Teine eksam: teemad: - Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia
- Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu
5.
Vaimsed võimed
- olulisemad testid
- IQ vs EQ
- pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem
- Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria
INTELLIGENTSUS
…võime asjadest
aru saada, arutleda, lahendada probleeme,
planeerida , näha toimuva
mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.
Allik )
Inimeste
käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist –
individuaalsusest ja intelligentsusest.
Vaimsed
võimed:
- Üksikvõimed – ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht)
- Erivõimed – andekus konkreetsel alal (ruumiline taju)
- Üldvõimed – võimete kogumid
Intelligentsuse
teooriad
Antud
teemaga seostub mitmeid
teooriaid, mis on kõik mõnevõrra erinevad ning teineteist
täiendavad. Ühest teooriat, mille kohta kõik ütleksid, et see on
see kõige õigem ja katab kõik vaimse võimekuse aspektid, praegu
veel ei ole. Kuid need olulisimad on:
1) Charles E.
Spearman
(1863-1945)
- üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor) – on sünnipärane ehk kaasasündinud, püsib konstantsena läbi kogu elu ning avaldub kõigis vaimse võimekuse testides/ülesannetes
2)
Raimond Cattell (1905-1998)
- muutlik ehk fluiidne intelligentsus (fluid intelligence) - üldine vaimne potentsiaal, mille avaldumine on seotud närvisüsteemi arenguga; väljendab võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste olukordadega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt 20. eluaasta paiku, hiljem mõningane langus.
- kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) – areneb koostoimes keskkonnaga; omandatud oskused ja teadmised, nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne
3)
Howard Gardner (snd 1943)
mitmese intelligentsuse teooria
6 võrdse osatähtsusega
intellektuaalset võimet:
1. Keelealane
ehk lingvistiline intelligentsus.
2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus – abstraktsete probleemide
ning
matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel.
3. Ruumialane
intelligentsus.
4.
Kehalis -
kinesteetiline intelligentsus- keha
tunnetamine ja
tajumine , keha
kasutamine.
5. Muusikaline
intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist.
6.
Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks.
Interpersonaalne (isikutevaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda.
b. Intrapersonaalne
(isikusisene) – enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja
käitumise põhjuste tajumine.
Vaimsete
võimete mõõtmine ja testimine
J.Allik
jt, Psühholoogia gümnaasiumile,
lk 205-211, 220-221
- Mis põhjustel võib inimene vaimse võimekuse testis saada halvema tulemuse kui tal tegelikult oleks?
- Kuidas on olulised F. Galton ja J.Cattell ning A.Binet?
Vaimse võimekuse testid
jagunevad:
- Üldise vaimse võimekuse testid- üldise analüüsioskuse, loogilise mõtlemise, arusaamise hindamine
- Spetsiifilise vaimse võimekuse testid- kitsas võimekus (reakts kiirus, meh. võimekus), spetsiifilise oskuse õppimise kiirus
- Teadmiste, sooritustestid- mõõta konkreetseid oskusi, teadmisi
Soovitusi testi
täitmiseks:
- Lugeda täpselt iga ülesande sõnastust
- Arvestada oma aega
- Täita vastustelehed korralikult
Testimise eetilised küsimused
- Teste tuleb kasutada õigesti ja peab arvestama et tulemused ei ole alati korrektsed.
- Testi põhjal ei saa teha mingeid sügavamaid järeldusi, selleks tuleb inimese kohta palju rohkem informatsiooni koguda.
- Testi võivad läbi viia vaid need, kes on selleks vastava väljaõppe saanud. Samuti võivad tulemusi näha vaid need, kes teavad kuidas skoore lugeda.
- Inimesel on õigus teada saada oma testi punkte, aga mitte vastuseid.
Intelligentsuskvoot – IQ
J.Allik
jt, Psühholoogia gümnaasiumile,
lk 209-212
Binet-Simoni test
- Vaimne vanus ja kronoloogiline vanus; objektiivsus
- Testi palju uuendatud, mitmekülgne, kasutati kuni 1960ndateni; praegu populaarne Stanford -Binet’ skaala
- William Stern (1871-1938) ja IQ
võimaldab
võrrelda vanusegrupiti; võtab
arvesse indiviidi vaimset ja
kronoloogilist vanust .
Vaimne
vanus (vastava testi punktid)
IQ =
-------------------------------------------------- x 100
Kronoloogiline
vanus ( eluaastad )
- Kui vaimne vanus vastab kronoloogilisele vanusele – IQ väärtuseks 100.
