Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

Milline suhe teil selle inimesega on?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

Kuidas see inimene soovib et temaga suheldakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus (2)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks?
Milline suhe teil selle inimesega on?
Kuidas see inimene soovib et temaga suheldakse?

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

Mina pildi kujunemine. Enesehinnang , selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi.
Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma „minast“ arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust)
Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnanguga inimesed on optimistlikumad. Nad seavad elus kõrgeid eesmärke ja enamasti tulevad elus ka paremini toime. Madala enesehinnanguga inimesed kipuvad aga olema pessimistlikud ja selletulemusel nad ei usu endasse ja elu igasugune keerdkäik mõjub neile rängalt. Neil on raskem saavutada seda, milles neil potentsiaali on. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, suhteid inimestega ja heolu. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus jällegi enesehinnangut.
Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, end inimesega, kellel läheb halvasti. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, võib ta ka sellise inimese välja mõelda. Enesehinnang sõltubki ühelt poolt võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta, on seostada end hoopis mõne tuntud inimesega või lihtsalt inimesega, kes on eeskujuks.

Pere elukaar . Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus.
Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- „Tühja pesa sündroom“ Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb.

S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring.
Reaktiivseid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist . Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, “sotsiaalne ilm”.
Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele.
Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud-
hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud.
Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid , kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet.
Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb.
Mõjuulatusring: kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta.

Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid.
Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom.
Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine.

Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid .
Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on „võitle või põgene olukord“. Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste.
Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga.
Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast.
Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule.
Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi.
Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad sündmuse, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemismehhanisme ja põhjustavad seega negatiivset pinget. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohandumisvõime alaneb . Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmuslikel juhtudel surm.

Väärtused, nende kujunemine ja mõju elule ja suhetele. Muutuste loogiline kolmnurk.
Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks šokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti.
Missioon ( mida ma tahan korda saata)
Identiteet (kellena ma end näen)
Väärtused, uskumused
Oskused, eelised
Käitumine, tegevused
Keskkond

Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.
(Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+ emotsioon . Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana.)
Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda

Ohtliku või ähvardavana

Haigeks tegevana

Raskesti kontrollitavana

Enesehinnangut ohustavana
Probleemide jaotus: otseselt kontrollitavad probleemid( probl. mis on seotud minu enda käitumisega), kaudselt kontrollitavad porbleemid( mis on seotud teiste inimeste käitumisega) ja kontrollimatud probleemid ( millega ei saa otseselt midagi peale hakata, nt.meie minevik).

Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid.
Lee kuus armastusstiili:
Eros - seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised.
Storge - meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet.
Agape - on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused.
Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil. Luduse esindaja silmis kujutab armastus endast mängu ja tähendab paljusid partnereid ja vaheldust.
Mania - mis moodustub Erosest ja Ludusest, on painav ja intensiivne tunne. Selle kandajat iseloomustavad tugev vajadus olla armastatud , suur kirg ning samal ajal hirm, et ei õnnestu armastatut ainult endale hoida. Niisiis teeb Mania inimesed emotsionaalselt sõltuvaks. Tema lahutamatu osa on armukadedus .
Pragmas- ühendatud Ludus ja Stroge . Seda tüüpi armastajad eelistavad kiinduda neisse inimestesse, kellel on õiged eluvaated, õige töö ja sissetulek. Partnerit otsitakse justkui sobivate omaduste nimekirja alusel. Pragmaatilise stiili olemuslikuks tunnuseks võib pidada ratsionaalset kaalutlemist, kas suhted on kasulikud või mitte.
Sternbergi armastusstiilid:
Meeldimine- hingeline lähedus. Partnerite vahel on usaldussuhe.
Meeletu armumine- kirg. Tekib kiiresti, kuid võib ka sama kiiresti hääbuda.
Tühi armastus- kohustus. Pühendumine.
Romantiline armastus- lähedus+ kirg. Nö suve armastused.
Rumal armastus- kirg+ kohustus. Väga lühikese tutvusajaga abiellunute vahel.
Sõbralik armastus- lähedus+ kohustus. Teistele näib see sõprusena.
Täiuslik armastus- kirg+ lähedus+ kohustus. Armastus, mille poole paljud püüdlevad, kuid vähesed saavutavad.

Negatiivsed automaatmõtted. Nende avastamine ja muutmine.
Nad on automaatsed - tulevad märkamatult pähe. Kasutud- tekitavad vaid halva meeleolu ega võimalda tõhusalt tegutseda. Moonutatud- ei ole kooskõlas olmemasolevate faktidega. Usutavad- ei tule pähegi asetada kahtluse alla nende tõesust. Tahtmatud - sa ei mõtle nende üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks.
Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone.
Olukorra määratlus- Automaatmõte- Emotsioon- Kehaline reaktsioon .
Kui negatiivsed automaatmõtted on kirja pandud, on võimalik neid erapooletu kõrvalseisja vaatekohast hinnata. Edasi tööta kahes suunas: püüa hinnata oma mõtte tõeära ja leia teisi vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida.

Liitlaslik ja narkootiline armastus.
Liitlaslik armastus
Narkootiline armastused
Soodustab indiviidi arengut
Suurendab sõltuvust partnerist
Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on
Partnerit idealiseeritakse
Väärtustatakse kõiki partneri suhteid
Partner kuulutatakse enda omaks
Suurendab rahulolu oma eluga ---> :)
Tähendab põgenemist hirmsast maailmas ---> :(
On kogemus, mis suurendab inimese loovust
Vähendab loovust
Isiksuse arengu loomulik tagajärg
Tuleb ootamatult ja juhuslikult
Pidev sõprus ja hoolitsus partneri eest
Kire möödumisel halvendab suhte kvaliteeti ja võib viia suhte lõppemiseni
Teadlik vastutus suhte kvaliteedi eest
Lähtub kontrollimatutest impulssidest

Stressi ületamise strateegiad: probleemile suunatud toimetulek .
Probleemilahenduse meetod sobib otseselt ja kaudselt kontrollitavate probleemide puhul. Selle käigus muudame keskkonda, käitumist või tegevusi.
0. samm Probleemi sõnastamine
1. samm Eesmärgi sõnastamine – eesmärgi sõnastamise reeglid: EM on alati jaatavas vormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne.
2. samm Koosta eesmärgipuu
3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi.

Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele
Sotsiaalselt küps inimene:
julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks
avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette
ei manipuleeri teistega
ei süüdista teisi
ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi
reageerib vastavalt situatsioonile
kasutab aega otstarbekalt
teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras
õpib tundma oma tundeid ega karda neid
oskab armastada ja olla armastatud
oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele
tunneb rõõmu oma saavutustest
ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest
tunneb huvi kõige vastu
naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi
ei häälestu ebaõnnele
Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele.

Seisundi muutmisele suunatud toimetuleku strateegiad.
Selle meetodi puhul muudame oma suhtumist olukorda. On põhiline meetod kontrollimatute probleemide puhul. Me ei saa muuta oma minevikku , kuid saame muuta oma suhtumist sellesse ja seeläbi vähendada oma stressi, mis kaasneb negatiivsete mõtetega. Seda võime kasutada ka siis, kui oleme tugevate tunnete mõju all ja ei suuda probleemi lahendama hakata. Kõigepealt vähendame tunnete mõju ja siis on võimalik ratsionaalne probleemilahenduse viis. Kui meil on tunded üle pea, siis me ei kuule , ei näe, ei suuda mõelda. Tunnete maandamiseks sobivad veeprotseduurid, lemmiktegevused, füüsiline tugevus, muusika kuulamine , massaaz ja hingamisharjutused. Seisundi muutmisel on kõige püsivama mõjuga töö oma mõtetega- stressi tekitavate mõtete asendamine toetavate, positiivsete mõtetega.

Lähisuhete arenguetapid , mõju suhtele.
Suhte edenedes käivituvad kaks protsessi: ühelt poolt areneb ja küpseb suhe, samal ajal aga küpsevad ja arenevad kainimesed. Suhte areng toimub alati tõusude ja languste skeemi järgi, vaatamata osaliste eale.
1. järk – ühtekuuluvuse periood. Nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse olla koos. Näib, et on leitud õige partner. Suhe on tugevalt kooshoidev, aga veelvälja kujunemata .
2. järk – iseseisvusperiood. Ühte osapoolt hakkab suhe pigistama. See tähendab, et isiksus on edasi arenenud ja suhe oma senisel kujul ammendunud. Teine osapool ei saa aru, kuhu tunne jäi. Selles järgus minnakse tihti lahku, sest kooshoidmise püüdega rikutakse suhte arenemise skeemi. Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi. See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri vastu. Suhe ei hoia enam koos.
3. järk – tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen . Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota.

Eysencki isiksuse teooria. Temperament.
Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust.
Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine , oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud . Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne.
Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada.
Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.
Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti.
Eysencki teooria peamiste tunnuste kombineerumisel eristuvad neli traditsioonilist temperamenditüüpi: koleeriline, sangviiniline , flegmaatiline ja melanhoolne .

Seksuaalne aktiivsus. Seda mõjutavad tegurid.
Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri eluperioodidel. Mehed tunnevad kuni 25. eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised. Naistel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28.-30. eluaastaks. Niisiis võivad ühevanustel partneritel olla puht füsioloogiast tingitult erinevad huvid.

Psühhoanalüüs
Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. „Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Sellepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustunud mõtteid ja tegusid , neist sõltub suurel määral meie käitumine.
Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast:

Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus . Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaarsetes ja sekundaarprotsessides mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes , loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp iseloomulik imikutele . Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi loogikareegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt. Et ideed seonduvad järjestikku, on selline mõtlemine aeglasem .
Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega , tajumise , tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine , tunnetus, reaalsuse testimine ; tegutsemine, suhete loomine ja süntees.
Superego ("Ülimina") on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Superego kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Superego on sarnaselt Id'iga ebaratsionaalne. Kui Ego tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis Superego tahab seda täielikult tõkestada. Superego peamine emotsioon on süütunne. Esialgu oletas Freud, et Superego kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul.

Mehed ja naised: erinev lähenemine elule
Tüdrukud: otsivad sidet, suhtlevad kui võrdne võrdsega, eelistavad sõtuvust ja koostööd, igatsevad lähedust, janunevad eakaaslaste heakskiidu järele, jagavad muresid ja rõõme, avatumad, empaatilised, paluvad abi,nõu ja juhtnööre.
Poisid: otsivad staatust, suhtlevad kui rivaal rivaaliga, eelistavad sõltumatust, igatsevad „ruumi“, janunevad austuse järele, kinnised, iseseisvad.
Naised võtavad elu rohkem emotsionaalselt, tahavad kõikidest probleemidest aru saada ning avatult rääkida. Mehed aga on ratsionaalsed ja tahavad probleeme lahendada ning anda nõu ning neile meeldib analüüsida.

Õpiteooriad: klassikaline tingimine, operantne õppimine sotsiaalne õppimine
Klassikaline tingimine: seotud tingitud refleksidega ja kujunevad õppimise teel. Esmalt esitatakse mingi neutraalne stiimul (helistatakse kella) ja kohe seejärel tingimatu refleksi esilekutsuv stiimul (tuuakse süüa, mille peale koeral tekib süljeeritus). Seda tingitud (neutraalse) ja tingimatu stiimuli seostamist korratakse ning varsti põhjustab refleksi juba üksnes tingitud stiimuli esitamine- koeral hakkab sülg jooksma juba kella helina peale, ilma et toitu oleks veel toodud. Neutraalse refleksi ja tingimatu stiimuli vahel tekivad seosed.
Operantne õppimine: Õppimine mingist kogemusest, mile tagajärjeks võib olla kinnitus või karistus. Näiteks pannakse näljane loom kasti, toit aga asetatakse sellest väljapoole. Et kastist pääseda, peab vajutama kangile ehk tegutsema mingil kindlal viisil. Algul sattus loom kogemata vastu kangi ja pääses välja. Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult teadlikult kangile vajutama. Seega oli loom omandanud uue oskuse (kangile vajutamise) ja kasutas seda kindlal eesmärgil. Tema käitumist kinnitati toiduga.See katse toimus katse ja eksituse teel.
Sotsiaalne õppimine: Õppimine imiteerimise kaudu ehk sotsiaalsete eeskujude järgimisel. Näiteks võib väikelastele olla eeskujuks nende vanemate, õpetaja, õe, venna, või noorukile mõne iidoli käitumine. Tunnused: Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordsest nägemisest. (ei pea harjutama), nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib vastav olukord, sõltub ka oodatavatest tagajärgedest ( karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse vältida).

Perekriiside ja – konfliktide põhjused, nende ületamise võimalused
Erinevad hoiakud, uskumused, suhtlemisvead, erinevad rollimudelid ja – ootused. Hoiakud, uskumused: ühiskonnast ja kultuurist tulenevad: vastutus on teistel, puberteetlik ühiskond: elu peab olema huvitav, minu vajadused on tähtsamad kui teiste (ka laste9) omad.
Rigiidsed uskumused: õnn peab kestma iseenesest, kui õnn kaob siis on süüdi partner või asjaolud , partner peab mind õnnelikuks tegema, ma suudan oma partneri ümber kasvatada, kooselus muutub kõik iseenesest paremaks, suhte aluseks on vahetuskaup: mina loobun sellest ja sina pead mind selle eest armastama .
Seksuaalsus: on lahutatud sügavatest tunnetest, seksuaalsus = paaritumisakt, seksuaalsus pole seotud püsisuhtega ja see on vaid meelelahutus .
Suhtlemisvead: valed järeldused, kuulamise asemel kasutatakse suhtlemistõkkeid, enesekehtestamise asemel ootame , et teine loeks meie soove õhust, konflikti puhul tõmbutakse endasse, ei räägi probleeme lahti vaid astume ohvri rolli.
(Nende ületamise võimalusteks on muuta olukorda (teha midagi teisiti), muuta oma suhtumist probleemi (probleem küll eksisteerib, kuid püüan sellega elada, mitte sellele palju tähelepanu pöörata), võidan- kaotan meetod (üks pooltest kasutab võimu), kaotan- kaotan meetod (eesmärk on teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus ))
Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne.

Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired.
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine . Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid.

Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine.
Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejäämise tingimuseks on kordamine.
Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatud materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud . St et ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause ja tegeletakse vahepeal muude asjadega.
Materjali korrastatus- Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest.

Objektiivse korrastatuse puhul esitatakse materjal juba korrastatud kujul.
Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist.

Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on 7±2 ühikuga, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine.

Meelespidamine ehk info säilitamine- Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Selle käigus toimuvad säilitatava informatsiooniga muutused:

Info muutub lühemaks ja lihtsamaks

Kaovad detailid ja meeles püsib vaid „peamine“

Tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub)

Ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad

Info muutub isikupärasemaks

Loogikavastane info ununeb

Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid

Mõni teema muutub valdavaks

Unustamine- on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu.

Unustamise omadused

Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes
Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon

Tänapäeval ollakse seisukohal, et unustamist põhjustab interferents . See on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist.

Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- st talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu.

Äratundmine- tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära.
Meenumine- materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed
Meenutamine - eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida.

Mnemotehnika - mälutehnika Meeldejätmine, seoste loomine. Silmamälu, numbrimälu, sõnamälu ja kujundimälu.
Mälu liigid- liigitatakse lähtealusest olenevalt mitmel viisil. Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.

Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna.
Primaarses e lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue informatsiooni lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõni sekund, sest organism töötleb informatsiooni pidevalt. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse kohe sekundaarsesse mällu.
Sekundaarses e pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub interferentsi tõttu.

MÄLU
MÄLU LIIK
OMADUS
SENSOORNE MÄLU
PRIMAARNE MÄLU
SEKUNDAARNE MÄLU
Informatsiooni liik
Sensoorne
Sõnaline
Kõik vormid
Maht
Piiritletud sisendstiimulite hulgaga , s.t piiramatu
Väike, 7±2 ühikut
Põhimõtteliselt piiramatu
Kestus
Sekundi murdosa
Mitu sekundit
Aastaid või kogu elu
Salvestamine
Automaatne
Sõnastamine
Kordamine
Info kättesaadavus
Nii kiire kui võimalik
Väga kiire
Aeglane
Unustamisviis
Kustumine
Uus info asendab vana
Interferents

Püsimälu liigitamine :püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Selle alusel eristatakse protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu.

Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega . Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu.
Semantiline mälu- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes . Materjali kasutamine eeldab teadvustatust.
Episoodiline mälu- talletatav info on seotud inimese endaga. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust.

Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi:

Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut
Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi.
Liigmälu e hüperamneesia tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldetulemist. (mälupildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist.
Vaegmälu e hüpoamneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos.
Joobe- mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene on ümbrusega kontaktis .
Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesia vormi ei tingi ajukahjustus, vai tegu on psüühilise häirega.
Afektiivne mälulünk- tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad.

Kaaslase valiku teooriad, suhtemudelite mõju paarisuhetele
On mitmeid teooriaid, mis püüavad seletada, miks valitakse kaaslaseks üks või teine isik.

Hüveteooria väidab, et inimesele meeldivad need, kellega koos olemisega kaasneb hüve. Millegi tõlgendamine hüvena sõltub muidugi ennekõike inimesest endast. Meeldima hakkab inimene, kes pakub seda, mida teine vajab. Hüvena võib tajuda nii suhtes kogetavat intiimsust, terveid järglasi, tervist, teistelt saadavat tunnustust kui ka teiste kadedust, kuna partner on väga köitev.
Sarnasena tajumine on partnerivaliku printsiip, mille järgi eelistatakse sarnaste omadustega kaaslast. See puudutab sotsiaalset gruppi, rassi, rahvust, haridust, intelligentsust, hoiakuid, iseloomu, väärtushinnanguid jms. Sarnasust peetakse oluliseks just suhte püsimise seisukohalt.
Vastastikuse täiendamise e komplementaarsusprintsiibi järgi valitakse välja inimene, kelle omadused täiendavad enda omi või kellel on sellised omadused, mis endal puuduvad. Nt sobivad omavahel domineerimis ja allumisvajadusega inimesed.
Sotsiobioloogilise teooria järgi valitakse partner, lähtudes tema võimetest saada järglasi ja neid kasvatada. Selle mudeli järgi valivad mehed naisi viljakuse e fertiilsuse järgi, hinnates naise vanust ja tervist. Naised aga eelistavad mehi, kes suudaksid kanda nende eest hoolt raseduse ja lapse eest hoolitsemise ajal.

Mõjutamine. Mõjutamise mudel ja selle kasutamine
Mõjutamine on efektiivne veenmise taktikate kasutamine. Mõjutamine võib olla avalik ja positiivne nähtus, mille eesmärgiks on tõele vastav (faktidel põhinev) ja veenev suhtlus kodus, koolis, tööl jne. Inimene areneb, omandab sotsiaalsed normid ja praktilised oskused. Selle kompetentsusega inimesed on osavad inimeste enda poole võitmisel, viimistlevad oma esitlusi, et kuulajates huvi äratada, kasutavad kompleksseid strateegiaid nagu kaudne mõjutamine, et saavutada üksmeelt ja leida toetust.
Eeldage, et igaüks, keda soovite mõjutada on teie liitlane , kui te vaid vaeva näete. Hoiduge kellegi vastasena kohtlemisest. Vaenlasteks tituleerimine loob vaenulikke reaktsioone ja isetäituvaid ennustusi.
Meeles tuleb pidada, et 60% teie tegelikest mõtetest ja hoiakutest jõuab teieni teie käitumise ja olemise kaudu, 30% teie kõnelemise tooni ja viisi kaudu, 10% öeldud sõnade kaudu. Oma suhtumist pole võimalik pikemalt varjata.
Selle kasutamine:
Liitlase tundmaõppimine:

võimaldab arusaamatu käitumise korral hoiduda süüdistustest halva isiksuse iseloomu või motiivide pärast.
Aitab näha inimest väljaspool tema rolli
Inimestel lasuva surve mõistmine aitab neil vältida kujutlemast teda õelana ja aitab teda võtta kui liitlast

Väärtused:

Tee kindlaks nii enda kui liitlase väärtused
Hinda oma võimalusi oma liitlase soove täita
Mõtle, mida saaksid pakkuda lihtsalt inimesena : hoolivust, tähelepanu, abi, toetust, seltskonda jne.

Suhtega tegelemine:

Kaks aspekti
Milline suhe teil selle inimesega on? Pos, neg või neut?
Kuidas see inimene soovib, et temaga suheldakse?
Mõju on suurem siis, kui kasutate lähenemist, mis paneb partneri ennast mugavalt tundma

Vahetus:

Võib olla pos või neg
Häälestu pos!
Mõlemad võidavad, ehk saavad seda, mida väärtustavad
Neg- ma ei anna sulle, mida soovid, sest sina ei andnud mulle, mida mina soovisin

Takistused mõjutamisele:

Ei eeldata, et teine inimene võib olla võimalik liitlane
Ei selgitata enese eesmärke ja eelistusi
Ei õpita tundma liitlase maailma, eesmärke, tegevusi, vajadusi ja survestajaid
Ei määratleta liitase väärtusi
Ollakse teadlik neist väärtustest, kuid ei aksepteerita neid
Ei hinnata oma võimalusi liitlase soovide suhtes
Ei määratleta suhet oma võimaliku liitlasega
Ei teata, kuidas tehinguid teha

Tunded, nende tundmine . Vastutus oma tunnete eest. Primaarsed ja sekundaarsed tunded, nende väljendamise mõju suhetele
Primaarne tunne on esmane tunne, näiteks viha (kestab umbes 90 sekundit). Sellele järgneb sekundaarne tunne, mis on süütunne, kahetsus. Primaarsed tunded viivad suhtes konfliktini ja sekundaarsed leppimiseni.

Mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Mõtlemisprotsessi etapid.
Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka.
Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda, luuakse taetavad süsteemid nt kategoriseerimine . Teiseks saab mõisteid paigutada hierarhiatesse.

Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas.

Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida . Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel .
Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike:

Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne
Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust .

Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Inimestel tuleb leida vastus küsimusele, mille olukord tema ette püstitab. Iga ülesande lahendamine annab teatud kogemuse ja selle najal on järgmiste probleemidega juba lihtsam hakkama saada.

Taastav e reproduktiivse mõtlemise korral lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi
Loova e produktiivse mõtlemise korral üritatakse leida uusi teid

Probleemi lahendamises eristatakse teatavaid etappe või järke:

Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Vahel on probleem väga selge ja kindlat lahendust kerge leida. Sellisel juhul on tegemist hästidefineeritud probleemiga. Kuid halvastidefineeritud probleemide korral tehakse valik kõige realistlikuma variandi kasuks.
Inkubatsiooni etapp algab siis kui probleemi olemus on selge, n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka füüsilise tegevuse ja magamise ajal.
Illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne , et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus. Ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud.
Verifikatsioon e lahenduse kontrollimine. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigust on kerge kontrollida. Keerulisemaks muutub see halvastidefineeritud probleemi korral.

Niisis algab probleemi lahendamine inimese suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada. Edasi läheb tarvis võimet kasutada oma eelnevaid teadmisi ja leida uudseid lahendusi, seejärel aga püsivust lahenduse kontrollimiseks ning vajadusel ka pealehakkamist selle ellurakendamisel.

Tänapäeva perekonnavormid . Nende eelised ja puudused
Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealise lapse või alaealiste lastega
Laiendatud perekonda e suurperre kuulub lisaks tuumperekonnale veel täiendavaid liikemid, kes kõik on omavahel lähisugulus, partnerlus - või hõimlussuhteis. Sageli kuulub laiendatud perekonda rohkem kui kahe sugupõlve liikmeid.
Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus:

Tuumpere aluseks olev abielu põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel
Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega.
Abikaasad reguleerivad ja kontrollivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning võimalustele.
Sugulased ei kuulu enam nii tihedalt perekonda. Vaid õnnetuste ja haiguste puhul.
Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus

Üksikvanemapere on ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Ükiskvanem võib olla lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud. See eretüüp on kõige tundlikum sise ja välismõjude suhtes sest kahe lapsevanema kohustused on ühe vanema õlul.
Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond st et ta on olnud enne korduskooselu abielus/vabaabielus.
Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi soovinud või saanud või kelle kapsed on juba kodunt lahkunud.

Meeskonnatöö. Grupi arenguetapid. Rollid meeskonnas.
Meeskond on hästi moodustatud ja efektiivselt töötav grupp. Tõeline meeskond on elav, pidevalt muutuv ja arenev üheskoos töötavate inimeste rühm. Meesonna liikmed arutavad koos oma eesmärke, hindavad ideid, teevad otsuseid ja töötavad ühiste eesmärkide nimel.
Meeskonnatöö edukuse põhiliseks näitajaks on sünergia.
Grupi arenguetapid:
Moodustamine, kujunemine:

Määratletakse eesmärgid, reeglid, tähelepanu tunnetel, liikmete vahel vastastikune sõltuvus;
Rollide jaotus, sh. Liidri esilekerkimine

Konfliktifaas, tormamine, ründamine:

Võistluslik käitumine
Lahkhelid eesmärkide, ülesannete jaotuse, kohustuste ja vastutuse osas
Vaenulikkus suhetes
Konfliktid juhiga

Normaliseerumine

Reeglipärane käitumine
Erinevuste aksepteerimine
Teabe jagamine
Kompromissid
Positiivsed tunded, empaatia
Grupi kohesiivsus

Toimimine

Maksimaalselt efektiivne ülesannete täitmine
Rollide tunnetamine ja mõistmine
Vastastikune abistamine

Küpsemine, edasiirdumine

Eesmärgile suunatud tegevustes lõpetamise tunnused
Suhtes eraldumise tunnused

Rollid meeskonnas
Tähed on koguaeg estraadil, kogu tähelepanu peab koonduma neile, räägivad anekdoote, teevad teravmeelseid märkusi, grupi edu on neile kõrvaline
Jutupaunikud on täielikult hõivatud oma jutust, grupi eesmärkidest pole aimugi, lobisevad tühjast- tähjast, teevad asjasse mittepuutuvaid märkusi, tähtsam on nende jaoks jutt ette kanda ja saada tunnustust.
Klounide eesmärk on saada nalja ja põnevust, ei võta grupi tegemist tõsiselt.
Kamandajad- tähtsam on juhtida, kui probleeme lahendada, tal on oma plaan ja ta surub seda kangekaelselt teistele peale, teistega ei arvestata.
Jonnijad seostavad kõike oma kinnisideega, vaidlevad teistele vastu lihtsalt vaidlemise pärast, teistega nõustumine teeks nad väärtusetuks, jonn on tähtsam kui grupi edukus.

Mehe ja naise erinevad vajadused seksuaalsuhetes
Laiemas tähenduses on seksuaalsuse sisuks inimloomuse põhivajadused, näiteks hoolimis- ja ühtekuuluvusvajadus.
Mehed vajavad seksuaalse erutuse tekkeks vähem aega kui naised, piisab alasti naisekeha nägemisest.
Naised vajavad pikemat eelmängu, hellitusi, kallistusi; mehed armastavad silmadega , naised kõrvadega.
Naiste jaoks on olulisem emotsionaalne side, ilma milleta on raskem täit naudingut saada.

Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testid. Eetilised probleemid testimisel.
Indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. ( Wechsler )
Intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (Spearman)
Fluiidne ja kristalliseerunud intelligents : Fluiidne e voolav peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades.
Teooriad

Keelealane e lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega (kirjanikud, kõnemehed)
Loogilis- matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. (matemaatikud, füüsikud)
Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. (arhidektid, kunstnikud )
Kehalis - kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. (tippsportlased)
Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis- matemaatilist võimekust.
Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks

Interpersonaalne intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda.
Intrapersonaalne intelligentsus seondub indiviidi endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite , tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega.

Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria

Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel
Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis võime oma teadmisi ja kogemusi kasutada automaatselt, kuid uuelaadsed olukorrad vajavad teistsugust lähenemist. Peame probleemi palju hoolikamalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse.
Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid.

Testid:
(Binet- Simoni test
Laste vaimse arengu määramise test. Eeldusel , et lapse vaimne vanus peaks vastama tema tegelikule vanusele, alustati lapse eale vastava testiga. Kui ta selles vigu tegi, anti talle aasta nooremale mõeldud lapse test. Minnakse astmeni, kus laps ühtegi viga ei tee.)
William Sterni IQ test- intelligentsuse mõõdu test. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsivanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktide arv IQ väärtuseks.
Enamlevinud testid:

David Wechsleri intelligentsustestid- laste ja täiskasvanute variant. Ebavõrdsed olukorrad- neil inimestel, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Ps nõuavad niisugused testid tihtipeale keele tundmist, olles seega sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei oska. Nende prob ületamiseks on üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi.
John C. Raven’i progressiivsete maatriksite test. Tegemist on mittesõnalise testiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Eelnevalt peab testi lahendajal olema ainult kujundite nägemise harjumus ning testi pliiatsiga täitmise oskus.

Eetilised probleemid testimisel:
Neist on raske häid tulemusi saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Nt ei saa inimeselt küsida selliseid sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud , ja siis otsustada vastuse alusel tema intelligentsuse üle.
Kui laialdaselt võivad tulemused teatavaks saada. On nõudeid, et testitulemustega tohivad tutvuda vaid sellised inimesed, kes oskavad neid tõlgendada. Inimesel endal on õigus teada saada vaid oma tulemus aga mitte vastuseid, sest kui paljud teaksid testi vastuseid, ei näitaks test enam midagi.
Testide tulemuse alusel õpilaste klassidesse jaotamine. Madalama IQ-ga võib sattuda mahajääjate klassi.
Heaks küljeks peetakse seda, et nende abil saab selgitada, kas lapse probleemid tulenevad tema vaimsest tasemest või käitumishälvetest. Lisaks annab testimine välja valida eriti andeikaid lapsi. Ning test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest ja valida sobiv eriala.

Raseduse ja lapse sünni mõju abikaasadevahelistele suhetele
1.-3. Kuu. Ebakindlus ja kohanemine .
Naine võib tunda vastuolulisi tundeid, meeleolu kõikumisi. Mehel on raske esimestel kuudel isarolli omaks võtta, sest välimuselt ei ole naine muutunud ning tunda ei ole ka lapse liigutusi. Naise tujude kõikumine ning imelikud tahtmised võivad mehe segadusse ajada. Oluline on pakkuda naisele lähedus- ja turvatunnet.
4.-6. Kuud. Tasakaal ja rahulolu.
Tunda on juba lapse liigutusi, tegemist on kõige vähem kurnavama perioodiga. Koosveedetud aeg, ühised tegevused ja unistamine ühisest lapsest lisavad paarisuhtesse meeldivat ootusärevust, aitavad mülemal kohaneda saabuva lapsevanema rolliga. Isaks kasvamine algab juba naise raseduse ajal.
7.-9. Kuud. Valmistumine sünnituseks. Kõige kurnavam periood.
Naine vajab partneri hellitusi ja massaaži, naine võib leida end negatiivsete mõtete ja hirmude küüsist. Mees ja naine on mõlemad selle perioodil ärevad ja hirmul.

Isikutaju . Mehhanismid , seaduspärasused
Isikutaju e sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Teine inimene ongi meie tähtsamaid tajuobjekte.
Isikutaju mehhanisme:

Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. (blondid on rumalad) See viis on väga levinud ent väga ennatlik viis inimese üle otsustamiseks.
Samastamine ehk identifitseerimine. Teiste inimeste mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted
Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisenemise teel.
Ülekandmine e projitseerimine . Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi, ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi.

Seaduspärasused:
Igapäevaselt on levinud nn oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama vaid positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta.

Peresünnitus: poolt ja vastu; emaks - isaks kujunemine
Juures viibib lapse isa. Tugiisik aitab üleval hoida sünnitaja meeleolu, lõdvestuda, on toeks füüsiliselt ja vaimelt. Mees kes ei soovi sünnitusel viibida, ei pea end süüdi tundma. Ta saab lapsega emotsionaalse sideme luua peale sünnitust, peretoas.
Naine ja mees peavad harjuma uue rolliga. Lapsevanemaks olemine lisas vastutust, elurütmi hakkavad määrama lapse vajadused ja soovid. Päevad on täis nii õnne kui ka väsimust. Sünnitusjärgsel perioodil tabab naist seletamatu kurvameelsus. Emotsioonid on tundlikud. Mees peab sellisel perioodil olema mõistlik ja toeks. Tuleb aru saada, et enam ei elata kahekesi, vaid peres on laps/lapsed kelle vajaduste järgi tuleb elama hakata. Enda vajadused ja soovid tuleb asetada rohkem tagaplaanile.

Motivatsioon ; määratlus, teooriad; Maslow vajaduste püramiid
Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.
Füsioloogilised vajadused ilma milleta inimene elada ei saa: söögi, joogi hapniku vajadus
Psühholoogilised vajadused nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus . Nende rahuldamine on oluline inimese psühholoogilise heaolu seisukohalt, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine.
Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab koos kultuuriga .
Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid .
Optimaalseisund kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile. Üks neist on väga ärevil, teine rahulik.. eksami sooritab paremini rahulikuks jäänu. Tulemus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral.
Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugusel juhul talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani. Samas võib olla ka nii, et algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv.
Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused.
Maslow püramiid:

Füsioloogilised vajadused- seksuaal -, vee-, toidu-, unevajadus jms

Kaitstusvajadus - inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust

Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi .

Tunnustusvajadus - igaüks vajab, et keegi hindaks teda. Inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad. Kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata, siis võib tekkida alaväärsustunne- inimesel kaob enesekindlus , muutub sots abituks.

Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Osa inimesi näeb seda spordis , teised kunstis jne

Võit- võit konfliktilahenduse meetod
0 samm- ettevalmistused; pööra tähelepanu oma vajadustele, mõtle läbi, koosta mina sõnum, suurenda teise valmisolekut, kasuta kireldusi, selgita, miks sa seda kasutada soovid, kuula vastuväiteid, lepi kokku aeg millal alustate
1 samm- konflikti määratlemine vajaduste keeles;kõige tähtsam samm, sest siin selgitatakse välja osapoolte vajadused, vajaduste selgitamine (mida see sulle annab , miks sul seda vaja on jne)
2 samm- ajurünnak lahenduste leidmiseks; pakkuda välja võimalikult palju erinevaid lahendusi, mida hullemad ideed, seda uhkem , võõrast ideed võib edasi arendada, pange kõik lahendused kirja
3 samm- lahendusvariantide hindamine; sõeluge välja mõlemale poolele sobivamad lahendused, kõik lahendused, mis ühele osapoolele ei sobi, tõmmatakse maha, kui ükski lahendus ei sobi, siis ei ole esimese sammu juures arvestatud tõeliste vajadustega ja tuleb uuesti alustada
4 samm- mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine; arutluse käigus selgitage välja mõlemale poolele sobivaim lahendus, järelejäänud lahendustest valitakse mõlemale poolele parim või kombineeritakse mitmest lahendusest üks ja parim.
5 samm- lahenduse elluviimise planeerimine; otsustake kuidas lahendus ellu viia, sama oluline kui esimene samm, pange kirja, kes mida ja mis ajaks teeb, siis leppige kokku, millal uuesti kokku saadakse ja lahenduse sobivuse üle arutletakse
6 samm- tulemuste hilisem kontrollimine; vaadatakse kas lahendus sobib kõigile osapooltele, kui keegi ei ole millegagi rahul, alustatakse otsast peale.

Sisemine ja väline motivatsioon, enesetõhususe mõju motivatsioonile
Intrinsiivset e seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida mingit tegevust ennast. Selle alla kuulub ka autonoomiataotlus- inimene vajab teatavad käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli
Käitumine, mis lähtub mingi väljastpoolt saadava tasu silmaspidamisest, on ekstrinsiivselt e väliselt motiveeritud. Niisugune motiiv on nt palga ja üldse raha saamine, mitmesugused ühiskonnas saadavad tasud .
Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on seotud inimese arusaamad endast ja nende soov ie oma eesmärke saavutada. See ei ole seotud oskustega, vaid otsustusega selle kohta, mida inimene oma oskustega suudab peale hakata. Meie arusaam oma suutlikusest kujuneb mõjutustel: meie otsene kogemus, teiste arvamus, meie enda hinnang oma emotsionaalsele ja motivatsioonilisele seisundile. Kui me enesetõhususe aste on kõrge e me oleme kindlad, et suudame eesmärgi saavutada, siis me ka pingutame rohkem ja on tõenäolisem eesmärgini jõuda.

Lahutus, etapid, mõju pereliikmetele
Lahutus võib olla seotud ühiskonnast tulenevate ja teisalt individuaalsete põhjustega.
I etapp- esimesed ohumärgid

Illusioonid purunevad
Rahulolematus kooselu ja partneri suhtes kasvab
Pannakse tähele vaid suhte/partneri neg külgi
Tülid sagenevad, süvenevad kõhklused ja kahtlused abielu suhtes
Ollakse ülikriitilised suhte/partneri suhtes, pidevad tülid

Sellele etapile on iseloomulik nõuküsimine ja ümberotsustamine. Nõustamine
II etapp- suhe on jooksnud karil

Süveneb emotsionaalne eemaldumine teineteisest
Kasvab ükskõiksus teineteise ja suhte vastu
Üha rohkem hoitakse üksteisest eemale
Tülid muutuvad rängemaks

III etapp- teadlikkus kooselu lõppemisest, lahutuse fikseerimine

Kooselu otsustatakse ametlikult lõpetada
Läbirääkimised vara ja laste kasvatamise küsimustes
Lahutamine ühistest sõpradest ja ämmadest- äiadest
Iseenda ja oma väärikuse taastamine
Eluolu korraldamine vastavalt muutunud olukorrale

Emotsionaane ja materiaalne kahju tuleb lahutusega kaasa. Lapsele on see protsess väga valulik, sest ta peab kohanema uue olukorraga (kuhu, kelle juurde ta nüüd elama asub). Laps tunneb et tema on süüdi vanemate lahkuminekus. Side peale lahutust peaks lapsel säilima mõlema vanemaga.

