infrapunane kiirgus ( = 850...1300 nm), mis on tekitatud valgusdioodide (Light Emitting Diode ehk LED) poolt. Pilt 5. Multimoodiline kaabel 7 Kaod valguskaablis Täieliku sisepeegelduse efekt on oma iseloomult kadudeta ning seetõttu võib valguslaine levida fiibris väga kaugele. Vähesel määral valguslaine siiski sumbub. Peamiselt on see põhjustatud: 1) Mehaanilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub näiteks optiliste fiibrite ühenduskohtade ja pistikute kvaliteedist, samuti fiibri painderaadiusest. 2) Tehnoloogilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub kvartskiu ja kattekihi materjalist, nende kvaliteedist, aga ka lainepikkusest. Tänapäeval on optilise fiibri sumbuvus 1 GHz sagedusel suurusjärgus 0,2-2 dB/km
Suvel on nähtavus meredes 2-3 m, sügisel võib olla kuni 10m. Ookeanides võib nähtavus ulatuda 100meetrini, Vahemeres on nähtavus 10-20m. · Värvide peegeldumine vees: vee alla jõudnud valguse hulk sõltub valguskiire ja veepinna nurgast. Kui see on 90 kraadi, peegeldub valgust tagasi kõige vähem. Mida väiksema nurga all päikese kiired veepinnale paistavad, seda rohkem valgust vee alla jõuab. · Värvide neeldumine vees: vees sumbub kõige kiiremini punane värv ja kõige vähem sinine. Punased toonid kaovad juba 5m sügavuse. ning 30m peal on alles vaid sinine. · Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal. Lestal on üks külg tume, teine hele. Kumb neist on ülal- ja kumb allpool? Mis kasu on lestal oma külgede erinevast värvusest? · Lest on ülalt tume ja alt hele.
· Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s · Vees 1450 m/s · Hõbedas 2700 m/s · Puidus 3000 m/s · Jääs 3100 m/s · Klaasis 5000 m/s · Terases 5100 m/s · Rauas 5850 m/s Samas on heli levimiskiirus sõltumatu heliallikast, st. samalt kauguselt kostab püssipauk meieni sama kiiresti kui viiulimäng. Heli võnkumine ei levi lõpmata kaugele, vaid sumbub. Sumbumine tähendab seda, et võnkeamplituud heliallikast eemaldudes väheneb.
olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga kolme- või kahefaasilisel lühisel
Töö eesmärk: Määrata juhtimisobjektile regulaator ning häälestada see nii, et süsteemi siirdeprotsess vastaks esitatud kvaliteedi nõuetele. Teooria: Süsteem on matemaatiliselt ehk formaalselt stabiilne, kui siirdeprotsess sumbub lopliku ajavahemiku jooksul. Sellest aga ei järeldu, et iga stabiilne süsteem on sobiv praktiliseks kasutamiseks. Praktiliselt mittesobivad on nt. süsteemid, kus tasakaaluoleku taastamise kestus on suurem lubatavast või on siirdeprotsessi võnkumiste amplituud liiga suur. Üldjuhul on automaat-juhtimisstruktuur kasutuskolblik, kui tema siirdeprotsess on nõutava kvaliteediga. Siirdeprotsessi kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid :
tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1 , mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’i seadus): F1=-kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakaudude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustab hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega v: F2=-rv kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrne: F=-kx-rv Newtoni II seduse põhjal võib kirjutada ma=-kx-rv või: d 2 x r dx k
.................................................................................... 3 Võnkumise liigid.........................................................................................................................4 Vabavõnkumine...................................................................................................................... 4 2. Süsteemi kehade vahelised hõõrdejõud peavad olema väikesed. Vastasel korral võnkumine sumbub kiiresti või ei teki üldse...................................................................... 4 Kui kaua võnguvad kehad vabalt?...................................................................................... 4 Sundvõnkumine...................................................................................................................... 4 Isevõnkumine........................................................................................................................
kildtuumaks ja tekib krüptoon, baarium; lisaks eraldub 2-3 neutronit ja energia, kuna kildtuumade eriseosenergia on suurem uraanist. Kui eraldunud neutronid kohtuvad uute U-235'ga, tekivad uuesti kildtuumad ja ahelreaktsioon jätkub. Lõpptulemus: tohutu energia eraldumine (aatompomm). Neutronite paljunemistegur - teatud tasemelt väljunud neutronite arvu ning seda taset põhjustanud neutronite arvu jagatis. k>1 (plahvatuslik - tuumapomm), k=1 (juhitav - tuumareaktor), k<1 (sumbub) Reaalses ahelreaktsioonis ei kohtu iga neutron uue aatomiga. Osa kohtuvad kildtuumaga, mis imevad nad endasse; osa väljub ainepinnast. Tavaliselt pole tegemist 100% U-235'ga, seega U-238'ga kohtudes reaktsiooni ei toimu. Osade neutronite kiirus pole piisav tuuma lõhustamiseks. Kriitiline mass - tuumapommi materjali min. kogus, mis iseeneslikult plahvatab. Plahvatusel tavaliselt ühendatakse 2 massi. Plutooniumi tootmine - võimaldab tekitada uraaniga sarnast
Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolestusaeg- Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine aatomitest Positron- Elektroni antiosake, mille mass on sama mis elektronil, kuid laeng on +1e 2) Bohri bostulaadid(2-3) 1) Elektronid võivad tiirelda vaid kindlatel orbiitidel, millest igaühele vastab kindel energia. Nendel orbiitidel liikuvad elektronid ei kiirga elektromagnetlaineid.
