5G 1G 2G 3G 3,5G 3,75G 1G(1) Enne seda oli ka 0G(Mobiil raadio telefon) Esimene Mobiiliside põlvkond Kasutas analoog raadiosignaali ,kui 2G kasutas juba digitaal raadiosignaali Töötas kõrgematel sagedustel (150 või rohkem) Standardid: NMT, AMPS, Hicap, CDPD, Mobitex, Datatec 1G(2) Andmeedastus kiirus 600 biti/sekundis kuni 19,2kbit/sekundis 2G 2G ehk siis 2 mobiiliside põlvkond Kasutab digitaal raadiosignaali Standardid: GSM, iDEN, D-AMPS, IS-95, PDC, CSD, PHS (GPRS kuulub andmete järgi 2,5G põlvkonda) Andmeedastuskiirus 6kbit/sekundis kuni 256kbit/sekundis 3G(1) GSM lahendused ei ole piisavalt kiired enam, et tänapäeval andmeid edastada. Selle abil ei saa saata reaalajas videosid, muusikat ja muid suuremaid asju. Selleks, et seda teostada tuleb võtta kasutusele 3G- Mobiiliside 3 põlvkond 3G(2) Sellega on andmeedastus kiirem Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi Pikemalt Universal Mobile Telecommunication System
omast. V: Integreeritud graafikakaardil on üldiselt endal väga väike hulk kasutatavat mälu, mistõttu videokaart võtab kasutusele osa arvuti muutmälust, vähendades vaba muutmälu hulka. 3) Kuidas sõltub mobiilse andmeside kiirus mobiilimasti klientide arvust? V: Mida rohkem on kasutajaid tugijaamas, seda aeglasem on andmeside kiirus ning mida vähem kasutajaid, siis seda kiirem on andmeside. 4) Mida tähendab GPRS? V: Üldine raadio-pakettandmeside teenus ehk lihtsalt pakettandmesideteenus, võimaldab mobiiliga kasutada GSMvõrgu teenuseid ja sülearvutiga netti. 5) Kuidas erineb tehnoloogiliselt 3G ja 3,5G andmeside GPRS või EDGE andmesidest? V: GPRS ja EDGE Kasutatakse mobiilides, pihuarvutites, kaugjuhtimispultides. Võimaldab madala kiirusega andemeühendust internetiga ja tekstisõnumite vahetust. GPRS võimaldas andmevahetuskiirust kuni 56kbit/s.
kumeruse. Kärgvõrgud - kärjekujuliselt kaetakse ala mastidega, nende sagedused on kõigil erinevad Sageduste taaskasutamine: pannakse järjest kärgedele sagedused nii, et ükski sarnane ei satuks kõrvuti (ei puutuks kokku) Kärgede jaotamine: tihedalt asustatud kohtades tehakse kärjed omakorda väiksemateks kärgedeks ja pannakse iga kärje keskele taaskord pisike mast # Mobiilside standardid. Esimene põlvkond 1G NMT, 2G GSM, GPRS, EDGE, 3G UMTS (W-CDMA). 1G NMT: nordisk mobiltelefoni, 80ndad, esimene täisautomaatne analoogmobiilseade, B=25kHz, kärje raadius 2…30 km, raadiokanaleid 180 tükki, mis oli vaja ära jagada kärgede ja operaatorite vahel, FM sagedused, lihtne oli pealt kuulata 2G GSM: global system for mobile communications, 90ndad, esimene täisdigitaalne mobiilseade, kaheksa ajapilu (TDMA), B=200kHz GPRS: 2,5G, natuke internetti (WAP leheküljed), e-mail, MMS sõnumid, 56...114 kbit/s
Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone. Need töötavad tavaliselt sagedusel 900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka Interneti külastada, kaitsta oma autot jne. Interneti kasutamiseks on vaja, et telefon omaks GPRS toetust. Kõik uued telefonid omavad seda. Mobiilside 5 Lisaks sellele saab telefoni abil saata ka sõnumeid nii SMS kui ka MMS-e. Telefonid omavad ka erinevaid liideseid mille abil saab neid ühendada teiste seadmetega. Liidesed on kas IrDA või Bluetooth. Nende liideste abil saavad telefon ja arvuti omavahel suhelda. Mobiilside 6 Nii saab telefon olla ka modemiks, mille abil saab minna Internetti. Maksta tuleb samadel tingimustel nagu
n- kogu sageduste arv, n=a+b Mitmekihilise võrgu kasutusee efektiivsusele avaldab tugevat mõju teenus kõneliikluse jaotus võrgus, sest sellest sõltub kihtide kasutamise teenus kõne, GPRS, EGPRS intensiivsus. Ch _ util teenus - kanali kasutus (CS DTX-hga 0.6, DTX-ta 1, GPRS, EGPRS ca 0.8)
Teine eelis on signaalide vastuvõtu suur tundlikus kohal, mida saab nimetada ,,surnud tsooniks" (tunnelites, nõgudes, kitsastel tänavatel, siseruumides, tihedas metsas). A-GPS tehnoloogia puudused Kõige suurem puudus on see, et A-GPS ei funktsioneeri mobiilsidevõrgu levialast väljas. Mõned A-GPS vastuvõtjad on ühendatud raadiomooduliga (GSM) ja ei saa startida, kui raadiomoodul on väljalülitatud. Seejuures pole GSM (GPRS) leviala olemasolu kohustuslik A-GPS mooduli startimiseks. (http://ru.wikipedia.org/wiki/A-GPS) A-GPS toimib üle mobiilse internetiühenduse. Satelliitide andmed edastatakse spetsiaalsest serverist, mis neid reaalajas jälgib. Eestis toimib A-GPS teadaolevalt EMT ja Elisa võrgus. (http://et.wikipedia.org/wiki/A-GPS) Osad mobiilioperaatorid ei luba omalt poolt kasutada A-GPS positsioneerimist, selgeid põhjuseid välja toomata. Eestis lubab A-GPS positsioneerimist näiteks EMT, mis läbi
Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4. , ; 5. . , , .
(Universal Mobile Tele-communications System) pakub eelmise põlvkonna GSM- mobiilsidest märksa kiiremat andmesidet, mis võimaldab ka videopildi ja -kõne edastamist. 3G Maailmas on hetkel 8 toimivat 3G võrku 34 miljoni kliendiga (28. okt 2005). 2005 aasta esimese üheksa kuuga kasvas 3G kasutajate arv 18 miljoni ehk pea poole võrra. Andmesidekiirus Andmesidekiirus tavalises GSM-võrgus on 9,6 gigabitti sekundis, GPRS-võrgus kuni 40, EDGE-võrgus kuni 200 ja 3G-võrgus kuni 384 kilobitti sekundis. 3G- võrgu arendusena on võimalik kiirus kuni 2 megabitti sekundis. 3G süsteemid Maailmas on kasutusel kaks peamist 3G- süsteemi: Varem alustanud CDMA 2000. Ja hiljem lisandunud WCDMA. (Eesti valis neist viimase.) Tehnoloogiad(1) Kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogiaid on mitu ning erinevates maades kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Tehnoloogiad(2)
abonentidega . Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku. GSM süsteemis pakutakse ka lühisõnumiteenust (SMS Short Message Service) , mis pole võimalik analoog-mobiilsidesüsteemides. GMS süsteemis on abonendil võimalus valida veel mitmesuguseid lisateenuste pakette vastavalt oma vajadustele (kõnede ümbersuunamine, kõneteated, kõnekonverentsid jne.) GPRS Üldine raadio-pakettandmeside teenus Eestis hakkas EMT pakkuma GPRS teenust 2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile Communications)
