EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad);
RC – aeglane, Paralleel - Väiksemate liidetavate korral toimib skeem kiiresti, kuid suuremate numbrite osas läheb MSB arvutamine liialt keeruliseks. Look-ahead – kiire(Tegu on järjestik- ja paralleelülekande kompromisslahendusega) Fan-in – liiga suurte sisendarvude korral mõjutab negatiivselt look- ahead carry kiirust. 32. Millise loogikaväratiga sai moodustada summaatorist summaator-lahutaja? XOR 33. Mis on ja millega tegeleb: • ALU, • Kooder / dekooder / prioriteedi kooder, • Koodi konverter, • Komparaator (millises astmes on vaja edasi kanda võrdne signaal?), ALU - aritmeetika-loogikaplokk - kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt
(delay - viivitus) – kasutatakse sagedusjaguritena, T-triger – loendussisendiga triger 67. Mis on register? Register – trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register, millesse info sisestamine ja väljastaine toimub järjestikku nimetatakse nihkeregistriks. 68. Mis on kooder? Kooder on elektro-mehaaniline seade, mis muundab võlli pöördenurga või nurkkiiruse analoogsignaaliks või digitaalkoodiks. Olemas on veel lineaarkoodrid, mis erinevad pöördliikumisele mõeldud koodritest selle poolest, et koodri liikumine toimub mööda sirget. Muus osas on tööpõhimõte sarnane. Olemas on kahte peamist tüüpi koodreid: absoluutsed ja suhtelised (loendavad). Absoluutse koodri väljund näitab jooksvat võlli asendit
Koostöö võib seisneda küsimuste- vastuste sessioonis. (E-õppe termineid) Veebinariks võib nimetada ka Mainori Kõrgkooli videoloenguid. Seal esitatakse varemsalvestatud loengud ja nendega sünkroniseeritud slaidid VBrick tehnoloogia abil. Interaktiivsust annab küsimustefoorum ja küsimustikule vastamine (arvestus). 3.3. Videotelekonverents VTC Videotelekonverents (VTC)- kasutatakse professionaalset teletehnikat, videovoo reaalaja pakkimine on samadel põhimõtetel (kooder-dekooder), kuid on pakkimistase on kõrgem, tavaliselt 1:500. Info liigub üle avaliku interneti või kohtvõrgus. Ülekande teostamiseks on kahte tüüpi süsteeme: 1) Eriseadmtk-õvnjouüheasltikngvjuHDmra(PTZce).Konsdlibvktjmu,har oei.Snkgslüdatumrf,TV-oivõkpejngd.laSmrsu /iotenvõdal. 2) aTöulnk-rdesitv ,mokadesjulv-tnü ö,H.32ardij64SVCveokngul;stmõarhd(fwebn). H.264 SVC (Scalable Video Coding)- eespool kirjeldatud H.264/MPEG-4 AVC arendus,
Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Ülesandeks on vastavalt juhtnoodile ühendada üks mitmest sisendist ainsa väljundiga. 21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades
.......... 158 6.5.2. Demultiplekser.............................................................................................................. 159 6.5.3. Dekooder....................................................................................................................... 161 6.5.4. Koodimuundur.............................................................................................................. 161 6.5.5. Kooder.......................................................................................................................... 163 6.6. Jadaloogika tüüplülitused....................................................................................................... 164 6.6.1. Trigerid......................................................................................................................... 164 6.6.2. Registrid................................
