Side Eksam 2016 (1)

Shannon –Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.
allikas
A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit
allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse
kanali kodeerimine
modulatsioon - abstraktne digitaalseks
kanal - kuhu tuleb sisse müra
demodulaator - peab ka müra “ära arvama ”, digit abstraktseks
kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine
allika dekooder
sihtkoht
rakendus
esitlus
sessiooni
transpordi
segment
võrgu
datagramm
pakett
kanali
kaader
füüsiline
kaabel


TCP - Transmission  Control   Protocol  lõhub  paketid  tükkideks ja paneb jälle kokku 
IP -  Internet  Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb 
HTTP - Hyper Text  Transfer  Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist 
toob veebimaterjali kliendile 
HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms 
FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel 
Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende 
detsimaalliited.
  •  1 byte (B) = 8 bits (b) 
  •  1 Kilobyte (K / KB) = 2^10  bytes  = 1,024 bytes 
  •  1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes 
  •  1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes 
  •  1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes 
bit - b - 0 or 1 
byte - B - 8 bits 
informatsiooni hulk I =  loga  = ( 1 / P ), kus a=2 siis kasutatakse byte ja 
bit, P on tõenäosus 
kõvaketaste ja cd-de tootjad kasutavad 10 astmeid nt KB = 1000 B 
Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio , pilt, video, 
tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid , 
aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, 
mitmemõõtmelised signaalid.
signaal on andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon

1D - heli

2D - pilt

3D - video
pidevad ( analoog , kogu aeg muutub, müra rikub ära) ja diskreetsed 
(väärtus omistatakse ainult kindlatel taktidel, müra ei riku eriti) 
signaalid, digitaalne signaal on selline diskreetne signaal, millel on 
ainult 2 väärtust - 1 või 0
Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus.
I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A);
U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V);
R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω).
Siinussignaal, amplituud , sagedus ja periood.
Periood
f = 1/T on sagedus (Hz)

Amplituud
w = 2*Pii*f on ringsagedus
s(t) = A * sin (2*Pii*f * t)
Peamised signaali parameetrid : võimsus, sagedus ja spekter . 
Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. 
Tehted logaritmiliste mõõtühikutega.
p - elektriline võimsus p(t) = |s(t)|2  - ajaühikus ülekantud energia
spekter, parameetriks on sagedus f = 1/T Hz-des
B = fmax - fmin (riba laius)
Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse väga suurte ja väikeste suuruste 
esitamisel nii, et nad nii palju ei erineks.
Suhtelised dB nt SNR mõõtmisel

Absoluutsed dBm detsibelle milliwati kohta (absoluutse võimsuse mõõtmine)
mW saab alati teha dB (valemid paberil ) 0 dBm-i on 1 mW
log (a*b) = log a + log b
Müra sidekanalis, AWGN müra. signaal- müra suhe SNR. Shannoni  
valem.
kanali mahutavus :

B on Hz- ides .

SNR=S/N on kordades.
Additive white Gaussian noise - kasutatakse infotehnoloogias looduses esineva suvaka müra matkimiseks
Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta 
kodeerimine: kompreseerimistegur ( code rate ) ja liiasus, 
kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function ). 
Soovime eemaldada võimalikult palju ebavajalikku infot, et kasutada 
võimalikult hästi ära kanali suutlelisust.
Allikas S on n sümbolit, mille igal sümbolil on tõenäosus pi. 
Entroopia on juhuslikkuse määr, minimaalne info hulk, mis on vaja üle 
kanda, et info kadudeta jõuaks. Lühemaks kui entroopia ei saa koodi 
muuta.

Koodi keskmine pikkus R = pi*ni+…
Liiasus - L = R - H
Kui on olemas liiasus (rohkem infot kui entroopia),

on tegu kadudeta kodeerimisega. 

Kui kantakse infot üle vähem kui entroopia, on see 

kadudega kodeerimine. (me ei saa aru, sest meie enda

nägemis- ja kuulmiselundid pole täiuslikud)
kompressiooni-moonutuse suhe ->
R(D) on kiirus - kui on mega moonutatud, siis ka kiirus on suur.
Analoog-digitaalmuundus, Nyquisti kriteerium , signaali-
kvantimismüra suhe, dünaamiline diapasoon . Audio kodeerimine. 
Psühhoakustiline mudel, MP3, maskeerimisefekt, 
diferentsiaalne kodeerimine, sigma - delta modulaator.
Sample & Hold - kondensaator (analoogmälu)
Kui kiiresti peab kondensaatori lülitit avama ja sulgema? Nyquisti 
kriteerium - kõik info jääb alles, kui avatakse ja sulgetakse vähemalt 
kaks korda kiiremini kui on signaali maksimaalne sageduses.
Ja siis kvanditakse pinget - pannakse kõrvale joonlaud (diskreetne 
seade), siis nüüd saab selle pinge panna kirja diskreetsete suurustena.
Kvantimismüra on siis kirjapandud ja tegeliku väärtse vahe.
Signaali ja kvantimismüra võimsuste suhe on SNR = 6 dB/bit
dünaamiline diapasoon on süsteemi või seadme puhul mingi parameetri lubatud maksimaalse 
väärtuse ja sel e parameetri minimaalse registreerimist võimaldava väärtuse suhe. Nt inimese kõne 
diapasoon on 70…7000 Hz.  
Audiofailide kokkupakkimisel kasutatakse ära inimkõrva puudujääke (Psühhoakustiline mudel) ja 
eemaldatakse helid, mida inimkõrv nkn ei kuule. Veel kuna kõvem heli katab inimese jaoks 
nõrgema heli ära, siis võetakse ka need nõrgad helid välja, mis on kaetud “maskeeritud” tugevama 
heli poolt. See on maskeerimisefekt. 


