Ruuteri seadistamine 1. Tee ruuterile restart (hoia mingi terava asjaga 10 sek.) Võta ruute 10 sekundiks vooluvõrgust välja. Kui sul on tutikas ruute mida pole ennem kasutatud siis sa ei pea seda tegema. 2. Sisesta broserisse ruuteri ip aadress (192.168.2.1) 3. Nüüd logi sisse (Kasutajanimi: admin ; parool: 1234) 4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7. Viimaks tuleb ära keelata DHCP General stup-> LAN ja sealt tuleb DHCP panna disable. 8. Kontrollin ka...
võrguliiklus tuleneks NAT-ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT-ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri väliselt IP- aadressilt. i. NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini. ii. Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et paketi source IP on ruuteri IP, mitte kliendi IP ning source port on mõni suvaline vaba port ruuteris (ruuter jätab pordi meelde ja seostab kliendiga). Ruuter edastab päringu soovitud veebilehele. iii. Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt valitud) pordist
aadresside jagamiseks klassidesse ja sellejärgi saab otsustada, kas mingi IP aadress on samas lokaalvõrgus või asub see kaugemas võrgus võrk 10.0.0.0 maskiga 255.255.255.0 tähistab võrku, kus on arvutid ipdega 10.0.0.1 kuni 10.0.0.254 Default gateway Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Gateway - ruuter Ruuter ühendab omavahel kohtvõrke Gateway - ruuter Võrgunäide koos IP aadressidega Võrgunäide kahe ruuteriga . Võrgunäide kolme ruuteriga . Ruutingutabel Märgime ruuter2 külge ära interfaced (võrgukaardid) Ruutingutabel (ruuter2) Destination Gateway Interface 10.0.0.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.1.0/24 10.0.2.1 IF1 10.0.2.0/24 * IF1 10.0.3.0/24 * IF2 10.0.4.0/24 * IF3 10.0.5
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele. 1. PAIGALDAMINE 1.1 Vajalikud asjad paigaldamiseks: · toimiv kaabelinternetiühendus · wifi ruuter · wifi-kaardiga sülearvuti · Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust.
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
6) IP aadress 192.168.0.<81..95> Subnet Mask 255.255.255.0 OK Close . 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1) My documents , . Properties, Sharing Share this folder Maximum allowed Permissions Full control . 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. , ( ) . , . 2. Ühendage kolm arvutit internetiga läbi traadiga ruuteri. 2.1 Ühendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (võrgu skeem joonisel 2.) cross 4 . 3 LAN , WAN Switch ( ). 2.2 Seadistage arvutite IP aadressid. 1) IP Control panel Network connections Local area Properties. 2) «The connection uses the following items:» TCP/IP, Properties. 3) : Use the following IP aadress Use the following DNS server addresses. 4) IP aadress: 192.168.1.<81..95> Subnet Mask: 255.255.255.0 Default gateway: 192.168.1.1 Preffered DNS server: 193.40.240.3
workgroup computers. Sinna peaks ilmuma tolle arvuti nimi, millisele me lõime jagatud kausta. Teeme ikoonile topeltklõpsu ja sisestame kasutajanime (by default on see Administrator) ning parooli. Samm 7: Loome kausta mõne faili ja palume õppejõul ülesannet kontrollida. Samm 8: Viia ära keerupaari kaabel ja tuua kohale neli tavalist võrgukaablit. 2 Ühendage kolm arvutit internetiga läbi traadiga ruuteri. 2.1 Ühendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (võrgu skeem joonisel 2.) 2.2 Seadistage arvutite IP aadressid. 2.3 Logige sisse ruuteri seadistuse veebiliidesesse. 2.4 Häälestage ruuter. 2.5 Demonstreerige internetiühenduse toimimist. Tarvikud: makett 3COM ruuteriga (võite ka mõne teise valida, kuid juhend on loodud 3COM marki ruuterite jaoks); neli kaablit. Samm 1: Muuta arvutite võrguseadmeid. Avame taas meie ainsa võrguühenduse Properties vaate. Muudame TCP/IP seadeid.
folder>Permissions>Allow linnukesed kigile. OK>OK 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. My Computer>My Network Places>View workgroup computers>Topeltklps soovitud arvutile> Kasutajanimi: administrator Parool: enne sisestatud parool (selle arvuti parool milles asub kaust. Kaust tehke arvutisse millele on loodud parool, kui ei loonud kigile) 2. hendage kolm arvutit internetiga lbi traadiga ruuteri. Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega ruuter, lessandes on eldud et kasutage traadiga ruuterit. Kik ruuterid on traadiga, 3COM'il on lihtsalt WiFi vimalus mida me ei kasuta.) Arvutid hendage LAN portidesse ja Switchist tulev kaabel WAN porti (toite juhtme krval olev auk). Switch asub akna juures. Tehke ruuterile reset, et kindlustada, et kik ttaks. Selleks: 1) hendage lisaks kigile muudele juhtemetel lahti ka toitejuhe 2) hendage he otse patch kaabliga (mitte ristkaabel) kokku 1 ruuteri LAN port ja WAN port
tunneling (6in4). 4) Võib liikluse aeglasemaks muuta, kuna IP-paketi päiste kontrollsummad tuleb ümber arvutada. 5) Ei ole ühilduv IPsec protokolliga, mis pakub otspunktide vahelist turvalisust (NAT muudab IP päiseid, kuid IPseci eesmärk on selliseid muudatusi tuvastada ja takistada). Näide NAT tööst 1) NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini. 2) Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et paketi source IP on ruuteri IP, mitte kliendi IP ning source port on mõni suvaline vaba port ruuteris (ruuter jätab pordi meelde ja seostab kliendiga). Ruuter edastab päringu soovitud veebilehele. 3) Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt valitud) pordist. Sinna saadetakse ka vastus. 4) Ruuter saab vastuse
.2 SISUKORD............................................................................................................................3 TÄHISED JA LÜHENDID....................................................................................................4 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le.
" ................. 2013. a .............................. Tartu 2013 Sisukord TÄHISED JA LÜHENDID....................................................................................................4 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le.
Daniel Tuulik 111618 IASM12 Kodutöö 1 aines Tööstuslik Andmeside ISP0050 Kodutöö teostamiseks kasutan Elioni telefoniliinil töötavat ADSL ühendust. Kasutusel on ka ruuter, seega PPP paketid jäävad analüüsimata. Avatavaks veebileheks valisin www.ttu.ee Wireshark capture: http://web.zone.ee/dants/TA/Kodu1_111618IASM.pcap 1. ARP, DNS päringud 1.1. Defineerige ARP päringute ja ARP vastuste leidmiseks Display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid ARP pakette, mis olid vajalikud teie valitud webilehekülje avamiseks (nimekirjast peavad välja jääma teie webilehekülje avamiseks
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter
11, mis jaguneb omakorda b, a, ja g ning kombinatsiooni a/b või a/g. Standardid sobivad kokku kasutades alljärgnevalt: WiFi võrgu tüüp Kandesagedus Max kiirus Kokkusobivus 802.11a 5GHz 54Mbps 802.11a üksnes 802.11b 2.4GHz 11Mbps 802.11b või g 802.11g 2.4GHz 54Mbps 802.11b või g Tabel nr. 1 WiFi ühendus luuakse ruuteri ja arvuti vahele. Läbi ruuteri on arvutid omavahel ühendatud ning kui ruuter on ühendatud interneti võrku, saab luua ka interneti ühenduse. (WiFi..., 2007) (Wikipedia..., 2007) WiFi Alliance teatas 25. septembril käesoleval aastal, et turule on tulemas uued seadmed, mis kasutavad standardit IEEE 802.11n. Nad ennustavad, et aastaks 2012 kasutavad seda standardit 95 seadet sajast. (Next..., 2007). TRAADITA ÜHENDUSE TURVALISUS Teatavasti saab raadiolaineid kinni püüda. Selleks kasutatakse igasuguseid turvaelemente, et
● Kasutajad L4. Muudatuse memo template *Muudatuse nimi: *Muudatuse eesmärk: *Otsus jõustunud: *Jõustaja: *Mõjutatud teenused: *Tehniline sisu: *Ärimõju: *Risk: *Roll-back: *Testimised: *Teavitused: Näidis *Muudatuse nimi: WiFi ruuterite vahetus kontoris *Muudatuse eesmärk: kiirema interneti tagamine *Otsus jõustunud: 05.03.2021 *Jõustaja: Raimondo *Mõjutatud teenused: veebileht (server võib tõrkuda), meie enda arendajate töö *Tehniline sisu: ASUS N200 ruuter -> ASUS N300 ruuter *Ärimõju: minimaalne, ettevõtte töötajate töö häiritud vaid umbes tunniks ajaks *Risk: madal *Roll-back: - *Testimised: kohe peale uute ruuterite paigaldamist testida turvalisust ning interneti kiirust *Teavitused: -
1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku
o Väike Fourth level Fifth level Süsteemid kübemetest (motes) Moodustavad võrgu Ei vaja toimimiseks lisa infrastruktuuri Vähene konfigureerimine Lihtsalt asendatavad Suhteliselt odavad Spontaanvõrgud (ad-hoc) Iga võrguseade on ruuter Võimaldab laiendada võrgu leviala ilma üksikute seadmete leviala suurendamiseta Avatud võrguarhitektuur Seadmete omavaheline toimimine, konfiguratsioon pole eelnevalt määratud Swarm intelligence Iseorganiseeruv multi-agent süsteem intelligentse käitumisega Agendid on toimivad lihtsa algoritmi järgi Intelligentsus avaldub agentide vahelisest koosmõjust Puudub ,,suur plaan" Arupuru tsiviilrakendused Jälgimine o keskkond / elupaik o
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu.
kataloogi. Ikoonid, kus pildi alumises vasakus nurgas on valge ruut musta kõverjoonega, on kiirikoonid (shortcut icons) ja annavad võimaluse sellest kohast faili käivitada või avada. Fail ise asub kuskil mujal. Iga failiga saab siduda mitu kiirikooni ja need võivad asuda suvalistes kohtades. Enamasti paigutatakse töölauale sagedamini kasutatavate programmide või dokumentide kiirikoonid. Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail. Ruuter (marsruuter, router) on võrgu seade, mis edastab andmepakette üle võrgu sihtpunkti poole ja seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku
Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi - e võib esineda võrgusõlmedes viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilinemine. See ei ole ühendusele orienteeritud, seega saab muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle. Sõnumid jagatakse pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunkti eri teed mööda seega jõuavad suht suvalises järjekorras kohale. Esialgne sõnum koostatakse neist, kui kõik sõnumi paketid on kohal. Ruuter peab ootama kuni terve pakett on ära laadinud, enne kui midagi edasi saadab (store and forward). Kasutajad jagavad võrguressursi, iga pakett kasutab kanalit täies mahus. Nõudlus võib olla suurem kui ressurss, “pudelikael” võib tekkida, kus paketid kujuvad järjekorda ja ootavad kanali vabanemist. Vastuvõtmine - analüüsimine - edasi saatmine = 3 sammu Miks see on winning side - Lubab mitmel kasutajal korraga kasutada, nt 1 Mb/s kanal, igal
Järeldus: tuleb kõvaketas välja vahetada või kui pole korralikult ühendatud, siis tuleb üle ühendada. 2. Arvuti ei lähe võrku. 1) Kaabel on vigastatud. Järeldus: tuleb kaabel korda teha või välja vahetada uue vastu kui korda ei anna teha. 2) Arvutis internetipesa võib olla vigane. Järeldus: tuleb välja vahetada internetipesa terve vastu. 3) Interneti ruutel pole voolu all. Järeldus: ruuter tuleb ühendada vooluga. 4) Interneti juhe pole ühendatud arvutiga. Järeldus: interneti juhe tuleb ühendada arvutiga. 5) Pole wifi levi. Järeldus: tuleb leida koht, kus on wifi. 3. Arvutist ei tule heli. 1) Arvutil pole drivereid. Järeldus: tuleb tõmmata vastava mudeli driverid. 2) Arvutil võib olla probleeme helikaardi tuvastamisega. Järeldus: tuleb aidata arvutil helikaarti tuvastada. 3) Helikaart võib olla valesti installitud
Nokia E51, Xlite klient ning ka Grandstream VoIP adapter on Thomson ST780WL võrgus ning omavad järgmiseid IP aadresse: · Nokia E51 mobiiltelefon : 192.168.1.70 · Asterisk server, ML N350 sülearvuti : 192.168.1.68 · Grandstream ATA adapter : 192.168.1.65 Lauaarvuti on Nokia E50 kaudu ühendatud internetti, kusjuures mobiil on kasutatud modemina EMT võrgus. Seega ta omab muud IP aadressi, mis on antud EMT poolt. Ruuter on PPPoE ühenduse taga ja omab dünaamilist IP aadressi, milleks käesoleva sessiooni sees oli 84.50.34.41 Mobiili, adapteri ning sülearvuti IP aadressid antakse DHCP kaudu ning on staatilised. 4. Töö käik Kõigepealt tuleb kõik seadmed võrku ära ühendada ning omistada nendele staatilised IP aadressid. Peale seda kasutasin Trixbox masina web-klienti ühenduste (Extensions) haldamiseks. Kõigepealt oli loodud konto VoIP adapteri jaoks: Tüüp: SIP Extension <101>
Adobe Premiere Pro CS6 1 1009,83 Microsoft Office 2010 Home & Business 1 165 Käibemaks Hind käibemaksuga Kolme arvutikomplekti hind käibemaksuga Printer HP LaserJet LaserJet Pro 1 244,02 M1536dnf Ruuter TRENDnet Switch TE100-S16D 1 33,61 Käibemaks Kogu hinnapakkumise hind käibemaksuga Kogu kaup on uus. Hinnapakkumise kehtivusaeg: Kuni 31.01.2013 Tehniline dokumentatsioon: EmaplaatGIGA-BYTE MB AMD 880G/SB850 SAM3 MATX/GA-880GMA-UD2H GIGA-BYTE Protsessori vahemälu AM3 PhenomTM II processor / AMD AthlonTM II proces Kiibistik AMD 880G
IP- aadress on võrgukihi protokolli päises ning selle järgi marsruuditakse pakette ehk võrgukiht valib välja marsruudi järgmise võrgusõlmeni. Tegeleb hostide ehk arvutitevahelise andmevahetusega. Transpordikiht annab oma segmendi võrgukihi kätte ja võrgukiht teeb sellest datagrammi. Ta võib enne saadud segmenti tükeldada vajadusel ehk tavaliselt tehaksegi segmendid väiksemateks datagrammideks. Võrgukihi funktsioonid: 1. Peavad ära määrama tee, kuhu pakett edasi saata ning iga ruuter teab, millised on tema kõrvalolevad ruuterid ja millist teed valida. Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda. 2. Paketi edastamine - kui marsruutimise otsus on tehtud, siis see pakett tuleb teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut, mida mööda andmed liiguvad. 3. Marsruutimine ja paketi edastamine kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter
(Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 15.Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: Simple mail transfer hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse
9 5. ICMP-l baseeruvad utiliidid Traceroute Traceroute on rakendusprogramm, mis kasutab ICMP sõnumeid ja IP päise TTL välja, et teha kindlaks teekond, mida mööda andmepakett liigub ühest hostist teiseni. Traceroute saadab kõigepealt adressaadile andmepaketi, mille TTL välja väärtus on üks. Ruuterid on seadistatud mitte edastama saabuvaid andmepakete, mille TTL väärtus on null või üks. Ruuter kustutab paketi ja saadab allikale "aeg on ületatud" ICMP sõnumi. IP-paketi lähteaadressiks saab nüüd ruuteri IP-aadress. Sellega on kindlaks tehtud esimene ruuter. Järgmisel sammul suurendatakse TTL välja ühe võrra, ja seda tegevust jätkatakse, kuni jõutakse soovitud hostini. Sihtpunktis ei kustutata saabunud andmepaketti ja seega ei saadeta ka "aeg on ületatud" sõnumit. Sihtpunkti tuvastamiseks määrab traceroute saadetud pakettidele vähekasutatava UDP pordinumbri
34. Programm on nagu tarkvaragi, mis täidab talle kindaks tehtud ülesandeid 35. Projektor on aparaat või seade, mille kaudu saab kuvada arvuti ekraanil olev pilt seinale 36. Protsessor Täidab operatsioone ja töötleb andmeid 37. Puhirtoiteallikas ehk UPS on nagu varugeneraator, mis hoiab rikke puhul masinal voolu sees, et saaks masina välja lülitada 38. Riistvara on kogu vara arvuti sees kui küljes, füüsiline ehk käega katsutav 39. Ruuter on aparaat, mis jagab laiali interneti, mis tuleb temasse juhtme abil 40. SATA on liides, milles käib kõvaketas 41. Server - arvuti või hunnik arvuteid mis töötavad koos ja hoiavad üleval mingeid lehti või siis kust inimesed saavad tõmmata asju 42. Siinid need on pesad emaplaadil, kuhu kinnitatakse riistvara 43. Skänner analüüsib mingit kujutist ja muudab selle digitaalseks 44. Sülearvuti väike ja kompaktne arvuti 45
repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves asukohtades paiknevad LAN-id, mis on omavahel ühenduses optilise kaabliga, satelliitühendusega või renditud telefoniliini pidi moodustavad laivõrgu WAN-Wide Area Network
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti).
edasi seade. Sillad säilitavad filltreerimistabeleid, mida nad on võimelised õppima, neid ei pea reguleerima. 24 Sildade funktsioonid: 1) Pakettide filtreeriminemingid kaadrid jätta samasse võrku, mingid kaadrid saata üle silla edasi. 2)Edastaminesild peab suutma eristada, millisesse porti realiseerida kaader. Ruuter tegutseb IP-aadressi tasemel, sild aga MAC-aadressi tasemel. Silla näide: C saadab frame'i D-le ja D vastab C-le frame'ga. > Sild saab frame'i C-lt. Sild näeb, et C on liideses üks. > Kuna D-d tabelis ei ole saadab sild frame'i teise ja kolmandasse liidesesse. > D saab frame'i kätte > D koostab frame'i C-le saadab teele > sild saab frame'i kätte, näeb, et D on liideses 2 ja lisab tabelisse > Sild teab nüüd, et C on liideses 1 ja saadab frame'i ainult liidesele. 1.4 Ruuter
(( ==> Sõnumikommutatsiooni andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. )) ==> Paketi pikkus selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide
koostatakse neist esialgne sõnum. (( ==> Sõnumikommutatsiooni – andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. )) ==> Paketi pikkus – selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega – arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele.
puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi:
vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi:
igapäevatoimetustes. Kui nõukogude aja alguses ja isegi 1980ndatel võis tüüpilises kodus olla raadio, triikraud ja äärmisel juhul televiisor, siis tänapäeva elektriseadmeid võibki loetlema jääda: lisaks nimetatutele pliit, pesumasin, boiler, veekeetja, mikrolaineahi, mikser, röster, köögikombain, tolmuimeja, vähemalt üks arvuti ja lisaks veel väiksemaid seadmeid nagu mobiiltelefoni laadija või ruuter. Tarbimine 1930. aastate lõpus oli Eestis ligikaudu tuhat elektritootjat, mis tähendab, et linnades ja asulates võis elektrihind oluliselt erineda. Elektrikulu sõltub mitmest aspektist. Näiteks maja soojustusest, küttest ning ka kasutuses olevatest elektriseadmetest. Aastakümneid tagasi oli elektritarbimises mitu olulist erinevust tänapäevaga. Esiteks oli majapidamises oluliselt vähem elektriseadmeid, teiseks olid need ka
ja vea tulemise võimalus on suurem), aeg suur. (N. võime uksele panna 20 lukku, aga keegi sõidab traktorga majja ja saab ikka sisse). Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad, mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi:
4. WAN Laivõrk ehk WAN (Wide Area Network) on arvutivõrk, mis annab sideteenuseid kohtvõrgu või regionaalvõrguga võrreldes suuremale geograafilisele alale (arvutite vaheline kaugus ületab tavaliselt 1000 m). WAN arvutivõrk kasutab järjestikliine. WAN ühendusi kasutatakse et ühendada LAN ühendusi. Paljud laivõrk ühendused on privaatsed ja ainult mõeldud ühle organisatsioonile.Tihti ehitatakse laivõrke kasutades rendiliine. Igas liini otsas on ruuter ja HUB ehk jaotur. 4.1 WAN ühendused 1. Rendiliiniga ( leased line ): Ühendus kahe arvuti vahel või LAN'is. 2. Kanalikommutatsioon (circuit switching ): Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. 3. Pakettkommunikatsioon ( packet switchin ): Pakettkommutatsiooniga
Äridele mõeldud versioon teeb seda aga läbi serverite. WPA2 on kõige turvalisem Wi-Fi-le mõeldud turvaprotokoll. 5. TARKVARA Wi-Fi võrgu ehitamiseks vajaminev riistvara koosneb põhimõtteliselt saatjast, mis kiirgab juhtmevaba signaali ja võtab vastu ühenduse soove. Ja raadiokohtvõrgu klient, kes saadab seadmele ühendamissoove, saab saatjalt sellekohaseid vastuseid. Et saada ühendust internetiga, peab saatja (tavaliselt traadita ruuter) olema konfigureeritud nagu pääsupunkt. Mobiilsetes seadmetes, mis ühenduvad raadiokohtvõrku, on tavaliselt sisseehitatud Wi-Fi kaardid. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/WiFi http://en.wikipedia.org/wiki/Wi-Fi http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/wifi/ Dokument arvutivõrgud info http://annaabi.com
Õpitöö tegemiseks on elutoas eraldi nurk, kus asub töölaud, millel on lisaks ka üheksa riiulit ning sahtel. Laua enda pindala on päris suur ning kõrgus piisav, et oleks lihtne ja mugav jalgade asendit muuta. Töö tegemiseks kasutan sülearvutit, millele on Bluetooth ühendust kasutades lisatud eraldi klaviatuur, et töötamine oleks mugavam. Lisaks on laual hiir koos hiirematiga, kõlarid, ID-kaardi lugeja, väline kõvaketas ning Interneti ühenduseks tarvilik ruuter. Laua kohal asuva riiuli külge on kinnitatud kohtvalgusti. Tooliks on kolme jalaga taburet. RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS I vähene risk – lisameetmeid ei ole tarvis kasutusele võtta. II vastuvõetav risk – riskitaseme vähendamine pole kohustuslik, jälgida. III keskmine risk – riski vähendamiseks on vajalik meetmete kasutuselevõtt, majanduslike võimaluste olemasolul. IV suur risk – ohutusmeetmete kasutamine ja riski vähendamine on vajalik koheselt.
aktiveeritud kohtadele tooner (tahm). Sealt kantakse see kujutis paberile ja kuumutatakse kinni , et pilt püsiv oleks. Värvilise pildi saamiseks peab printeris olema lisaks kolm värvikasetti Võrk Igas arvutis on tänapäeval võrgukaart arvuti kohtvõrku ühendamiseks Kohtvõrk on meie asutuses, kodus paiknev võrk. Selles võrgus on mingi aktiivseade, mille külge me arvuti ühendame. See seade võib olla switch või ruuter Ühendamiseks kasutame võrgukaablit Võrgukaablil on pistik mis sobib võrgupessa Võrk Kasutatakse ka võrgukaarte, mis loovad ühenduse raadiolaineid kasutades Neid kutsutakse ka WIFI kaardiks WIFI levib aktiivseadmest tavaliselt mõnesaja meetri kaugusele. Ruumides levib ta tavaliselt läbi paari seina Võrk Kohtvõrk ühendatakse Internetiga ruuteri abil Ruuteri WAN pesa ühendatakse modemiga.
Põhiliselt kasutatakse võrguprintereid büroodes, asutustes ja koolides. 10.1. USB või võrguprinter Printerite suured paralleelpordiga pistikud ja pesad on ajalugu. Neid ei kohta peaaegu kuskil. Kõik on kolinud USB peale, kuid see pole siiski ainus ühendusviis on olemas ka võrgujuhtme ühenduspesaga mudelid. Kodus mitme arvuti vahel printeri jagamiseks on see küll mugav moodus, kuid võrgutoega printerite hinnad on veelgi kõrgemad. Samas, kui kodus on olemas ruuter või salvestusseade, millel on USB ühenduspesa, siis võib juhtuda, et tavalise USBprinteri saab nende järele ühendada ja pääsete võrguprinteri kulust võrku jagab selle mõnes nimetatud seadmes peituv printserver. Enamik arvuteid tunneb võrguprinteri kas koduse ruuteri või NASseadme tagant kohe ära, aga kui ei tunne, aitab printeriga kaasasoleva tarkvara installimisest igasse arvutisse.
Kõige suuremaks WAN-iks peetakse Interneti kui tervikut. (About.com, 2013) 1.2 Wireless Local Area Network Wireless Local Area Network ehk WLAN on traadita interneti liik, kus vahemaad traadita interneti seadmete vahel on väikesed ja ulatuvad meetritesse. WLAN tüüpi ühendusi kasutatakse enamasti kodudes, et luua olemasolevast juhtmega internetiühendusest juhtmevaba keskkond. Seadmeid selle teostamiseks võib leida enamus elektroonika poodidest. WLAN võrgu moodustab WLAN ruuter mis edastab ja võtab vastu informatsiooni juhtmevabalt WLAN seadmetelt, milleks võib olla näiteks sülearvuti ja ühendab neid internetiga. Ruuter ise on reeglina ühendatud internetiga juhtme kaudu. WLAN süsteemile on aastate jooksul loodud mitmeid turvalisuse süsteeme. Levinumaid neist on WEP ehk Wired Equivalent Privacy, mis oli üks esimesi turvalisuse süsteeme mis mõeldud WLAN võrkudele. Paljude analüütikute alusel on WEP väga nõrk turvalisus ja seda lahti murda on väga lihtne
7 Modem - ühendab arvuti telefoniliiniga teisendab digiandmed telefonisignaaliks ja vastupidi Hub "jaotur" või ühenduskarp, kuhu ühenduvad kohtvõrgu arvutid ja ta lihtsalt suunab andmepaktette võrgu ühest osast teise. Switch "jaotur" või kohtvõrgu ühenduskarp, mis valib välja tee, mida mööda pakett saadetakse järgmisse võrgusõlme. Ruuter e. Marsuuter võrkudevaheline "liikluspolitseinik", pakettide liikumist suunav ja korraldav masin. Marsuuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ( IP aadress) ja otsustab sisemiste marsuutimistabelite alusel, kuidas (mis teid pidi) seda edasi saata. Ülesanne: Ruuter ja hub loetle erinevused ja ühised omadused. + Suunavad liikumist - H -> kohtvõrk R -> võrkudevaheline Ülesanne:
siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 36. Ipv4 ja Ipv6 + IP-l on kaks peamist ülesannet pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks
meelelahutust. Samuti jäävad need meist ilmaruumi järele veel tuhandeteks aastateks, üha enam hajudes ja järjest kaugemale liikudes. Viimasel 100 aastal on raadiolained muutunud iga päevaga järjest tähtsamaks kui kunagi olid maailmas vaid üksikud raadiojaamad, mis edastasid vaid Morse koodi siis tänapäeval on raadiolaineid kasutavad seadmed kõikjal me ümber taskus olev mobiiltelefon peab korraga sidet mitme tugijaamaga ja seda pidevalt, WiFi ruuter saadab pidevalt andmepakette laiali, mikrolaineahi teeb toitu soojaks, raadio ning televiisor püüavad õhust meelelahutust. Raadiolained on kõikjal ning me ei kujutaks oma elu ilma nendeta enam ette. Allikad 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Radio 2. http://www.ewh.ieee.org/reg/7/millennium/radio/radio_radioscientist.html 3. http://www.en.wikipedia.org/wiki/Spark-gap_transmitter 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Marconi%27s_law 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Alexanderson_alternator 6
määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 25. IPv4 ja IPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet – pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 – Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks
Tuntuim traadita modemite andmekaartide tegija on AirCard, mida tehakse Sierra Wireless'i poolt. USB traadita modemid kasutavad sülearvuti USB pesa, mis on arvutikaardi või ExpressCard'i pesa. Üksikelementidest koosnevad ruuterid võivad omada välist andmekaarti või USB modemit. Nad ise ei ole modemid, aga nende sees võib modem olla või on võimalik ühendada modemit ruuteriga. Üksikelementidest koosneva ruuteri ja traadita modemi vahe on selles, et ruuter lubab paljudel inimestel ühenduda sellega, kui modemid on tehtud ainult ühe ühenduse jaoks. Suurem osa GSM traadita modemid omavad sisseehitatud SIM-kaardi hoidjat nagu näiteks Huawei E220, Sierra 881 jne. Osad mudelid on varustatud ka microSD mälupesaga või omavad lisaantenni võimalust nagu näiteks Huawei E1762 ja Sierra Wireless Compass 885. CDMA versioonid ei kasuta R-UIM kaarte, aga kasutavad selle asemel elektroonilist seerianumbrit (ESN).
asukohast, kus eksisteerib internetiühendus. Puudused Hädaabikõnesid ei saa teha, sest IP võrgu olemus ei võimalda helistaja füüsilist asukohta tuvastada, see on aga vajalik kõne suunamiseks selle piirkonna päästeameti kõnekeskusse. Elektrikatkestuse korral ei ole üldjuhul võimalik kõnesid teha, sest erinevalt tava- ja mobiiltelefonist vajavad internetiühendust tagavad võrguseadmed (modem, ruuter, traadita võrgu tugijaam, lauaarvuti) oma toimimiseks võrguvoolu toidet. Kõnekvaliteet sõltub internetiühenduse kiirusest ja koormusest aeglase või koormatud ühenduse puhul võib kõne hakkida või katkeda. Ajaline viide, mille põhjustab andmete kandmine üle võrgu, ilma et eksisteeriks selleks otstarbeks reserveeritud püsivat füüsilist kanalit. Võrgu ülesehitusest tulenevad takistused kui mõlemad kõne osapooled
- 1 3600.- Seif 2950.- 1 2950.- Vaip 700.- 2 1400.- Laud 900.- 4 3600.- Nurga laud 1400.- 1 1400.- Tool 700.- 7 4900.- Modem 2489.- 1 2489.- Ruuter 890.- 1 890.- Kaabel 25.- m 31m 775.- Projekti maksumus kokku (EEK) 150279.- Nagu tabelist näha võime läks minu büroo projekt maksma 150279 krooni, mis tähendab, et raha jäi üle, lausa 99721 krooni, mille eest saab töötajatele esimesed kuud palka maksta kui ettevõtte algus pole just väga edukas.
palju teha? Eksperdid vaidlevad isegi küsimuse üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisori vaatamise, raamatute lugemise ning tööl ületundide tegemisega (Kaha, 2002). Arvutis veedetakse ülimalt palju tema kerge ligipääsu tõttu. Piirangud on nii minimaalsed, eriti Eesti tingimustes, kus WIFI on väga levinud, võimalik luua natuke uuemate nutitelefonidega WIFI hotspot (kaasaskantav WIFI ruuter) ja minna läbi selle internetti. Enam ei pea lausa arvutit kaasas kandma, kuna uued nutifoonid on suure ekraani, kõrge eraldusvõime ja laia kasutusvõimalustega mini arvutid, eelkõige pean silmas tahveltelefone. Pidevalt ,,online" olles suureneb ka suhtlusringkondade arv, tekkivad uued, virtuaalsed sõbrad, kellega on palju lõbusam ja vabam vestelda. Kuna suhtluspartneril ei ole aimu kes sina oled, sa ei tea ka kes tema on, seega võib ennast esitleda kellena tahes. Samas
annaabi.ee 