4,5 miljardit aastat. Ahelreaktsiooni tekitamiseks on vajalik 1 neutron. Kui ta pommitab U- 235'te lõhustab ta tema kaheks kildtuumaks (tekivad: Krüptoon, baarium), eraldub 2-3 neutronit ja väike kogus energiat. Näeme, et eralduv energia kasvab plahvatuslikult ehk ahelreaktsion kujutab endast tuumapommi plahvatust. Paljunemistegur mingi põlvkonna eraldunud neutroni arvu jagatis eelneva põlvkonna neutroni arvuga. k= väljunud n / sisenenud n. k>1 toimub ahelreaktsioon k<1 ahelreaktsioon sumbub k=1 toimub ahelreaktsioon Plutoonium(Pu) osutub et looduslik U-238 poolt neelatud neutron on samuti kasulik. Tekib u-239, -aktiivne, poolestusaeg 23 min. Tekkiv plutoonium on sarnaste omadustega nagu U-235, st temaga saab tekitada ahelreaktsiooni ehk tuumaplahvatust, kasutada tuumakütusena. Kriitiline mass osutub et ahelreaktsiooni tekkimiseks tavatingimustes on vaja et U kogus ületab üht kindlat väärtust. Seda kgoust millest alates algab
koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma kx rV või d 2 x r dx k x0 (2) dt 2 m dt m Tähistades 2
Harmooniline võnkumine *võnkumise all mõistetakse üldjuhul keha perioodilidt edasi-tagasi liikusmist teatud tasakaalu asendist ühele, kord teisele poole · Mehaanilised võnkusmised: 1.1)vabavõnkumine -sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist.(vedrupendel,niitpendel) 1.2)sumbuvad võnkumised-pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud 1.3)sundvõnkumine-toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nimetatakse sundivaks jõuks. olenevalt sellest, millistele mõjudele on allutatud võnkuv süst.: 1)vabad e omavõnkumised-toimuvad süsteemis pärast seda kui süst. On saanud algtõuke ja
Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatort sageduse reguleerimine? ühe generaatori sagedust ei saagi eraldi reguleerida. Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatori reaktiivvõimsuse reguleerimine? ergutusvoolu reguleerimisega. Töötava sünkroongeneraatori kõigi kolme faasi lühistamisel tekkiv vool on algul 20...30 korda suurem nimivoolust; sisaldab aperioodiliselt sumbuvat alaliskomponenti; saavutab püsiväärtuse 0,1... 0,2 s pärast; sumbub kahe erineva ajakonstandi järgi. Millised protsessid toimuvad sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitluselt mootoritalitlusse? Muutub voolu suund pinge suhtes; muutub pöörlemiskiirus. Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel, kui moment tema võllil ei muutu? Ergutusvoolu suurendamisel genereeritav reaktiivvõimsus kasvab; ergutusvoolu suurendamisel sisemine elektromotoorjõud kasvab. Mis on sünkroonkompensaator? Sünkroonmasin mis pole mootor ega generaator; reguleeritavat
Ühik: F= C/V=A*s/ (J/C)=A2*s4/(m2*kg) 6. Kondensaatori mahutuvus sõltub ehitusest, täpsemalt plaadi pindalast ja kahe plaadi vahelisest kaugusest. Ei sõltu pingest ega laengust, sest ühe muutmisel muutub ka teine. 7. Võnkeringi tööpõhimõte-võnkumised toimuvad kui energia muundub, näiteks kondensatori elektrivälja energia muundub pooli magnetvälja energiaks ning see protsess hakkab korduma. Reaalses võnkeringis see takistuse tõttu sumbub, uuritakse sumbuvuse kiirust. Lenzi reegel- suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist ehk tekkiv induktsioonivool seisab alati vastu sellele, mis teda esile kutsub. 8. Millise seaduspärasuse järgi muutub võnkeringis kondensaatori energia? Kondensaator laadub ja tühjeneb vaheldumisi 9
Nad on sunnitud salaja abielluma. Et Romeo tapab Julia nõo, ei tee asju lihtsamaks. Vastupidi, nende abieluga ei lepita nüüd kohe kindlasti. 6. a) „Mis nimi loeb? See, millel nimeks roos, teist nime kandes lõhnaks sama hõrgult.“ b) „Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju – niisama heitlik oleks siis su arm.“ c) „Arm, see on suits, mis tõuseb üles ohkeis; kui selgib – sära silmis õnnerohkeis, kui sumbub – meri murepisaraist. Mis on ta muud veel? Mõistlik vaimunõrkus, sapp lämmatav ja kaitsev vürtsihõrkus.“ 7. Teost on veidikene raske lugeda, kuna ta on luulevormis. Õnneks oli ka kohti, mis siis luulevormis polnud. Selline romantiline armastuslugu pole päris minu jaoks. Aga võitlused vürtsitasid asja. Arvan, et loona oleks mulle rohkem huvi pakkunud kui näidendina. Oli suhteliselt loetav.
riputatud venimatu ja väikese massiga niidi otsa T=2*3.14*ruutjuur(l/g) FÜÜSIKALINE PENDEL-tahket keha mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgema nig võib vabalt raskusjõu mõjul võnkuda T=2*3.14*ruutjuur(I/mga) VEDRUPENDEL –T=2*3.14*ruutjuur(m/k) SUMBUVADVÕNKUMISED-energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^- Btcos(wt+f0) SUNDVÕNKUMISED-nim võnkumisi mida võnkumisvõimeline süsteemi sooriatab perioodiliselt muutuva jõu mõjul RESONANTS-sundvõnkumiste amplituudi sõltuvus sundiva jõu sagedusest tingib olukorra kus sagedus teatud väärtuste juures antud süsteemi amplituud saaavutab maksimumi. Võnkuv süsteem osutub nii suguse sagedusega jõu suhtes eriti tundlikuks Molekulaarkineetilise teooria alused
akustiline, elektriline, tuumaresonants jne. Resonants on sageli ohtlik, võivad puruneda masina osad, ehituse konstruktsioonid. Kasutatakse ära muusikas, sageduse mõõtmisel. Lainete levimisel esinevad nähtused: 1)Peegeldumine peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgad . 2)Murdumine-levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul. Põhjus on kiiruste erinevus. 3)Interferents-energia ümber jaotumine, lainete liitumisel. Kui kohtuvad harjad ja põhjad, võnkumine sumbub. Kui kohtuvad lainete harjad või põhjad, võnkumine tugevneb. 4)Difratsioon-kõrvale kaldumine sirgjoonelise levimise teel. Esineb väikeste avade ja tõkete juures, mis muutuvad uute sekundaarlainete allikaks.
Arvutitöökohaga ruumis on soovitad helepastelsed ning matid toonid. • Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 21-24 kraadi ja suhteline õhuniiskus 40-60%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. • Taustamüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. • Kaitseks elektrostaatilise välja ja magnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. • Konditsioneerid ning kliimaseadmed asetada arvutitöökohast võimalikult kaugele, vältida üldventilatsiooniava arvutitöökoha kohal, eriti kui sellest puhub õhku ruumi väga intensiivselt. • Arvutiga töötaja peab tegema iga tund puhkepause, näiteks iga 45-50 minuti järel viis kuni seitse minutit puhkama. Pausi ajal lahkuda arvutitöökohalt, liikuda ringi või teha
Lühisvoolude elektrodünaamiline mõju on suurim kolmefaasilisel lühisel, elektrotermiline mõju aga kolme- või kahefaasilisel lühisel. Suurevõimsuseliste elektrisüsteemide korral sumbub lühisvool lühisprotsessis vähe ja seetõttu asutub 1 kiirlahklüliti kujutab endast lülitit, mille sisselülitamine toimub käsitsi, väljalülitamine automaatselt; elektrotermiline mõju samuti kõige suuremaks kolmefaasilisel lühisel. Seetõttu lähtutakse
toonid. · Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 2124 °C ja suhteline õhuniiskus 4060%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid. · Taustmüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. · Kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. Kasutatud materjalid 1. Milline on õige arvutitöökoht ja kuidas töötoolil õigesti istuda? URL=http://wwx.tarbija24.ee/140307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/249641_1 .php 2. Kuidas Arvutiga Töötades Silmi Ja Tervist Hoida. URL=http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida 3. Arvuti mõju meie tervisele. URL=http://www.50pluss.ee/arvuti
See on äärmiselt lihtne meetod, mida kasutavad näiteks mõned ritsikad ning ka inimesed, kui nad kellelegi külla lähevad, kellel uksekella ei ole. Kui rohutirtsu poolt tekitatav sirin otsemaid õhku paiskub, siis on olendeid, kes algset heli muudavad. Üheks selliseks olendiks on inimene. Heli muutub, kui ta peale tekkimist - inimese puhul siis häälepaeltest edasi liikudes - satub "kõlakambrisse". Seal põrkub vastu kõnetrakti seinu, lahkneb, liitub, osa helisid sumbub, osa saab võimendatud. Kuna inimese kurk ja suuõõs - mis on siis selleks "kõlakambriks" - on erinevad, siis mõjutavad nad ka hääle omadusi individuaalselt. Muidugi, selle, kui kõrge või madal hääl on, määrab siiski suuresti ära häälepaelte ehitus. Möiraahvid ajavad oma kurgu puhevile, kui oma häälitsusi tekitavad - ka see on näide, kus heli peale tekitamist mõjutatakse. Arvatakse, et ka mõnede dinosauruste koljus olevad õõnsused täitsid resonaatori ülesannet ja
Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne. Pinge erinevuse (puhkepotentsiaal -60 kuni -90 mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+ ioon) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub. Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirusega piki närvikiudu - see ongi närviimpulss. Naatriumikanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad kaaliumikanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. Uus aktsioonipotentsiaal saab nüüd tekkida. Suuraju - mõtlemine Piklikaju südame töö, hingamine Keskaju - silmade ja pea liigutused Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal
Analüüsime lahendi (5) amplituudosa: Siit on näha, et pinge amplituudväärtus kahaneb seda kiiremini, mida suurem on tegur . Seepärast nimetatakse suurust β võnkumise sumbuvusteguriks. Valemist (3a) on näha, et suurema sumbuvusteguri korral (suurema aktiivtakistuse korral) on võnkumise sagedus väiksem (võnkumine aeglasem). Ilmne on analoogia pendli mehaanilise võnkumisega keskkonnas. Mida suurem on keskkonna takistustegur, seda kiiremini pendli võnkumine sumbub ja seda aeglasemalt pendel võngub. Naturaallogaritmides valemit (9), saame sumbuvusteguri jaoks järgmise avaldise: Siit näeme, et iseloomustab amplituudi vähenemist ajaühikus. Võtte t=T, saame valemist (10): Tähistades nüüd =T, leiame, et Suurust =T nim sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks. Ta võrdub naturaallogaritmiga kahe järjestikuse samasuunalise amplituudi suhtes. Teades, et , saame:
Mõõteriist näitab 4 otsiku keskmist põrkekõrgust. Kõvaduse mõõtepiirkond HS arvudena on 20.... 1 00. Kõvema materjali katsetamisel saadakse suurem põrkekõrgus. Meetodit käsutatakse lakk-katete, kileisolatsioonmaterjalide ja mineraalsete dielektriliste materjalide pinnakõvaduse määramisel. Kuznetsovi pendelmeetod Pendelkatseseadme kangide abil surutakse teraskuulid katsetatava materjali pinnale ja pannakse seal edasi-tagasi veerema pendli võnkumise toimel.Pendli võnkumine sumbub kiiremini pehmete materjalide pindade purunemise tõttu kuulide veeremisel. Pendli võnkumise kestus sekundites võimaldab võrrelda materjalide suhtelist pinnakõvadust. Meetodit käsutatakse elektrotehnikas habraste dielektriliste materjalide (klaasi, keraamika) pinnakõvaduse määramiseks.
· kui sidemete tekkimine toimub homogeenselt on tegu radikaalreaktsiooniga · elektronegatiivsus on elemendi voime tommata elektrone enda poole: H (2,1) ; C (2,5) ; N (3,0) ; O (3,5) · laengu jaotust molekulis iseloomustab diipolmoment (müü=e-d). Naitab kui suur ja kaugel on laeng. (Van der Waals). · Elektroonsed efektid molekulis on induktsioon ja resonants/mittepolaarne resonants · Induktsioon elektronegatiivse aatomi moju edasikandumine mooda sigma sidemeid. Sumbub kiiresti. Funktsionaalsete rühmade induktsioon!! Induktsiooni pohjustab aatomite voi funktsionaalsete ruhmade erinev elektronegatiivsus · resonantsmudel kirjeldab p-orbitaalil olevate elektronide omavahelist seotust ja elektronide voimalikke umberpaiknemisi molekulis · resonants - uhe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsusteemis / p-orbitaalide konjugatsioonist (seotusest) pohjustatud elektronide umberpaigutus molekulis. Ainult kaksiksidemetega (steerika probleem)
Närviimpulsi liikumine närvirakus põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10.Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. IOONKANAL rakumembraanis paiknevad valgud, mille kaudu kindlad ioonid liiguvad suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale
Temperatuuri tõustes keraamiliste materjalide soojusjuhtivus paraneb mõnevõrra (kiirguslik osa kasvab). 5.3 Soojuspaisumine Soojuspaisumine on aatomite soojusliku võnkumise amplituudi kasvust tingitud. Tihepakkevõres summeerub kõikide struktuuri üksikosade soojuspaisumine (näiteks metallid) - suur soojuspaisumine. Ka keraamilistes materjalides milles on valdavad ioonsidemed on suur soojuspaisumine. Väiksema pakketihedusega struktuurides (kovalentsed keraamilised materjalid) sumbub osa võngetest kristallivõre tühemikes - väiksem sooojuspaisumine. Keraamika soojuspaisumine võib olla anisotroopne. 5.4 Kõvadus Kõvadus on oluliseim kulumiskindluse seisukohast. Suur kõvadus võidakse saavutada ainult pinnakihis (keraamiline pinne) või kogu materjali mahus. Kõvadus säilib kõrgete temperatuuridel kuni 1000 °C. Keraamiliste materjalide hulgas on suurima kõvadusega materjalid: teemat, kuubiline boornitriid, ränikarbiid. Keraamilisi materjale kasutatakse palju
tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke'I seadus): F1 = -kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 = -rV kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F = -kx - rV Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma = -kx - rV või d 2 x r dx k
Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV , kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV d 2 x r dx k x0 Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma kx rV või dt 2 m dt m .