Mina kaitsemehhanismid
Et inimene saaks maailmas normaalselt elada ja tegutseda, peab ta kontrollima oma agressiivseid ja seksuaalseid instinkte. Kui MINA ei suuda kõigega- väliskeskkonna nõudmiste, üliminareeglite ja miskiga toime tulla, siis tekib ärevus. Sellest ülesaamiseks kasutab Mina kaitsemehhanismide abi.

Repressiooni ehk tõrjumise abil surutakse ärevust tekitavad mõtted ja tunded teadvusest välja. Need ärevust tekitavad mõtted võivad avalduma hakata unenägudes ja keelevääratustes
Regressioon e tagasiminek võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti , kuidas toimida. Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise. ( suitsetamine , sest luti imemine vähendas ärevust)
Ratsionaliseerimine tähendab et häiriv asi mõeldakse ümber. Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumisi. (nt kui eesmärki ei saavuta, siis võime väita, et pole seda tahtnudki) või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses
Vastandreaktsiooni korral varjab inimene enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. (nt võib tegelikult oma isa vihkav inimene teistele rääkida, kui väga ta teda armastab)
Projektsioon e ülekandmine on kaitsemehhanism, millega siirutatakse enda omadused liialdatult teistele inimestele. Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada. Omistades neid teistele, väldime ärevust. „kes teisele ütleb, see ise on“
Eitus tähendab ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamist. Niiviisi kaitstakse end probleemi teadvustamisest tulenevate raskuste eest. (hakatakse eitama pereliikme haiguse tõsidust, kui diagnoos ja haiguse edasine kulg on teada)
Asendamisega suunatakse inimese seksuaalsed või agressiivsed impulsid psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need on, mis on seda ärevust tekitanud. ( nt elab laps, kes ei saa oma pahameelt vanemate vastu avaldada neile endile, selle tunde välja lemmiklooma peal)

Need kõik toimivad alateadlikult!!

Elu pärast lahutust. Üksindus
Sellest paranemiseks on oskus leida endas uuesti elujõudu. Oluline on osata leida üles oma pos küljed, sest nurjunud suhe annab valusa löögi inimese enesehinnangule. Kui inimene ise ennast ei austa ega väärtusta, on teistel ka seda raske teha. Hingevalule otsitakse tihtilugu lohutust alkoholist, kasiinodest, narkootikumidest, üheöö suhetest, kuid see ei muuda midagi olematuks . Selline põgenemine võib asja veel hullemaks ajada. Jõuvarude taastamiseks on variante : joogaga tegelemine, mediteerimine, regulaarne massaaž, lemmikraamatute lugemine, lemmikfilmide vaatamine, looduses jalutamine, ajaveetmine sõpradega jne.

Psühholoogia määratlus, uurimismeetodid
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Tänapäeva psühholoogia viis teoreetilist suunda:

Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs Freud)- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isksuse arengule.
Biheivorism (Watson)- objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine . Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile
Humanistlik psühholoogia (Rogers ja Maslow)- rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi,mis eristavad neid loomadest,- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi
Kognitiivne psühholoogia (Piaget)- uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine
Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust.

Uurimismeetodid:

Kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus , küsitlused, testid.)
Korrelatiivsed uurimused- nähtuste omavahelised seosed. Seos vägivallafilmide vaatamine ja vägivaldne käitumine
Eksperiment e katsed

Viljakust- viljatust mõjutavad tegurid
Naiste viljakust vähendavad tegurid:

Suurim ohutegur on esimese raseduse- sünnituse edasilükkamine hilisemasse vanusesse
Ebatervislik eluviis- pingeline , stressirikas elu, vähene magamine, vähe liikumist, ebatervislik toitumine jne
Pikaajaline antibeebipillide tarvitamine

Meeste viljakuse vähenemise tegurid:

Keskkond- mõju ilmneb juba emaüsas
Üheks teguriks on ema suitsetamine lapsekandmise ajal
Naissuguhormooni liiasus emaorganismis raseduse ajal

.ODT Laadi alla originaalfail 18 lk · .odt · 136 allalaadimist

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #1

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #2

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #3

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #4

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #5

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #6

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #7

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #8

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #9

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #10

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #11

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #12

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #13

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #14

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #15

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #16

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #17

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

136 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

varjud Õppematerjali autor

Konspekt

enesehinnang psühholoogia perekonnaõpetus

Sarnased õppematerjalid

odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivs

Psühholoogia

odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad

Psühholoogia

odt

Eksamiküsimused

Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui vali

Psühholoogia

doc

Konspekt

Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie

Psühholoogia

167

ppt

Psühholoogia konspekt powerpoint

Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,

Psühholoogia

doc

Psühholoogia- mälu

Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu l

Psühholoogia

odt

Psühholoogia küsimused ja vastused

seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning

Psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014  Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus  Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.  Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid