OS-opsüsteem.Süsteemi hulka kuuluv programm,mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis ju- hib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.Rakendus- programmid saadavad opsüsteemile nõudeid teenuste järele läbi ra- kendusliidese(API).IP-aadress,internetiaadress IPvõrku arvuti või muu seadme identifikaator.Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb ka- sutada registreeritud aadresse.IPV4. IP protokolli neljas versioon,millel praegu põhineb Internet.Koosnevad neljast omavahel punktidega eral- datud kümnendarvust.Kuna paljud aadressid on reserveeritud,siis saa- vad vabad aadressid varsti otsa.IPV6. Tugevaim pretendent asenda- maks IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP- aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve.Nende arv on 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta
( ). - . , . . , . , , ( , ) /2. . - , () . · . ( , , ). , , . , , , . , . · . , , . , . , . , . · . , , . , , . ( ) , , , . · . , , . 36. Ipv4 ja Ipv6 90- IETF IP. , , 32- IP , IP- . IPv6 IP. , , IPv4, - . IPv6 IP. · . IPv6 IP- 32 128 . , . IP- . IPv6 , (anycast addresses), . ( , , HTTP GET , .) · 40- . IPv4 , . 40- - IP-. . . IPv6 . RFC 1752 RFC 2460 , , , , . , , , - , (, ). , , , . , IPv6
a) 192.168.55.1 b) 192.168.56.0 c) 192.168.56.254 d) 192.168.57.25 e) 192.168.62.29 Sellele arvutile sobivad vaikelüüsid, mis jäävad IP-aadresside 192.168.56.1 ja 192.168.59.254 vahele ehk vastused C ja D. IV) UURIMUSTÖÖ IPv6 IPv6 (Internetiprotokolli versioon 6) ehk "uue põlvkonna" internetiprotokoll (inglise keeles IPng, Internet Protocol Next Generation) on andmesideprotokoll, mis on loodud praegusel ajal üldkasutatava Internetiprotokolli IPv4 asendamiseks. Hetkel kasutab maailm peamiselt IP aadressi 4 versiooni, mis on kasutusel aastast 1981. Esialgu kasutatakse IPv6 ja IPv4 rööbiti. IPv6 võeti kasutusele aastal 2004. Praegu kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP version 6), millel on 128-bitine adresseerimine. Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6 aadressist ainult 32-bitist osa, et oleks võimalik protokollidevahelisi teisendusi teostavate
saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. TCP/IP mudel ● TCP/IP mudeli aluseks on 4-kihiline DARPA mudel, mille nimetus tuleneb USA valitsusagentuurist, kelle algatusel loodi TCP/IP. Sellel mudelil on 4- kihti:võrguliidesekiht, internet, transport ja rakendus. Igale TCP/IP mudeli kihile vastab üks või enam OSI mudeli kihti. Internetiprotokollid ● Interneti protokolle on kaks IPv4 ja IPv6, aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks: 1. üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle abil toimub sideseanss kahe arvuti vahel. 2. Multiedastus (multicast), mille puhul saadab üks arvuti infot mitmele arvutile samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus. 3. Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas kohtvõrgu segmendis mingi päringu teostamiseks (näiteks ARP või DHCP päringud).
• Korraldab turvaauditeid • Vastutab turvatestide läbiviimise eest • Vastutab meeskonna kompetentsuse eest 19.02 • ISPA (Tier 1) ISPB (Tier 1) • Nö koosneb internet ruuteritest – network of networks • Interneti eesmärk globaalne kättesaadvus • Hour glass model e OSI mudeli 7 levelit • Encapsulation ja decapsulation – sõnumi liikumine läbi kihtide • ISP – internet service protocol • IPV4 • Et saadetud info jõuaks õigesse kohta, peavad ruuterid omavahel suhtlema (IP aadressi vaja teada) • Rooting protocol – ntks IS-IS • Prefix – Ip aadress, mis on 32 biti on kaheks jagatud – host ja network. • Network part (prefix) high order bits – kirjeldab füüsilist võrku; Host part – ütleb, milline host selles võrgus
võite ignoreerida. Installeerimise käigus installeeritakse ka DNS teenus. o Lisainfo: https://technet.microsoft.com/en- us/library/jj574166.aspx http://technet.microsoft.com/en- us/library/cc755258(v=ws.10).aspxhttp://technet.microsoft.com/en- us/library/cc754438(v=ws.10).aspx http://technet.microsoft.com/en- us/library/cc772522(v=ws.10).aspx 3. Lisada serverile DHCP teenus (roll) o Peale rolli lisamist konfigureerida DHCP teenus nii, et see jagaks dünaamilisi IPv4 aadresse vahemikus (skoobis) 192.168.10.100-192.168.10.200 Network and sharing center --- change adapter settings --- ethernet2 properties --- ipv4 properties --- use the following ip address ning sisestada vahemik --- Use the following DS server address -- OK 4. Luua domeeni 4-5 kasutajat (Nimed vabalt valitud) o Lisainfo: http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754661.aspx 5. Luua domeenis 3 security gruppi (Nimed vabalt valitud) o 2 tk global
11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity"). 802.16 - IEEE traadita võrgu (raadiovõrgu) standardite komplekt aastast 2002, mis näeb ette andmekiirust kuni 70 Mbit/s 10-66 GHz sagedusalas ühenduskaugusega kuni 60 km. See on ühtlasi WiMax'i spetsifikatsiooni tehniline nimetus. 6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolli väljatöötamiseks. Ipv6 IP-protokolli versioon 6 Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-
FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name System interneti ,,telefoniraamat"(Süsteemipuu) Inimestele loetavad nimed (nt. Westholm.ee) tõlgib IP aadressiks. Domeenihierarhia. Kes asub kus internetis, füüsiline asukoht ei ole tähtis, kuid tavaliselt on kasutusel regiooninumbrid. Jagab meie asukoa internetis nimedeks. (14 keskjaama). Client Server Üks jagab/juhib, teised saavad. On juhitud. Enamus interneti lehekülgi jms.
Network Address Translation Network Address Translation ehk NAT on võrguaadressi ümbernimetamine.. NAT on ruuteri lisafunksioon mis muudab privaatse või registreerimata IP aadressi ja asendab ametliku IP aadressiga. NAT on tekkinud ajaloolistel põhjustel, kus IPv4 interneti aadressid hakkasid otsa saama ning eelistatult hakati kasutama NAT'i, mis siis osaliselt leevendab aadresside puudust. Nimelt asub ühe avaliku IP aadressi taga kahest või enamast arvutist koosnev lokaalvõrk, milledel ei ole tingimata vaja omada avalikku IP aadressi. Lisafunktsioonina on NATil ka lokaalvõrku kaitsev tähendus. NAT kasutatakse tänapäeval suurtes organisatsioonides, sest NAT annab suurema
Kõigepealt alustame TP-Lingi juhendiga: Tuleb sisselogida. Sisselogimise andmed on ruuteri all kirjas. Parool on vahepeal ruuteri all kirjas nimega modem access code. Kuid osadel ruuteritel on ta lihtsalt passwordi nime all. Kui kasutajanime pole ruuteri all mainitud, siis on see kas admin, või Administrator, vms. Sisselogides saame palju andmeid, tuleb valida alamenüü Forwarding. Sealt alt omakorda port triggering. Nüüd peate te järgi vaatama enda ipv4 aadressi. Selleks peate te avama command prompti taaskord. Teie ipv 4. Nüüd peate te oma ruuterisse lisama 2 uut porti. Port 21, mis on oluline, et ligipääseda tavakasutajana, ja port 200, kui te tahate administraatorina kaugustelt muudatusi teha. See käib niimoodi. Vajutage add new.... Täitke see ära niimoodi: Siia läheb teie ipv4 aadress: ' Ja vajutage Save. Kui olete save vajutanud, olete tagasi seal, kus alustasite, vajutage uuesti Add New... Ja täitke see seekord nii
tüüpi meediumipöördust Ühendatud segmendid moodustavad ühe põrkeala Etherneti kaader Preambula = 8 baiti (1010101010....101011) Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus 0-1500 - pikkus >1536 - tüüp (protokoll) 0x0806 - ARP 0x0800 - IPv4 0x086DD - IPv6 Andmed (payload) = 46-1500 baiti kontrollsumma = 4 baiti o FCS - frame check sequence o CRC - cyclic redundancy check o kaitseb sihtaadressist andmete lõpuni kaadrite vahe = 12 baiti MAC aadress MAC = Media Access Control Individuaalne ja unikaalne Etherneti seadme tunnusnumber Pikkus 6 baiti o 3 baiti tootja kood
(pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta) ehk siis seal, kus TCP oma kontrolli tõttu hätta jääb. IP (Internet Protocol) '''Definitsioon ja ülevaade''' IP-aadress on arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Kasutatakse A, B, C, D klassi IP-vahemikke. A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa ja D klassil ainult viimane osa. A, B ja C klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud erinevatele kasutajagruppidele, nt suurfirmad, riigid jne. Need on
Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas. Sellist informatsiooni kogudes ja süstematiseerides saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. 21. IPv4 ja lPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet - pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat 12 datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 - Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP
Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP-aadresse. Ehk inimesed kasutavad internetis surfamiseks hosti nimesid, ehk URL ribale kirjutatakse www.google.com, mitte IP-aadress. Küll aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, neil on vaja IP-aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata. DNS viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja IP-aadressid (ipv4, ipv6), mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP protokolli. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-deks. DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: o aliasing – keerukamatel hostinimedel võib olla 1 või mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ja seetõttu paremini meeldejäävad. N: www.facebook.com -> www.fb.com. Sama asi on ka meiliaadressidel.
Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal võrguseadmel ja määratakse võrgukaardile tootmise käigus. See tähendab, et see püsib arvutil muutumatuna terve tema elutsükli jooksul. Koosneb see 6-st baidist ja neid väljendatakse kuueteistkümnend süsteemis. Kui adapter saadab mingi kaadri, siis lisab ta otspunkti MAC aadressi päisesse ja paneb selle teele. Iga arvuti, kes selle kätte saab, kontrollib, kas see on tema MAC või mitte.
Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal arvutil ja ruuteril on need ROM'is read-only'na olemas. See tähendab, et see püsib arvutil muutumatuna terve tema elutsükli jooksul. Koosneb see 6-st baidist ja neid väljendatakse kuueteistkümnend süsteemis. Kui adapter saadab mingi kaadri, siis lisab ta otspunkti MAC aadressi päisesse ja paneb selle teele. Iga arvuti, kes selle kätte saab, kontrollib, kas see on tema MAC või mitte.
MAC-aadress, meediumipöörduse juhtimise aadress Kohtvõrgus (või mõnes muus võrgus) on MAC-aadress teie arvuti võrgukaardile tootja poolt omistatud unikaalne riistvaranumber.Etherneti kohtvõrgus on see identne teie ethernetiaadressiga. Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP-protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressivastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. Võrgukiht Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. Ipv6 IP-protokolli versioon 6- Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel
Ethernet 10BASE-2 10 Ethernet 10BASE-T 10 Fast .... 10BASE-TX 100 Gigabit ... 1000BASE-TX 1000 Keerupaarikaabli valmistamine · kaabel (Cat6) · Tangid · Pistik · Murdumiskaitse Ethernetti protokoll Põrge (collision) Mõlemad osalised katkestavad saatmise, mingi aja pärast proovivad jälle Põrkedomeen (collision domain) Võrgu koormatus (utilization) ~30 % Võrguaadress IPv4 aadressid on 32-bitilised, koosnedes neljast oktetist · 193.40.11.14 · Alamvõrgu mask o (00)A klassi võrkude puhul 255.0.0.0 (0-126) o (10)B klassi 255.255.0.0 (128-191) o (110)C klassi 255.255.255.0 (192-223) · Võrgu address 193.40.11.0 (255.255.255.0 Konkreetse arvuti osa adressis 0.0.0.14 IP adressi saamine Fikseeritud IP-aadress DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) Traadita võrk
Eravõrgu sisemiste IP aadresside asendamine avalike IP aadressidega. NAT annab organisatsioonidele suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT’i kasutamine teeb ühtlasi raskemaks sisevõrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või tulemüüris Põhjused 1) IPv4 aadresside puudus NAT abil saab terveid võrke ühe IP-aadressi taha peita, vaja läheb ainult ühte välisvõrgu IP- aadressi. 2) Turvalisus NAT ruuteri taha peidetud masinad ei ole enamasti välisvõrgule kättesaadavad ja seetõttu ei saa neid ka lihtsalt rünnata. Probleemid 1) Iga arvuti ei saa iga teise arvutiga üle interneti ühendust luua. See takistab oluliselt P2P-
* Igas AS’is on oma lüüsruuter (Gateway), suhtleb AS ruuteritega intra-AS protokollide ning teiste lüüsruuteritega inter-AS protokolli alusel. Samuti on see lüüs vastutav ruutimise eest väljapoole AS’i. Intra-AS ruutimine – tuntud ka Interior Gateway Protocols (IGP) protokolliperel põhineva ruutimisena. Tuntumad IGP’dest – RIP, OSPF, IGRP. Sisuliselt on protokollivalik jäetud konkreetse võrgu administraatorile. 34. Ipv4 IP on võrgukihi (OSI mudeli kolmanda kihi) protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega ning paketihaldusega. IP aadress on võrguinterfeisside tuvastamiseks ja unikaalseks identifitseerimiseks võrgus. Ühel hostil või ruuteril võib olla mitu interfeissi ja seetõttu ka mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel
Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus. · Ad hoc reziimis, mida tuntakse ka partnerreziimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS). Võrgukihi protokollid: IPv4 (Internet Protocol version 4) - IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolli väljatöötamiseks.
• 1994 - RFC 1579 - tulemüürisõbralik FTP. Kirjeldadakse muudatusi FTP protokolli kasutatavate programmide töös, et ei tekiks tõrkeid kui andmevahetus käib läbi tulemüüri. • 1997 - RFC 2228 - FTP turvalisemaks muutmine. Spetsifikatsiooli lisatakse käsud, mille abil saab muuta suhtlust turvalisemaks. • 1998 - RFC 2428 - laiendused IPv6 ja NATs jaoks. Tehakse muudatused, et FTP protokoll töötaks nii IPv4 kui IPv6 protokollidega. • 1999 - RFC 2640 - erinevate tähemärkide kodeeringute toe lisamine. Kirjeldatakse kuidas internatsionaliseerida FTP protokolli, et tehtavad muudatused töötaks ka eelmisi FTP protokolle kasutatavate rakenduste puhul. • 2007 - RFC 3659 - erinevate FTP lisade standardiseerimine. Kasutus tänapäeval Failide edastus FTP abil on tänapäeval paljuski erinev võrreldes algse versiooniga. FTP algses
porditavus üle kõigi seadmete). Tulemas on ka ülemaailmne uitühendus. Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal NTT DoCoMo eksperimentaalne 4G võrk kasutab allalingi jaoks VSF-OFCDM (Variable Spreading Factor Orthogonal Frequency and Code Division Multiplexing) tehnoloogiat ja üleslingi jaoks VSF-CDMA (Variable Spreading Factor Code Division Multiple Access) tehnoloogiat. Võrgukihi protokollid Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. Ipv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. Kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. IPv6 IP-protokolli versioon 6. Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel
Arvutivõrk on arvuteid ühendav kaabeldus. Olemas on hästi palju erinevaid arvutivõrke : Erinevaid võrgutüüpe nimetatakse võrgutopoloogiateks (ik-network tophology). Levinud on täht, jada, siin ja ring ning kombineeritud võrgud. Tähtvõrk Jadavõrk Kombineeritud võrk IP-numbrid IP number on tavaliselt kujul XXX.XXX.XXX.XXX NÄIT: 192.153.0.34 IP numbereid on 2 tüüpi IPv4 ip-numbrid ja IPv6 ip-numbrid IPv4 number näeb välja nii :192.168.0.77 IPv6 number näeb välja nii :2/2002:d523:ab11::2130:3517:1017 On olemas staatilised ja dünaamilised IP-numbrid ja MAC - aadressid Staatiline ip-number tähendab seda ,et arvutile on väljastatud 1 kindel võrguaadress mis teda võrgus iseloomustab.Näit arvuti nimega Printserver ip number on 192.45.234.89 Dünaamiline ip-number tähendab seda, et iga kord kui arvuti käivitatakse väljastab server arvutile uue ip-aadressi. Näiteks eile oli ip-number 192
Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Sat Dec 3 16:13:05 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: 78-31-C1-C4-18-54 B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 10.0.1.4 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 10.0.1.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.0.1.1 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C
30. Võrgukihi teenusemudelid. Võrgukihi ülesandeks on seotud informatsiooni (mitte andmete) jaoks. Sealt on kasuta, siis unustab ta selle lihtsalt ära. transportida paketid ühest hostist teise. Võrgukiht on nii igas eemaldatud kontrollsumma väli, et kiirendada töötluse aega. 49. Datagrammide edastus läbi võrkude(võrgukihi ja hostis kui ka igas võrgusõlmes. Võrgukiht otsustab teekonna Kuna praegu on domineerivam protokoll siiski IPv4 ja kõik kanalikihi tasemel) saatjast vastuvõtjani, selleks kasutab ta ruutimisalgoritme. marsruuterid ei toeta paralleelset jooksutamist, siis on Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab Samamoodi on võrgukihi ülesandeks liigutada pakette ruuteri probleem lahendatud nii, et IPv6 pakett pannakse tervenisti kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse sisendist õigesse väljundisse
datagrams An Internet protocol packet, or datagram, is a morcel of information that is sent out on the net. For example if you send an email to someone, then your computer will break that email message down into small peices and "encapsulate" them into packets with some destination address. This encapsulation means that your message, or more likely a small part of your message, will be put inside of an Internet packet. IPV4 datagram Governance The Internet is a globally distributed network comprising many voluntarily interconnected autonomous networks. It operates without a central governing body. However, to maintain interoperability, all technical and policy aspects of the underlying core infrastructure and the principal name spaces are administered by the Internet Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN), headquartered in Marina del Rey,
Tähtsamad elemendid: ● Sisendpordid (input ports) - siia tulevad datagrammid ● Switching fabric - väike võrk ruuteris, mis ühendab sisend- ja väljundpordid ● Väljundpordid (output ports) - siia lähevad datagrammid ● Marsruutimisprotsessor (routing processor) - väike arvuti ruuteris, mis jooksutab algoritme ja protokollide järgi edastab datagramme; see loeb datagrammide sisu 36. Ipv4 ja Ipv6 IPv4 on IP (Internet Protocol) versioon, kus siht- ja lähteaadressitena kasutatakse 32- bitiseid (4-baidiseid) aadresse. Pildil on IPv4 datagrammi formaat. IPv4 aadresse kirjutatakse kui 1- baidised arvud eraldatud punktidega. Näiteks 193.32.216.9, mis kahendkoodina oleks 11000001.00100000.11011000
80-HTTP , 110-POP3(meili protokoll), 443-HTTPS, 546-(DHCP klient) ja 547(DHCP server)-jagab IP protokolle, 569-MSN Pordid-tarkvaralised ,,väravad" on nummerdatud 1-56..., erinevad aplikatsioonid kuulavad erinevaid porte, HTTP-aplikatsiooni kihi protokoll, pordi number 80, 1-1023 teada tuntud pordid IP protokol- Interneti protokoll, teate edasi saatmine keerukates võrkudes, tarkvaraline aadress, koosneb aplikatsiooni, transpordi, interneti ja võrgu juurdepääsu kihist IPv4- 32 bitine aadress 2 32 ligikaudu 4,2 miljardit aadressi, kirjeldatakse kümnend süst. punkt notatsioonis-numbriplokkide eristamine punktidena 0.0.0.0., 255.255.255(.255)- oktett(kaheksa bitilist blokki), iga kaheksa biti vahel on punkt, numeratsioon hakkab kasvama paremalt vasakule (0.0.0.1), juhtivaid nulle ei näidata!, 28-256(0-256), klassid:a(id.bit 0)1.0.0.0-127.255.255.255, N.H.H.H(27N-128,224H ligikaudu 16 miljonit),b(id.bit 10, 128.0.0.0-191.255.255.255, N.N.H.H 214N216H),c(id
назначить общий сетевой доступ к своим папкам. Сетевые протоколы. Компьютеры могут осуществлять коммуникации через подключение только с помощью протоколов, привязанных к подключению. По умолчанию ко всем сетевым подключениям привязаны 4 сетевых протокола: IPv4, IPv6, Тополог канального уровня LLTD (Link-Layer Topology Discovery (LLTD) Mapper) и Ответчик LLTD (LLTD Responder). Чтобы просмотреть дополнительные параметры подключений, откройте окно Изменение параметров адаптеров/Сетевые подключения и в меню Дополнительно выберите опцию
5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44
Ei kuulu kasutajatele endale. ahelkommunikatsioon: ühendus luuakse ainult edastuse ajal, kanalit pole kogu aeg olemas (nt telefoniühendus), peab maksma ainult kasutatud aja eest. pakettkommunikatsioon: kuni 1 MAC-kaadrisse pakitud pakett liigub, on meedium hõivatud, kohe kui ta enam ei liigu, on meedium vaba. Võib luua virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul). ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). võrgukiht kasutab pakettkommunikatsiooni, adresseerib sihtkohta IP aadressiga, edastab datagramme. internetikiht valib järgmise sõlme saatmisel, fragmenteerib datagrammi ja edastab selle kanalikihile, IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena:
liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 36. Ipv4 ja Ipv6 + IP-l on kaks peamist ülesannet pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus
Loeb frame'i header-eid ja saadab valikuliselt frame'e MACi sihtkoha aadressi järgi edasi. Kui andmete ning IP/TCP/UDP väljade järgi datagrammide saabumine fabric'st, siis on vajalik puhverdamine. frame tuleb saata segmendile, siis kasutab sild CSMA/CD-d, et segmendile ligi pääseda. Sillad jagavad LANi LAN segmentideks. Ning 56.Transpordikihi turvalisus, SSL 36.Ipv4 ja Ipv6 sillad tegelevad pakettide filtreerimisega. Ühe LAN segmendi frame' enamasti ei edastata teistele segmentidele. Sillad on läbipaistvad. Secure Sockets layer. Kui PGP tagas turvalisuse spetsiifilise võrgurakenduse jaoks, siis SSL töötab transpordikihil ja tagab turvalisuse
http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13
võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13
2.3 Võrguaadresside tõlkimine Tulemüürid kasutavad tihtipeale võrguaadresside tõlkimise funktsionaalsust ning arvutid, mis jäävad kaitsva tulemüüri taha üldiselt omavad aadressi privaatseks kasutamiseks mõeldud aadressiruumis. Tulemüüridel on sageli olemas funktsionaalsus, mis peidab tulemüüriga kaitstud arvuti tegeliku võrguaadressi. Algselt oli selline võrguaadresside tõlkimine mõeldud aadresseerimaks piiratud ressurssidega IPv4 marsruuditavaid aadresse, mida võiksid kasutada nii kompaniid kui eraisikud ning et vähendada avalike aadresside hulka ja seega ka maksumust iga võrku ühendatud arvuti jaoks. Võrguaadresside varjamine kaitstud masinates on saanud oluliseks kaitsevahendiks võrguluure vastu. 13 3. ERINEVAD TARKVARALISED LAHENDUSED 3.1 Windowsi integreeritud lahendused
järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric'us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric'st, siis on vajalik puhverdamine. 36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse
saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada – see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric’us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric’st, siis on vajalik puhverdamine. 36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 – igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine
Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s * Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid. * Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B * Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max * Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz
Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz
Saatja viskab paketi sihtkohaaadressiga võrku, füüsilist kanalit ei tekitatagi. Kui saadame 33 mitu paketti, võivad paketid erinevaid teid pidi liikuda. Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta. 27. ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). Internetikihi funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata. Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena)
VPN loogiline skeem VPN tehnoloogiline külg · Üldine idee: krüpteeritakse paketid ära ja kapseldatakse saadud andmekogum mingisse (enamasti alumise kihi) paketti IP1, IP2 on sisevõrgu IP-d IP3, IP4 on avaliku võrgu IP-d · Näiteks IP-paketi kapseldamine teise IP-paketi või UDP paketi sisse · Alguses oli igal tegijal oma protokollistik - tänapäeval IPSec VPN: IPSec · IPSec -- algselt IPv6 lisavõimalus, kuid jõudis juurutamisse ka IPv4 ajal · Praeguse aja de facto formaat erinevate süsteemide vahel IP pakettide krüpteerimiseks · IPSec lubab suvalisel hostide või ruuterite paaril omavahel krüpteeritult (ESP - Encapsulating Security Payload) ja/või autenditult (AH - Authentication Headers) andmeid vahetada · 1999. a. kinnitati ka ametlik võtmevahetuse protokoll IKE (Internet Key Exchange) -- selle abil saavad kaks masinat, mis teineteisest varem midagi ei teadnud, standardsel meetodil
pääsetakse läbi 1c ja 3a ja siit ka x-i jõuame. Kui x saab olema kahe piirkonnaga seotud, siis on olemas informatsioon ruuteritel 3a ja 2a ja need omakorda informeerivad järgmisi ruutereid. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP Võrgukihi aadress on mõeldud selleks, et ühest otspunktist teise saaks liikuda IP- aadressi järgi marsruutides lõpp-punktini välja läbi erinevate võrkude. IP-aadress muutub seoses sellega, kui me viime arvuti teise kohta. Kirjeldan protsessi Ipv4 baasil, kuna see on praegusel hetkel veel suuresti kasutuses. Füüsilise aadressi mõte on see, et me liigume ühe kanali piires ühest punktist teise ning siis jälle järgmise kanali piires ühest punktist teise kuni me jõuame lõpp-punktini välja. Need on 48 bitised aadressid ja need on võrgukaardi sees olemas ning üldiselt seda ei muudeta. MAC aadress käib arvutiga kaasas ja igas võrgus, kus see arvuti viibib on tema MAC aadress alati sama.
Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit maxKolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz
ja tulemuslikumal viisil. Töövoogude optimeerimiseks võivad insenerid saata ainult teatud tüüpi andmeid konkreetse võrgusegmendi kaudu, kas turvalisuse parandamiseks või tarbetu liikluse katkestamiseks, mis avaldab survet võrgu riistvarale või nõuab rohkem ressursse. Müüjad kasutavad uusi tooteid ja teenuseid, et võrgu segmenteerimise kaudu kliendivõrkudesse tõhusust ja mitmekülgsust tuua ning see mõjutab IT-tööstust. 58. Võrguaadress, IP aadress, IPv4 datagramm ja selle väljad Võrguaadress - Võrkude sees ja -vahel andmete kohale toimetamiseks kasutatakse vastavat reeglistiku ehk Interneti Protokolli – IP (Internet Protocol) Kõikidel võrguseadmetel on lisaks „nimele“ ehk füüsilisele MAC aadressile ka „aadress“ ehk täpsemalt IP aadress IP aadress koosneb neljast, omavahel punktiga eraldatud, arvust vahemikus 0 – 255 NT: 193.40.254.28
baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s 32. Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid. 33. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B 34. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max 35. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120
IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis. Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse. 1.3.1.4 Sisevõrk ja suhtevõrk. Intranet sisevõrk. Organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui
Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? 120/2/5=12 max
2 forms: protocols at the same time Doing it at the network layer would mean adding are pure binary data (no restrictions) inadvertent STX or ETX in payload can cause incorrect the primary station always initiates transfers to the · Push: source initiates transfer and receives ack authentication within IPv4, IPv6, AppleTalk, IPX, behavior. secondary station. the secondary station must receive explicit permissionfrom the · Pull: destination initiates transfer and receives data SNA, NetBEUI· Would also mean authorizing within multiple layers· Result: more > Xmodem, One of the oldest async file transfer protocols Uses stop-and-wait ARQ
annaabi.ee 