1(0) 1(0) 1 Joonis A T impulsi tõusust. Oma eelneva oleku suhtes vastupidise oleku ehk vastupidise oleku võrreldes t2-ga. T-trigerina saab tööle panna JK-trigeri, selleks ühendatakse J ja K kokku, ning antakse neile "üks". T-trigerina saab tööle panna ka D-trigeri (joonis A). 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid 6.1. Koodrid ehk sifraatorid Kooder viib arvud 10-nd süsteemist üle 2-nd süsteemi. Ühele 10-st koodrisisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendnumbrile vastava arvu kahendkood. Koodreid kasutatakse info sisestamiseks digitaalseadmetesse. Y0 0 Kümnendsüs. Kahendkood 8421 arv x8 x4 x2 x1 Y1 1 DC 0 0 0 0 0
1(0) 1(0) 1 Joonis A T impulsi tõusust. Oma eelneva oleku suhtes vastupidise oleku ehk vastupidise oleku võrreldes t2-ga. T-trigerina saab tööle panna JK-trigeri, selleks ühendatakse J ja K kokku, ning antakse neile "üks". T-trigerina saab tööle panna ka D-trigeri (joonis A). 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid 6.1. Koodrid ehk šifraatorid Y0 0 Kooder Y1 1 viib arvud 10-nd süsteemist üle 2-nd süsteemi. Ühele 10-st koodrisisendist DC ja väljundis saadakse sisendnumbrile vastava arvu kahendkood. Koodreid antakse signaal Y 2 kasutatakse 2 x1 digitaalseadmetesse. info 1sisestamiseks Y3 3 Kümnendsüs. Kahendkood 8421 Y4 4 2 x2 arv x8 x4 x2 x1 0 0 0 0 0
voetakse 1000 korda vaiksema bittide sekundis. arvuga lugemeid iseloomustad. Kuna aga 700Hz ja 1000Hz vahe on 300Hz siis tekib olukord kus Kodek lugemeid voetakse liiga harva ehk digitaalseks Sidetehnikas luhend sonadest coder/decoder muundatud (kooder/dekooder). signaal ja hiljem analoogsignaaliks tagasi Tahistab harilikult mikroskeemi ehk kiipi , mis muundatud signaal teisendab on selline nagu on naidatud punase joonega. analoogsignaale digitaalsignaalideks ja vastupidi. Uhesonaga algul on 700Hz (sinine) siinus ,siis Naiteks voetakse mobiiltelefoni konekodek vastutab inimhaale
It is an analogy to the color white which has uniform emissions at all frequencies in the visible spectrum. Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero. 8. Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik. Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon. Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia.
where h is the channel coefficient random variable and E is an expectation over h, in the MIMO case you would have: E{log(1 + H.H^h *SNR)} where H is an Nr x Nt matrix (Nr number of transmit and Nt number of receive antennas) where each entry hij of the matrix H is the link between receive antenna i and transmit antenna j, which is also a random variable and the Expectation is taken over all these random variables. 31. Allika kooder, kadudega- ja kadudeta kodeerimise mõisted, komprimeerimistegur, koodek Allika koodri ülesandeks on allika signaalist liiase ja ülearuse informatsiooni eemaldamine selleks, et vähendada sidesüsteemi poolt ülekantavate andmete hulka nii palju kui võimalik. • Kadudeta kodeerimisel eemaldatakse ainult liiane informatsioon – algsed andmed on hilisemalt täielikult taastatavad. • Kadudega kodeerimisel eemaldatakse ka suurem või väiksem osa
n 2 0 1 tm Ux Joonis 2.47. Vahetu analoog-digitaalmuundur Sisendpinge Ux võrdlemisel i-nda etalonpingega Uei saadakse komparaatorite väljundis sisendpingele vastav ühikkood, mis salvestatakse registrisse RG. Kooder CD muundab ühikkoodi kahendkoodis väljundsõnaks Arv Ux. Muundusprotsessiks kulub vaid üks töötakt. 2.5.4. Transpuutrid Tööstusseadmete ja protsesside juhtimiseks kasutatakse üha täpsemaid ja täiuslikumaid kuid ühtlasi ka keerukamaid algoritme. Suureneb tehisintellekti elementidega juhtimissüsteemide osatähtsus. Keerukate reaalajasüsteemide realiseerimiseks on võetud 126
annaabi.ee 