juurdepääsuvõrgu piires või kommutatsioonisõlmedes. d) analoog- ja digitaal-mobiilvõrgud. Põhimõisted: katvusala, vaibumine (feedingud), ajaline ühildamine, ümbersuunamine jne. 6. GSM-mobiilsidevõrk. GSM (Global system for mobile communication) põhiparameetrid: sagedusalad: 900, 1800, 1900 MHz kanali samm 200 kHz 8-kanaliline TDMA-multipleksimine 270 kbps ühes sageduskanalis 7. GPRS-võrgud, GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvus. GPRS (General packet radio services) mobiil-andmesidesüsteem olemasoleva, täiendatud GSM-mobiilvõrgu baasil (infoedastus kuni 171 kbps). Seega võrgu haldus on analoogiline GSM-võrgule. Selleks, et GPRS hakkaks töötama tuleb GSM-võrgule lisada pakett kommutatsioonikeskuseid ja GPRS lüüsi väliste paketipõhiste andmevõrkude sidestamiseks. Siit tulebki, et GSM- ja GPRS-võrkude ühilduvuseks on vaja: täielikult uut tüüpi terminaali tugijaama tarkvara uuendust
Aadressiandmete rakendus Mina uurisin aadressiandmete rakendust ja leidsin, et kaardirakendus muudab kõigile kättesaadavaks ADS- haldussüsteemis olevad aadressandmed. Rakenduses on võimalik uurida aadresseerituid objekte üle kogu Eesti. Aadressandmete rakenduses on juurdepääs teenustele: aadressiandmed(kaart), aadressiandmed(päring), kohanimeregister(kaart), kohanimeregister(päring) süsteemidele. Avalikustatud ametlike objektide aadressid on näiteks: väikekohad, tänavad, kohanimed. ADS- haldussüsteem käivitati 01.01.2009. Ka uurisin ma erinevaid aadresse, kas süsteem loeb need välja ja näitab õiget kohta. ADS- haldussüsteem võib olla igapäevaselt vajalik inimesele kes reisib enda jaoks tundmatus linnas. Sisestades endale vajaliku aadressi, võib ADS-haldussüsteem aidata inimesel antud aadressile kohale minna ilma suurema vaevata. Omaltpoolt arvan et sama haldussüsteemi kasutatakse ka mõningates nutitelefonides ja GPRS seadmetes. ...
riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). GSM süsteemis pakutakse ka lühisõnumiteenust (SMS Short Message Service) , mis pole võimalik analoog-mobiilsidesüsteemides. GMS süsteemis on abonendil võimalus valida veel mitmesuguseid lisateenuste pakette vastavalt oma vajadustele (kõnede ümbersuunamine, kõneteated, kõnekonverentsid jne.) GPRS (General Packet Radio Service) - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Eestis hakkas EMT pakkuma GPRS teenust 2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub 4 mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja
raadiosaadete vastuvõtuks ja jälgimiseks ning kuulamiseks. Raadiovastuvõtjate plokkskeemid Mobiilside Mobiilsideks nimetatakse üldiselt kõiki sidesüsteeme, kus signaalide edastamiseks ei kasutata juhtmeid või kaableid (traadita side) ning terminalid võivad seetõttu teatud ulatuses vabalt liikuda, ilma et side katkeks. Siia kuuluvad nt mobiiltelefonside süsteemid (NMT, GSM, GPRS, UMTS jt), satelliittelefonid, traadita kohtvõrgud, Bluetooth jne.
Standard, mis võimaldab populaarset Interneti sissehelistamisühenduste juures kasutatavat PPP protokolli kasutada kaablimodemühenduste puhul, kusjuures kaablimodemi ja ühendusepakkuja vahelise transpordikihina kasutatakse Ethernetti. b PPP juurde kuuluvaid protokollikihte ja autentimist ning võimaldab luua kakspunktühendusi Etherneti hitektuuris. Sideseansi alustamiseks teeb PPPoE avastamisprotsess kindlaks eemalasuva seadme MAC-aadressi 2. GPRS : üldine raadio-pakettandmeside teenus Eestis hakkas EMT pakkuma GPRS teenust 2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS
· salvestusmälu 1 GB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC2 · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 128 MB SDRAM · salvestusmälu 512 MB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC3 · ekraani pikslite tihedus - VGA (640 x 480 piksliga) · operatiivmälu 256 MB RAM · salvestusmälu 8 GB NAND Flash · GSM modem 4 sagedusribaga GSM/GPRS/EDGE modem Slate · ekraani pikslite tihedus 480 × 800 pikslit · operatiivmälu 512 MB · salvestusmälu 16 GB SSD · GSM modem integreeritud 3.75G modem Leica Zeno 15 · ekraani pikslite tihedus 640 × 480 pikslit · operatiivmälu 512 MB DDR SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem Integreeritud GSM/UMTS 3.5G module integreeritud antenniga
Integrated Services Digital Network võimaldab kuni 128 kbps andmeedastamis kiirust 3 andmekanalit B-kanaleid kasutatakse kõne ja andmete edastuseks (64 kbps) D-kanalid on liikluse juhtimiseks (16 kbps või 64 kbps) BRI (basic rate interface) on mõeldud erakasutajale · 2 B kanalit(64) ja 1 D kanalit(16) = kokku 144 PRI (primary rate interface) · 30 B-kanalit (64) ja 1 D-kanal (64)= 1984 DSL (Digital Subscriber Line) ADSL- Asymmetrical DSL SDSL Symmetrical DSL Ühendus mob-tel GPRS (General Packet Radio Service) ca 32-40 kbps EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution) 384 kbps 3G- kolmas põlvkond (3rd Generation) 384 kbps mobiilsed sys 2 Mbps statsionaarsed sys
üllatusi maailmale jagub ikka. Arenenud on geeniteraapia, kloonitakse loomi ja taimi, ning üritatakse mammutit kloonida. Meditsiin on tohutu arengu teinud ja jätkab praegugi tõhusalt arengut. Kui 20.sajandil oli suureks probleemiks katk, siis 21.sajandil ei tea paljud inimesed, mis see üldse ongi. Ka tehnoloogia jätkab arengut, mobiiltelefonita ei saa enam hakkama ükski inimene, arvuti on olemas põhimõtteliselt igas majapidamises, televiisorist rääkimata. iPod, iPhone, mp3, GPRS, laptop on vägagi tuntud nimed meile sellel sajandil. Kaardimakse, mida 20sajand põgusalt tundis, on muutunud igapäevaseks ja isegi populaarsemaks kui deposiitmakse. Ka kunstivaldkonnas toimus kiire murrang. Moodsas kunstis on palju kunstivoole. Värvide kooskõla, joonistuse täpsus moodsakunsti esindajad hallavad neist loobuma. Peamisteks kunstivooludeks on näiteks kubism ja fovism. Viimase eesmärk on tabada kunstniku hetkelist meeleolu ning kasutatakse puhtaid ja
TeliaSonera gruppi kuulumine annab võimaluse tuua rahvusvaheline know-how Eestisse ning eksportida siinset teadmist välismaale 2013. aasta lõpuks 868 000 klienti EMT innovatsiooni näited EMT innovatsiooni näited: 1998 Eesti esimese GSM 1800 võrgu avamine 2000 mobiilse positsioneerimise ja ja WAP teenuse turuletoomine 2000 mobiil-parkimine (rahvusvahelise GSM Assotsiatsiooni aastaauhinna nominent innovaatilisema teenuse kategoorias) 2001 GPRS teenuse turuletoomine esimesena Eestis 2003 MMS teenuste avamine 2004 EDGE turuletoomine esimesena Eestis 2005 3G turuletoomine esimesena Eestis 2006 3,5G (HSDPA) turuletoomine esimesena Eestis 2007 Mobiil-ID turuletoomine esimesena Eestis Tele2 lühitutvustus 1997 Q -2001 Q GSM Tele2 Rootsi päritolu rahvusvaheline telekommunikatsioonikontsern pakub teenuseid 29 miljonile kliendile 22 riigis leviala katab 94% Eestimaast 2013
asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator.
Mõned marsruudid olid ebaefektiivsed. Kirjeldage palun, millest see süsteem üldse koosneb, kuidas töötab? Sõidukisse paigaldatakse seade (kontroller), mis suhtleb GPS-satelliitide ja sõiduki eriosadega kütusenäit, süüte olek, uste olek, temperatuur ja muud olekud. Kontroller salvestab asukoha ning muu vajaliku info vastavalt teenusele ehk kasutaja vajadustele ja saadab selle tavalist mobiilsidet kasutades serverisse. Andmed jõuavad sõidukist arvutini GPRS-andmeside kaudu ning on jälgitavad tavaliselt internetipõhises või töölauaprogrammis. Pakutakse kliendipõhiseid lahendusi, mis annavad ettevõttele just selle informatsiooni, mis on vajalik adekvaatse ülevaate saamiseks ning otsuste vastuvõtmise hõlbustamiseks. Jälgimissüsteem näitab reaalajas ja ka minevikus kõikvõimalikke sõidukiga seotud tõeseid andmeid, nagu sõiduki asukoht, läbitud teekonna pikkus, kütusekulu, kiirus ja palju muud
lahti siduda telefoniaparaadist SIM-kaarti sai pista mis tahes GSM-aparaati. Varasemate süsteemide puhul oli igal mobiilil oma fikseeritud number. GSMil oli eeliseid palju krüpteeritud kõnesid polnud enam võimalik (lihtsalt) pealt kuulata; müravaba kõnekvaliteet; rändluse (roaming) võimalus; andmeside võimalus; tänu pakkimisele mahub infot samadele raadiosagedustele palju rohkem jne. 1995. avati Eesti esimene GSM-võrk. 2,5G ehk GPRS pakett-kommutatsiooniga andmeside kasutamine (General Packet Radio Service). Enne oli GSM-võrgus kasutusel CSD (Circuit Switched Data ehk kanalikommutatsiooniga andmeside). Kui CSD puhul maksustati andmesidekanali lahtioleku aega (sõltumata sellest, kas infot liikus või mitte), siis GPRSi puhul andmete hulka. GPRS võimaldas CSDst umbes kümme korda kiiremat andmesidet 9800 bpsvs 115 kbps. 2,75 ehk EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution) võimaldas andmeedastuskiirust
Aga isa oli hakanud ussisõnu unustama, sest külas polnud neid tarvis, pealegi ei pidanud ta neist eriti, arvates, et sirp ja käsikivi teenivad teda sootuks paremini. Seepärast pobises ta oma voodis karu nähes hoopis midagi saksa keeles, mispeale arusaamatutest sõnadest segadusse sattunud ning teolt tabamise tõttu erutunud karu tal pea otsast hammustas. Niimoodi tähtsaid tarkusi unustades võime meiegi jääda tulevikus hätta. Nt ei oska tuleviku inimesed võib-olla ilma GPRS-ita kuhugi liikuda ehk me minetame oskuse orienteeruda, kas siis kaardiga või ilma. 3. Keelatud vili tundub alati magus Leemet ihkas ikka ja alati külla minna, kuna seal oli palju noori. Nii käis ta tihti metsaserval külaelu vaatamas. Uudishimu ei saa enne rahuldatud, kui ta on rahuldatud. Püüdku teised inimesed kui palju tahes teiste asjadega. (Leemeti ema korjas talle öökullimune, et poiss külla ei läheks ja leiba ei prooviks) 4. Sõna jõud
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile)
Andmete Triipkoodilugeja viimine süsteemi. Tehingu kinnitamine kviitungi Kviitungite printer trükkimisega. Pakkide siltide printer Pakkide sildistamine. Tagavara andmesidekanal peamise kanali GPRS andmesidemoodul rikke puhuks. Toimingut tegeva inimese Fotokaamera identifitseerimine. Kappide moodulid koos arvuti juhitud Pakkide säilitamine, edastamine ja lukusüsteemidega tagastamine (1). 2.4 Tarkvaralahendused
Maksimaalne üleslaadimiskiirus on nii ADSL, ADSL2 kui ADSL2+ puhul 1 Mbit/s. Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Power Line Communications) - Elektriliiniside GSM - globaalne mobiilsidesüstem GPRS - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. EDGE - täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s 5 3G - kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside
tunduvalt enam kuludelt kokku hoida, kui võrrelda riistvara modemitega. WiFi ja WiMax Traadita andmemodemid kasutavad WiFi ja WiMaxi standardeid, mis opereerivad mikrolaine sagedustel. WiFit kasutatakse üldjuhul sülearvutites, et ühenduda Internetiga ja traadita rakenduste protokolliks. Mobiilne modem ja ruuterid Modemid, mis kasutavad mobiiltelefoni süsteemi, teatakse kui traadita modemeid nagu näiteks GPRS, UMTS, HSPA, EVDO, WiMax jne. Traadita modemid saavad olla sülearvuti või seadme Tallinna Polütehnikum sisemuses või olla neile välisseadmena. Välised traadita modemid on ühenduskaardid, mobiili lairibaühenduse USB modemid ja üksikelementidest koosnevad ruuterid. Ühenduskaart on arvutikaart või ExpressCard, mis sisestatakse PCMCIA/PC kaardi pessa arvutis.
piiratud, kasutatakse satelliitsüsteeme, nagu Orbcomm, Iridium ja Globalstar. (Ovsjankin 2007) Sõidukisse paigaldatakse seade (kontroller), mis suhtleb GPS-satelliitide ja sõiduki eri osadega- kütusenäit, süüte olek, uste olek, temperatuur jne. Kontroller salvestab asukoha- ning muu vajaliku info vastavalt teenusele ehk kasutaja vajadustele ja saadab selle tavalist mobiilsidet kasutades serverisse. Andmed jõuavad sõidukist 5 arvutini GPRS-andmeside kaudu ning on jälgitavad tavaliselt internetipõhises või töölauaprogrammis. Pakutakse kliendipõhiseid lahendusi, mis annavad ettevõttele just selle informatsiooni, mis on vajalik adekvaatse ülevaate saamiseks ning otsuste vastuvõtmise hõlbustamiseks. Jälgimissüsteem näitab reaalajas ja ka minevikus kõikvõimalikke sõidukiga seotud tõeseid andmeid, nagu sõiduki asukoht, läbitud teekonna pikkus, kütusekulu, kiirus ja palju muud
Kiirus on oluline o Mõõdetakse kilobittides sekundi kohta (kb/s, kbit/s, kbps) Võimaldab kasutada arvutit telefonina, automaatvastajana, fakside saatmiseks või Internetiga ühendumiseks. Võrgukaart Arvutite omavaheliseks ühendamiseks Andmete vahetamiseks teiste seadmetega( kaabelmodem, kodukinosüsteem ) Kiirused 10 Mb/s, 100 Mb/s, 1 Gb/s Muud ühendusvõimalused Infrapunaliides Bluetooth Traadita võrgukaart GPRS/EDGE/3G/HSDPA mobiilsidevõrgukaart FireWire (IEE1394) NAS Nas kujutab endast väga lihtsat süsteemi, mis pakub temaga samas võrgus olevatele seadmetele füüsislist kettartuumi, mida seadmed saaavad kasutada ainult failipõhiseks salvestuseks. 2010.a seisuga kogub NAS alles populaarsust ja ei ole veel leidnud massilist populaarsust kasutajate seas, kuigi süsteemi kuluefektiivsuse poolest peaks ta seda juba teinud olema. Serveritega võrreldes on NAS süsteemi eelisteks:
WIFI -Traadita Internet Inimesed väärtustavad mobiilsust. Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane. Kuid mobiilside vahendusel pakutav andmeside on kulukas, aeglane ning sageli ka katkev. GPRS (General Packet Radio Service) tehnoloogiat toetava telefoni andmeside kiirus 4050 kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja
tegelikud otsused ja arvutused teeb BSC (keskus). on lubatud EDGE ilma litsentsita kasutada 100mW Täiustatud GSM andmeside GSM kiirgusvoimsusega signaali mobiiltelefonisusteemi kiirem versioon ,samas US 's on lubatud kasutada 4W andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s (EDGE on kiirgusvoimsusega signaali kolm korda kiirem kui ,mis tekitab olukorra kus US toodud seadmed GPRS), mis teeb mobiiltelefonide ja Euroopas voivad kaasaskantavate arvutite tekitada kasutamisel probleeme. omanikele voimalikuks multimeedium- ja teiste lairibarakenduste Koodjaotusega hulgipöördus. kasutamise. Seadmed saavad tootada samadel aegadel sama EDGE standard on ules ehitatud olemasolevale sagedustel ,kuid
juppideks. Põhjuseks on asjaolu, et üks tugijaam saab teenindada korraga piiratud arvu kliente. Tavaline kärg – makrokärg Mikrokärg – leviala mõni kilomeeter Pikokärg – leviala mõnikümmend – mõnisada meetrit. Väiksemate levialadega kärgede teenindamiste tugijaamad on samuti väiksemad. 56 42. Mobiilside standardid. Esimene põlvkond 1G NMT, 2G GSM, GPRS, EDGE, 3G UMTS (W-CDMA). 1G NMT 2G GSM EDGE 3G UMTS GPRS Global 2.75 G 2.5G Universal Nordisk System for Enhanced General Mobile nimi MobiilTelefo Mobile Data rates Packet Telephone
seadetele ning salasõnade valesti sisestamiste arvule üht või mitut järgnavatest salasõnadest:
PIN1, PIN2, telefoni turvakood, PUK.
Nimi: Võrgu haldamine
Tegutsejad: Tugijaamade süsteem
Kirjeldus: Telefoni tarkvarasüsteem monitoorib teatud intervallide tagant GSM võrku ning
vahetab vastavalt vajadusele (tugijaamade signaali tugevuse mõõtmine) tugijaamadega infot
ning muudab tugijaama, millega andmeühendus kõne/sõnumi/data/GPRS-ühenduse korral
luua. Arvesse võetakse kasutaja seadeid võrgu valiku jms kohta.
Sõnumite allsüsteem
<
a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). · Andmeside GSM'is: · Täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s (EDGE on kolm korda kiirem kui GPRS), mis teeb mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium- ja teiste lairibarakenduste kasutamise.EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. · xDSL: · DSL (Digital Subscriber Line) versioonide perekond, mis sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest toetavad andmekiirusi 128 kbit/s kuni 53 Mbit/s
- Ühilduvusprobleemid Traadita ühendused IEEE 802.11 - Wi-Fi (wireless fidelity) Mõnikord nim. ka traadita ethernetiks (ei ole täpne) o levib väljas ~140m, siseruumis ~40m WiMAX (worldwide interoperability for Microwave Access) IEE 802.16 o Levib kuni 50km,ribalaius kuni 70MB/s (kuni 1Gb/s) Sagedusalad 10- 66Ghz ja2-11Ghz GSM (Global System for Mobile communications) - Andmesidena kasutatakse GPRS (General Packet Radio Service, kuni 107kb/s) ja EDGE (Enchanced Data rate for GSM Evolution, kuni 384kb/s) Bluetooth (IEEE 802.15) - levi kuni 10m, ribalaius 1Mb/s. Sagedusala 2,40- 2,48GHz. Ver 2.0 kuni 3Mb/s. IrDA(Infrared Data Association) - levi ca 1 meeter, ribalaius kuni 16Mb/s. Vajab otsenähtavust. Infapunakiirgus 802.11 PMD - physical medium dependent PLCP - physical layer convergence procedure