15. Vaba- ja sundvõnkumised ● vabavõnkumiste tekkimine- tasakaaluasendis oeab kehale mõjuvate jõudue resultant võrduma nulliga. Tasakaalust väljaviidud kehale mõjuvate jõudude resultant peab olema nullist erinev ning suunatud tasakaaluasendi poole. Süsteemi kehade vahelised hõõrdejõud peavad olema väikesed. ● Sundvõnkumine- võnkumine, mis toimub peroodiliselt mõjuva välisjõu toimel. 16. Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised ● reaalses maailmas pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. Seda nähtust nimetatakse sumbuvateks võnkumisteks. Võnkumised saavad sumbuda hõõrdejõu tagajärjel, aga ka siis, kui võnkuvate kehade energia kandub üle teisele võnkuvale kehale. ● sumbumatu võnkumine ehk isevõnkumine- ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. 17. Harmoonilise võnkumise graafik
C-mõlemat poolt isoleeritud sein on tõhusaim helisummutaja, võnkumine kandub edasi vaid mööda massiivset ja jäika konstruktsiooni. 5 Müra vähemdamise võimalused. Müraallikate kaudu, leviku tee kaudu või hoonete akustiliste omaduste kaudu. Näiteks: Kaksikseina vahemik tuleks täita helineeldematerjaliga, mis hakkaks heliläbilaskvust kahandama. Valdav osa võnkeenergiast muutub poorses täidises hõõrdesoojuseks ja heli sumbub. Heli neelavad pehmed ja lahtiste pooridega materjalid nagu mitmesugused vahtplastid, vilt, tekstiilid, kummi ja mineraalvill, mis paigutatakse lae- või seinaplaatide taha. Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Otstarbekas on kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid. 6. Majasiseselt leviva müra tõkestamine. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel
ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne Pinge erivise (puhkepotentsiaal -60 kuni -90mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja N+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. 8. KUS ON SÜNAPSID? Sünapsid on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin) 9. MEDIAATORID
Tavaliselt esineb labiilne kihistumine päikesepaiselistel suvepäevadel, aga see võib esineda ka pilviste ilmadega tsüklonites. Labiilses atmosfääris seguneb õhku paisatud lisand kiiresti paksus õhukihis. Labiilse kihistumise korral jäävad maapinnalähedased saastetasemed küllaltki väikseseks, seda eriti saasteallikast kaugemal, aga kõrgetest korstnatest pärinev saaste jõuab kiiremini maapinnale. (Nirgi, 2001) Stabiilses kihistuses iga vertikaalne õhuliikumine sumbub ja õhuvahetus kihtide vahel on aeglane. Stabiilne kihistumine esineb tavaliselt tuulevaiksel selgel ööl suvel jahtub päeval soojenenud õhk öö saabudes kiiresti ning maapinna lähedal on temperatuur jahedam kui mõnekümne meetri kõrgusel. Talvel, kui esineb kõrgrõhkkond, võib meie laiuskraadil ja veelgi kaugemal põhjas kujuneda olukord, kus päevane päike ei suuda alumist õhukihti piisavalt soojendada ning õhk maapinna lähedal muutub iga ööga külmemaks
Mida see tähendab, kui öeldakse, et heli tämbr on `soe'? `Särav'? Järelkõlakestus, helitugevus, kõne selgusarv, muusika selgusarv. 11 Missugused ehitusmaterjalid on helipeegeldavad? Missugused on põhilised helineeldematerjalid, mida laialdaselt kasutatakse? Kõva pinnaga. Poorsed ja resonantsi põhimõttel töötavad. 12 Mida iseloomustavad materjali helineeldetegurid? Missugused helineeldematerjalid töötavad resonantsi põhimõttel? Mis põhimõttel sumbub heli villaplaadis? Kas klaasvillal ja kivivillal on olulist vahet? Helineeldetegur iseloomustab heli neelduvust. Resonantsil töötavad perforeeritud materjalid ning kõvad siledad materjalid. Villaplaadis heli muutub soojusenergiaks. Ei. 13 Missuguseid helineeldematerjale võib paigaldada otse ehituskonstruktsiooni pinnale ja missugused tuleb paigaldada õhuvahega? Kuidas mõjutab õhuvahe suurus materjali helineeldumist? Kuidas mõjutab villaplaadi paksus plaadi helineeldeomadusi
meetodeid (on lubatud [W] ka cdma2000 ja TD-CDMA). Teame ,et elemendi A valjundsignaal on W-CDMA pakub mitte ainult kone-, faksi- ja voimsusega 400mW ,ning andmeedastusteenusi läbides liini sinise osa sumbub signaal -16dB. kiirusega 144 kbit/s kuni 2 Mbit/s ning paremat Seega P = 10 (16/10) = 39,8 ~ 40 korda. edastuskvaliteeti vaiksema tarbitava voimsuse Tuli 400mW ning see sumbus 40 korda siis see juures, vaid ka tahendab ,et jaab korge lahutusvoimega taisvideoedastust ning alles 10mW
Laabani kõrval teine järjekindel sürrealist Andres Ehin. Nende loomingus on tajutav sisuline avardumine ja vastuvõtlikkus maailmakultuurile, juurdumine ühtaegu nii eesti luule varasemas traditsioonis kui ka innustumine modernismist ja vormiline mitmekesisus. 1960. aastate lõpus ja eriti Praha kevadest alanud stagnatsiooni mõjul kulges see maailma kosmiliste mõõtmeteni avardumisest rõõmu tundnud põlvkonda aga resignatsiooni. P.-E. Rummo luulekujundiga väljendudes "suubub, ah sumbub see hoog umbsesse preservatiivi." Et nõukogude kirjanduses oli soositud üksnes realistlik loomelaad, siis püüti proosauuenduslikke võtteid põhjendada prantsuse marksistilt Roger Garaudylt laenatud piirideta realismi mõiste abil. Poleemikaid ja ametlikku vastuseisu tekitasid Arvo Valtoni grotesksed ja võõrandumist käsitlevad novellid, samuti nooruslikust protestivaimust kantud Mati Undi ja karjerismi paljastavad Enn Vetemaa lühiromaanid. Uuenduslik proosa
väiksematel pingetel, kui staatilistest katsetest määratud tõmbetugevus. toimub pragude teke ja areng, mis on hapra iseloomuga. väsimuslikku tööiga saab pikendada, kui rakendada pindadele survepinge ja kõrvaldada pingekontsentreerijad (teravad nurgad) 16. Mis on materjalide roomavus? ajast sõltuv püsiva deformatsiooni teke konstantse pinge mõjul, eristatakse 3 etappi: algne roome (roomekiirus väheneb ajas), püsiv roomavus, kustuv roomavus (roomekiirus suureneb ajas või roome sumbub). esineb kõikidel materjalidel. 17. Kuidas liigitatakse metalle? Milline on põhiliste rauasulamite koostis ja sisestruktuur? rauasulamid ja teiste metallide sulamid. malmid: süsinikku 3-4,5 massi%, mikrostruktuur: ferriit + grafiit või tsementiit terased: kuni 1,4% süsinikku, mikrostruktuur austeniit. jagunevad vähelegeeritud ja paljulegeeritud terasteks, sõltuvalt teiste koostisainete sisaldusest, nt nikkel, kroom jne. 18. Nimetage külm- ja kuumtöötluse eelised ning puudused
Keha võib samaaegselt osaleda kuitahes mitmes võnkumises. Koguliikumise saame, kui liidame kõik need võnkumised, arvestades liikumissuunda. võnkumiste liitmine suundade järgi kahele põhijuhule: samasihiliste ja ristuvate võnkumiste liitmisele. 19. Sumbuvad võnkumised. –rv, x=Ae(astmes –beeta*t)cos(wt+fiinull) Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^βtcos(wt+f0) 20. Sundvõnkumised ja resonants. Perioodiline väline jõud, resoants definitsioon Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. Resonants - amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele/ nähtus, kus võnkeamplituud teatud sagedusel maksimaalse väärtuse saavutab 21. Tasalaine(võrrand). Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st lainepind on
Ristuvad võnkumised(üldine ellipsi võrrand): , 0 x,y – hälbed, A-amplituudid, - faasivahe 18.Sumbuvad võnkumised. f=–rv, r – takistustegur, f -takistusjõud Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^βtcos(wt+ϕ0) β-sumbetegur, A0 – amplituud aja arvestamise alghetkel 19.Sundvõnkumised ja resonants. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine f0 2 x cos t arctan 2 02 2 4 2 2 0 2
1965- valitsusjuhiks saab Kossõgin, kes üritab majandusreformi (üle minna turuhindadele, et turg reguleeriks tootmist). Reformi algus rahvale meeldis ning see saavutas edu ja rahva poolehoid Kossõginile suurenes. Breznevile see aga ei meeldinud ning majandus sumbus taas plaanimajandusse. Tootmine laieneb ekstensiivselt uute tooraine baaside kasutuselevõtmise teel. Hrushov tagantati ja parteijuhiks saab Breznev Valitsusjuht on kossõõgin ja ta üritab alustada reforme.. kuid see sumbub käsumajandusse.. Majanduse tõus on ekstenstiivne - see suureneb uute alade arvelt, mitte tööviljakuse arvelt Hurshov üritas parteiaparaati muuta pidevalt uuenevask... kehtestas piirtähtajad st, kaua võib üks mees ühes partei ametis olla. Brznev muutis selle 1966 ära. st kaotas need. Sellega lõppes parteiaparaadi kohustuslik uuendamine. Kui see uuendamine kaotati siis hakkab kujunema välja NSVL parteiline nomenkaltuur. St, et partei ametikohad muutuvad eluaegseks
MIKROFONIDE OTSAD on veidike ülespoole suunatud. Tõstan aegamööda käe, et nende asendit pisut parandada, aga seda märkab nähtavasti isaslind, sest tema häälde sugeneb äkitselt kare ohunoot. Emaslinnu hääl ei muutu. Lindistan ka selle, muutunud värvidega kahekõne. Mõne aja pärast tõusevad kured lendu ja lähevad ära rabale, kus jätkavad paarisaja meetri kaugusel pasundamist. Suunan oma "püssid" nende poole, aga nüüd hüüab kurepaar otsekui kotti, hääl sumbub ja on kaotanud täielikult oma sära. Korjan aparaadid kokku ja tulen tulema. Mul on lindil peaaegu üheksa minutit briljantseid helisid, ja see on ju terve varandus! Eesti Instituudi koostatud brosüüris, mille eesmärk on tutvustada eestlasi inglise keelt kõnelevale maailmale, kirjutab Fred Jüssi: "Eestlane on nagu puu: vaatad läänest, on niisugune, vaatad idast, naasugune, ja nõnda teistestki ilmakaartest /.../ Valitsevad tuuled on läbi aegade vorminud selle puu
sagedasemad põhjused on nakatused, gripp, sarlakid, leetrid jne ..haigused võivad anda oluliselt halvemaid komplikatsioone noores organismis kui täiskasvanule. Perception of music by patients with cochlear implants. Cochlea tigu; implant protees Teokahjusus = sisekõrvakahjustus. Sisekõrvas heli mehhaaniline iseloom muutub, heli muutub elektrilisteks impulsideks. Heliimpulside teisendamine. Kui sisekõrv ei tööta, siis seda impulside teisenemist toimuda ei saa. Kurtus heli sumbub sisekõrvas või enne seda. Kuulmisproteesi ülesanne on asendada nii kesk- kui sisekõrva tegevust . füüsiliselt ei pea see protees asuma õiges kohas, seal kus sisekõrv päriselt on. Oluline on see, et see edastab närvilõpmetele vajalikku informatsiooni. Rehabilitatsioon Kogu ravi käiku on kaasatud paljud inimesed. Rehabilitatsiooniga tegeleb juba keegi teine kui kirurg. Operatsiooniga asi ei lõppe. Proteesiga inimene tuleb treenida,
Ristuvad võnkumised(üldine ellipsi võrrand): , x ja y – hälbed, 0 A-amplituudid, - faasivahe 20, Sumbuvad võnkumised. F=–rv, r – takistustegur, F –takistusjõud, r- takistustegur. Energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole aga mehaaniline energia jääv see tõttu võnkumine sumbub. X**+2Bx*+w02 =0 x=A0e^βtcos(wt+ϕ0) β-sumbetegur, A0 – amplituud aja arvestamise alghetkel. 21, Sundvõnkumised ja resonants. Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. f0 2 x cos t arctan 2 0 2
Seisev laine juhtmes tekib juhtmes, kui liini ots on lühistatud või avatud ning saadetud laine hakkab otsast tagasipeegelduma. Kadudeta liinis on peegeldus ilma kaduteda ja mingi hetk nad kohtuvad ja summeeruvad mõnes punktis liituvad ja mõnes punktis neutraliseerivad üksteist. Kui liin on piisavalt pikk, siis võib ka lõpliku liini vaadelda, kui lõputut liini, kuna reaalses liinis on kaod, siis leviv laien lõpuks sumbub ning ei teki peegeldumist. Seega ei teki ka seiseva laine reziimi. Vibraatoris: pingepuhmad on alati otstel ja voolupuhm on alati keskel. See on vajalik, et saaks vibraatori keskpunktis saaks maksimaalse voolu, mida siis lainejuhi kaudu süsteemi juhtida. Vibraatoris peab olema seisev laine, kuna sel juhul saab vibraatori keskpunktis alati maksimaalse voolu nii toitmisel kui ka vastu võtmisel. 16
Tagasiühendus omab ka mitmeid eripäraseid omadusi, mis eelnevatel ühendustel puuduvad (nt võivad muutuda süsteemi omadused – nt kiiremaks, kasutatakse, et saada soovitud omadustega süsteem). Järjestik- ja paralleelühendused ei muuda süsteemi pooluste pigutust. Tagasisideühendusega on aga võimalik muuta süsteemi pooluste paigusust, st. Luua soovitud omadustega süsteem. Tavaliselt kasutatakse negatiivset tagasisidet (sumbub). Positiivse tagasiside korral muutub süsteem ebastabiilseks. Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui teame kõiki poolusi, nulle ning ühte arvtegurit. Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüs. L–teisendus. Piirväärtusteoreemid. Ülekandefunktsioon. Ülekandemaatriks. Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides. Siirdeprotsesside arvutus. Hüppe- ja impulsskajad. Hüppe- ja impulsskajade maatriksid.
suuremad vulkaanipursked meteoriitide kokkupõrked Maaga süsinikdioksiid - osoonikihi õhenemine, aukude tekkimine (selles on kindlasti süüdi inimesed, kes on võtnud kasutusele freoonid, mis on kasutusel tegelikult tänapäevani) kasvuhooneefekt (päikesekiirgus ei peegeldu tagasi, jääb siia. Ka udu ja sudu on väga suured kasvuhooneefekti põhjustajad, suuremad kui süsinikdioksiid) UV-kiirgus mõjub meile väga halvasti. Meres aga sumbub see juba mõne meetri sügavuses. Pikaajalised tsüklilised muutused Milankovitchi tsükkel (seotud päikese aktiivsusega päikese loited) El Nino ehk Lõunaostsillatsiooni (Klimaatilises mõttes muutuste esile kutsuja Vaikse ookeani piirkonnas. Tavaliselt puhuvad Lõuna-Ameerika rannukul passaattuuled, mis ajavad sooja pinnavee rannast eemale > samas toimub külma toitaineterikka sügavamate kihtide vee üleskerkimine > mitmekesine elu. El Nino
ERIOMADUSED 1) KEEMILINE PÜSIVUS materjali võime vastu panna keemiliste ühendite mõjudele, oma omadusi kaotamata. 2) KIIRGUSTIHEDUS (alfa, beeta, gammakiirgused) Alfa kõige väiksema läbivusega Beeta pole eriti ohtlik (ei läbi kivi) Gamam kõige ohtlikum, peab looma spetsiaalseid tõkendeid, kõige paremaks tõkendiks on betoon. 3) AKUSTILISED OMADUSED 1 OSA peegeldub 2 OSA sumbub 3 OSA läbib materjali PUIT umbes 30 000 puiduliiki POSITIIVSED OMADUSED: väike soojajuhtivus, väike mahumass, suhteliselt suur tugevus, hea töödeldavus, paljudes kohtades kasutatav (ehituses kandekonstruktsioonina, välis, siseviimistlus), ökoloogiline (taaskasuttav). NEGATIIVSED OMADUSED: niiskuvus, ebaühtlane struktuur, süttivus, kõdunevus, hügroskoopsus, kahjustatavus putukate poolt. 1) OKASPUUD 2) LEHTPUUD 3) PALMID (eraldi rühmas)
sisemine ruumiline korraldus ja mida seovad tervikuks ärisidemed. Thünenil õnnestus ka ühel erijuhul, nimelt põllumajandusregiooni näitel, üldjoontes ära seletada, kuidas ja miks selline regioon ja ta ruumiline korraldus kujuneb. E. G. Ravenstein (18341913). Oma 1880-ndate aastate artiklites püüdis ta luua migratsiooni matemaatilist mudelit, mis viis ta iildisema kUsimuseni, kuidas igasugune vastastikm6ju sumbub mõjupartnerite vahemaa kasvades. Fiüüsikas on selle küsimuse lahenduseks teatavasti gravitatsioonimudel ja Couloni seadus. Ravenstein tõstatas ka vastastikmõju sumbumisega seotud küsimuse ruumi jaotumisest üksikute keskuste mõjupiirkondadeks. Alfred Weber (1868-1958) uuris ettevõtete paiknemise tegureid eesmargiga anda soovitusi ettevõtjatele, kuhu nad oma käitised peaksid rajama. Niisiis on ta paigutusõpetuse looja, mille ta
andmeid, nt graafikafailide puhul nii vektor- kui ka rastergraafikat ISO-OSI Mudeli füüsiline kiht. Meediumid: Koakskaabel, keerdpaar (UTP, STP, CATx), fiiberoptiline kaabel, raadiokanal. koakskaabel - faraday puuriga varjestatud juhe, faraday puuris on elektriväli, mis kaitseb sisemist juhet ja selle voolu vampiiriliides - lõikab koakskaablisse augu, millest läbi võtab “hambaga” voolu. Hiljem hakati kasutama T-otsikut. terminaator - märgib juhtme lõppu, sinna sumbub vool. keerdpaar - ei kiirga palju välja, sest mõlema keerdunud juhtme ümber keerleb vool vastassuunas STP - shielded twisted pair (varjestatud) UTP - unshielded twisted pair (pole varjestatud) CATx - (UTP) category ja kvaliteedi nr, nt CAT3 on kõige lahjem - telefon; ka internetiühendus, mida suurem nr, seda parem ühendus fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0)
Kosmos keegi ei ole loonud = IGAVIK. Jumala jaoks eksisteerib ainult igavik (on). On olnud, on ja jääb igavesti oli, on, saab olema AEG (filosoofias OLEVIK, olevikul on kestvus). IGAVIK AEG kategooria paar. Tuli ei ole element, vaid tähistab kogu kosmose protsessi. Mõõdujärgi logose järgi ehk kosmose seaduse järgi (mitte täppisteaduse järgi). Süttiv parem puhkeb lõkkele igavesti elav tuli = loomisprotsess). Kustuv parem sumbub = lagunemisprotsess. Herakleitos vaatles maailma kui loomis- ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. (Täppisteadus vaatles maailma kui vanavaramuuseumi (masina metafoor)). 32. Üks ainuke tarkus tahab ja ei taha, et ta on kutsutud Zeusi nimega. 41. Üks on tarkus: jõuda mõistmisele, kuidas kõik [asjad] on kõige läbi juhitud. 108. Ükski õpetus [logos], mida ma kuulnud olen, ei ole selle mõistmisele jõudnud, et tarkus on midagi kõigest erinevat. Eetika, poliitika ning muu: 43
annaabi.ee 