dB


Hz


diferentsiaalne kodeerimine - ei panda kirja mitte signaale endid, vaid 
nende vahed , mis on väiksemate arvude hulgaga kirjutatavad.
sigma-delta modulaatorit kasutatakse analog-> digital ja ka digital -> 
analog transleerimisel, samamoodi pannakse kirja signaalide vahed
Teksti kodeerimine. ASCII kood. Muutuva pikkusega kood, 
Huffman’i kood, sõnastikuga kodeerimine, kontekstipõhine 
kodeerimine.
ascii kood seab igale tähemärgile vastavusse 7 bitilise binaarkoodi
muutuva pikkusega kood on nt Morse kood, kus tihedamini esinevaid 
sümboleid esitatakse vähemate märkidega.
Huffmanni kodeerimise idee on asendada olemasolev sümboleid kirjeldav 
bitijada ümber nõnda, et informatsiooni hulgas tihemini esinevad 
tähemärgid saaksid kirjeldatud lühema bitijadaga.
kontekstipõhine kodeerimine - ennustatakse konteksti põhjal järgmisi 
sümboleid

 
Pildi (RLE, DCT, JPEG ) ja video kodeerimine (interkaadrid, 
liikumise kompenseerimine ). 
Pilt edastatakse pikslitena.

pixel sisaldab infot heleduse kohta,
8 bit sinise heledus,

8 bit punase heledus,

8 bit rohelise heledus
000 - must, 444 - tumehall
RLE - run length encoding - rida rea kaupa hea must-valgete piltide 
puhul, sest kui järjest palju piksleid on nt mustad, ei pea seda ütlema 
iga piksli kohta, vaid võib öelda, et pikslid nr 10-130 on mustad.
DCT - diskreetne koosinusteisendus - reasignaalide jaoks mõeldud Fourier’ 
teisendus . Arvutab pildisignaali spektri ehk kui kiiresti heledus piki 
pilti muutub (8x8 maatriks tuleb). Ruutudel on koefitsendid. Ebavajalikud 
koefitsendid visatakse minema, mis võib pildi muuta “ruuduliseks”.
Jagatakse pilt 8x8 pix ruudukesteks, vasakul üleval suuremad väärtused ja 
all paremal väikesed, väärtusi skäneeritakse siksakis.
JPEG - kadudega kompresseeritud fail, tehakse DCTga
interkaadrid - video kompresseerimiseks kasutatakse interkaadreid, mis 
tuletatakse eelneva ja järgneva kaadri põhjal
liikumise kompenseerimine - tuletatakse video liikumine eelneva ja 
järgneva kaadri liikumise põhjal
Koodeki, multimeedia konteineri ja metafaili mõisted.
koodek - surub heli ja video multimeedia konteinerisse ja ka pakib need 
lahti
multimeedia konteiner - fail nt avi, kus on nii heli kui ka videopilt
metafail - failitüüp, mis võib endas hoida mitmeid erinevaid tüüpi 
andmeid, nt graafikafailide puhul nii vektor - kui ka rastergraafikat
ISO-OSI Mudeli füüsiline kiht. Meediumid: Koakskaabel, 
keerdpaar (UTP, STP, CATx), fiiberoptiline kaabel, 
raadiokanal. 
koakskaabel - faraday puuriga varjestatud juhe, faraday puuris on 
elektriväli, mis kaitseb sisemist juhet ja selle voolu
vampiiriliides - lõikab koakskaablisse augu , millest läbi võtab “hambaga” 
voolu. Hiljem hakati kasutama T-otsikut.
terminaator  - märgib juhtme lõppu, sinna sumbub vool.

keerdpaar - ei kiirga palju välja, sest mõlema keerdunud juhtme ümber 
keerleb vool vastassuunas

STP - shielded twisted pair (varjestatud)

UTP - unshielded twisted pair (pole varjestatud)
CATx - (UTP) category ja kvaliteedi nr, nt CAT3 on kõige lahjem - 
telefon; ka internetiühendus, mida suurem nr, seda parem ühendus
fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga 
kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega  
(1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi, sest kiirel on mitu 
teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja 
mahutavus on suured.
raadiokanal - nt bluetooth , raadio, wifi , ei pea kasutama juhet, vaid 
läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad 
ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht!
Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle 
põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll.
RS232  on  ühenduse  strandard,  mis  määrab  põhiparameetrid:  Kiirus, Andmebitte,  Paarsuskontroll, 
Stopp- bitte , Voo juhtimine. 
Null  modem  ühendab kaks  seadet  ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest. 
Korraga  vähe  bitte:   saadetakse   startbitt  –  nüüd  hakkab   edastus .  Siis  mõned  andmebitid  ja  siis 
kontrollbitid. 
Paarsuskontroll – kas on paarisarv 1sid või on mõni bitt sassi läinud, võimaldab tabada bitivigu. 
Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem.


Siin !
 tähistab sisendvoo taandatud intensiivsust, 

λ kirjeldab sisendvoogu ja  
µ ühe teenindaja väljundvoogu. 
L on liinide arv 
Ethernet , ajalugu ja levinumad standardid : 10BASE5, 10BASE2, 
10BASE -T, 100BASE-TX, 1000BASE-T. 
Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu  tehnoloogia , mis vastab Elektri- ja 
Elektroonikainseneride Instituudi  standardile IEEE 802.3 ja kasutab 
juhuslikku pöördumisviisi  CSMA /CD. Alates 1990ndatest põhiline ja 
mainstream, odav ja ühilduv. 10 Mbit/s kuni 10 Gbit/s. Robert Metcalfe. 
Nimi tuleb sõnast “ eeter ”.
10 BASE 5 (10 Mbit/s, -500 m pikkune juhe võib olla) arvuteid saab panna 
2,5 m vahega
10 BASE 2 (10 Mbit/s, -185 m pikkune juhe võib olla) kastuab T-kujulist 
otsikud host-arvutiga ühendamiseks
10 BASE T (10 Mbit/s, T - twisted pair)
100 BASE TX (100 Mbit/s, T - twisted pair, X näitab versiooni)
1000 BASE T (1000 Mbit/s, T - twisted pair) 1GBit Ethernet
Fiiberoptilise kaabli ehitus ja tööpõhimõte, mono - ja 
multimodaalne fiiber , graded index fiiber. Fiiberoptilise 
kaabli eelised ja puudused, dispersioon fiiberoptilises 
kaablis. 
fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga 
kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega 
(1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi (dispersioon), sest 
kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi 
minna - kiirus ja mahutavus on suured, sumbuvus väike. Ei talu tolmu, 
võib olla ohtlik paigaldada.

Graded index - murdumisnäitaja muutub sujuvalt ja tekitab vähem moonutust

modaalne dispersioon - signaali kuju muutub madalamaks, laiemaks. Kui on 
graded index v single mode, siis on kiirel vähem moonutust.
Raadiolevi - peegeldused, hajumine ja dispersioon, 
mitmekiireline levi, feeding, sümbolite vaheline interferents 
raadiokanalis. DRM - Digital Radio Mondiale ja 802.11 WiFi. 
Antenn ja selle võimendus dBi, EIRP.
Pigem ühepoolne edastus. Elektromagnetkiirgus. Läbi õhu lähevad lained, 
painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või 
satelliidilt. Pealtkuulamise oht!
feeding - signaali tugevuse kõikumine, signaalid liituvad peegelduste 
tõttu ja hajuvad
sümbolite vaheline interferents raadiokanalis - kui osa uuest signaalist 
jõuab vastuvõtjasse ajal, mil saabub alles eelmise signaali lõpp, 
suurendab vigade tekkimise tõenäosust. Seda põhjustab nt mitmekiireline 
levi.
mitmekiireline levi - peegelduste tõttu jõuab vastuvõtjani mitu erinevat 
kiirt
DRM - suure kompressiooni tõttu võimaldab väga hea kvaliteediga heli 
edastada
IEEE 802.11 Wifi-standard (WLAN) – töökaugus u 100 m. Sagedus 2,4 GHz 
peal on 13 kanalit. Osaliselt kohakuti, sama sagedus samal ajal mõnikord. 
Ei sega teineteist, igal jaamal oma kood ( CDMA – Code Division Multiple 
Access). 
Antenn võib olla isotroopne - igale poole kiirgav, kaugemal muutub 
signaal nõrgemaks; raadiorelee - ühele poole läheb signaal ja väga hea, 
aga on võimalus tema asukoht tuvastada; satelliidilt on samuti võimalik 
signaali peegeldada, aga satelliit tuleb panna 36 000 km kaugusele Maast, 
siis liigub ta Maaga samas tempos ja ei pea antenniga teda otsima .
ISO-OSI füüsilise kihi seadmed repiiter, jaotur (hub) ja 
modem. 
repiiter - loeb sisse ja taastab signaali tugevuse seda korrates

jaotur - signaal tuleb ühest august sisse ja läheb mitmest august välja, 
saadab igale poole edasi
modem - muudab ühe signaali teiseks, et saaks kasutada erinevaid kaableid 
ja signaale (translaator). Moduleerib, demoduleerib.
Liinikoodid (NRZ, RZ, Manchester , AMI), signaali taastamine.
NRZ - No return to zero: miinusega arv - 0, plussiga arv - 1

RZ - Return to zero: 1 puhul läheb nulli 
Manchester - frontidega, 1le vastab langus, 0le tõus.
AMI - 1 vastab vaheldumisi madalale ja kõrgele nivoole

Et tiksumine oleks sünkroonis, on vaja kas saata alg-ja lõppsignaale või 
siis eraldi signaaliga sünkrosignaale (topelt ribalaius…). Signaali 
taastamiseks kasutatakse repiiterit koos otsustusnivooga, millest üleval 
olevad signaalid tehakse 1ks ja all olevad signaalid 0ks.
Modulatsiooni mõiste, modulatsiooniviisid. Amplituud-, 
sagedus- ja faasmodulatsioon.
Vanasti töötasid modemid läbi telefoniliini ja saatsid signaale helidena.

Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, 
sageduse või faasi)
Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0
Sagedusmodulatsioon   ehk   sagedustihendus    FDMA    -   ühte    kanalisse    mitme 
signaali   toppimine,   sagedusriba   efektiivne   kasutamine,   nt   raadiol   saad 
valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris
automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi 
vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata.
faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0
Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse 
järgi WDMA), aegtihendus TDMA , koodtihendus CDMA, ruumiline 
tihendus SDMA.
FDMA   -   ühte   kanalisse   mitme   signaali   toppimine,   sagedusriba   efektiivne 
kasutamine.
WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis.
TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud , kasutaja ei märka, 2G 
võrkudes.
CDMA   -   kanalijaotus,   kus   sama   kanalit   saavad   kasutada   mitu   saatjat, 
kasutades erinevaid koode. 3G, GSM, wifi
SDMA   -   ruumi   paralleelne   kasutamine   (suund,   kaugus),   nt   wifi   ruuteril 
kaks antenni
ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC 
alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja 
põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC 
teenuse juurdepääsupunkt ( LSAP ). Veatuvastus (CRC, FCS). 
Meediumi jagamine: ALOHA , CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: 
Stop-and- Wait , Sliding Window . Veakontrolli meetmed: Stop-and 
Wait ARQ, Go- Back N ARQ ja Selective Reject ARQ. 
48bit MAC aadress, mis on igal võrku 
ühendatud seadmel erinev.
põrkedomeen: võrgu saab jagada põrkedomeenideks (sillaga, repiiteriga, 
kommutaatoriga). Sild näeb, kust pordist pakett tuli ja kontrollib tabeli 
abil, kuhu porti peab saatma (kus pordis on saaja MAC), kui ei ole vaja 
seda edasi saata, siis põrkab pakett tagasi samasse porti. Saab kasutada 
ka turalisuse eesmärgil (tabelise teha mingi black list)
MAC kaader
kontrollinfo+algus sihtkoha aadress allika MACaadress pikkus LLC-PDU
veakontroll
7 sünkro-oktetti +1
6 oktetti
6 oktetti
2 46-1500
4


mac- päis
mac-trailer
LLC-PDU logical link control - protocol data unit  - LLC päis + kasutaja 
info, selle sees allika ja sihtkoha service accesss pointid, 
kontrollbitt sihtkoha SAP kontrollbitt
allika SAP
LLC kontroll
informatsioon
1 bit
7 bit
1 bit
7 bit
8-16 bit
LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP) - filtreerivad, millise rakenduse 
jaoks paketid on
Veatuvastus (CRC, FCS) mingi kontrollsumma, mida kontrollitakse, kui 
pakett on kohale jõudnud. Nt CRC: tähtedel on koodid, mille summa on 
antud. Kui koodid on valeks läinud, siis summa enam ei klapi ja teatakse, 
et on viga.
ALOHA edastad kaadri, millal tahad, ootad kinnitust. Kui kinnitust ei 
tule proovid uuesti n korda, siis loobud. Kanali kasutus väike.

CSMA  kuulad , kas meedium on vaba. Kui on, edastad kaadri. Kui on kinni, 
ootad suvaka aja ja kuulad uuesti.
CSMA/CD collision detect (mõõdab pidevalt pinget) kuulad, kas on vaba. 
Kui on vaba, edastad. Kui pole, kuulad edasi ja kohe kui vabaneb, saadad. 
Kui on kokkupõrge, alustad uuesti.
Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait (saadab ära ja ootab kinnitust, kui 
ei tule, saadab uuesti) Sliding Window (mitu tk saadetakse korraga, 
oodatakse kinnitusi. Kui nt 2. paketi jaoks kinnitust ei tule, saadetakse 
paketid alates 2st uuesti)
Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ (tagasi saadetakse kontrollid 
Ack1 ja Ack0 vaheldumisi, ootab time-outi ja siis kui pole Acki tulnud v 
tuli vale Ack, siis saadab vastavalt uuesti), Go-Back N ARQ (saadab mitu 
korraga ja järjest kontrollib Acke, kui mõni on vahelt ära jäänud, 
saadetakse alates ärajäänud paketist)ja Selective Reject ARQ (saadab mitu 
korraga ja järjest kontrollib Acke, kui üks jääb vahelt ära, siis 
saadetakse ainult see uuesti, muidu ikka edasi).
Kanalikihi seadmed kommutaator (Switch) ja sild (Bridge)
kommutaator teeb seadmetel MAC- aadresside põhjal järgi, teab, et pordis 1 
on arvuti A jne, saadab infot ühelt seadmelt teisele, tagab mitme seadme 
vahelise üheaegse ühenduse (jaoturis saadetakse sõnum laiali kõigile, 
kommutaator aga teab, kes kellele tahtis saata)
sild on vähemalt kahe pordiga osa kahe põrkedomeeni (LANi) vahel, 
tänapäeval on sillaks ikkagi kommutaator. Sild kontrollib, kuhu porti on 
vaja saata ning ei saada midagi ebavajalikku porti.
Hargneva puu protokoll (STP).
Konfigureeritakse võrku ehk genereeritakse graaf , kus on juursõlm, millel 
on kindlad juurpordid, kust leitakse optimaalseim tee. Mitteoptimaalsed 
teed blokeeritakse, kuid neid saab uuesti kasututsele võtta, kui 
optimaalse teega midagi juhtub. Et ei tekiks kinnist ringi, on samuti 
mõned lingid blokeeritud. Konfigureeritakse vanima võrgukaardiga 
(väikseima MAC- aadressiga ) seadme järgi, sest see seab kiiruse piirangu.
Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring, 
täielikult ühendatud (Metcalfi seadus ja võrguefekt) ja mesh 
võrgutopoloogiad. Superarvutites kasutatud "paks puu" ja 
hüperkuubi võrgutopoloogiad. Võrkude hierarhia suuruse järgi: 
LAN, MAN, RAN, WAN. Ahel- ja pakett-kommunikatsioon. 
siin: probleem - mitu seadet korraga omavahel rääkida ei saa 10BASE2, 10BASE5
täht: kui keskmisega midagi juhtub, on terve võrk katki 10BASE-T
joon: kui ühega midagi juhtub, ei saa ka teised suhelda, raadiorelee

puu: nagu hargnev graaf, paks puu (ülemised “oksad” on paksemad ja nendes 
ühendus kiirem, sest neist käib läbi kogu liiklus)

ring: kui 1 läheb katki, saab minna ringiga
täielikult ühendatud: kalleim, aga töökindlaim
Metcalfe’i seadus: igasuguse võrgustiku väärtus on võrgusõlmede arv 
ruudus
mesh võrk: kui 1 on katki, saab teist teed pidi tavaliselt
hüperkuup: suurem kui kolmas dimensioon, mitu kuupi üksteise sees
LAN –  local  area  network ,  kohtvõrk . Füüsilised mõõtmed paarsada meetrit. 
Võimalik suurendada vaheseadmetega. Kuulub omanikule, haldurile.
CAN – campus area network. Mõõtmed suuremad, TTÜS 1-1.5 km.
MAN   –   metropol   area   network.   Leviala   kümned   kilomeetrid.   Palju 
kasutajaid.
RAN  –  rural area network. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. 
Vähe kasutajaid, suur ala.
WAN – Wide Area Network – suurim – terved kontinendid, Maa (pm Internet). 
Ei kuulu kasutajatele endale.
ahelkommunikatsioon: ühendus luuakse ainult edastuse ajal, kanalit pole 
kogu aeg olemas (nt telefoniühendus), peab maksma ainult kasutatud aja 
eest.

pakettkommunikatsioon: kuni 1 MAC-kaadrisse pakitud pakett liigub, on 
meedium hõivatud, kohe kui ta enam ei liigu, on meedium vaba. Võib luua 
virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul).
ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4 , 
IPv6 . DHCP , ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid , CIDR  
ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress 
( broadcast ). 
võrgukiht kasutab pakettkommunikatsiooni, adresseerib 
sihtkohta IP aadressiga, edastab datagramme.
internetikiht valib järgmise sõlme saatmisel, fragmenteerib 
datagrammi ja edastab selle kanalikihile, 

IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3
IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 
2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334 
DHCP dynamic host configuration protocol - kleindi-serveri vaheline 
protokoll, kui võrku ühendatakse uus seade annab kohe talle ühe vabadest 
IP aadressidest, ei pea ise midagi konfigureerima.
ARP - address resolution protocol – arvuti saadab kaadri kõikidele 
arvutitele küsimuse, kellele kuulub vastav aadress. Vastav arvuti 
vastab oma MAC-aadressiga. ARP jätab mingiks ajaks MAC aadressid  
meelde.
NAT - network address translator. Mitmel masinal võib olla sama IP 
aadress, NAT translaator muudab seda üldaadressi masina enda 
aadressiks ja vastupidi
Võrguaadresside klassid:
•
A – standartne /algne. võrgu määrab esimene bait
•
B – võrgu määravad kaks esimest baiti
•
C – võrgu määravad kolm esimest baiti, neid on palju
•
D – multicast edastuseks – ühelt aadressilt kõigile, kes tahavad
•
E – mõeldud tulevikurakendustele, katsetamiseks.
broadcast - paketi edastamine kõigile võrgu arvutitele

Tänapäeval on klassideta võrk CIDR, kus saab aadressi piire  
nihutada, piiri nägemiseks kasutatakse võrgumaski - nagu sõel , mis 
laseb läbi ainult seda, mida parajasti vaja on. Mask on 1-de ja 0-
de jada, kus 1 on auk (tuleb läbi) ja 0 ei lase läbi.
Privaatvõrk - kolm aadressivahemikku privaatkasutuseks (nt 
firmasisese interneti jaoks),aga arvuti ei tohi olla marsruuter 
välisesse võrku
• 10.0.0.0 - 10.255.255.255 (üks A klassi võrk) 
• 172.16.0.0 - 172.31.255.255 (16 B klassi võrku) 
• 192.168.0.0 - 192.168.255.255 (256 C klassi võrku)
Võrgukihi analüüsivahendid ICMP ( ping ) ja traceroute .
ping  käsk saadab paketi teele ja ootab vastust, saab teada, 
kas võrgusõlm töötab ja kaua läheb aega vastuse saamiseks 
erinevate pikkustega pakettide puhul.

traceroute töötab nagu ping, aga näitab kõigi marsruuteriteni 
jõudmiseks kulunud aega eraldi.
Võrgukihi seadmed: marsruuter, tulemüür . 
marsruuter ehk default gateway on seade kahe võrgu vahel, leiab õige tee 
ja saadab andmeid edasi. 
tulemüür ehk firewall on turvaeesmärgiga seade sise- ja välisvõrgu vahel, 
mis piirab liiklust andmetele, mis ei peaks sealt läbi liikuma. Piirab 
suvalise Interneti kasutaja sisenemist sisevõrku/kohtvõrku. Võib olla 
riistvaraline, tarkvaraline või mõlema kombo.
IP-datagramm ja selle päis. Paketi eluiga TTL.
versioon : mis internetiprotokoll? IPv4, IPv6
IHL: internet header length, millal päis lõpeb ja andmed algavad
DSCP:  different service code point, mis teenus

ECN: valikuline, annab teada, kui on tekkinud ummik
kogupikkus: kui pikk on päis + andmed baitides
identifitseerimine: vajalik, kui on fragmenteeritud, et oskaks jälle 
kokku tagasi panna
lipud: ühebitised muutujad (1 v 0) nt DF (don’t fragment , kui vajab 
lõikumist, ei saadeta üldse), MF (more fragments, ehk see pole viimane 
fragment)
fragmendi nihe : esimesel seda pole, muul juhul näitab kus kohas reaalses 
paketis asub konkreetne fragment
TTL - time to live (lubatud hüpete ehk edasisaatmiste arv), kui see läbi 
saab, ei saadeta seda paketti enam edasi, see piirab pakettide vohamist , 
et nad ei ringleks võrgus igavesti ja ei koormaks seda
protokoll - mis kõrgema kihi protokollid on datagrammis (ICMP, UDP, TCP, 
AX.25)

päise kontrollsumma - vigade tuvastuseks
Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üleujutamine, juhuslik ja 
adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja 
Dijkstra algoritm.
marsruuter ehk default gateway on seade kahe võrgu vahel, leiab 
optimaalseima tee ja saadab andmeid edasi.
fikseeritud marsruutimine - on teada kogu info võrgu kohta, mis on 
esitatud tabelis. Read ja veerud vastavad saatja ja saaja aadressile. 
Nende ristumispunktis on “õige tee”.
üleujutamine - pole vaja nii palju inffi võrgu kohta. Kui tuleb sõlme 
pakett, siis ta saadab selle kõigile edasi, v.a. see, kust ta tuli. TTL 
tõttu ei ringle paketid igavesti.
juhuslik marsruutimine - valitakse marsruut juhuslikult, ei vaja palju 
infot võrgu kohta, ei leia tavaliselt kohe optimaalseimat teed, ei 
tuvasta võrgumuutusi
adaptiivne marsruutimine - tuvastab võrgumuutusi, teab ootejärjekordi ja 
lävesid
minimaalse kuluga - marsruutidel on “hinnad”, leitakse vähima hinnaga tee
Dijkstra algoritm: iga sõlme koguhinna leidmiseks


for each sõ else {
koguhind = lõpmatus ;
Transpordikiht ja selle funktsioonid usaldusväärse ja 
ebausaldusväärse võrguühenduse korral. TCP protokoll. TCP 
segment ja TCP port.  Vookontroll, libisev aken (parameetrid, 
ISN, SN, AN, W). TCP olekumasin. Ühenduse loomine ja 
katkestamine. Segmentide järjestamine, retransmissioon, 
duplikaatide tuvastamine . Võrgu ülekoormusele reageerimine. 
Ülesanded:
• kujuteldava otsekanali loomine kahe masina vahel
• ühenduse alustamine ja lõpetamine (SYN, FIN)
• adresseerimine (pordid)
• segmentide õige järjekorra tagamine
• vookontroll
• usaldusväärse ühenduse loomine (ACK lipud, puuduvate segmentide uuesti 
saatmine kasutades taimerit, NACK lippu, segmentide kontrollsumma, 
kolmekordne käesurumine(saadetakse SYN, oodatakse vastu ACK-SYN, 
saadetakse kinnituseks veelkord ACK))
• multipleksimine
• peab avastama duplikaadid jrk järgi ja siis ühe neist kustutama
Saadtakse segmente , millel omaette päis. Pordi järgi saab teada, millise 
rakenduse jaoks segment mõeldud on. Protokollid on TCP (ühendusega) ja 
UDP (ühenduseta)
lipud SYN - ühenduse alustamine, ACK - sain segmendi kätte, FIN - 
ühenduse lõpetamine URG - urgent , RST - reset , PSH - push
vookontroll - peab tagama andmete kohale jõudmise ja et ei tekiks ummik 
võ ülekoormus
libiseva akna meetod: mitu segmenti saadetakse korraga, segmendid on 
nummerdatud, kui mõni ei jõua kohale, saadetakse see uuesti - see võh 
põhjustada pakettide saabumise vales järjekorras ja seetõttu vajatakse 
järjekorranumbreid
AN - mis nr on järgmisel segmendil
SN - praeguse segmendi nr
ISN - esimese segmendi nr
W - akna suurus ehk palju on saaja valmis infot vastu võtma. Rohkem 
pakette ei tohi saata. Niiöelda krediidijaotuse süsteem: kui saadetakse 
andmed välja, läheb aken kitsamaks, kui saadakse kinnitus , läheb aken 
jälle suuremaks . Ülekoormuse ohu korral (kiirus väheneb, võrk umbes) 
lükatakse aknent vägisi väiksemaks, et vähem pakette saadetaks.
Final State Machine  - TCP olekumasin on viis süsteemi kirjeldamiseks. 
põhiolek on "established". osapooled on active open (initsialiseerib 
ühenduse, saadab lipu - tavaliselt klient ) ja passive open (kuulab, 
ootab, vastab - tavaliselt server)
UDP protokoll, UDP datagramm ja selle päis.
UDP on sarnane TCPga, aga pole nii veakindel (pakette võib kaduma minna), 
aga samas kiirem. Ühenduseta protokoll. Avastab vigu, kuid ei paranda 
neid, ei tegele võrgu ülekoormusega, datagramm lühem kui TCP oma, päis 
sisaldab sihtkoha ja lähtekoha IP aadresse, kontrollsummat ja segmendi 
pikkust.
Küberturvalisuse mõiste. 
Oma riist - ja tarkvara kaitsmine andmete kahjustamise ja varguse eest.
Pahavara ja selle liigitus: viirus , uss, troojalane, tagauks, 
käomuna. 
viirus: nakatab faile, paljundab ennast ise, kui on sattunud masinasse
uss: iseseisev tarkvaratükk, mis teeb halba
troojalane: tundub nagu hea asi, ise installeerid, tegelikult on uss v 
viirus
tagauks: mingi auk on süsteemile sisse jäetud, mis alguses välja ei 
paista, aga hiljem võib anda kurjamitele ligipääsu sinu süsteemile
käomuna: kõige halvem, administraatori õigustega tarkvaratükk masinas, 
mis saab ise pahavara installida
Levinumad rünnakute viisid: pealtkuulamine, spoofimine, 
õngitsemine , klikkide kaaperdamine, DoS rünnak ja selle 
võimendamine .
pealtkuulamine - pildi kuvamine rida rea haaval toodab raadiosignaale, 
mida on võimalik antenniga kinni püüda. Peab kasutama segajaid.
spoofimine - võltsitakse porti või IP aadressi
õngitsemine - nigeeria kirjad, abipalved, vale aadress on pandud lingile
klikkide kaaperdamine - kasutaja meelitatakse kuskile klikkima (download/
next nupud nt)
DoS - denial of service; aetakse süsteem umbe nt hakatakse saatma 2GB 
paketti kiirusega 1 bitt minutis või trükkima järjest musti lehti (must 
faks ), saadetakse suvakatelt portudelt SYN signaale nii palju, et arvutil 
pole enam võimalust ühendada, pannakse liiga suur pakett teele (surmav 
ping)
smurfi rünnak - DoSi võimendamine, saadetakse pakett kõigile võrgu 
arvutitele, saatja aadressiks ohvri aadress. Tagasiside saadavad kõik 
võrgu arvutid ohvri arvutile . Rünnak tuleb paljudest masinatest korraga 
ja mitte ükski neist pole ründaja oma.
domain name service - saadetakse päring , saatja aadressiks ohvri aadress, 
mille vastus on päringust sada korda pikem
network time protocol - küsitakse kella kogu aeg internetist
Kaitsemeetmed: tulemüür, proksi , NAT.
tulemüür ehk firewall on turbaeesmärgiga seade sise- ja välisvõrgu vahel, 
mis piirab liiklust andmetele, mis ei peaks sealt läbi liikuma. Piirab 
suvalise Interneti kasutaja sisenemist sisevõrku/kohtvõrku. Võib olla 
riistvaraline, tarkvaraline või mõlema kombo.
proksi: puhverserver, mis kontrollib sisenevat andmevoogu, pahalane ei 
jõua sinu arvutini, vaid ainult puhvrini
NAT: sõel, mis ei näita sinu tegelikku IP-aadressi internetti välja
Krüpteerimine ja audentimine. Krüpteerimine ja krüptoanalüüs. 
Räsifunktsioon (hash). Sümmeetriline ja avaliku võtmega 
krüpteerimine, audentimine, digitaalallkirjastamine. IPsec ja 
SSH. 
krüpteerimine - andmete salvestamine ja edastamine viisil, mis tagab 
juurdepääsu vaid valitud inimestele
audentimine - kaitseb spoofimise, andmete muutmise vastu, krüpteerimine 
on hea viis audentimiseks, kuid alati pole see tõhus, sest võtab liigselt 
ressursse
digiallkirjastamine - krüpteeritakse teade salajase võtmega ja 
dekrüpteeritakse avaliku võtmega. audentitakse, et kasutaja oleks ikka ID 
kaardi omanik
krüptoanalüüs - algse teksti või krüptovõtme välja mõtlemine ilma võtit 
teadmata
räsifunktsioon - suurte andmebaaside ja pangaparoolide kaitsmiseks, 
praktiliselt võimatu lahti murda, sekstistringide kodeerimine
krüpteerimisel on kaks algoritmi : sümmetrilised (salajase võtmega, võtit 
kaasa ei panda, kellel võti teada, saab alati infole ligi) ja avaliku 
võtmega (asümmeetrilised, krüpteerimisel ja dekrüpteerimisel kasutatakse 
eri võtmeid, nt kõik saavad avaliku võtmega krüpteerida, aga lahti teha 
saab ainult see inimene, kellel on salajane võti)
IPsec: võrgukihis töötav IP turvalisuse tagamiseks loodud protokollistik,  
mis krüpteerib, audentib, kooskõlastab algoritme
SSH: secure shell, krüpteerib ühenduse, turvakest HTTP -> HTTPS
Traadita kohtvõrk 802.11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse 
tagamine WEP ja WPA.
wifi liiklust peab krüpteerima, sest see on kergelt pealt kuulatav
WEP: -2003, kasutab 64 v 128 bitiseid võtmeid, ei tohiks kasutada 
ruuteris
WPA: alates 2003, kasutab 256 bitiseid võtmeid, efektiivseks toimimiseks 
vaja kasutada vähemalt 13 sümbolilist parooli , WPA2 alates 2004 ja selle 
vastu pole teada ühtli rünnakut, samuti toetab uuemat riistvara
Hajaspektriside. Sagedushüplemine (FH-SS) ja otsene sageduse 
hajutamine (DS-SS). Juhuslikud binaarsed jadad , M-jadad ja 
nende genereerimine. Ortogonaalne sagedustihendus OFDM. 
Rakendused : GPS, IEEE 802.11 Wi-Fi, Bluetooth.
Hajaspektriside: määritakse spekter laiali mööda kanalit (kas otsese 
hajutamise või sagedushüplemisega), kasutatakse CDMAd, see vähendab 
häirivusi, saab mitu sidepidajat kanalit korraga kasutada. Shannoni piir 
(B/C = 1/2, kus vigadeta edastus on veel võimalik) on palju suurem ühest 
B/C >> 1
Otsene sageduse hajutamine: hajutav jada pannakse kohe kanali kooderi 
otsa, hajutatud sõnum viiakse kandesignaali generaatorisse.
Sagedushüplemine: isemängiv klaver (M-jada), mis järjest muudab sagedusi, 
millel saatmine käib, vähendab pealtkuulamist. Hajutav jada pannakse 
kandesignaali generaatori külge ehk õget sõnumit saadetakse hajutatud 
kanalil.
M-jada ehk pseudojuhuslik: mürataoline, kasutatakse nihkeregistrit, 
luuakse deterministlikult, entroopia võimalikult suur
Ortogonaalne sagedustihedus: laiaribalist digitaalsignaali (nt teleka) 
saadetakse osadekaupa paljudel lähestikku olevatel abisagedustel, need 
sagedused peavad olema omavahel risti ( faasinihe 90°) ehk ortogonaalsed. 
et kõrvutiolevad signaalid üksteist ära ei kataks
GPS: satelliidid edastavad erinevaid signaale, neli tükki peab olema kogu 
aeg nägemisulatuses, et asukohta määrata nende ristumispunkti järgi
IEEE 802.11 WiFi: ortogonaalne sagedustihedus, ruuteril mitu antenni 
(SDMA)
Bluetooth: sagedushüplemine
Mobiilside, kärgvõrgud , sageduste taaskasutus , kärgede 
jaotamine. 
1 mast suure maa ala peal ei tööta hästi, sest see ei taluks kogu 
liiklust, signaal harjuks ja signaal ei paindu üle mägede, orgude ja Maa 
kumeruse.
Kärgvõrgud - kärjekujuliselt kaetakse ala mastidega, nende sagedused on 
kõigil erinevad
Sageduste taaskasutamine: pannakse järjest kärgedele sagedused nii, et 
ükski sarnane ei satuks kõrvuti (ei puutuks kokku)
Kärgede jaotamine: tihedalt asustatud kohtades tehakse kärjed omakorda 
väiksemateks kärgedeks ja pannakse iga kärje keskele taaskord pisike mast
Mobiilside standardid. Esimene põlvkond 1G NMT, 2G GSM, GPRS , 
EDGE, 3G UMTS (W-CDMA). 
1G NMT: nordisk mobiltelefoni, 80ndad , esimene täisautomaatne 
analoogmobiilseade, B=25kHz, kärje raadius 2…30 km, 
raadiokanaleid 180 tükki, mis oli vaja ära jagada kärgede ja 
operaatorite vahel, FM sagedused, lihtne oli pealt kuulata
2G GSM: global system for mobile communications, 90ndad , 
esimene täisdigitaalne mobiilseade, kaheksa ajapilu (TDMA), 
B=200kHz
GPRS: 2,5G, natuke internetti (WAP leheküljed ), e-mail, MMS 
sõnumid , 56...114 kbit/s
EDGE: GPRSi edasiarendus, väga suur kiiruse kasv (470 kbit/
s), inimesed tahavad internetti palju rohkem kui kõneaega
3G UMTS: 5MHz lai riba, allalaadimise kiirus 14Mbit/s, 
üleslaadimise kiirus 6 Mbit/s, parem kõnekvaliteet, 
hajaspektrimodulatsioon (kõik kasutavad sama kanalit järjest)
Mobiilsidevõrgu ehitus, mobiilterminal, juurdepääsu- ja 
tuumikvõrk, nende elemendid ja liidesed .
SIM kaardil on IMSI kood: 248 (Eesti), 01 (EMT), 02 ( Elisa ) või 03 
( Tele2 ), mis identifitseerib võrgu kasutaja. Igal seadmel on veel IMEI 
kood, mis on riistvaras. IMEI koode hoitakse EIR baasis.
Ümberlülitumine (handover) ühelt mastilt teisele peab olema sujuv , 
sellega tegeleb BSC Base station controller.
Võrk on jagatud juurdepääsu- ja tuumikvõrguks.
Mobiilpositsioneerimine, kärje tunnus CI, kaugus tugijaamast 
TA –timing advance.
Mobiilseadme asukoha geograafiline määramine raadiolainete abil. 
Kasutatakse mitme erineva tugijaama TA-sid, on täpsem kui GPS ja töötab 
ka toas.
Kärje tunnus CI on Base Transceiver Stationi identifitseerimisnumber
kaugus tugijaamas TA - timing advance: saab teada, kui kaua läheb aega, 
et signaal jõuaks mobiilist mastini, selle järgi saab teada, millisele 
mastile mobiil kõige lähedamal on, 550 m laiune rõngas ümber masti