EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad);
RC – aeglane, Paralleel - Väiksemate liidetavate korral toimib skeem kiiresti, kuid suuremate numbrite osas läheb MSB arvutamine liialt keeruliseks. Look-ahead – kiire(Tegu on järjestik- ja paralleelülekande kompromisslahendusega) Fan-in – liiga suurte sisendarvude korral mõjutab negatiivselt look- ahead carry kiirust. 32. Millise loogikaväratiga sai moodustada summaatorist summaator-lahutaja? XOR 33. Mis on ja millega tegeleb: • ALU, • Kooder / dekooder / prioriteedi kooder, • Koodi konverter, • Komparaator (millises astmes on vaja edasi kanda võrdne signaal?), ALU - aritmeetika-loogikaplokk - kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist
Sidesüsteemid ja -võrgud Konvolutsioonkood Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Konvolutsioonkood Plokkkoodi korral võtab kooder vastu k bitise sõnumiploki ja väljastab nbitise koodisõna Koodisõnad moodustatakse plokikaupa, st üks plokk kodeeritakse alles pärast eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt
(delay - viivitus) – kasutatakse sagedusjaguritena, T-triger – loendussisendiga triger 67. Mis on register? Register – trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register, millesse info sisestamine ja väljastaine toimub järjestikku nimetatakse nihkeregistriks. 68. Mis on kooder? Kooder on elektro-mehaaniline seade, mis muundab võlli pöördenurga või nurkkiiruse analoogsignaaliks või digitaalkoodiks. Olemas on veel lineaarkoodrid, mis erinevad pöördliikumisele mõeldud koodritest selle poolest, et koodri liikumine toimub mööda sirget. Muus osas on tööpõhimõte sarnane. Olemas on kahte peamist tüüpi koodreid: absoluutsed ja suhtelised (loendavad). Absoluutse koodri väljund näitab jooksvat võlli asendit
Infotehnoloogia Instituut VEEBIÜLEKANDED. TEHNOLOOGIA Ainetöö Õppejõud: Tauno Õunapuu, MSc Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Veebiülekanded (webcasting) on laiemas mõttes mingi sündmuse ülekanne üle interneti samaaegselt paljudele kuulajatele ja vaatajatele. See võib olla tele- või raadiosaade, konverents, kontsert, loeng või seminar ning palju muud. Veebiülekannete all mõistetakse tavaliselt lineaarset ja mitte- interaktiivset, voogedastust üle võrgu, kuid autor puudutab töös ka interaktiivset meediat (live webcast/media) ning veebiülekannete tehnoloogiaid. Käesoleva ainetöö eesmärgiks on anda ülevaade veebiülekannete tegemise ajaloost, tööpõhimõttest ja erinevatest tehnoloogiatest. Autori motiiviks teema valikul oli saada uusi teadmisi varemgi huvi pakkunud valdkonnas, multimeedias ja arvutigraafikas- olles ise kasuta...
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
........... 158 6.5.2. Demultiplekser.............................................................................................................. 159 6.5.3. Dekooder....................................................................................................................... 161 6.5.4. Koodimuundur.............................................................................................................. 161 6.5.5. Kooder.......................................................................................................................... 163 6.6. Jadaloogika tüüplülitused....................................................................................................... 164 6.6.1. Trigerid......................................................................................................................... 164 6.6.2. Registrid.................................
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud ...
Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Arvusüsteemid..................................................................................................................4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem......................................................................................4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kü...
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
It is an analogy to the color white which has uniform emissions at all frequencies in the visible spectrum. Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero. 8. Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik. Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon. Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia.
where h is the channel coefficient random variable and E is an expectation over h, in the MIMO case you would have: E{log(1 + H.H^h *SNR)} where H is an Nr x Nt matrix (Nr number of transmit and Nt number of receive antennas) where each entry hij of the matrix H is the link between receive antenna i and transmit antenna j, which is also a random variable and the Expectation is taken over all these random variables. 31. Allika kooder, kadudega- ja kadudeta kodeerimise mõisted, komprimeerimistegur, koodek Allika koodri ülesandeks on allika signaalist liiase ja ülearuse informatsiooni eemaldamine selleks, et vähendada sidesüsteemi poolt ülekantavate andmete hulka nii palju kui võimalik. • Kadudeta kodeerimisel eemaldatakse ainult liiane informatsioon – algsed andmed on hilisemalt täielikult taastatavad. • Kadudega kodeerimisel eemaldatakse ka suurem või väiksem osa
n 2 0 1 tm Ux Joonis 2.47. Vahetu analoog-digitaalmuundur Sisendpinge Ux võrdlemisel i-nda etalonpingega Uei saadakse komparaatorite väljundis sisendpingele vastav ühikkood, mis salvestatakse registrisse RG. Kooder CD muundab ühikkoodi kahendkoodis väljundsõnaks Arv Ux. Muundusprotsessiks kulub vaid üks töötakt. 2.5.4. Transpuutrid Tööstusseadmete ja protsesside juhtimiseks kasutatakse üha täpsemaid ja täiuslikumaid kuid ühtlasi ka keerukamaid algoritme. Suureneb tehisintellekti elementidega juhtimissüsteemide osatähtsus. Keerukate reaalajasüsteemide realiseerimiseks on võetud 126
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