GOAD GNOME Object Activation Directory GOS Grade Of Service GOSIP Government Open Systems Interconnection Profile .GOV Governmental (Domain Name) [Internet] GP Gas Plasma + General Purpose GPF General Protection Fault GPI Graphics Programming Interface GPIB General Purpose Information/Interface Bus GPIO General Purpose Input/Output GPL General Public License GPR General Purpose Register [IBM] GPRC Glass Passivated Rectifier Chip GPRS General Packet Radio Service GPS Global Positioning Satellite/System + Global Product Specification GPSS * General Purpose Systems Simulator (language) GPU Graphics Processing Unit GRADD Graphics Adapter Device Driver [IBM] GRE Generic Routing Encapsulation + Graphics Engine GREP Global Regular Expression Print .GRF Graph (file name extension) .GRP Group (file name extension) GS Group Separator GSI General Server Interface GSM Global Shared Memory +
kaitsealasse siseneda paljudest „väravatest“, sageli sisenetakse lihtsalt kaitseala perimeetri juhuslikust punktist. Tuleb ka rõhutada, et ükski automaatloendur ei tööta igiliikurina – automaatselt salvestatud andmeid on vaja koguda, maha laadida ja verifitseerimiseks võrrelda teiste loendustega, samuti nõuab aega seadmete häälestamine, paigaldamine ja hooldus. Andmete mahalaadimist saab muidugi omakorda automatiseerida GPRS või muu mobiilside lahendusega, kuid ka nende töökindlus on erinev. Täiendavad tarvikud tõstavad komplekti hinda ning kriitiliseks muutub varastamisrisk. Probleemiks on sageli aku-patareide lühike eluiga (eriti külmal aastaajal), samuti võib pooltühi patarei põhjustada alaloendust. Jätkuvalt on probleemiks paljude loendurite ilmastikutundlikkus, mil loendustulemusi mõjutavad suuremal või väiksemal määral sademed, tuul, loomade liikumine. Seda tõestati Tartu- ja Jõgevamaal 2008
Tekstisõnumid (SMS) Häirekeskuselt mobiiltelefonidele või raadiojaamadele tekstisõnumite saatmist kasutatakse paljudel juhtudel häireedastussüsteemi täiendusena ja teabekanalina. Üksikute kiirabibrigaadide ainsa häireedastussüsteemina kasutamiseks SMS aga ei sobi. Andmeside Aina sagedamini kasutatakse häirekeskuse ja kiirabisõidukite vaheliseks suhtluseks andmesidet. Seejuures rakendatakse väga erinevaid ülekandetehnoloogiaid – mobiilsidesüsteeme nagu GPRS, SMS ja raadiosidet . Andmeside asendab suures osas kõnesidet, sest andmete dispetšersüsteemist otse sõidukisse edastamine vähendab edastusvead ja arusaamatused miinimumini. 145 Digitaalne koondside Uusimad sidetehnoloogiad kujutavad endast digitaalse koondside süsteeme, mida tuntakse ka kui TETRA või TETRAPOL süsteeme. Neil on palju sarnast avalike mobiilsidevõrkudega, kuid lisaks võimaldavad need süsteemi kuuluvate seadmete vahel otsekõnesid. Eestis kasutatav
Siia alla kuuluvad põldudel töötavad traktorid, teehooldusmasinad, veoautod ja kaubikud. Laevade ja konteinerite asukohta määratakse ja liikumist jälgitakse reaalajas neile paigaldatud transponderite abil. Asu- koha teave edastatakse mobiilivõrgu vahendusel (GSM/GPRS), tagades jälgitava andmete opera- tiivse edastamise ning võimaldades sõidukite pidevat jälgimist asukohakaardil. Jälgimisega suurendatakse ohutust ADR vedude ning militaarsete ja eriti väärtuslike veoste vedude puhul. Tootjad ja edasimüüjad sõltuvad JIT tootmise korral kaupade vedamisel tõhusatest ja