- Keskmised 90-109
- Väga kõrge üle 130. Ehk vaimne vanus on kõrgem kronoloogilisest vanusest .
Flynni
efekt
Keskmine IQ on generatsioonide käigus
järjest tõusnud (u. 15 p)
Võimalikud põhjused:
• Kooliharidus parem
•Parem
toitumus
•Vähem
haigusi lapsepõlves
•Vanemad
tegelevad oma lastega rohkem
Enamlevinud testid
D. Wechsler (1896-1981)
Wechsler Adult Intelligence Scale
- Lastele (WISC) ja täiskasvanutele (WAIS, 1955); peetakse parimateks; Eestis olemas
- 11 alaskaalat, järjest keerulisemaks muutuvad; eesm määratleda tase, kust inimene ei suuda edasi vigadeta lahendada
Raveni progressiivsed maatriksid,
1938
J.C.
Raven
- Mittesõnaline, järjest keerulisemad ülesanded (kokku 60); ei nõua mingeid eelteadmisi.
- Vastaja õpib testi tehes-raskemate ülesannete lahendamiseks peab olema aru saanud kergemate loogikast
- Mõõdetakse järelduste tegemise oskust, analüüsivõimet
- Eraldi lastele ja täiskasvanutele
Eestis laste testimiseks olemas veel
Kaufman-ABC ( Assessment Battery for Children )
Emotsionaalne
intelligentsus
- Edukus sõltub rohkem just sellest, Daniel Goleman
- EQ osad:
Võime enda ja teiste emotsioone ära
tunda
Võime enda emotsioone reguleerida
Võime emotsioone mõtlemisse ja
otsustamisse kaasata
Võime luua ja hoida suhteid
- kordusuuringud enamasti ei kinnita teooriat
- Osa EQ on tuntud isiksuseomadustena: nt hallata oma emotsioone = emotsionaalne stabiilsus/neurootilisus
- Osa on seotud üldise intelligentsusega : emots äratundmiseks vaja samu vaimseid operatsioone
- Enamike teadlaste arvates vanad asjad uue kõlava nime all koos, mitte ei ole tegemist omaette väärtusega
6.
Isiksuse psühholoogia
- mis on isiksus
- kuidas omadusi liigitatakse
- kultuur vs pärilikkus
- analüütiline, humanistlik teooria, joone-teooria, sotsiaal- kognitiivne
isiksuse
mõõtmine
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel
viisil:
1.Omadused,
mis inimesi eristavad.
2.Omadused,
mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed
käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki
sarnaselt.
3.Nende
iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus. Isiksus on
inimene, kellele on omased teadvus, eneseteadvus , püsiv suundus ja
võime oma käitumist teadlikult reguleerida.
Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ja isiku käitumise
stabiilsus erinevais olukordades.
Psühholoogiliste
ja käitumuslike tunnuste kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud
kalduvustest ja eeldustest.
1.
Psühhoanalüütiline paradigma
S. Freud - alateadvus kujundab
valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja
alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid
Mina/Ego kaitsemehhanismid :
- Eitamine
- Projektsioon
- Ratsionaliseerimine
- Intellektualiseerimine
- Regressioon ehk tagasilangus
Kriitika:
- Teoorial puudub teaduslik tõestus
- Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad.
- Alateadvuse rolli ületähtsustamine
Neofreudistlikud
psühhoanalüütikud:
C.G. JUNG -
Inimesel kollektiivne alateadvus-
mälujäljed liigi ajaloost, päritav,
sisaldab arhetüüpe (
nt persona , anima ja animus , vari)
Ekstraversioon
– psüühilise energia suunatus
väljapoole.
Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele.
A.ADLER -
Peamine inimese
vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui
täius jääb saavutamata:
alaväärsuskompleks- kui alaväärsustunne, siis kompenseerib
sooviga ennast maksma panna, üle olla.
2.
Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine
( trait approach).
Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see
moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik
3. Käitumuslik
e biheivioristlik - Isiksus on
omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond.
4. Humanistlik
– C. Rogers , A.Maslow; Isiksuse tuuma
moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda;
Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon
Eneseaktualiseerimine
Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse
juhttunnused:
hea reaalsustaju
võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on
loomulikus
erk probleemitaju
oskus olla omaette ja koos teistega
suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest
elutaju värskus
tippelamuste teke
sotsiaalne soojus
sügavad inimsuhted
demokraatlik meelelaad
oskus teha vahet hea ja halva vahel
filosoofiline huumor
loovus
vastuseis iseenda “ülekultuuristamisele”
Arengut kindlustav käitumine
- Keskendumine
- Teadlik valik areneda ja kasvada
- Enesetunnetus
- Ausus
- Järelekaalumine
- Enesearendamine
- Tippelamused
- Ebaküpsete ego kaitsemehhanismide kõrvalejätmine
Olemuslik armastus:
- Pole omandustundega seotud
- Ei saa kunagi küllastatud
- Pikaajaline terapeutiline efekt
- Võimaldab tõest partneri taju
- Pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja armastust kui väärtust.
5.
Sotsiaal-kognitiivne
– skeemid ; A. Bandura - isiksus ja keskkond on seotud; inimene elu
jooksul omandab skeemid (mõtted, uskumused, reegild), mis kujundavad
isiksust ja suunavad käitumist
6. Bioloogiline
– kus isiksus ajus?- otsmikusagar; geneetika- isiksus on mõõdukalt
päritav
7.
Evolutsiooniline
– isiksuseomadused liigi evolutsioonilise arenguga seotud; isiksus
on vajalik kohanemiseks
Suur Viisik – isiksusejoonte
teooria
NEO-PI-R ( Costa & McCrae, 1992)
Neurootilisus- soodumus kogeda neg emotsioone ja häirituseks, impulsside madal kontroll pingeseisus
Ekstravertsus - soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond ; vastandiks introvert
Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in
4. Sotsiaalsus - usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus,
koostöövalmidus
5.
Meelekindlus- kontroll soovide ja impulsside üle; planeerimine, enesedistsipliin
Isiksusjoonte omadusi
Pärilikkus- 56% ekstravertsus, meelekindlus ja avatus 53%, neurootilisus 52%, sotsiaalsus 42% (Riemann jt, 1997)
Kodu mõju- kodu ja keskkonna mõju sisuliselt puudub: sotsiaalsus 11% ja ekstravertsus 2%; DDR vs GDR – suletus ; sünnijärjekord pole oluline
Joonte universaalsus - 5-faktorilise struktuuri püsivus
4. Enda
ja teiste hinnangute kokkulangevus- sotsiaalsus .51, ekstravertsus
.71 (J.Allik), tutvus pikendab täpsust
5. Sõltumatus hindamismeetodist
6. Ajaline
stabiilsus- otsmikusagara roll, Caspi- 3 ea. juures juhuslikust
paremini ennustatav tüüp
7. Fikseeritud seesmine areng- sots ja meelekindlus kasvavad; neurootilisus,
ekstravertsus, avatus vähenevad; bioloogiliselt determineeritud?
8. Sõltumatus
vaimsetest võimetest- meelekindlusega r= -.14… -.25, sotsiaalsus
r= -.17….-.28; seletust ei ole (J.Allik)
Isiksuse hindamine
Psühholoogilised
testid – standardsed mõõtevahendid
käitumise hindamiseks.
Reliaablus:
testi usaldusväärsus. Test mõõdab stabiilselt seda, mida me
loodame, et mõõdaks.
Valiidsus:
kehtivus. Kas test mõõdab seda, mida mõõtma peab.
Küsimustikud
–
Teatud hulk
küsimusi inimese käitumise
kohta, et anda hinnang tema introspektsiooni
kohta >
järeldused
isiksuse kohta.
-- ainult testide
põhjal ei tohi paikapidavaid järeldusi teha, vaja tervikpilti,
eriti kliinilises psühholoogias; kaks enamlevinud hindamisvahendit
on: NEO-PI-R ja MMPI (Minnesota
Multiphasic Personality Inventory .
praegu 550 väidet
10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks)
Lugemist
- Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia
- Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia
- Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia
- p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile
Kliinline psühholoogia
- Põhimõisted (häire, psühholoog vs psühhiaater vs terapeut )
- Üldiselt enamlevinud häiretest (ärevus, depressioon )
- Ülevaade teraapiate koolkondadest
KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA
psüühilise distressi, häirete,
vaegurluse ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja
ennetamine, teaduslik uurimine .
kasutab psühholoogiateadmisi
selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada
intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke
häireid ja puudeid
(APA, 1981)
Ebanormaalne
- Normaalne
Subjektiivne norm
Normatiivne norm
Statistiline norm
Kliiniline norm
Ebanormaalne on:
Ennustamatu
Norme rikkuv
Kultuurile sobimatu
Harvaesinev
Endale/teistele kannatusi põhjustav
Häiriv
Ebafunktsionaalne
Psüühikahäire Meditsiiniline mudel –olemas
kehaline põhjus; vaimuhaigus; 1)orgaanilised häired, 2) psühhoosid,
3) neuroosid
Biopsühhosotsiaalne – häire
kujuneb 3 põhjusel: 1) bioloogilised, 2) psühholoogilised ja 3)
sotsiaalsed; psüühikahäire
Diateesi-stressi mudel – momendi
seisund kujuneb välja püsivalt olemasoleva soodumuse (diateesi) ja momendil mõjuvate pingetegurite (stressorite) koosmõjus
Psüühikahäire diagnoosimine,
klassifikatsioon
DSM IV
: 5 telje alusel diagnoosimine
• Telg I: põhiline psüühiline
häire, arenguhäired ja õppimishäired
•Telg II: pikaajalised psüühilised
häired või isikushäired, vaimne alaareng
•Telg III: mitte-psühhiaatriline
meditsiiniline seisund
•Telg IV: sotsiaalne funktsioneerimine ja sümptomite mõju; objektiivne olukord
•Telg V: GAF-skaala
Global
Assessment of Functioning
RHK-10
Detailne teadaolevate haiguste ja
häirete kirjeldus, aluseks on teaduslikud uuringud; väljaandja WHO;
Eestis alates 1994
Vaimse tervise alased elukutsed
Nõustamine
Intervjueerimine, testimine,
juhendamine, nõustamine probleemide lahendamiseks, tuleviku
planeerimiseks
Psühholoog-nõustaja, kutsestandard
2004 a.
Psühhoteraapia
Tehnikate
kasutamine vaimse, emotsionaalse või käitumusliku häire
ravimiseks; rakendab psühhoterapeut - tunnustatud koolitusega
inimene, kes kasutab kohaseid meetodeid
Psühhoteraapia koolkonnad
I Eristuse aluseks teoreetiline orientatsioon (
Orlinsky & Howard)
1.
Analüütilis-dünaamilised:
klassikaline psühhoanalüüs
edasiarendustega; dünaamiliselt orienteeritud teraapiad, lähtuvad
interpersonaalsest teooriast, ego psühholoogiast, objekt-suhte
teooriast
ühisosa:
rõhk motivatsioonilistel jõududel, eriti neil, millest inimene ei
ole teadlik; jõudude vahelised konfliktid; teadvustamine
2.
Kognitiiv-käitumuslikud:
A aluseks klassikaline ja operantne
tingimine, sotsiaalse õppimise teooria
B kognitiivsete ja käitumuslike
põhimõtete ühendamine: Beck - kognitiivne teraapia, Ellis- ratsionaal -emotiivne teraapia
ühisosa:
mitteadaptiivsed harjumused tulenevad kas ekslikust
õppimisest või/ja mõtlemisest
3.
Kogemuslikud-väljendavad
Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls - geštalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik
- ühisosa:
rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel
aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus ) ja suutmatusel
neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada
4.
Strateegilised-süsteemsed
aluseks kommunikatsiooni ja
sotsiaalse vahetuse uuringud
pereteraapia , abieluteraapia, paariteraapia
- ühisosa:
rõhk informatsiooni vahetamisel ja töötlemisel; aktiivne ja kaudne
lähenemine probleemide lahendamisele; lähedaste inimeste vahelise
mõju konfliktid
II Eristuse aluseks formaat ja
sihtgrupp
- individuaalne, paar, perekond,
grupp, miljöö
- lapsed, vanurid , eneseabi grupid
Lisalugemine
kodus:e,
ebanormaalne p.15.1
Psühhootilise
häire näide p.15.4
Nõustamine
ja psühhoteraapia p.15.5
Psühholoogi
elukutse p.16
Depressioon
Sümptomid
Põhisümptomid: Alanenud
meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, millega
kaasneb suurenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsus
Lisasümptomid:
tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine
alanenud enesehinnang ja eneseusaldus
süü- ja väärtusetustunne
trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku
enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või –teod
häiritud uni
isu alanemine
Depressiooni
põhjuseid
- Geneetilised tegurid
- Biokeemilised tegurid
Esineb
oluliste neurotransmitterite ( noradrenaliin , serotoniin) defitsiit
teatud ajuosades.
- Psühholoogilised tegurid
- Aaron T. Becki kognitiivne depressiooniteooria
Negatiivsete
mõtete kolmik: mina, maailm, tulevik
- Õpitud
abitus
- Diateesi ja stressi mudel
Depressiooni
ravi
Varajane
kogemus
(sündmused, suhted, elutingimused )
ebasoodus
kõrvutamine õega
isa (peamine
toetaja) varajane surm
Ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine
(järeldused iseenda,
teiste inimeste ja elu/maailma kohta üldiselt.)
Olen alaväärtuslik
Kui ma ei tee, mida teised tahavad,
tõrjutakse mind eemale
Abielu puruneb
Eelduste aktiveerumine
Ma olen väärtusetu
Negatiivsed automaatmõtted
See kõik on minu süü – ma
rikkusin kõik ära
Ma ei tule oma eluga toime
Ma jäängi eluks
ajaks üksi
Ma olen rumal
Depressiooni sümptomid
käitumuslik motivatsiooniline afektiivne kognitiivne somaatiline
alanenud
aktiivsus viivitamine kurbus suitsiidimõtted unetus
seltkonna
vältimine huvi, naudingu ängistus enesekriitika isukaotus
kõik on
vaev süütunne otsustamatus
häbi
keskendumisvõime
8.
Sotsiaalpsühholoogia (iseseisva
õppimise teema)
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
- Uurib kuidas inimesed tajuvad, mõjutavad teisi
ja
kommunikeeruvad
- Katse mõista ja seletada kuidas inimese mõtteid,
tundeid
ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja
eeldatud
teiste kohalolek (G.Allport)
Isiksusesisesed protsessid
I Mina
- Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979);
inimese
elukogemus, reaalsed suhted, kultuur, milledest inimesel kujunevad
mina-skeemid, mis suunavad inimese käitumist-mõtlemist-reaktsioone
- Erinevad koolkonnad rõhutavad erinevaid aspekte:
1. Õppimispsühholoogia: mõtted,
soovid, vajadused, hoiakud, motivatsioon on omandatud läbi kogemuse
2. Psühhodünaamiline: seesmised
teadvustamatud instinktid juhivad mina
3. Kognitiivne psühholoogia: teeme
ratsionaalseid, kaalutud valikuid
4. Biopsühholoogia: emotsioonid ,
soovid määratud bioloogiliselt
5. Eklektiline lähenemine: koondab
kõikidest koolkondadest nö parima ja väidab, et sisuliselt kõik
nimetatud aspektid on võrdselt olulised erinevates olukordades
II Hoiakud
- püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel. Tekkinud sotsiaalsete kogemuste baasil; posit või negat sisuga; suhteliselt püsivad; mõjutavad infotöötlust, muutes seda kiiremaks ja üldisemaks
Koosneb
3 komponendist :
1.
Tunnetuslik – sisaldab
tõekspidamisi, arvamusi , teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta
2.Emotsionaalne
–
tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud
3.Käitumuslik
–
sisaldab hoiakuga seonduvaid käitumisviise, võimed ja soov neid
järgida.
III Enesehinnang
- Posit või negat tunded enda suhtes; madal/kõrge
- Otsest seost reaalsusega ei pruugi olla
- Peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahet
Isikutevahelised
protsessid
I Sotsiaalne taju
Subjektiivsed järeldused
ja tõlgendused toimuva kohta; kujuneb suhtumine teistesse
inimestesse, mis suunab käitumist; sageli otsustatakse teise
tajumisel varasema kogemuse põhjal.
Esmamulje -
kujuneb automaatselt, kiirelt. Olulised välised tunnused
S.Asch:
Esmasuse
efekt –
olulisim on info, mida kuuldakse/nähakse esimesena, esmamuljet on
hiljem võimalik muuta. Põhjus skeemides– kui skeem kujunenud,
siis uut infot sinna eriti juurde liita ei saa.
II Suhtluspartneri taju
1. Äratundmine
– sellel etapil jälgitakse peamiselt
üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus , riietus.
Esmamulje loomisel on olulised füüsiline välimus ning välimuse
kujundatud külg.
2. Üldmulje loomine : hinnanguline
etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi.
Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks
jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad
näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel . Püütakse
teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi
(N.temperamenditüüpi).
3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine
–tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse
märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest.
4. Omavaheliste suhete prognoos
:püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised
suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab
kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni
abil:
Domineerimine-allumine
Sõbralikkus-vaenulikkus
III Kausaalne atributsioon ehk
käitumise põhjuslikkuse omistamine
B.Weiner: põhjuste omistamise
määravad kolm kriteeriumi:
1. Inimene hindab, kas toimunu
tuleneb tegutsevast inimesest endast või olukorrast.
2.kuivõrd on käitumine tegutseja kontrolli all
3. kas käitumine tuleneb inimese
püsivatest omadustest (nt võimed) või ebapüsivatest (nt juhus ),
näiteks hinne 0 eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega
õppimiseks.
Atributsiooniviga:
Teise
inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest,
on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse
enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad , pigem
juhuslikest teguridest tingitud.
Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi :
1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad
vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid
reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat.
2. Enda tegutsemiste kohta rohkem
kogemusi, teadmisi
Grupisisesed protsessid
Grupp on kogum kahest või enamast
inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu.
Gruppi võib iseloomustada: suurus,
moodustumine/kujunemine (põhjused, kiirus, vabatahtlikkus ),
homogeensus, kestvus.
Inimesed
koonduvad, sest see võimaldab:
paremini täita ülesandeid, mis üksikisikule ei ole jõukohased;
rahuldada sotsiaalseid vajadusi; saada infot, turvalisust; enesest
lugu pidada; saavutada majanduslikke huve; realiseerida ühiseid
huve; olla teiste inimestega ruumiliselt seotud
I
Rollid
- Igas grupis on inimesel mingi roll,
ehk rupil on ootus inimese käitumise kohta. Roll defineerub
rolliootuse kaudu.
Sama inimene erinevates rollides käitub mõnevõrra erinevalt;
- Ühel inimesel on mitmeid rolle (nt
oma vanemate poeg, kellegile isa, kellegi jaoks sõber, kellegi jaoks
töövõtja jne)
II Sotsiaalne staatus
– indiviidi positsioon väikses grupis.
Staatusel kolm allikat:
1. pärilikud võimalused ja
positsioon;
2. tema tegevuse edukus;
3. inimese talent .
III Gruppi iseloomustab:
funktsionaalne
struktuur-kajastab
vastastikust tegevusalast sõltuvust
emotsionaalne
struktuur-
kajastab isiklike eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia
suhteid
kommunikatiivne
struktuur-
iseloomustab teabe leviku teid (kes kellega, mis juhtudel suhtleb)
alluvusstruktuur
e. hierarhia-
näitab alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste
vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel
IV Grupidünaamika
Grupi arengu 4-astmeline protsess:
1.Formeerumine:
ettevaatlikkus, suletus, passiivsus, vastutuse vältimine, alistuvus
2.Tormamine
või ründamine: nõudlikkus,
alarühmade teke; takerdumine pisiasjadesse; tagarääkimine;
võimuvõitlus; suletus
3.Normaliseerumine: peretunne/meie-tunne;
konfliktide vältimine; vastutulelikkus; viisakus , sõbralikkus
4. Toimimine :
vastutustunne; konfliktide lahendamine; loovus; paindlikkus;
sünergilisus; eneseregulatsioon
V Üksikisik ja grupp
grupimõtlemine-
liigne üksmeel> välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus>>
opositsiooni puudumine >> kujuneb lõpuks grupi ülim enesekindlus
Selle tunnused:
1. kõikvõimsuse illusioon
2. kahtluste mahavaikimine või
teiseksrääkimine
3. illusioon eesmärkide õilsusest
4. vastaste alahindamine
5. grupp avaldab survet eriarvamusel
olijatele
6. grupp väldib infot, mis võiks
kõigutada juba vastuvõetud otsust.
Kohesiivsus-
näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi
gruppi kuulda
Sotsiaalne
soodustamine
lihtsates ülesannetes parem sooritus kui teised vaatavad; keerulisi
tehakse sageli halvemini; teiste arvamuse olulisus, vaatleb võõras
ja/või ei näe hästi vaatlejat
Sotsiaalne looderdamine
(social
loafing)
kalduvus “viilida” kui töö jagunev ja individuaalset sooritust
ei hinnata; mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam
üksikliikmete panus väheneb
Konformism - enamuse arvamuse sisemine omaksvõtt; Solomon Asch (1951);
tekitavad:
- Grupi olemus - mida atraktiivsem grupp, seda suurem võime konformsust tekitada. Mida madalam on isiku staatus grupis ja mida suurem on sarnasus isiku ja grupi vahel, seda suurem on grupi võim tema käitumise üle.
- Indiviidi reaktsiooni olemus- konformsus märgatavalt kõrgem, kui inimesed peavad sooritama reaktsiooni avalikult
- Ülesande tüüp- inimesed, kes töötavad ebamääraste, selget vastutust mitteomavate ülesannete ja küsimuste kallal, on sotsiaalsele survele enam vastuvõtlikud.
- Grupi üksmeelsus- konformsuse surved kõige rõhutatumad gruppides, mis on oma seisukoha toetamisel üksmeelsed.
KOGNITIIVSED
PROTSESSID: MÕTLEMINE
Mõtlemine - vaimne tegevus, mis
korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva
maailma kohta.
Mõtlemise elemendid
Teooriate kohaselt on peamiselt 3
elementi, mida kõiki inimene ka kasutab:
1. Kujundid :
(Allik jt lk 130 lisaks) meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või
nähtuste vaimne koopia (nägemise, kuulmise , kompimise puhul);
mõtlemisel kasutusel pigem kujund
inimese peas, mitte mingi sõna;
mõtteline pööramine e rotatsioon –
midagi on inimesele esitatud tagurpidi ja inimene on suuteline selle
kujuni oma peas justkui ümber pöörama ja ütlema, millega on
tegemist, antud ülesandeid kasutatakse nt vaimse võimekuse testides
NT: mis täht on? ∩
2. Mõisted:
(Allik jt lk 131-134 lisaks) ühiste omadustega objektide hulga
seesmine psüühiline esitus.; sisaldab seda, mida objektidest teatakse ;
tähistatakse sõnaga- reaalse
objekti vahendaja on sõna, märk
Mõisteid esitatakse:
Defineerivate tunnustena: mõiste
esitatakse tarvilike ja piisavate tunnuste abil; mõistete suhted
hierarhilised (nt lind: pingviin vs tuvi: kui linnu kõrgeim tunnus
on, et on lennuvõimeline, siis oleks tuvi nagu rohkem lind kui
pingviin)
Prototüüpide e iseloomulike
tunnustena: kategooria objekte esindab kõige iseloomulikum eksemplar
e prototüüp (nt milline on kõige tüüpilisem auto); mõiste
moodustub tunnustest, mis kirjeldavad kõige tüüpilisemaid liikmeid
3. Stsenaarium :
inimestel on teadmised tegevustest ja nende järgnevustest, kuna
enamus igapäevaelu sündmusi kulgeb samas järgnevuses (reeglina ei
panda hommikul enne kingi jalga ega minda alles seejärel pesema )
Stsenaariumid on olemas paljude
olukordade jaoks ja aitavad õigesti käituda.
On tavaelus omandatud – kui on
olemas stsenaarium, viiakse see tegevus läbi automaatselt ja
kiiresti, nii jääb rohkem aega uue info tähele panemiseks
Stsenaariumides:
esemed ja inimesed, kõigil täita
oma roll ja ülesanne
tegevused
eesmärgid
Teadmiste ja kogemuste mõju
mõtlemisele
teadmiste
känkimine sarnaselt
känkimisele mälu puhul- “ekspertidel” ehk näiteks teemaga
süviti kursis olevatel inimestel kängis 3-6 teadmiste ühikut (nt
teooriat, fakti), algajatel üksikud. Kõik see annab efektiivsema
teadmistega manipuleerimise, otsustamise.
Ekspertidel
arenenum metateadmine-
teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta
Lugeda veel
Psühholoogia gümnaasiumile,
J.Allik jt.
Mõtlemise areng lapsel lk.
142-147
Probleemide lahendamine lk
136-141
- probleemilahenduse etapid ja
ilmnevad takistused
- eksperdid vs algajad
Gleitmani raamat, peatükk 8
Millised on võimalused tulemaks
toime mõtlemisel ilmnevate tõketega/probleemidega? Lk 299-300
( working backwards, finding appropriate analogy, changing representation)
KOGNITIIVSED
PROTSESSID: TÄHELEPANU
.... teadvuse koondamine stiimulite või sündmuste kitsale ringile
.... psüühilise tegevuse suunamine
ja koondamine objektile , millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus (ehk kas see asi on inimese jaoks alati oluline
või on seda ainult just selles olukorras just sellel hetkel)
Tähelepanu on võimalik vaadelda
kui:
-protsessi: tegemist on
infotöötlusega
- seisundiga : ühes äärmuses kooma
ja teises ülivirgus
Tähelepanu on seotud: tajuga
(aktivatsioon, valik), mälu, teadvuse ja enda tegevuse
reguleerimisega
Tähelepanu
liigid
1. Tahtmatu : lihtsaim, passiivne,
sõltub ärritaja eripärast, mehhanismiks orienteerumisrefleks.
Tegemist tähelepanu (tp) liigiga , kus millegile pööratakse tp
ilma, et oma reaktsiooni suudetaks kontrollida. Nt kukub midagi selja
taga maha tugeva heliga > tahtmatu selja taha vaatamine
2. Tahteline: tp
seotud teadlike kavatsuste poolt suunatud tegevusega ja tegevuse
eesmärkidega; aktiivne, keerulise struktuuriga, vahendatud (kõne,
teadmised- inimesel võib olla seesmine enda juhendamine. Nt “seal
toas oli mingi kummaline heli… kordub see uuesti? …. Kordus… ma
lähen vaatan , mis see oli”)
Tähelepanu omadused
- Valivus : annab võimaluse häälestuda eesmärgiga seotud infole
- Maht: ehk mitu asja mahub tähelepanu alla, sõltub selgelt tajutavate objektide hulgast; on seostatud töömälu mahuga
- Püsivus: inimene on suuteline võtma infot kestvalt ühest infokanalist
- Jaotuvus : inimene on suuteline üheaegselt sooritama kaht või enamat tegevust ja seda just olukordades, kus puudub võimalus kiirelt vahetada kahe eri tegevuse vahel (nt auto juhtimine + samal ajal vestlus kaassõitjaga)
- Ümberlülitatavus: infokanaleid rohkem kui üks ja inimene peab ühelt lülituma teisele ja tagasi (nt loengus õppejõu jutt – slaid seinal – konspekt laual)
Kontsentratsioon: väljendab
valivuse sügavust, kuivõrd tausta signaalid on teadvusest välja
tõrjutud (meestel on uuringute kohaselt kontsentratsiooni võime
parem)
Tähelepanu lülitub tegurite
võrdsuse korral signaalidele, mis on: intensiivsemad;
bioloogiliselt tähtsamad (nt võivad olla eluohtlikud); ootamatud;
liikuvad; ebatavalised; harjumuspärase puudumine (nt näod pildil,
kuid ühel puuduvad silmad – seda märgatakse esimesena); esmasuse
printsiip e pannakse paremini tähele seda, mis ilmub esimesena
Tähelepanu häirivad tegurid:
müra ja ärevus; amfetamiin ;
nikotiin; kuumus; alkohol ja rahustid ; magamatus
Tähelepanu
on see, mis nö filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse
mingile objektile või tegevusele. Figuuri erisamine foonist.
Tähelepanu jaotab tajuvälja 2-ks: figuuriks (see mida tajutakse
väga täpselt) ja fooniks (see mida tajutakse üsna ähmaselt).
Tähelepanu võib käsitleda nii tunnetusprotsessina, kui teadvuse
seisundina. Tähelepanu ei esine üksi, vaid on alati lahutamatus
ühenduses nii tunnetamiser (taju , mälu, mõtlemine) kui ka
emotsioonide ja motivatsiooniga.
Tähelepanu
maht sekundi murdosa vältel on 5-9 objekti.
Tähelepanu
saab jaotada samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, ent see
võib olla edukas vaid juhul, kui need objektid/tegevused on omavahel
seotud.
Tähelepanu
püsivus: täiskasvanu 15-20 minutit, laps u. 5 minutit
Tähelepanu
liigid: tahtmatu
(kandub objektile iseenesest, ilma tahtepingutuseta, on sünnpärane.
Seda paeluvad järgmised nähtused: ärritaja tugevus, suurus, kontrast , liikumine, kordumine, uudsus) ja tahtlik (suunatakse
objektile või tegevusele tahte abil ning see kujuneb õpetuse ja
kasvatuse käigus).
Mõtlemisena
käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub
informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses
kasutamisega.
Mõtlemine
on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas
kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta.
Mõtlemise
elemendid: kujundid, mõisted, tsenaariumid .
Kujundid-
on meelelise (nägemis, kuulmis , kompimis) kogemuse teatud vorm,
esemete või nähtuste vaimne koopia.
Mõisted-
sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldjuhul ta ei
sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab
objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga
seesmine psüühiline esitus. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest
teatakse.
Eristatakse probleemilahendamise etappe:
1)
probleemi märkamine,
2)
probleemi määratlemine ja esitamine,
3)strateegia
valik,
4)
info korrastamine,
5)
resursside hindamine,
6)
lahenduskäigu jälgimine,
7)
lahenduse hindamine
Mõtlemise
kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide
lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav etapp (õpitakse probleemi tundma), inkubatsioon (ideede küpsemine), illuminatsioon (ilmutus) ja lahenduse kontrollimine ehk
verifikatsioon.
21
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
338 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katsyounow
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid