postkasti   –   liidese   punkt  mille  kaudu  pääsen  ligi  postisüsteemi 
teenusele  (arvutis  näiteks  SEND   vajutamine).  Teisel  pool  on  ka   postkast   –  postkastist 
leian oma nimega kirja. Postkastid on liidesepunktid. Aadressi kirjutamine korrektselt - 
KINDLAD REEGLID et liidesele ligi pääseda. Pean leidma keele, millest vastuvõtja ka aru 
saab. Korrektne keel kuidas kirjutada („jou“ „lugupeetud“ jne) ehk kahe vahel on kokku 
lepitud reeglistik, kuidas  kirjutatakse  ehk  PROTOKOLL  (käitumisreeglistik). Järgmine kiht 
mis on ülemisele  kihile  nähtamatu on postkontorite süsteem (liides) – et võta kiri ja järgi 
vaadata   millisele   aadressile  ta  läheb  (kõik  pärnu  kirjad  sorteerime  kokku  ja   paneme  
postikotti.  Postikotil  peab  olema  aadress  peal.  Kui  on  vahepostkontor  (näiteks 
peapostkontor  on  igas  linnas).  See  on  marsruutimine.  Kuidas  sorteeritakse  kirju?  Kas 
automaatne või mõni inimene, kirja kirjutaja jaoks on savi, ta nkn ei tea. Ehk ühte kihti ei huvita kuidas teine kiht toimib!! (postkontoreid ei huvita mis keeles 
ma oma kirja  kirjutasin ). Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile! Füüsiline  andmeedastus  – autod, lennukid, laevad jne.  

Postisüsteem on mitmekihiline arhitektuur. Ülevalt alla toimub füüsiline liikumine. Horisontaalselt on protokoll, ehk kuidas omavahel suheldakse.  
Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted  toimivad  täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes 
võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab  kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor 
transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle . Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed 
reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne. 

 
4. Kihid , teenused,  protokollid  ja andmete liikumine läbi kihtide 
Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest. Selleks, et oleks vähegi kergem kogu seda süsteemi hallata, on võrgus olemas kihid. Kihid on kasulikud, sest: 
1) nad võimaldavad kokku siduda erinevad keerulised süsteemid 
2) nende üksikasjalik struktuur võimaldab hõlpsat identifitseerimist 
3) nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja  uuendada  

Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel 
Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste
Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi,  semantika , ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal  kihil  on enda protokoll ja igal kihil on enda  riistvara  ja  tarkvara
mis implementeerib seda protokolli. 
Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab 
tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 

Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas  andmevahetus  toimus, sisaldab endas kolme komponenti:  

süntaks (syntax) - kuidas andmeblokki moodustada, ehk kellele ja kes saadab jne.  

semantika (semantics) – tähenduslik info, ehk mida nende andmetega teha, mis järjekorras pakette  saadetakse , mida teha vigade korral, mis väli mida 
näitab (saatja, saaja jne).  

ajastusreeglid (timing) – kiiruse komponendid. Paketti saates peame mingi aja jooksul saama  kinnituse , kui selle jooksul ei saa, siis saadame uuesti.  
* Aadressid  – vajame mitmeid aadresse. Kolmekihilise mudeli juures vajame kahte aadressi, arvuti leidmiseks aadressi ( network  adress) ja aadressi, et leida 
millise rakendusega on tegemist (port). 
*Andmeüksus, mida saadame, on PDU ehk  Protocol  Data  Unit  ehk protokolli andmeüksus. Ehk iga kiht paneb andmetele mingit lisa infot juurde. Tegeleb 
andmeedastuse korraldamisega. Sinna pannakse kirja millise  rakenduse  käest andmed tulid ja millisele andmed edasi panna 
* Standardid

kui kõik tootjad neid jälgivad, siis erinevate firmade tooted saavad koos töötada.  

Ebameeldiv külg – standardid on alati vananenud, sest  tehnoloogia  areneb alati edasi. 

Organisatsioonid : ISO, ANSI, IEEE 

Standardid võivad olla de  facto  või de jure.  
de facto – tekkinud kasutusest 
de jure – organisatsiooni poolt kehtestatud 
5. OSI mudel 
koosneb 7-st  kihist
1) Rakenduskiht – rakendusprogrammile antavad teenused 
2) Esitluskiht – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse 
rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 
3) Sessioonikiht – Tegeleb andmevahetuse korraldamisega, ehk ühenduse 
loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub 
info  saatmine , sünkronisatsioon jms 
4) Transpordikiht – Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse 
rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja 
kontrollitakse ka nende  järjekorda  
5) Võrgukiht – sõnumite marsruutimine, IP  aadresside  tasemel tegutsemine. 
Tehakse andmed datagrammideks. võrkudevaheliste ühenduste loomine, 
veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 
6) Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud 
andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 
7) Füüsiline kiht – andmete füüsiline  edastus  punktist punkti (näiteks  kaabel ). 
6. TCP/IP mudel 
koosneb 5-st kihist: 
1)Füüsiline kiht – andmete füüsiline  edastamine  punktist punkti 
2) Võrgupöörduskiht  – Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, 
kaadriteks jagamine 
3)Võrgukiht – marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 
4)Transpordikiht –  Portide  adresseerimine, andmete  segmenteerimine , tagab 
sõnumite edastuse ühest punktist teise. 
5)Rakenduskiht – pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili  kirjavahetus
internetivõrku  sisenemine , failide edastamine jne. 
Igal kihil on liidese kihid, millega ta saab teenust alumiselt kihilt ja pakub teenust ülemisele kihiline.  
7. Ühendusele -orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus 
Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise.  
Ühendusele orienteeritud andmeedastus:  
 
Töökindel – tehakse kõik et garanteerida andmeedastus 
vajalik  eelnev  ühenduse  loomine  (handshaking).  Sellist  ühendust  nimetatakse  ka  voogedastuseks.  Ühendusele-orienteeritud  protokollid  võimaldavad 
garanteeritud andmeedastust lisades andmepakettidele järjekorranumbrid. Kaks osapoolt kinnitavad üksteisele andmete kohale jõudmist vastava signaaliga. 
Kui teatud ajapiiri sees kinnitust ei sada siis saadetakse pakett uuesti teele 
TCP protokoll - tegeleb voo  kontrolliga  (et saatja ei koormaks üle vastuvõtjat) ja ülekoormuse kontrolliga (saatja ja võrgu vaheline. Võrgu koormusest 
tingitud andme  saatmise  kiirus, ehk kui võrk on üle  koormatud , saab saatja sellest teada ja ei saada sinna enam pakette sisse või aeglustab pakettide saatmise 
vahemikku).  
TCP protokoll tagab: 
  side töökindluse 
  ühenduse haldamise 
  vigade puudumise 
  pakettide järjestamise 
Ühenduseta andmeedastus:  
 
best  effort“ – ei garanteeri midagi, paketid võivad kaduma minna või  vales  järjekorras kohale jõuda. 
andmevahetuse kiirus on töökindlusest olulisem ja on lubatud teatud pakettide kadu. Sel juhul kantakse info üle datagrammidena ehk väikeste mõõtmetega 
pakettidena, mis suudavad kiiresti ületada võrgu ja kõigi pakettide  kohalejõudmine  ja järjekorda  seadmine  pole oluline või teeb seda infot vastuvõttev 
rakendus .  
UDP protokoll - ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Ei  koti  kas teine paketid kätte ka saab ehk ei kontrolli nende 
kohalejõudmist. Paketid pannakse lihtsalt teele ja loodetakse  parimat , ehk et nad kohale kõik jõuavad.  UDP saadab pideva andmevoona andmeid (näiteks 
video ülekanne, mobiiltelefon). 
 
8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon,  paketi  pikkus 
Kanalikommutatsiooni – garanteeritud side kiirus ja omadused. Kui andmevahetus lõppeb siis ressurss vabastatakse. 
Füüsiline  ülekandeliin  on pühendatud kahe  osapoole   vahelisele  andmesidele kogu sideseansi vältel.  
Sideseanss jaguneb faasideks:  
  ettevalmistuse faas kanali seadistamiseks, mida mööda võrk reserveerib igas sõlmes vajalikud  ressursid  kanali loomiseks ja ülalpidamiseks; 
  keskmine faas, mille ajal andmete ülekanne aset leiab; 
  lõppfaas, mil ühendus katkestatakse ja vabastatakse reserveeritud ressursid. 
Kanalikommutatsioon ei ole efektiivne ressursikasutuse seisukohalt, kuna terve  kanal  on pühendatud kahele osapoolele, kes reaalselt ei pruugi kasutada ära 
kogu kanali läbilaskevõimet, mida saaks jagada kolmandate ühenduste tarbeks. Samas on tegemist garanteeritud ühenduse kiiruse ja kvaliteediga. 
Pakettkommutatsiooni – kõik konkureerivad võrgu ressursile. Kanal on kinni ainult paketi saatmise hetkel. Ribalaiust ei tehta tükkideks, kasutatakse kogu 
kanalit. Paketid liiguvad hüpetena, on järjekorrad.  
Sõnum jaotatakse pakettideks/tükkideks ja  saadetakse minema läbi  sidevõrgu. Ressursse kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Paketid lihtsalt 
pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib  liikuda  erinevat teed pidi (marsruutimine).  
Pakettkommutatsioonil  puudub  sideseansi   loomisega   seotud   viivitus   nagu  kanalikommutatsiooni  puhul  aga  arvestada  tuleb  teatud  ajakuluga  pakettide 
marsruutimisel erinevaid võimalikke teid pidi, mida pakuvad alternatiividena välja võrgusõlmed. 
Pakettkommutatsiooniga võrgus võistlevad erinevad ühendused ressursside pärast ja on võimalik, et kui  nõudlus  ressurside järele ületab kanali läbilaskevõime 
siis tekib  ummik . Sellisel juhul  ootavad  paketid järjekorras üle kandmist tekitades viivitusi sideühenduses. Kui ummikud küllastavad ka järjekordade vaba mahu 
siis võib tekkida pakettide kadu. Selle vältimiseks on vajalikud sideprotokollid (näiteks TCP - Transport  Control  Protocol), et garanteerida ühenduse  töökindlus
näiteks selleks, et kontrollida pakettide kadumist ja nõudes kadunud pakettide uuesti saatmist. 
Pakett kommunikatsioon on ebaühtlase andmevahetuse jaoks parem.  
Paketi pikkus - Ei ole mõtet teha liiga väikseid pakette, aeg läheb  suuremaks . Ja ei ole mõtet saata ühte suurt paketti korraga (pakett hõivab kanali pikaks ajaks 
ja vea tulemise võimalus on suurem), aeg suur. (N. võime uksele panna 20 lukku, aga keegi sõidab traktorga majja ja saab ikka sisse).  
 
 
 
 
Siin 
kohal 
on  kusjuures  oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on  ruuter , mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid 
on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad, mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas 
kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 

9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi 
Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: 
koodeerimise järgi andmete kokku pakkimine – multiplexer. Lahti pakkimine – demultiplexer 
 
Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency- division  multiplexing - FDM) –  
erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Kasutatakse nt analoogsignaalide puhul.  
    
 
 
Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) –  
igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Kasutatakse nt digitaalsignaalide puhul. 

Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM) –  
on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali 
sagedused ära. 
 
 
Koodi järgi kanali multipleksimine (Code-division multiple  access  –  CDMA ) –  
võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda, teisi seadmeid koheldakse 
kui  müra
 
10.  Ajalised  viited võrkudes 
Kuna paketi  teekond  sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised  viited on seotud pakettide töötlemise, 
järjekordade 
ning 
paketiedastamisega 
järgmisesse 
võrgusõlme 
ja 
liikumisega 
võrgusõlmede 
vahel. 
Pakettide  töötlemine  –  iga  pakett  võetakse  vastu  ja  kontrollitakse  bitivigu  ning  analüüsitakse,  kuhu  see  edasi  saata  ( millisesse   ruuterisse) 
Järjekordade  viide  – sõltub sellest kui suur on pakettide  liiklus  läbi ruuterite buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide 
on minimaalne ning vastupidi. 
Paketiedastamine  järgmisesse  võrgusõlme  -    aeg,  mis  kulub  paketi  lükkamiseks  kanalisse,  mis  viib  järgmisesse  võrgusõlme.  Kusjuures  paketti  ei  lükata  enne 
kanalisse 
kui 
terve 
pakett 
on 
võrgusõlme 
kohale 
jõudnud. 
(ehk 
paketi 
teelesaatmise 
peale 
kuluv 
aeg) 
Liikumine võrgusõlmede vahel – aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. ehk paketi liikumine läbi kanali. (valgusekiiruse  kanti  kiirus) 
11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 
Algus: Telegraafi leiutamine 19ndal sajandil mis töötab morse koodiga (punktid ja kriipsud), mis on sarnane 0 ja 1 tehnoloogiale arvutis. 
1969 – Maailma esimene  arvutivõrk   ARPANET . Töötati välja Pentagonis, USA-s. Kuigi levivad teadmised, et võrk ehitati üle elama tuumarünnakut ning kaasa  aitama  
militaarvaldkonnale,  ei  ole  kumbki  väidetest  päris  tõene.  ARPANET  loodi  teaduslikul  eesmärgil,  ühendama  teadusasutusi,  et  need  saaks  omavahel  jagada 
arvutusressurssi, kui kohalikust ressursist ei jätkunud või leidus kuskil parem paik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud eesmärgiks isegi mitte ka 
inimestevaheline kommunikatsioon, kuid reaalseid tulemusi saavutatigi pigem just kommunikatsiooni, andmesideprotokollide ja sidelahenduste valdkondades. 
Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja  programmid  omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud ühtset süsteemi 
luua. ARPANETi nimetatakse interneti eelkäijaks. 
1970 – ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil 
1972: 
 
ARPANETi avalik demonstratsioon;  
 
esimene otspunktide vaheline protokoll (NCP);  
 
esimene e-maili programm (võimalus saata võrgus sõnumeid);  
 
ARPANETis on 15 võrgusõlme.  
1983: 
 
käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk; 
 
DNS (nimeserver) 
1980ndate lõpp: 
 
hakati Euroopas arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide  edastamise  süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML;  
 
Vookontroll TCPs;  
 
100 000 hosti. 
1990ndate algus: 
 
HTML-i esimene versioon. Teaberuum kus seda kasutama hakati, sai World Wide Web’i (WWW) nime.  
 
HTTP, URL 
 
Samal ajal töötati välja ka esimene mugava kasutajaliidesega veebisirvija ( brauser  – Mosaic ja Netscape) ning interneti ja veebi laialdasem levik võis 
alata. 
1990ndate lõpp: 
 
P2P  (võrdsete  õiguste  ja  võimalustega võrgusõlmede kogum,  milles  iga  osaline  võib  algatada  sideseansi  ning  milles  töö  või  ülesanded  jaotatakse 
osalejate vahel ära). 
 
uued ja võimsad  rakendused  internetimaailmas (interneti poed Amazon jne, online  pankelektrooniline  postmark) 
 
interneti turvalisus  seatakse  esimeseks.  
 
50
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arvutivõrgud eksamimaterjalid #1 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #2 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #3 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #4 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #5 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #6 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #7 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #8 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #9 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #10 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #11 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #12 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #13 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #14 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #15 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #16 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #17 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #18 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #19 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #20 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #21 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #22 Arvutivõrgud eksamimaterjalid #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisDeppWatson Õppematerjali autor

Lisainfo


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

35
doc
Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal
64
docx
Arvutivõrgud eksami vastused
2
doc
Arvutivõrgud eksamiks
144
docx
Arvutivõrkude eksami konspekt
28
docx
Arvutivõrgud eksamiks
41
pdf
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
25
docx
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
14
pdf
Arvutivõrkude konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun