. . . on konstantsed selle funktsiooni kõik muutujad Küsimus 4 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad mõõdud (kaardiruudud x kaardiruudud x kaardiruudud) võivad olla Karnaugh' kaardi kontuuride mõõtudeks? (märgi kõik sobivad mõõdud) Vali üks või enam: 1x2x3 4x4x8 3x3x3 2x3x4 2x4x8 1x1x1 2x4x1 2x2x2 1x1 3x3 1x4x4 Küsimus 5 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ? Karnaugh' kaardi igal ruudul on täpselt 1 naaberruut Vali üks: Tõene Väär Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Loogikafunktsioonil puudub TÄIELIK DISJUNKTIIVNE normaalkuju (TDNK) konstant 0 Küsimus 7 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 Milline on kontuuride valimise kriteerium (reegel) minimaalse normaalkuju leidmisel ? Vajalikud kaardiruudud tuleb katta
Question 15 sisesta õige ühesõnaline vastus: Correct Kuidas nimetatakse 1-de piirkonna suvalist intervalli ? Mark 1 out of 1 Answer: implikandiks Question 16 Mitu naaberruutu on 5-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaardi igal ruudul? Correct Mark 1 out of 1 Select one: 2 naaberruutu 3 naaberruutu 4 naaberruutu 5 naaberruutu 6 naaberruutu
4. Ristkülikul on ümberringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiuseks pool diagonaali. 5. Ristkülikul on kaks sümmeetriatelge ja sümmeetriakeskpunkt. Ruut: Mõiste: Ruutu võib defineerida, kui a) ristkülikut, mille lähisküljed on võrdsed b) rombi, mille üks nurk on täisnurk c) rööpkülikut, mille lähisküljedon võrdsed ja üks nurk on täisnurk. Pindala: S=a² Ümbermõõt: Ü=4a Omadused: 1. Ruudul on nii ristküliku kui ka rombi omadused 2. Ruudu küljed on võrdsed 3. Ruudu nurgad on täisnurgad 4. Ruut on korrapärane nelinurk 5. Ruudul on siseringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiusekspool külje pikkust. 6. Ruudul on ümberringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiuseks pool diagonaali. Romb: Mõiste: Rombiks nimetatakse rööpkülikut, mille lähisküljed on võrdsed. Pindala:
1 1 3,74 2 = 14 = 7. 2 2 Kui otsitav arv on 3,74, siis pool selle arvu ruudust võrdub 1 1 ( - 3,74 ) = 14 = 7. 2 2 2 Vastab ülesannete tingimustele. Vastus: Otsitav arv on kas 3,74 või 3,74. Tööd asuvad aadressil www.kool.ee 3. Ristküliku pindala on sama suur, kui kahel võrdsel ruudul, kusjuures ristküliku üks külg on 3 cm ja teine on võrdne ruudu küljega. Leia selle ruudu külg. Lahendus: Olgu ruudu külg x cm. Ruudu pindala on sel juhul x2 cm2 ja ristküliku pindala on 3x cm2. Ülesande andmete järgi, ristküliku pindala on sama suur, kui kahel võrdsel ruudul, saame võrrandi 2x2 = 3x; 2x2 3x = 0. Lahendame: x(2x 3) = 0; x1 = 0 ja 2x 3 = 0 ehk x2 = 1,5.
Loomade taju · Värvide nägemine. Kuidas teha kindlaks, kas mesilased eristavad värve? Tehakse katse, kus võetakse suurem laud ja sellele pannakse malelaua mustri järgi erineva heledusega halle paberilehti. 1 ruut tehakse sinine. Igale ruudule pannakse taskukellaklaas ning sinisele lehele pannakse klaas koos suhrukveega. Varsti hakkavad mesilased sellele lendama, aga katse jooksul muudetakse pidevalt ruutude asukohta ning enam pole sinisel ruudul klaasi veega, vaid kõik on tavalised klaasid. Vaadatakse, kas mesilased leiavad nüüd üles sinise lehe, millele nad enne koguaeg lendasid. · Kuulmine ja võnkesageduste eristamine. On tehtud katse, kus noored varblased kasvasid üles kanaarilindude puuri läheduses. Varsti hakkasid varblased kanaarilindude moodi laulma. · Vormide tajumine. Mesilased eristavad figuure, mis mõnel määral sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurgal ja ruudul.
Slaidid on mõeldud kasutamiseks 7. klassi matemaatika tundides. Slaidid koostas Eva Tomson Viljandi 2002.a. Tagasi ROMB ·definitsioon ·omadused ·ümbermõõt ·pindala ·ülesanded Tagasi ROMBI DEFINITSIOON Rombiks nimetatakse nelinurka, mille kõik küljed on võrdsed. D AB = BC = CD = DA A C B Tagasi ROMBI OMADUSED 1. Romb on rööpküliku erijuht. Tal on samad omadused, mis rööpkülikulgi. Rombi vastasküljed on paralleelsed. D AB // DC A C BC // AD B Tagasi ROMBI OMADUSED 2. Rombi vastasnurgad on võrdsed. D A = C A C B = D B Tagasi ROMBI OMADUSED 3. Rombi lähisnurkade summa on 180o A+ B = 180o D...
Algajat juhti tähistav "vahtraleht" vajalik eesti liikluses või mitte? Vahtraleht on algaja juhi tunnusmärk. See on 150200 mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris. Vahtralehe vajalikkus on hetkel vägagi päevakajaline teema. Leitakse, et see pole vajalik, kuna see on kaotanud temale pandud eesmärgi, milleks on austus ja mõistmine kaasliiklejate poolt. Selle asemel näeme halvustavat ja negatiivset suhtumist, mis mitte kuidagi ei aita vähendada noorte juhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetuste arvu. Liiklusspetsialist Johannes Pirita ütles, et ta ei tea, kas roheline vahtraleht algaja juhi tunnusena on üldse vajalik.
TUNNUSMÄRGID Aeglane sõiduk Tunnusmärk on 350365 mm küljepikkusega punane fluorestseeriv võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurka ümbritseb 4548 mm laiune punane helkiv ääris. Algaja juht Tunnusmärk on 150200 mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris. Autorong Tunnusmärk on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150300 mm. Puudega inimene Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga inimese valge kujutis. Kiiruse piirang Tunnusmärk on 150200 mm läbimõõduga musta äärisega
5 ja 6muutuja kaardid on 3mõõtmelised ehk ruumilised. kaardi iga ruudu naaberruutude arv võrdub kaardi muutujate arvuga u u 2 4 4 = 32 ruutu ; Seega: t 5muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega i 2muutuja Karnaugh' kaardi igal ruudul on 2 naaberruutu ; s t 3muutuja Karnaugh' kaardi igal ruudul on 3 naaberruutu ; In 4muutuja Karnaugh' kaardi igal ruudul on 4 naaberruutu ; 5muutuja Karnaugh' kaardi igal ruudul on 5 naaberruutu ;
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saav...
kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille algus on pinnakeskmes 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 5.21. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? *kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed. 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul? 2 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 6.1. Milles seisneb varda paindumine? - varda telje kõverdumine koormuse toimel 6.2. Mis on varda (kesk)peatasand? ristlõike kesk-peatelje ja varda teljega määratud tasand 6.3. Millistel juhtudel on paindeülesanne tasapinnaline? varras paindub vaid ühes peatasandis- painutavad koormused või nende komponendid mõjuvad varda ühes peatasandis 6.4. Millistel juhtudel tekib ruumiline paine? - varras paindub mõlemas peatasandis ehk painutavad koormused või
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikool...
PLANIMEETRIA KORDAMINE NELINURGAD RÖÖPKÜLIK Vastasküljed on paralleelsed ja võrdsed Vastasnurgad on võrdsed Diagonaalid poolitavad teineteist Diagonaal jaotab rööpküliku kaheks pindvõrdseks kolmnurgaks Lähisnurkade summa on 180º ( Diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude summaga: d 12 + d 22 = 2 a 2 + b 2 ) Ümbermõõt. P = 2( a + b ) Pindala: S = ah S = a b sin ROMB On võrdsete külgedega rööpkülik, seega on rombil kõik rööpküliku omadused. Lisaks on rombi diagonaalid risti ja poolitavad rombi nurgad, Rombi kõrgused on pikkuselt võrdsed. 1 Rombi diagonaalide lõikepunkt on siseringjoone keskpunkt r = h 2 d 12 + d 22 = 4a 2 Ümbermõõt: P = 4a Pindala: S ...
nurgaga ja nende nurkade lähisküljed on võrdelised, siis on kolmnurgad sarnased. 32. Tunnus KKK (sarnasus) - Kui ühe kolmnurga küljed on võrdelised teise kolmnurga külgedega, siis need kolmnurgad on sarnased. RUUT 1. Ruut on võrdsete nurkadega ja külgedega nelinurk. 2. Ruut on tasandiline geomeetriline kujund. 3. Ruutu joonestatakse pliaatsi ja joonlauaga. 4. Ruudu nurgad on täisnurksed. 5. Ruudul on kõik rombi ja ristküliku omadused. 6. Nagu kõikidel rombidel, on ruudu diagonaalid risti. 7. Nagu kõikidel ristkülikutel, poolitavad ruudu diagonaalid teineteist. 8. Ruudu diagonaal poolitab nurga. 9. Ruudu ümbermõõt P võrdub külgede summaga. 10. Ruudu pindala valem on S=a2 11. Definitsiooni põhjal on ruut nii ristkülik kui ka romb. RISTKÜLIK 1. Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. 2. Ristküliku vastasküljed on omavahel paralleelsed. 3
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapärast...
Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 vali õige: Loogikafunktsioonil Vasta puudub TÄIELIK KONJUNKTIIVNE konstant 1 normaalkuju (TKNK) Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Karnaugh' kaardi üheruudulise kontuuri ulatuses . . . Vasta . . . on konstantsed selle funktsiooni kõik muutujad Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale ? Karnaugh' kaardi igal ruudul on täpselt 1 naaberruut Vali üks: Tõene Väär Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mingi funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon on Vasta DNK taandatud Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mitu piirkonda on erinevate suurustega Karnaugh' kaartidel ? Vastus 1 3-muutuja Karnaugh' kaardil on..
kokku erinevate loomade kehaosi, või kui nad ehk mõtleksidki välja midagi niivõrd uut, et sellesarnast pole iial nähtud, seega midagi täiesti fantastilist ja ebatõelist, siis peavad ikkagi vähemalt värvid, millest nad selle kokku panevad, olema tõelised." Edasi jõuab ta mõtteni, et kuigi paljud asjad meie elus on kaheldavad, peaksid sellised lihtsad asjad nagu aritmeetika ja geomeetria olema kindlad ja kaheldamatud. Näiteks toob ta lihtsa mõtte- unes on kaks pluss kaks ikka viis ja ruudul on ikka ainult neli külge. Ehk siis- kuigi me ei pruugi eristada und ärkvelolekust, peaks eksisteerima asju, milles kahelda pole vaja. Seejärel toob autor mängu Jumala- me usume, et eksisteerib kõikvõimas Jumal ning kui see kõikvõimas on meid loonud, siis on tal ka võim meid eksitada isegi kõige lihtsamate asjade, nagu aritmeetika ja geomeetria, suhtes. Siit tuleneb, et sel juhul oleksime me eksitatud isegi kõige lihtsamate maailmaasjade puhul.
Matemaatika eksam 1. Tehted astmetega Sama alusega astmete korrutamiseks tuleb astmed liita. Sama alusega astmete jagamiseks tuleb astmed lahutada. Korrutise astendamiseks tuleb astendada kõik tegurid ja tulemused korrutada. Jagatuse astendamiseks tuleb astendada kõik tegurid ja tulemused jagada. Astme astendamiseks tuleb astmed korrutada. 2. Arvu standardkuju Arvu standardkuju on korrutis, mis koosneb ühe ja kümne vahel olevast tegusrist ja kümne mingist astmest. Näited. 7250 = 7,25 ∙ 10³; arvu tüvi on 7,25 ja arvu järk 10. 4000 = 4 ∙ 10³ 3. Korrutise ja jagatise astendamine, astme astendamine Mis tahes aluse nullis aste on 1. Negatiivse astendajaga aste on võrdne absoluutväärtuselt sama suure positiivse arvu astendajaga astme pöördväärtusega. Astme astendamiseks tuleb astmed korrutada. Sama alusega astmete korrutamiseks tuleb astmed liita. Sama alusega astmete jagamiseks tuleb astmed lahut...
Jaani kirik- tart kõige vääruslikum ehit 3löv basilikaalne, põhjaosa valm 14.saj. hoone teeb erilisek ülirikkalik terrakotast ehitusplastik (terrakotaskulp algselt olnud üle 1000) 1944. pommit tekkind tulekahj muutis kirik varemeiks,hetkel restaureeritaxe. L-Est maapiirkond levis 3-löv kodakirikutüp. Kahjux on seal keskaegsed ehit hilisematest sõdadest enamasti purust v muudet vormidest taastat N: Nõo kirik- ainuke basilikaalne maakirik- Urvaste. L-Est kodakirik on suht suure ruudul lähenev kooriruumig ja lühikese ja laia pikihoonega. Profaanarhit Tlin- raekoda-keskne ühiskon hoone-kehast jõuka linna enesekindl ja väärikst. Kindlusetaol hoone,et oleks kaitset ja kaubalaox. Hakat ehit 13.saj lõpus. Põ ilme sai 15saj algus 1402-1404.a siis ehit ta idaviilule 8tahul torn. I korus arkaadkäigu taga olid kaubasaal ja piinakamber, keldris laoruumid ja veinikelder. II kor asus kodanikesal, reasal,kämmerei(linna arvepidamis tegelev raehär tuba) ja varakamb
Siksak - viljakuse, õnne ja rikkuse sümbol. Tähendas ka ussi kui manala valvurit ja kodukaitsjat. Rõhtne sik-sakjoon oli eelkõige vee sümbol, samuti taevast ja maad ühendav sild merelainete või mägede silueti kujul. Püstjas sik-sak seostus välgu kaudu veega, oli taevast ja maad ühendav sild välgunoole kujul. Ruut ja romb - piiratud ruumi ja ideaalse püsiva struktuuri väljendaja. Kosmilise maailmakorra, maa ja päikese märk. Ruudul oli tihe side ristiga ja sümbolarvuga neli (tuli, vesi, maa, õhk), maine maailm. Kui rombi keskele asetati punkt, siis sümboliseeris see viljatera. Neli punktiga rombi sümboliseeris hüve ja viljakust, täiskülvatud põldu. Maa viljakust seostati ka naise viljakusega. Rombile, kui maa viljakuse sümbolile on mõnikord tehtud nurkade külge ,,konksud", mis ilmselt kujutavad taimeidusid.
Iyz=0 Iy=max, Iz=min (või vastupidi) 3.15 Kuidas hinnata, kumba peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 3.16 Milline on kujundi peateljestike vähim võimalik arv? 2, üks on sümmeetriatelg ning teine on esimesega risti ja läbib pinnakeset. 3.17 Mitu peateljestikku on ringil? Üle 2 3.18 Mitu peateljestikku on ruudul? 2 4. VARDA TUGEVUS PAINDEL 4.1 Milles seisneb varda paindumine? varda telje kõverdumine koormuse toimel 4.2 Mis on varda peatasand? ristlõike keskpeatelje ja varda teljega määratud tasand 4.3 Missugune varda tööseisund on paine? · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (peatasandites); · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 4.4 Millised on paindedeformatsiooni parameetrid
ka xkWh=x*1000*3600, sest N=F*v. 1hobujõud=1hj=735W. Kasuliku töö ja kogutöö suhet nimetatakse kasuteguriks. η =A:A*100% Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, enamjaolt protsentides väljendatult. Energia iseloomustab mistahes loodusnähust. Energia muundumist mõõdetakse töö abil. Energia jaguneb: mehaaniline, keemilise sideme, valgus, elektri, soojus ja siseenergia. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. NB!!! keha kaalub N, mass on kg. ruudul on alati näiline kujutis. Kaugemal kui 2F on kujutis alati vähendatud ja ümerpööratud. Punkt fookuses- kujutist ei teki. Peeglitel pinna ristsirgeks fookusest tulev raadius.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse ...
suurenemisega ja ka maapinna efekti olemasolu. Õhutiheduse muutumise mõju · Kahe rootori ja jõuallika funktsioneerimine sõltub õhutihedusest. · Õhutiheduse muutus muudab rootorile kantava energia hulka. · Tõstejõu tekitamise juures omab tõstejõukoefitsient CY ja keskkonna dünaamiline koormus määravat tähtsust. · Dünaamilise koormuse tekkimisel on üks osa õhutihedusel ja teine tõstepropelleri labasid läbiva õhuvoo kiiruse ruudul. Y = CY S. · Õhutihedus omab suurt mõju kopteri funktsioneerimisel ja piloot peab teadma milline on koormus standardses ja milline reaalses kõrguses. · Selleks, et kopter ei puruneks peab piloot arvestama õhutiheduse muutusega kõrguses ja sellega muutuvat dünaamilist koormust kopterile . Kopteri hõljumine · Kopteri hõljumisel maapinna kohal tuleks vaadelda kahte varianti: · Kõrgus millal kopter oma normaalse kaaluga on mõjutatud maapinnaefektist;
Väga heaks pette näiteks toob ta une, sest siis tajume me ka asju, oleme riides nagu päriselus ja kui ärkame, ei saagi aru, kas see oli nüüd uni või tegelikkus. Kuid samas see, mida me unes näeme, on justnagu maalid, mida ei ole saadud vormida tõeliste asjade samasteks. Descartes on aga kindel selles, et aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad midagi kindlat ja kaheldamatut, et need on tõesed. Sest olgu me ärkvel või unes, kaks pluss kolm on ikka viis ja ruudul ei ole rohkem külgi, kui neli. Ta usub ka, et on olemas kõikvõimas Jumal, kes on loonud inimese. Samas leidub neidki, kes eitavad Jumalat, arvavad, et kõik tema kohta öeldu on väljamõeldis ja sellele ei oska Descartes midagi vastu öelda ning ta võttiski endale pähe uue mõtte, et Jumal on hoopis üks paha vaim, kes eksitab inimesi. Ja kuigi ta jäi sel hetkel kindlaks oma uuele meditatsioonile, siis ta arvas, et see on raske, kuna inimene kipub ikka vanade harjumuste
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule ke...
"Seetõttu me ehk ei eksi, kui me siit järeldame, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised teadused, mis sõltuvad liitsete asjade vaatlemisest, on kindlasti kahtlased; kuna aga aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad vaid kõige lihtsamaid ja väga üldisi asju ning hoolivad vähe sellest, kas need on looduses olemas või mitte, sisaldavad midagi kindlat ja kaheldamatut. Asi on selles, et, olgu ma siis ärkvel või nähku und, kaks pluss kolm on ikka viis, ja ruudul ei ole rohkem külgi kui neli; ja tundub võimatu, et nii ilmsed tõed satuksid vääruse kahtluse alla." (II;1644) Mul puuduvad sügavad teadmised füüsikast või meditsiinist, samuti on mu teadmised matemaatikast puudulikud, seega on mul raske esitatud mõttega nõustuda või seda ümber lükata.Küll aga julgen ma arvata, et geomeetria ja aritmeetika on lihtsalt nii sügavuti läbi uuritud teadused, et sealt saadud teadmised rahuldavad täielikult meie vajadusi ja ettekujutusi
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Antud referaadis vaata...
Gimpi pintsel peaks käituma nii nagu tavaline pintselgi. Näiteks, kui ühe koha peal rohkesti pintseldada, siis muutub värv tugevamaks; kui vedada ühtlase tõmbega värvi võtmata üle lõuendi, siis muutub värv järjest nõrgemaks kuni kaob. Lisaks saab pintseldada nii, et allolev jääb erineval määral läbi paistma. Joonistamisvärv on see, mida kasutatakse pintseldamisel. Joonistusvärvi saab valida värvivaliku dialoogist, mis avaneb tehes programmiakna all oleval joonistusvärvi ruudul vasaku hiireklõpsu Laskumata värviteooriasse märgime, et Gimp kasutab valdavalt RGB värviskeemi, milles kõikvõimalikud värvid esitatakse kolme põhivärvi - punane, roheline ja sinine abil. Värvi moodustava kolme põhivärvi instensiivsust saab varieerida 0..255, kusjuures moraal seisneb selles, et olles leidnud sobiva värvi tuleks värvidialoogist üles märkida vastavad RGB väärtused. Joonisel RGB = (55, 148, 229)
kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja siledad. Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku. Õpetaja laseb õpilastel leida ja nimetada erinevaid kuubikujulisi esemeid. Nüüd vaadeldakse ja loendatakse kuubi servi ja tippe. Väikestest kuupidest ehitatakse suuri kuupe ja loendatakse, mit- mest väiksemast kuubist on need ehitatud. 2. Tutvutakse ruuduga. Kõik kuubi tahud on ruudud. Loendatakse, mitu külge on ruudul. Nüüd tehakse loendamise teel kindlaks ruudu nurkade arv. Ruudul on 4 nurka. Ruut on nelinurk. 6 „Geomeetriliste kujundite” komplektist (siin ja edaspidi on mõel- dud Kalju Kaasiku koostatud komplekti) lõigatakse välja ruute ja laotakse väikestest ruutudest lauale suuri ruute. Loendatakse, mit- mest väiksest ruudust need suured ruudud koosnevad. Seejärel järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap-
neediava läbimõõt (mitte needi oma)? 5.21. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim 4.18. Kuidas mõjutab needitud detailide võimalik arv? vaheline hõõrdejõud neetliite tugevust? 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? 4.19. Miks on piiratud lõikava koormuse sihis 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul? ühte ritta paigutatavate neetide lubatud arv? 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 4.20. Millistel juhtudel on neetliite kõikide 6.1. Milles seisneb varda paindumine? lõikepindade sisejõu väärtused võrdsed 6.2. Mis on varda (kesk)peatasand?
"Mulle ütlesid Eesti arstid, et nad olid Bogdani hoiatanud, et tervis võib kehv olla. Aga ma ei usu, et Bogdani hoiatati. Ta oleks muidu mulle rääkinud. Me olime taga väga lähedased, ta ei valinud maikat ka ilma välja, et oleks mu käest küsinud." Enne kui Bogdan Ameerikasse läks, käis ta suvel Eesti koondise laagris. Seal tehti ka tervisekontroll, kõik näitajad olid korras. Ka endisel profikorvpalluril Indrek Ruudul olid 8-9 aastat järjest kogu aeg näitajad korras. Siis aga järsku, 2000. aastal, kui Indrek oli 28-aastane, avastati, et tal on kaasasündinud südamerike. "See on üks suur küsimärk! Miks seda varem ei avastatud? Kui tõhus see kontroll ikkagi on? On see piisav?" Kas süsteem on lollikindel? Ruut ütleb, et ühelt poolt on ta õnnelik, et südamerike nii hilja avastati ta sai siiski korvpallurina karjääri teha. Teisest küljest: "Aga kui oleks juhtunud midagi
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
järgmisel hommikul unustavad lõbusad pidulised kõik tänapäevased käitumisnormid ning pilluduvad üksteist punaseks värvitud vee ja punase pulbriga (sümboliseerib ohvrilooma verd, punane ka viljakuse värv, peetakse õnnetoovaks pulmade ajal) • Jumalateenistuse ehk pudža juurde kuuluvad pildid ja kujud (murti), palved (mantrad) ja kosmilised diagrammid (jantrad) • Kõige lihtsam jantra koosneb ruudu sees asuvast ringist ja kolmnurgast • Ruudul on neli väravat (4 ilmakaart) • Templid ka sellise kujundusega • Päikesetõusul ja -loojangul • Preester viib läbi jumalakuju ja templi rituaalse hooldamise • Loetakse mantraid, mille vibreeriv heli kutsub jumala kohale, ja pakutakse ohvriande, mis sümboliseerivad muistset ohverdamist • Paljud palved ja annid on mõeldud soovide täitumiseks • Ülimaks sihiks on eneseohverdus, et jumalaga ühte saada
kuna sellest seosest ei saa midagi kindlat väita osalise otsustuse tõeväärtuse kohta. Näiteks, Kõik riigikogulased on juriidilise haridusega (A) - ei kehti, siis Mõned riigikogulased on juriidilise haridusega (I) on määramatu, kuna loogika reeglid ei võimalda kategoorilises vormis selle otsustuse tõeväärtust märkida. c) kui osaline otsustus (I, O) kehtib, siis üldise (A, E) otsustuse tõeväärtus on määramatu. Selle seose oblikatoorsuses võib veenduda, kui läbida loogilisel ruudul järgmised vastasolekud: kui I kehtib, siis vasturääkivuses olev E ei kehti, ja kui E ei kehti, siis vastupidisuse seoses olev A on määramatu. Seega, kui I kehtib, siis A on määramatu. Näide: Mõned poliitikud ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi (O) - kehtib, siis Ükski poliitik ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi on määramatu tõeväärtusega. d) kui osaline otsustus (I, O) ei kehti, siis ei kehti ka üldine (A; E)
Kui argumentideks valime osakese (osakeste) koordinaadid, nimetame esitust koordinaatesituseks (q-esitus). Kui argumentideks on osakese impulsi komponendid, on tegemist impulss- ehk p- esitusega. Kui sõltub energiast kui argumendist, saame energiaesituse (E-esitus) jne. arvulised väärtused võivad olla üldiselt komplekssed. Oleku määrab kuju, mitte arvuline väärtus. 2. Vahetu füüsikaline mõte on olekufunktsiooni absoluutväärtuse ruudul (q ) q =q0 dq on võrdeline tõenäosusega leida suuruse q väärtust q0 2 infinitesimaalses vahemikus dq mikroobjekti olekus, mida kirjeldab (q ) . (q ) 2 on võrdeline tõenäosusega ühikintervalli kohta (dq=1) ehk tõenäosustihedusega. MLT 6004 Kvantmehhaanika 8 Kui argument muutub diskreetselt (nt energia E), siis (E )
Seetõttu me ehk ei eksi, kui me siit järeldame, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised teadused, mis sõltuvad liitsete asjade vaatlemisest, on kindlasti kahtlased; kuna aga aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad vaid kõige lihtsamaid ja vaga üldisi asju ning hoolivad vähe sellest, kas need on looduses olemas või mitte, sisaldavad midagi kindlat ja kaheldamatut. Asi on selles, et, olgu ma siis ärkvel või nähku und, kaks pluss kolm on ikka viis, ja ruudul ei ole rohkem külgi kui neli; ja tundub võimatu, et nii ilmsed tõed satuksid vääruse kahtluse alla. Aga ikkagi on minu vaimus juurdunud üks vana arvamus, et on olemas Jumal, kes on kõikvõimas ja kes on mind loonud niisuguseks, nagu ma olen. Aga kust ma tean, et ta ei ole teinud nii, et ei ole üldse mingit maad, mingit taevast, mingit ulatuvat asja, mingit kuju, mingit suurust, mingit kohta, ja sellegipoolest tundub see kõik mulle olemas olevat täpselt samamoodi nagu nüüdki
antud suurust. Dimensioon on arv, mis näitab millises astmes on põhisuurus tuletatud suuruse valemis. Näiteks ruumala V l3, järelikult on ruumala dimensioon 3 Aga pindala dimensioon on alati võrdne pikkuse ruuduga:S= L2 (nurksulud näitavad, et tegemist on dimensiooniga). Dimensiooni korral pole oluline, mille pindalast käib jutt: ring, ruut, inimese keha jne., või kuidas seda arvutatakse. Ringi pindala on r2, ruudul a2 , jne. Samuti pole oluline, mis ühikuis mõõdetakse pindala, kas ruutmeetrites , hektarites , tiinudes jne. Alati mõõtub pindala mingi pikkusühiku ruuduga. Näiteks kiiruse dimensioon on v = LT-1, so. suurus, mis on määratud pikkuse ja aja suhtega. Jällegi pole oluline, mis ühikutes suurust mõõdetakse. Kiirenduse dimensioon on a = LT-2, siit saame ka jõu dimensiooni F = MLT-2, jne, jne. Dimensiooni leidmiseks kasutatakse antud suuruse definitsioonvalemit ja
informatsiooni – filmis heli, tekst, pilt. Liikumise kompenseerimine – pilti vahetatakse vähemalt 24 korda sekundis. 11 Teisendame siinuseks, kanname üle nt amplituud 1000, kestus 5 diskr.perioodi, faas 0. Iga arvu paneme kirja 10 bitiga.´, st kokku 30 bitti, mitte ei lähe 60 ega 300 Mbit. Mingi osa lõhutakse väiksemateks osadeks: tehakse koosinusteisendus igal ruudul. Toores pilt – 512 bit. Tav ühes otsas (punased) suured nr, teises väikesed. Üle kanname ainult piisavalt suured nr, nt 4 ruudukest ainult, 32 bit. DCT – A discrete cosine transform (DCT) expresses a finite sequence of data points in terms of a sum of cosine functions oscillating at different frequencies. DCTs are important to numerous applications in science and engineering, from lossy compression of audio (e.g. MP3) and images (e.g. JPEG) (where small high-frequency
Karnaugh' Kaardi põhiomadused: 4 5 7 6 20 21 23 22 01 01 — n-muutuja kaardi igal ruudul on n naaberruutu 00100 00101 00111 00110 10100 10101 10111 10110 — suvalised 2 naaberruutu on teineteise lähiskoodidega 11 12 13 15 14 11 28 29 31 30
Kui punktide kogum asub piki mingit keerulisemat kõverat, või tekkida olukord, kus lineaarne korrelat- sioonikordaja omandab nullilähedase väärtuse. Seda ka siis, kui tegemist on funktsionaalse seosega. Mõlemat tüüpi eksitust on võimalik vältida hajuvusdiagrammide uurimisel. 11.3 Determinatsioonikordaja Selleks, et korrelatsioonikordaja väärtust paremini mõista ja tõlgendada, tuleks teada, et korrelatsioonikordaja ruudul on omaette tähendus ning teda nimetatakse determinatsiooni- kordajaks. Determinatsioonikordaja näitab missugune osa sõltuva muutuja Y varieerumisest (ehk muutumisest) on seotud sõltumatu muutuja X varieerumisega: = 2 Näide 11-5 Determinatsioonikordaja tähendus Olgu meil antud andmed viinamarjade hinna ja kvaliteedi (10-pallisel skaalal) kohta 10 kaupluse andmed. Uurime, kas esineb seos viinamarjade hinna ja kvaliteedi vahel
Millised verbaalse ja mitteverbaalse käitumise ilmingud seda peegeldasid? 5. Millised probleemid ilmnesid meeskonnatöös? Kas need ka lahendati? 6. Kas meeskonnaliikmed olid lõpus rahulolevad? Milles see väljendus? Merlecons ja Ko OÜ 313 VIIS RUUTU Tööleht Ülesande lahendamisel tuleb järgida järgmist juhendit: 1. Moodusta viiest ruudust võimalikult palju kujundeid. 2. Kujundite moodustamisel peab igal ruudul olema vähemalt üks külg teise ruuduga ühine. 3. Iga kujundi korral tuleb kasutada kõiki viit ruutu. 4. Arvesse ei lähe moodustatud kujundite peegelpildid. See on üks võimalik kujund. Kui palju saab neid veel moodustada? Merlecons ja Ko OÜ 314 VIIS RUUTU Lahendused Kokku on võimalik moodustada 8 kujundit Merlecons ja Ko OÜ 315 ÕPISTIIL Juhend
Selliseid jadasid nimetatakse geomeetrilisteks jadadeks ning arvu, millega iga järgnevat läbi korru- tatakse, jada teguriks. jada Kui tähistame jada kordajat -ga ning jada liikmeid nagu ikka tähistu- sega , saame analoogiliselt aritmeetilise jada juhuga , seejärel ning üldisel kujul Nii võime ka välja arvutada, et malelaua viimasel ruudul peab olema riisitera, mis on umbes 200 miljar- dit tonni riisi. Geomeetrilise jada summa valem Geomeetrilise jada summa valemi leidmiseks on taas kord vaja vaid ühte tähelepa- nekut ja head kannatust sümbolitemölluga. Meenutame, et korrutades suvalise jada liikme arvuga , saame jada järgmise liikme
5.5. Joonis 5.10. Loogilise ruudu nurkades paiknevate väidete tõeväärtuste määramine lähtudes ühest teadaolevast tõeväärtusest. Tõese väite tõeväärtus on tähistatud numbriga 1, väära väite tõeväärtus on tähistatud numbriga 0. Kui mingi väite tõeväärtust ei saa määrata, on see määramata tõeväärtus tähistatud küsimärgiga. Nooled lähtuvad teadaoleva tõeväärtuse nurgast. Saab anda vaid 8 seda tüüpi ülesannet, sest ruudul on neli nurka ning igale nurgale võib vastata kaks erinevat tõeväärtust. ÜLESANDEID Tüüpülesanne 5.2.: Joonistage loogiline ruut, lähtudes etteantud väitest. Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke tuletada kõikidele ruudu nurkadele vastavate väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid loogilise ruudu omadusi kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. 16 Kui S-i maht on tühi hulk, siis pole ühtegi objekti, millele predikaadiga mingeid omadusi omistatakse või mida
5.5. Joonis 5.10. Loogilise ruudu nurkades paiknevate väidete tõeväärtuste määramine lähtudes ühest teadaolevast tõeväärtusest. Tõese väite tõeväärtus on tähistatud numbriga 1, väära väite tõeväärtus on tähistatud numbriga 0. Kui mingi väite tõeväärtust ei saa määrata, on see määramata tõeväärtus tähistatud küsimärgiga. Nooled lähtuvad teadaoleva tõeväärtuse nurgast. Saab anda vaid 8 seda tüüpi ülesannet, sest ruudul on neli nurka ning igale nurgale võib vastata kaks erinevat tõeväärtust. ÜLESANDEID Tüüpülesanne 5.2.: Joonistage loogiline ruut, lähtudes etteantud väitest. Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke tuletada kõikidele ruudu nurkadele vastavate väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid loogilise ruudu omadusi kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
