Digitaal-analoog muundur Väga tihti on vaja digitaalsignaal muuta analoogsignaaliks. See tähendab, et mingisugune kahendarv on vaja muuuta kindla nivooga pingeks. Näiteks: Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k. Loomulikult peab arvestama seda et takistused ei oleks liiga väikesed, sest siis muutub vool ahelas liiga suureks. Väljundpinge saab väljaviigust Out. Selleks, et skeem korralikut töötaks tuleb anda sisenditele ,,0" ja ,,1" korrektselt kui on ,,0" siis peab sisend ühenduses olema maaga (Gnd).
Seega on signaali põhimõtteskeem sama, mis joonisel 1 ning ostsillosgramm langeb kokku Lisas 1 esitatuga. 5. Modemiühenduste skeem Põhimõtteskeem näeb välja järgmine: RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadi aga: Tx Tx Arvuti Modem Rx Rx GND 6. Modemite vahelises liinis toimuva signaali ostsillosgramm, selle võrdlus oodatavate tulemustega Signaali võimsusspektri ostsillosgramm on antud Lisas 2. On näha, et kooskõlas
(0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadil: Tx- saadetava signaali (Transmit signal) võtab vastu teise arvuti Rx- vastuvõetav signaal(Receive signal). Tx Tx Arvuti Modem Rx Rx GND 5. Modemite vahelises liinis toimiva signaali ostsillogramm ja selle signaali
ASK korral muutub kandelaine amplituud vastavalt binaarse sisendsignaali väärtusele 0 või 1. Lihtsaim variant selleks on amplituudi sisse- ja väljalülitamine (on-off keying OOK), millega edastatakse Morse koodi. M-ASK kasutab suuremat arvu amplituudi väärtusi. Allpool on näidatud 4ASK, mis edastab ühel sammul vastavalt 2 bitti andmeid. 2.2 PHASE SHIFT KEYING e. PSK Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180 kraadi. Binaarse faasimodulatsiooni korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. Kvadratuur-faasimodulatsiooni korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus "kvadratuur-faasimodulatsioon"), mis võimaldab iga sümboliga edastada 2 bitti. Kasutatakse ka 8 faasiga
Rakvere 2009 Sissejuhatus: Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektriliseks signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse analoogsignaal ja väljundil saadakse digitaalsignaal, mida on võimalik arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks ja mürakindlamaks. Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Mõõtmiste põhieesmärk on informatsiooni saamine füüsikalise suuruse väärtuse
ultrakõrgsagedusalasse. Moduleerimine protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimisprotsessis rakendatakse signaali võimsust kas kandelaine amplituudi, sageduse või faasi muutmiseks. Resonants vastuvõtjas Võimaldab teatud sageduste esiletoomiset/võimendamist süsteemis, mille võnkumine koosneb paljudest erinevatest sagedustest. Demoduleerimine Signaali algkuju taastamine selle moduleeritud kujult. Analoog- ja digitaalsignaal Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta, varieerudes ajas oma maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahel . Digitaalsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis. Digitaalsignaal on analoogsignaali esitus, millel on lõplik arv olekuid ning iga olek on võimalik esitada piiratud arvuga
korrigeerimine · Adresseerimine ja marsruutimine · Taastamine · Teadete formeerimine · Andmekaitse · Võrgu haldus Telekommunikatsiooni areng: Signaalid ja signaalide parameetrid: · Ajafunktsioon amplituudist o Analoogsignaal (muutub ajas pidevalt) o Digitaalsignaal (konstantsed tasemed, mis kindlate ajavahemike järel muutavad) · Ajafunktsioon sagedusest o Spekter o Ribalaius · Ajafunktsioon faasist · · · Perioodilise signaali karakteristikud · Amplituud [U] signaali parameeter, mida mõõdetakse voltides (V) · Sagedus [f] signaali parameeter, mida mõõdetakse hertsides (Hz) · Periood [T] sageduse pöördväärtus, T=1/f, mõõdetakse sekundites (s)
FSK-d kasutatakse laialdaselt modemites ja sellega on võimalik saata ka Morsekoodi. Sagedusmodulatsiooni rakendusi on palju. Kõige tuntum neist on raadio. Raadiosüsteemide puhul piisavalt suure ribalaiusegasagedusmodulatsiooni üheks tugevaimaks eeliseks on see, et loomulikult esinev müra signaaliedastust eriti ei häiri. Teiste rakenduste seas on ka radar, videokassettsüsteemid, kahesuunalised raadiod, telemeetria ja seismilised uuringud.[2] Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline kaheseisundiliste pingetasemete järjend, mille väärtus võib olla 0 või 1 (Boole'i algebra). Niisugune järjend moodustab bittide jada ja kannab edasi informatsiooni. Digitaalsignaalid on palju vähem tundlikud mürale kui analoogsignaalid ja võimaldavad kiiret infovahetust, olles seega ideaalsed elektroonilise side tarbeks. Kasutatud kirjandus http://www.ene.ttu.ee/leonardo/automaatika/Auto3.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Andur http://www.tthk
võimalikult väikesed. Avatud võnkering: kiirgab kõrgsageduslikke elektromagnetlaineid väikese induktiivsuse ja mahtuvusega Elektri- ja magnetväli on omavahel seotud. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja muutuv elektriväli magnetvälja. Selleks et tekitada elektromagnetlainet peaks võnkeringis tekitatud võnkumine piiratama võimalikult täielikult elektromagnetlaine ümbritsevasse ruumi. Analoogsignaal kasutab andmekandja mingit omadust signaali informatsiooni esitamiseks. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Geomeetrilise optika põhiseadused: valguse sirgjoonelise levimise seadus(ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt), valguskiirte sõltumatu levimise seadus
programmeerimisest. Koostaja 1 Sisukord Eessõna 1 1 Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus 4 1.1 Analoog- ja digitaalsignaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2 Kahendsüsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.3 Informatsiooni esitamine arvutis. Mälumahu ühikud . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.4 Arvutite liigitus. Arvutikorpus . . . . . . . . . . . . . .
erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping Gateway nimetatakse ka vorguvaravaks ,mis amplituud) signaal. toimib sissepaasuna teise vorku , vorguvarav voib Analoogsignaal on lopmatus ajas loputult olla mistahes seade ,mis saadab andmepakette paljude erinevate uhest vorgust teise nende teekonnal internetis. vaartustest koosnev signaal. Side loomine algab ,, handshaking 'uga " ,mis on Andmeside(+protokoll)
Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis ehk binaarkoodis. Diskreetne aeg pidev signaal – igasugu eri väärtused, aga mõõdetakse ainult kindlatel ajahekedel, nt iga sekund. Analoog-digitaalmuundur. 3 Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud,
involved in the handovers have a single cell site. (umts – 3g, gsm – 2g) UMTS-is: Soft Handover – samaaegne, ühendus mitme kärjega Softer Handover – samaaegne, ühendus mitme sektoriga samas kärjes Inter-BSC kärjevahetusel on erinevatel kärgedel teenindav erinev BSC ja need erinevad BSC-d kuuluvad sama MSC alla. MSC sisene kärjevahetus või ühtlasi olla ka sama BSC alla kuuluvate kärgede vahel. 7. Signaali mõiste ja parameetrid, analoog- ja digitaalsignaal Signaal - andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Pidev signaal - signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingis pidevas vahemikus. Diskreetne signaal - ajas järjestikustest elementidest koosnev signaal, mille igal elemendil on üks või mitu tunnussuurust, mis võivad esitada andmeid, nt elemendi kestus, painemine ajas, laine kuju või amplituud. Ajaline - s(t) - kõne
vastuvottu e raadio- voi tv-sagedusele haalestamist. Demoduleerimine kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvotmiseks ja nende digitaalkujule muundamiseks. Analoogsinaal signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus voib igal hetkel omandada suvalise vaartuse mingist kindlast vahemikust. Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud diskreetsete vaartustega, mida ta uks tunnussuurustest voib omandada ajas. =2f; x(n)=A*cos(n+) Elektromagnetlaine levimise soltuvus lainepikkusest levikut kirjeldatakse lainepikkuse kaudu. Laine levimise kiirus on v=f* Eristatakse skaala jargi vasakul madalasageduslikud ja pikad, paemal korgesageduslikud ja luhikesed lained. EML omadused soltuvad nende lainepikkusest. Raadiolained on eml'dest koige pikemad
vastuvõtja raadio- või TV-saatja sagedusele.Demoduleerimine-on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. Analoogsignaal- ignaal, milles andmeid esitav tunnussuurus võib igal hetkel omandada suvalise väärtuse mingist pidevast vahemikust. Näiteks võib analoogsignaal pidevalt järgida mingi teise andmeid esitava füüsikalise suuruse väärtusi x(t) = A cos(2f t) Digitaalsignaal- diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lõpliku arvu täpselt määratletud diskreetsete väärtustega, mida üks ta tunnussuurustest võib omandada ajas. = 2 f; x(n) = A cos(n+ ) Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest-levikut kirjaldatakse lainepikkuse kaudu. Laine levimise kiirus on v=f. Eristatakse skaala järgi, vasakul madalsagedulikud ja pikad, paremal kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. omadused sõltuvad nende lainepikkusest
edastus Answer 3 analoog- infot edastatakse bitthaaval digitaalmuundur Answer 4 Paralleelneandmee andmevahetus toimub tsuklitena dastus Answer 5 sünkroonne viis arvude esitamiseks ainult kahe numbri 0 ja 1 abil andmevahetus Answer 6 sisendile antakse analoogsignaal ja valjundil saadakse digitaalsignaal Asünkroonne andmevahetus Answer 7 8 : 1,00 Kuidas organiseerida andmevahetust saatja ja vastuvõtja vahel kui saatjal on kasutada üks lüliti ja vastuvõtjal lamp? Kas on vaja veel täiendavaid sideliine ja kui on siis milleks? : a. Asünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja b. Sünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin c. Sünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja d
Rikkekood ei ole põhjustanud signaallambi süütamist. Rikkekood vastab koodile P0115. 4.2 Õhulugeja Ehitus- Mootori poolt tarbitavat õhukogust mõõdetakse õhumõõturiga. See on kõigetähtsam info, mille põhjal määratakse bensiinimootori koormus. Lisaks võidakse seda infot kasutada ka tagastatava heitgaasikoguse määramisel. Õhumõõturi signaal on kas õhuhulgaga võrdeliselt muutuv analoogne pingesignaal või muutuva sagedusega digitaalsignaal (täisnurkne sammpinge). Tööpõhimõte seisneb tavaliselt kas Karman Vortex või kuumkilemeetodil. Õhumõõturi keres võib asuda ka välisõhu temperatuuriandur. Kuigi mootori koormuse määramiseks seda kuumkileõhumõõturite korral vaja ei ole, võib välisõhu temperatuurisignaali vajada mõni teine süsteem. Joonis 2. Õhumõõtur Diagnostika- ECM võrdleb mootorisse siseneva õhu massi teoreetiliselt arvutatud väärtusega.
Demoduleerimine kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvotmiseks ja nende digitaalkujule muundamiseks. Analoogsinaal signaal, milles andmeid esitav tunnussuurus voib igal hetkel omandada suvalise vaartuse mingist kindlast vahemikust. Naiteks voib analoogsignaal tapselt jargida mingi teise andmeid esitava fuusilise suuruse parameetreid. x(t)=A cos(2f t) Digitaalsignaal diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lopliku arvu tapselt maaratletud diskreetsete vaartustega, mida ta uks tunnussuurustest voib omandada ajas. =2f; x(n)=A*cos(n+) Elektromagnetlaine levimise soltuvus lainepikkusest levikut kirjeldatakse lainepikkuse kaudu. Laine levimise kiirus on v=f* Eristatakse skaala jargi vasakul madalasageduslikud ja pikad,
Kandevlaine moduleerimisel põhiribasignaaliga tekib kaks külgrib, alumine ja ülemine, milles kummaski sisaldub kogu informatsioon ning moduleeritud signaali ribalaius on 2 korda suurem kui põhiriba oma. Ühe külgriba meetod võimaldab kokku hoida nii väljasaadetava signaali energiat kui ka ribalaiust. 39. Selgitada impulssmodulatsiooni liike (ASK, FSK, PSK). PSK Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180o. Seda võib ette kujutada ka nii, et signaali edastamiseks kasutatakse korraga kaht kandevlainet, mis on omavahel faasis nihutatud 180o võrra ning signaali väärtusele 0 vastab ühe laine olemasolu ja väärtusele 1 teise laine olemasolu.
3. Diferentsiaalvõimendi OV baasil Diferentsiaalvõimendi on kahe sisendi ja kahe väljundiga alalispingevõimendi. Diferentsiaalvõimendile on iseloomulik vooluallikas ühises emitterjuhis, mis hoiab emittervoolude summa IK = IE1 + IE2 alati konstantse. 4. 2NING-EI element Väljundis on signaal 0, kui kõigis sisendites on signaal 1. 5. Lihtne DAM Digitaal-analoogmuundur on seade, mis muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Digitaal- analoogmuunduri tähtsaimad näitajad on diskreetimissagedus ja latentsus ning signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur. DAM muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu füüsikaliseks suuruseks (pingeks). DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Selleks, et saada analoogsignaali, tuleb DAM-i väljundpinge lasta läbi siluva toimega filtri.
Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8, 10, 12 või 16 bitilisi kahendarve, mille infosisaldus on vastavalt 2 8, 210, 212 või 216 bitti. Seadmeid, mis kasutavad töötamiseks kahendsignaale nimetatakse digitaalseteks seadmeteks. Kahendkoodi kasutatakse väga laialt kogu kaasaegses arvutustehnikas, esitlustehnikas, andmeedastuses jne. Kahendsignaali kasutamise peamised eelised on realiseerimise lihtsus, seadmete lihtsus, vea tõenäosus on minimaalne jne. Digitaalsignaal Analoogsignaal 2 Arvusüsteemid Arvusüsteemidest tuntakse kõige enam kümnendsüsteemi. Vähem on kasutusel nn. rooma numbrite süsteem. Arvutustehnikas rakendatakse peamiselt kahendsüsteemi, kuid ka kaheksand- ja kuueteistkümnendsüsteemi. Kõiki arvusüsteeme võib jaotada positsioonilisteks ning mittepositsioonilisteks süsteemideks. Viimaste hulka kuulub näiteks rooma numbrite süsteem. Positsiooniliseks süsteemiks nim
<-- autor: Felipe --> Magnetmaterjali hüsterees teatud magnetmaterjalid koosnevad väikestest mag. osadest, (doomenitest rühm molekule, mille magnetmomendid on ühesuunalised) mida välise magnetvälja mõju saab muuta doomenite orientatsioon. Info salvestamisel magnetlindile domeenide orientatsioon muudetakse suunaga piki magnetlinti. Magnetpartiklide mõõtmed erineva kvaliteediga magnetmaterjalides mida kvaliteetsem magnet, seda väiksem domeenide mõõde. RZ digitaalsignaal Tegemist on kodeerimismeetodiga, mis kasutab magnetlinti, mis on neutraalses konditsioonis. Digitaalne "1" on kodeeritud positiivse impulsina ja "0" negatiivse impulsina. Kerri efekti seisneb polarisatsioonitüübi muutumises valguse peegeldumisel magnetiseeritud alalt. Lugemiseks suunatakse punktile nõrgem laserkiir, mis peegeldub kettalt tagasi. Peegeldunud kiire polaarsus sõltub loetava punkti magneetumusest ja näitab vastava biti väärtust.
suvalist väärtust rajaväärtuse vahel. Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. DAC on digitaal-analoog muundur see muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Levinum kasutusala on audiosignaalide genereerimine digitaalsest informatsioonist muusikamängijates. ADC Analoog-digitaal muundur - see muundab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Tavaliselt on see elektrooniline seade, mis muundab pinge või voolu kahendarvuks. ADC on vajalik, et mikroprotsessoritel oleks võimalik aru saada, mis välismaailmas toimub kuna mikroprotsessor suudab käsitleda vaid digitaalset signaali. 1. Võrdlusskeem.
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. (nt tuleb digitaalsignaal enne "traati" saatmist analoogsignaaliks muuta) 4)Sünkroniseerimine saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid 1
annaabi.ee 
