Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm...................................................................................
juba aastal 1931 doktoriväitekirja. Ta jätkas teadustööd Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri aastal 1990. [7] B. F. Skinner tegeles eelkõige operantse õppimise uurimisega. Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist
naha puute- ja temperatuuritundlikkus). 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. Klassikaline tingimine on neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga. Klassikaline tingimine toimub näiteks koolis. 14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid. Sotsiaalne-vaatlev õppimine on jäljendamisel põhinev. 15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantse tingimuse vormi. Oluline on töötada välja tasude-karistuste süsteem. Igale õppijale tuleb leida sobivaim tasu. ?? 16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Varieeritud suhtekava 17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Aversiivne tingimine 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närvi- ja lihasrakud suudavad levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust, mille
Materjali organiseerimine ehk siis võimalust vms ja too paigutamine oma eelmiste teadmiste abil. Arusaamine oma näide iga (3) kohta. ja kontekst kui suudame luua seosed eelnevaga siis see aitab ka uuest osast aru saada ja meeles pidada! Töötlussügavus ehk siis kui palju asjaga tegeleda siis jääb see paremini meelde Milliseid igapäevaelu Operantse tingimise abil toimuvad paljud asjad seoses ÕO8, L8 fenomene saab lastega lapsed teavad et hea käitumise korral järgneb seletada klassikalise ja sellele midagi preemiaks või halva käitumise korral operantse tingimise karistus. Klassikalise tingimise parim näide on ehk abil? Selgita oma näite koolikella kasutamine- teades et peale kella algab tund põhjal. või vastupidi lõppeb tund. Mis on mälu
tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks.
• Mis on klassikaline tingimine ning kuidas selle valguses seletatakse • Tööleht? sooritusraskuste tekkimist ja ületamist õpilastel? • Milles seisneb klassikaline tingimine ja milliseid õppimisilminguid võimaldab see seletada? • Operantse tingimise olemus (S–R seose kujunemisena) ja seaduspärasused. Milles seisneb loomade (dresseerimise) ja inimõppimise (õpetamise) sarnasus ning erinevus operantse tingimise valguses? • Milles seisnevad üleõppimise, kokkusurutud ja hajutatud ajas õppimise ning õpitu ülekande nähtused operantse tingimise uuringute valguses? MIDA SELLE KÕIGE TEADMINE ÕPETAJALE ANNAB?
Madisega Vikipeediasse mäluteemalise artikli). 9. Ebbinggausi mälu-uuringutest selgus, et unustamine on suurim vahetult peale õppimist. 10. Palun täida lüngad teadvustamise alusel eristatud mäluliikide nimetustega. Eksplitsiitne mälu aitab sooritada eksamit edukalt. Implitsiitses mälus on salvestunud käitumisharjumused. 11. Semantilises mälus on salvestatud teadmised konkreetsetest faktidest (Alan Baddeley on töömäluuurija). 12. Alkoholi tarbimisega võivad kaasneda kõik neli operantse tingimise teoorias eristatud tagajärje tüüpi. Positiivne sarrustus kui joobes suureneb positiivsete emotsioonide osakaal. Negatiivne sarrustus kui joobes väheneb negatiivsete emotsioonide osakaal. Positiivne karistus kui joomise tagajärjel tekib peavalu. Negatiivne karistus kui alkoholi ostmisele kulub palju raha. 13. Mida väidab Hebb'i seadus? Neuronitevaheline suhtlus tugevdab nendevahelist ühendust. 14
Küsimus 2 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Tähelepanu liigid on: Vali üks: a. tahtelisjärgne tähelepanu b. motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged ÕIGE!! Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu:
tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks.
tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos: Aristotelest. KT2 1. Episoodilises mälus sisaldub info: isiklikult kogetud sündmuste kohta. 2. Känkimist kasut.psüühiliste protseduuride juures: teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldavad efektiivsemat teadmistega manipuleerimist; materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu. 3. Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada: negatiivset kinnitamist. 4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E
V teema eksam: keha ja tegevus 1. ...... võib võrrelda operantse tingimisega, mille käigus tekib assotsiatsioon tegevuse ja selle tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna
neutraalse stiimuliga. Nimelt helistati kellukest ning vahetult peale seda toodi koerale toit ette. Koeral tekkis süljeeritus. Sama tegevust korrati ja korrastati ning peagi hakkaski loomal sülg jooksma ainuüksi kellahelina peale. Koer omandas endale uue stiimuli. Seda tähendabki klassikalise tingimise järgi õppimine uue stiimuli omandamist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). Operantset tingimist uuris loomakatsetaja Edward L. Thorndike. Tema katses pandi näljane loom kasti, toidupalake aga paigutati kastist väljapoole. Et toiduni jõuda pidi kastist välja pääsema, selleks tuli aga vajutada vastavale kangile.
Harjumine ehk habituatsioon on lihtsaim õppimisvorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: harjutamis- ja efektiseaduse. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne.
ei korduks. Näiteks kui alaealine jääb vanematele suitsetamisega vahele ja vanemad käsivad tal terve paki suitsu järjest ära tõmmata, on tõenäoline, et laps tulevikus enam suitsetada ei taha. Negatiivne karistus on millegi meeldiva äravõtmine, et mittesoovitud käitumine ei korduks. Näiteks kui võtta kadedalt lapselt mänguasjad ära, on tõenäolisem, et tulevikus on ta nõus oma asju jagama. 5. Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal.(ÕO8, L8) Kui pidada mõnda aega dieeti ja ennast liigutada, siis märkab inimene, et ta kaotab kaalu ja näeb parem välja. Varsti suudab inimene ilma vaevata oma toitumist jälgida ja trennis käia, sest see viib ta soovitud eesmärgini. (operantne tingimine) Kui kasutada mingit endale meeldivat lugu äratushelinana, siis tekib ajapikku selle loo suhtes ebasümpaatia, sest see seostub vara ärkamisega. (klassikaline tingimine) 6.
Teaduslik psühholoogia peaks keskenduma jälgitavale käitumisele V: BIHEIVIORISM Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: HUMANISTLIK PSÜH Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: PSÜHHOBIOLOOGIA 19. Iga kord, kui väike Mari ütleb "aitähh," ema kiidab teda. Mari ema kasutab operantse õppimise tehnikat. V: TÕENE Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoog Endel Tulving tegeleb sellise valdkonna uurimisega nagu V: MÄLUPROTSESSIDE JA STRUKTUUR 20. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE
Õppimise mehhanismide kohta, leian ma, et harjumine ja habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Näiteks kui igapäevasele rongimürale lisandub harjumatu muu müra (nt pidurdamisel), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu, kui tavaliselt. Operantse tingimise mehhanism kehtib paljude kohta. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Tunnis õpetaja tunnistab õpilase õiget vastust hea hindega või kiitusega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Kiitus tavaliselt motiveerib inimest rohem, kui laitmine. Samas toimib materjali/oskuste kinnistamine vaid siis kui see õppijale endale meeldib see, mida ta teeb. Näiteks avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda
Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat annab ülevaate probleemsete õpilaste distsiplineerimise võimalustest
need väiksema tõenäosusega. Mida suurem on rahuldus või diskomfort, seda suurem on sideme tugevnemine või nõrgenemine." (Thorndike 1911) Teiste sõnadega, kinnitatud reaktsioonid kalduvad juurduma ning karistatud reaktsioonid kaduma. Rangemalt väljendudes võib öelda, et kass õppis reageerima kindlatele keskkonnaoludele ehk märguandele uuel viisil, mis kindlustas tasustuse, vaadeldaval juhul ihaldatud toidu kättesaamise. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike'i tööde mõju õppimise uurimisele. Biheivioristliku koolkonna, eriti Thorndike'i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning
d. vastused A ja C E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada....: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist SEE ON ÕIGE b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Operantse tingimise teooria kohaselt on kinnitus iga stiimul, mis suurendab eelneva käitumise uuesti esinemise tõenäosust. Vali üks: Tõene Väär Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL
aastal, kui ta oli 86 aastane. (7) 5 Joonis 1. Ivan Pavlov 1.2.2 Operantne tingimine Operantne tingimine on õppimine, kus käitumise esinemise tõenäosus suureneb, kui sellele järgneb tasu ja väheneb, kui järgneb karistus. Organism opereerib keskkonnaga, et saada soovitud tulemust. Operantne käitumine on tahtlik ja eesmärgile suunatud. (9) Operantse tingimise põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga omakorda võimaldab suutlikkus õppida oma teevuse või käitumise tagajärgedest. Seda tingimise liiki uuris loomkatsetega Edward L. Thorndike (1874 1949). Ta pani näljase looma kasti, toidu väljaspoole kasti, selle lähedale. Kastis oli kang, millele vajutades ta pääses kastist välja
kabinetis puuri. Mõne aja pärast astub kabinetti sisse Vilja. ,,Liiga vana, Liiga vana", kraaksatab lind. Vilja ei pööra linnule suurt tähelepanu ja linnapead leidmata lahkub. Siis astub kabinetti sisse Moonika. ,,Liiga noor, liiga noor", kraaksatab lind. Moonika näitab linnule keelt ja lahkub linnapead leidmata. Lõpuks astub kabinetti sisse linnapea ise: ,,Tere Edgar, tere Edgar", kraaksatab lind entusiastlikult. Operantne tingimine, sest papagoi kordab pidevalt õpitut. Operantse tingimise puhul õpitakse ju fakte. Milliste õppimise seaduspärasuste näitena seda naljalugu kasutada võiks? 7. Mulle kingiti sünnipäevaks rääkiv papagoi. Kuigi kingitud hobuse suhu ei vaadata sain aru, et omanik tahtis lihtsalt linnust lahti saada. Nimelt oli tema sõnavara pehmelt öeldes ebaviisakas ja ründav. Kingitust minema ei visata seega hakkasin tegelema linnu täiendkoolitusega. Jätsin talle päevaks koju mängima maki viisakate
· operantsele /instrumentaalsele tingitusele. Tarbija püüab käituda nii, et tulemus oleks positiivne vältides negatiivseid asjaolusid; See on tarbijate mõjutamine positiivsete kinnituste abil turundajate poolt. Positiivset kinnitamist kasutatakse laialdaselt reklaamides, teeninduses, müügikampaaniates jne Positiivseks kinnituseks võib olla naeratus, tähelepanu, kehaline kontakt, kompliment, tunnustus, rahaline soodustus, boonuskaart jne · Operantse kinnituse alla käib ka vormimine astmeline lähenemine, näiteks eelnev kingituste tegemine, teenindusettevõttes tasuta kohvi pakkumine jne 8. Tajutud riski ja ostukäitumise vahelised seosed. · Kõrge tajutud risk soodustab lähtumist harjumuspärasest (nii nagu eelmine kord), selgelt mõõdetavatest kriteeriumidest (hind jne), traditsioonidest (nii nagu teised seda teevad jne). Majanduskriisi tingimustes tähendab see
meetodite suhtes ning pöörata kogu tähelepanu põhiliselt käitumisnormidest kinnipidamise harjumuse kujundamisele. Käitumisnormid omandanud õpilased tunnevad end vabamalt ja saavutavad kiiremini eneseregulatsiooni võime. Eneseregulatsiooni arengut soodustab järelevalvega kujundatav õppimise ja käitumise süstemaatiline aruandluskohustus. 14. Milles seisnevad üleõppimise, kokkusurutud ja hajutatud ajas õppimise ning õpitu ülekande nähtused operantse tingimise uuringute valguses? (2.1) Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne, tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. 15
Nt toiduotsimine, järglaste eest hoolitsemine, soo järkamisele suunatud tegevus jmt. Tingitud refleksid on indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunevad, harjumuslikud kohanemisreaktsioonid. Ühtlasi nimetatakse tingitud refkelside kujundamisele tuginevat õppimist klassikaliseks assotsiatiivseks õppimiseks, mille mehhanismide tundmaõppimine oli üheks põhjuseks Ivan Pavlovile Nobeli teaduspreemia omistamisel. Instrumentaalse ja operantse õppimise puhul, mida põhjalikult uurisid Ameerika biheivioristliku koolkonna rajajad, kinnistatakse teatud liigutusi ja toiminguid. Edward Thorndike formuleeris efekti reegli: need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad, ja need liigutused, mis viivad ebasoodsale tulemusele, ilmnevad edaspidi väiksema tõenäosusega. Kolmeks põhiprotsessiks mnestilises tegevuses on informatsiooni omandamine
omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. 9. Kui klassikaline ja assotsiatiivne tingimine kirjeldavad seose kujunemist kahe ärritaja vahel, siis operantne tingimine seletab, kuidas kõrgemad loomad ja inimene õpivad mõjutama oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. 10. Mida tähistab „S“ S-R õppimismudelis? Stiimulit. 11. Tasustamist nimetatakse operantse tingimise puhul ka hüveks. 12. Kui loomad õpivad vaid katse-eksimuse meetodil, siis kujunevad inimestel S-R seosed üldjuhul kiiremini, sest neile saab öelda, millist käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14
Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Mis on mälu ? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ühtlasi ka võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima meile teada oleva keerukuse inimese puhul. Selgrootsete loomade mälu anatoomiliseks aluseks peetakse tänapäeval ajukoot ja neurogliiat.
kirjeldamisest (tunnistades samas selle olemasolu) ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi stiimuleid ja reaktsioone. Biheiviorism osutus võrreldes introspektsionismiga edukamaks programmiks, mis tõi kaasa edusamme ka inimpsühholoogias, eriti õppimise uurimises. Burrhus Frederic Skinner pagendas psühholoogiast peale teadvuse ka sisemised füsioloogilised protsessid. Sellist lähenemist nimetatakse radikaalseks biheiviorismiks. Skinner kasutab operantse tingimise mõistet. Operandid (näiteks nupulevajutused) on organismi käitumisühikud, mida ta enne tingimist juhuslikult spontaanselt sooritab. Operantse tingimise käigus sagenevad need operandid, millele järgneb kinnitus, ning satuvad reaktsioonile eelnevate eristavate stiimulite kontrolli alla. Aina suuremate lähenduste suureneva kinnitamisega saab kujundada keerukaid käitumismustreid. Skinneri järgi ongi keerukas inimkäitumine, näiteks kõne, niiviisi kujunenud
tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Konstrueerige üks näide fikseeritud intervallkava kasutamisest klassiruumis. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Tsirkuses operantne tingimine. Trikke õpetatakse mehaaniliselt. Kiituse-karistuse süsteem. järjepidev 13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID. Tooge näiteid aju bioloogilistest piirangutest õppimisel. Millised piirid seab dopamiinisüsteemi funktsioneerimine operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele? Piirangud õppimisel:Vanus, Füsioloogiline seisund, Keskkond,Ülesande keerukus Närvisüsteemi toimimine, õpitud maitse vältimine. 14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega (ADHD) last?
. 22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida tasude karistuste süsteem. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimise (ingl. imprinting) nähtus on ju hästi tuntud Konrad Lorenzi töödest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale. Väga raske on näiteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel järel hakkab käima. 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikaline tingimine - neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga - Õpitakse seost eri stiimulite vahel - tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest - tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile Instrumentaalne e. operantne tingimine - reaktsiooni seostamine tagajärjega - Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel - tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist - reaktsioon võib olla ükskõik missugune 25
Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides.
Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted. Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest.
areng on segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts., sarrastus). vastandiks Chomsky: keeleoskus tuleneb teadmiste omandamisest, inimliigil on tema arvates kaasasündinud keelespetsiifiline mehhanism. Piaget´l aga oma nägemus: keele omandamine on seot. kognit.arenguga. Bruner: teadmised keele kohta omandatakse sotsiaalses kontekstis (räägitakse sündmustest, millega laps parajasti kokku puutub), kuid grammatikareeglite õp.on eraldi ülesanne. R.Brown uuris
seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 4. Sotsiaalkogntiivse õppimise olemus ja faasid 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ära tundma ka situatsioone, kus neid kasutada
seos lambikese põlemise ja sülje nõristamise vahel. Ühe klassikalise tingituse baasil kujundati teine. Klassikalist tingitust on ameerika psühholoogias hiljem sõnastatud kui tingitud vastust (conditioned response), mitte kui tingitud refleksi. Seega pole klassikalise tingituse korral nende autorite arvates tegemist uue refleksiga, vaid uue vastuse õppimisega tingituse põhimõttel. 3. Operantne tingitus 3.1. Operantse tingituse olemus Operantne (instrumentaalne) tingitus (operant/ instrumental conditioning) on õppimine, mille käigus tahtlikud vastused tugevnevad või nõrgenevad olenevalt nende tagajärgede positiivsest või negatiivsest olemusest. Operantse tingituse käigus opereeerib (toimib) loom või inimene ümbritseva keskkonnaga selle nimel, et mingit tulemust saavutada (et mingit endale positiivse väärtusega asja © AAVO LUUK 2003 - 2004
24. Mis on vermimine? Tooge näide. Kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest Vermimise ja õppimise vahe: · õppimine esineb kogu eluaeg, vermimine üks kord ja väga kitsais vanusepiirides · uute närviseoste väljakujunemine nõuab õppimise puhul teatavat aega, vermimise puhul toimub kiiresti · õppimise teel väljakujunenud närviseosed võivad kaduda, vermimise puhul on väga püsivad 25. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikaline tingimine: · õpitakse seost stiimulite vahel · tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tatest · tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile Operantne tingimine: · õpitakse seost teoo ja tagajärje vahel · tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist · reaktsioon võib olla ükskõik missugune 26. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. Sõltub ajavahemist 27
Toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR). Ühe kogemuse põhjal õppimine (onetrial learning) ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US). Reaktsioonid kuuluvad teatud kokku sarrustasudega (tuvil nokalöök toidu ja vee, üleshüppamine ja tiibadega vehkimine valuärrituse puhul). Liigiomased kaitsereaktsioonid vs. suvaline vastusohule ja valule. Treenitud loomade "väärkäitumised". Millised piirid seab dopamiinisüsteemi funktsioneerimine operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele? 14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Õpilasel puudub motivatsioon ja edasipüüdlikkus, siis on teda keeruline õpetada. Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega (ADHD) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime, suurenenud impulsiivsus, liigne kehaline
Klassikalise tingituse kõige entusiastlikumaks õppeotstarbeliste rakendusvõimaluste uurijaks oli John. B. Watson (1878 1958) hirmureaktsioon, tegi katsed oma pojaga. Kahe stiimuli koosesinemine õppimiseks vajalik. Operantne tingitus Operantne tingitus nimetetakse stiimul-reaktsioon- õppimiseks. Õppimisel ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnistamiseks. Üheks väljapaistvamaks operantse tingituse uurijaks oli Edward L. Thorndike (1874 1949) kes formuleeris rea õppimise seaduspärasusi: harjumusseadus, efektiseadus (kassid). Thorndike näitas eksperimentaalselt, et inimõppimisel pole alust rääkida üldisest vaimsete võimete arendamisest. Skinner (1904 1990) uuris õppimise seaduspärasuste rakendamise võimalusi: tasustamine (peab
energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Ego kaitsemehhanismid-Eitamine,Projektsioon,Asendamine,Identifitseerumine, Regressioon,Reaktsiooni formatsioon,Ratsionaliseerimine,Huumor,Sublimatsioon. Neofreudistid- uusfreudism,psühholoogia suund,eraldus Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast.Neofreudismi järgi määravad käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid.Alfred Adler,Erich Fromm,E. Erikson,C.G. Jung Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost.
laps kasvaks üles vaimselt ja füüsiliselt terve. Kuni 6’da eluaastani on väga oluline lähedussuhe. Biheiviorism – Käitumine oleneb keskkonnast, kus elatakse. J.B.Watson – Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Tähtis, et on stiimul ja reaktsioon. Kuidas me saaksime suurendada mingit käitumist? NÄIDE I: Nägi rotti esimest korda ja oli heas tujus, samal ajal käis tugev häiriv heli ja laps ehmus. Tekkis reaktsioon, mistõttu laps kardab nüüd rotte. Operantse võrdlus: Õpib enda käitumise pealt, kuidas käituma peaks NÄIDE II: Süstalt ja valget kitlit nähes on teada, et arsti kabinet. B.F.Skinner – Sotsiokultuuriline mõju inimese käitumisele ja mõtlemisele. Mis on uurimisobjektiks inimpsüühikas? Käitumist saab muuta läbi õppimise. Käitumis protsess. S-R reaktsioon on stiimulist tulenev reaktsioon. Teadusele ja rakenduslikule valdkonnale rõhutab objektiivsust. Ei võta arvesse evolutsioonilisi mõttelaade, kogemuseelset
(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia).
- Ajavahe sarrustus : tagasiside kindla ajatagant- täpne teadmine, millal saan kinnituse - Suhte sarrustus : kinnistus aja tagant - Juhuslik sarrustus : ei tea, millal tagasisidet saab kõige lihtsam viis, et inimese käitumist muuta - Inimene algselt neutraalne; kogemused teevad halvaks/heaks - Organism reageerib keskkonnale ja modifitseerib seda ka ise -> vastasmõju - Sõltuvushäired, foobiateravis - > sarrastuse skeemid Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. A.Bandura sotsiaalse õppimisteooria - uurib sotsiokultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele - kuulus katse nukk Bobo'ga : uuris käitumist o I isik ise; II film; III multikas; IV sõbralik; V mitte midagi o III agressiivsem; V jäi maha, agressiivsus puudub , ka IV nulli lähedane agressiivsus o Info välis keskkonnast
tekstilõigu ja sellest mitte arusaamine ning hiljem seda kinni kattes on üsna keeruline aru saada, millest on jutt ja seetõttu ei ole ja meelde jätmine efektiivne. Milliseid igapäevaelu ÕO8, L8 fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal. / Which everyday phenomena can be explained by classical and operant conditioning? Explain using your own example. Mis on mälu?/ What is ÕO7, L7 memory? Mälu on psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab imformatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada
loendada ja mõõta. Radikaalbiheiviorism. Psühholoogia tähtküsimusele - kumb determineerib inimese psüühika, kas sisemised jõud või väliskeskkond - vastamises esindavad klassikaline psühhoanalüüs ja radikaalne biheiviorism kaht äärmust. Freudistlik teooria seletab inimese hingeelu ja käitumise ära kaasasündinud tungidega. Biheiviorism aga tuletab need keskkonna stiimulitest. Ajaloolise tähtsusega on kaks teooriat: Pavlovi klassikalise (e. reaktsiooni) tingimise ja Skinneri operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni) põhjustab väliskeskkonnast tulev ärritaja (stiimul). Seos nende kahe vahel on kas tingimatu (näiteks tingimatu R = süljeeritus, kui keele peale panna tingimatu S = lihapulber) või tingitud (näiteks tingitud R = süljeeritus, kui kostab tingitud S = kellahelin). Tingitud seose kujundamiseks pole tarvis midagi muud, kui korduvalt kõrvutada tingimatut ja tingitavat
2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks.
2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine) ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine) soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 12 mõjutamine positiivse stiimuliga tunnustamine, kiitus jne. 34 mõjutamine negatiivse stiimuliga laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust:
2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine)- ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus- ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine)- soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 1-2 mõjutamine positiivse stiimuliga- tunnustamine, kiitus jne. 3-4 mõjutamine negatiivse stiimuliga- laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit
jaoks nii positiivse (kinnitus) kui ka negatiivse (karistus) tähendusega. Edward L. Thorndike´i tagajärje seaduse (law of effect) järgi suureneb seos stiimuli ja konkreetse reaktsiooni vahel juhul kui reaktsioonile järgnes kinnitus ja seos väheneb kui reaktsioonile järgnes karistus, vastavalt sellele antud reaktiooni (käitumise) sooritamise tõenäosus kas suureneb või väheneb. Sellest käsitlusest kasvas välja operantse tingimise teooria, mis käsitleb täpsemalt stiimulite mõju käitumisele (näiteks erinevate kinnitamise- ja karistamise 1.2Biheiviorismi puudused Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on
Operantne tingimine Skinneri teooria juhtmõisteks on operantne tingimine. Keskkonnaga kohanedes, tegutsedes ehk aset leidnud käitumisviisi tulevikus taasloova toimega. Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu ehk ,,operandi" taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut kordama. Oluline on niisiis see, et ilma kasu taotlemata, spontaanselt, tekkiv operantne käitumine tugevneb või nõrgeneb vastavalt sündmustele, mis selle järgnevad. Operantse käitumise põhjalik uurimine võimaldas Skinneri koolkonnal esile tuua selle mitu tähendusrikast iseärasust. Operantne tingimine võib teoks saada seal, kus me seda aimatagi ei oska. Paljud meie suhtumised, arusaamad, tõekspidamised on paljukordsete tingimiste reaga kujundatud. Käitumise kinnistamine Kinnistajaks võib olla mis tahes stiimul, mis järgneb teatud käitumisele ja virgutab või pidurdab käitumise kordamist
deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele. o Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus
annaabi.ee 
