Psühholoogia konspekt powerpoint (1)

Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest
" psyche " - hing, vaim "logos" - õpetus
Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises
Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt ´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ­ ühiskonnateadus ­ uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru ­ käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik , humanistlik , kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja
Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine
Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda Kognitiivne Maailma neutraalne Tulving mõistmine
Biopsühho- Bioloogilised neutraalne Panksepp loogia protsessid alusena käitumisele Psühholoogide ametikohtade jagunemine APA 1995 järgi Psühholoogia on (püüab olla) teadus nähtus küsimus hüpotees ( ennustus ) uurimus järeldus teooria tegelikkuse seletamine, ennustamine Teadusliku meetodi etapid 1. Probleemi defineerimine . 2. Probleem tuleks seostada juba olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega. 3. Uurimusprotseduuride kindlaksmääramine. 4. Andmete kogumine ja analüüsimine. 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine . 6. Teadusliku teadmise kohandamine uuringu tulemustega. Psühholoogia uurimismeetodid: · Vaatlus ­ ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu · Eksperiment - nähtuse esilekutsumine, mõjutamine spetsiaalsetes tingimustes · Intervjuu ­ struktureeritud, mittestruktureeritud · Testimine ­ küsimuste või ülessannete seeria (testide usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG ­ aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ­ ajukoe tiheduse uurimine . N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine ­ mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast . · Funktsionaalne magnetresonantskuvamine - aju verevoolu ja hapnikutarbimise mõõtmine. Päritavuse uurimine · Suguvõsa uurimine · Indiviidi kromosoomistiku uurimine (Downi tõbi) · Kaksikute meetod: ühemunakaksikud kahemunakaksikud
· Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine,
mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria ``Teadmised ja arvamused`` Intellektuaalne areng toimub järgmiselt: · Dualism ­ õiged ja valed arvamused. · Paljusus ­ ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism ­ kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele ­ kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega . Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid , käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk ­ maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast teavitamine (teadvustamine), et maailmas toime tulla. Psühholoogia kui teadvuse uurimine Mõistel teadvus on kaks tähendust:
· teadvuse tasemed (teadvustatud vrs. mitteteadvustatud kogemus)
· teadvuse seisundid (ärkvel - koomas) loomulikud muudetud Inimaju funktsioonid Uni ­ erinevad teadvuse seisundid
· EEG näitajad muutuvad oluliselt uneaja jooksul. 1. unisus - kerge une staadium, kestab umbes 2 min. 2. uinumise aste - Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine , silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda . 3.­ sügav uni. Algusest siiani u. 20 min. 4.­ sügav uni. Umbes 30 ­ 45 min. 5. REM uni e. kiire uni e. paradoksaalne uni. Tavaliselt nähakse unenägusid. Sügava une staadium. Vastu hommikut pikeneb.
Öö jooksul u. 4 sessiooni. Üks tsükkel kestab u. 90 min.-100min. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, suurendada agressiivsust. Eneseteadvus Teadvuse üks vorm ­ teadlik olemine ja arusaamine iseendast. · Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. · Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. Tunnetusprotsesside e. Kognitiivsed protsessid · Aistingud- meeltega saadav info · Taju ­ saadavast infot tervikpildi, kujundi loomine · Mälu - info salvestamine , säilitamine, taastamine · Mõtlemine ­ kujunditega manipuleerimine · Keel, kõne ­ sümbolid ja nende kasutamine · Tunded ­ organismi teatud seisundid · Tegevuse juhtimine ­ kooskõlastatud liigutamine · eesmärgipärane tegevus Taju · Taju on rohkem kui lihtne aistingute summa. · Tajus esinduvad nii ärritajad, kui ärritajate vahelised seosed. · Kompleksne protsess tugineb aistingutele, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. · Taju on mõtestatud protsess. Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt , võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid . · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust . Taju valivus · Ümbritsevatest stiimulitest valitakse fookusesse võtmiseks välja väga väike hulk ­ see, mis on huvitav või vajalik.
· Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Spontanne või tahtlik tajumine · Spontaanselt kerkivad teadvus esile stiimulid, mis erinevad ümbritsevast taustast või on erakordselt tähtsad tajuja jaoks. · Tahtliku tajumise puhul suunatakse tähelepanu abil psüühiline tegevus mingile objektile . Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik , sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Sotsiaalse taju mehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi.
· Skeemid , stereotüübid ­ teooriad iseenda ja teiste kohta lähtuvalt meie kogemustest. Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid ­ lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine ­ negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus ­ suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi . · Sisegrupi - välisgrupi eelarvamus · Ühest tunnusest lähtuv üldistus terviku kohta N: blond · Halo efekt ­ esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. · Teise hindamine enesest lähtuvalt, projektsioon . · Empaatia Arengupsühholoogia põhiküsimus
· ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem kaasasündinud omadused või keskkond?´´
· Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub.
· Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest: 1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2. Kohanemine uute olukordadega 3. Aktiivsuse tase 4. Eneseregulatsioon 5. Reaktiivsus ­ kui tugev peab olema stiimul, et järgneks vastus 6. Sotsiaalsus ­ positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed ­ nõuavad täpsust, korda , ei kiida , ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad ­ lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad ­ nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov, tahe , will) 3­5 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus ) 6­puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 ­ 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib , tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 4 ­ 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline ) 7 ­ 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt ) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt)
Piaget (1952) Moraalne areng 1Prekonventsionaalne (sõnakuulmine ­ karistus ) 2 Prekonventsionaalne (isiklik kasu, kasulik tehing) 3 Konventsionaalne (teiste heakskiidu taotlemine ) 4 Konventsionaalne (reeglite täitmine, õige - vale) 5 Postkonventsionaalne (reeglite/seaduste tõlgendamine) 6 Postkonventsionaalne (universaalne eetika , inimõigused)
L. Kohlberg ( 1971 ) Dilemma · Judi on 12 a. tüdruk. Ema lubas tal minna kontserdile, kui tüdruk ise korjab raha lapsehoidmisega ja toiduraha kõrvalepanemisega. Tüdruk suutis koguda kokku kontserdi raha 15 dollarit ja isegi 5 dollarit rohkem. Siis muutis ema meelt ja ütles, et selle raha eest tuleb osta hoopis kooliriideid. Tüdruk ostis ikkagi piletid ja ütles emale, et ta suutis koguda vaid 5 dollarit. Kontserdipäeval ütles tüdruk emale, et läheb sõbra juurde. Nädal hiljem ütles Judi oma õele, et ta oli emale valetanud. Kas õde peaks emale rääkima? Seksuaalne areng (S.Freud) · 0 ­ 1,5 oraalne · 1,5 ­ 3 anaalne · 3 ­ 6 falliline, Oidipuse, Elektra kompleks · 6 ­ 12 latentsiperiood · 12 - genitaalne Isiksuse mõistmiseks erinevad teooriad: · Psühhodünaamiline lähenemine Freud, Jung ­ alateadvus, instinktid , kaitsemehhanismid . · Joonte teooriad Allport , Costa / McCrae ­ isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura , Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow ­ iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 ­ 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina)
Instiktid: eluinstinkt, libido, Eros surmainstinkt, Thanatos Kaitsemehhanismid Inimese mina kaitseb ennast
· Id tugevate impulsside · Superego poolt tekitatud süüme · Väliskeskkonna ohtude eest Ego kaitsemehhanismid kaitsevad neurootilise ärevuse moraalse ärevuse realistliku ärevuse eest Kaitsemehhanismid: · Repressioon ­ unustamine, allasurumine · Eitamine ­ motiveeritud eitamine · Projektsioon ­ endast väljapoole asetamine · Asendamine ­ objekti asendamine · Reaktsiooni kujundamine ­ vastupidise uskumine · Sublimatsioon ­ aktsepteeritud asendamine · Ratsionaliseerimine ­ õigustused, selgitused · Regressioon- arengus tagasilangemine Joonte teooriad · Isiksus on kombinatsioon küllaltki püsivaid sisemisi jooni, omadusi, mis avalduvad ajas ja situatsioonides . · Inimesed erinevad selles osas, mil määral mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates ­inimtüübid - melanhoolik , koleerik, sangviinik , flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus , neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus ­ aktiivne, kehtestav , jutukas , Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele ­ artistlik , uudishimulik , loov Sotsiaalsus ­ lugupidav, andestav, lahke , usaldav Meelekindlus ­ efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust ­ seotud ekstravertsusega VB ­ stimuleerib emotsionaalset erutust ­ seotud neurootilisusega Androgeenid - psühhotism Humanistlik psühholoogia A. Maslow ( 1908-1970) · Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. · Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia ­ alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. · Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole. · Ennast aktualiseerinud inimest iseloomustab töökus, julgus, spontaansus ja loovus . Vajaduste hierarhia · Spirituaalsus · Eneseaktualiseerimine · Enesehinnangu vajadus · Kuuluvuse ja armastuse vajadus · Turvalisuse vajadus · Füsioloogilised vajadused Eneseaktualiseerijate omadused N: A. Einstein , E. Roosevelt , W. James, A. Lincoln jt.
· Reaalsusele keskendunud, probleemile keskendunud · Naudivad üksindust, väike arv isiklikke sügavaid suhted · Austus ja tagasihoidlikkus teiste suhtes, demokraatlik suhtumine, kaastunne · Enda ja teiste aktsepteerimine · Spontaansus ja lihtsus · Loovus · Eetika · Tippelamused Eneseaktualiseerijate negatiivseid omadusi
· Kogevad arvestatavat reaalset ärevust ja süütunnet · Hajameelsus, liigne heatahtlikkus · Julmus, külmus · Huumoritaju puudumine B - love motiveeritud soovist rikastada enda ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. Enesemääratlemise teooria, sisemine ja väline motivatsioon E. Deci ja R. Ryan · Self- determination ­ enesemääratlemine tuleb sõnast self-determined ­ enese poolt määratletud käitumine vrs. other - determined. · Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjusi inimese käitumise tekitajana. · Enesemääratlemine ja autonoomia on sünonüümid ­ ise juhtimine Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese pärast, selleks, et teha seda hästi, see pakub naudingut ja rõõmu. · Väline motivatsioon on põhjustatud tasude või sunduse poolt. Regulatsiooniprotsesside muutumine sisemisteks · Väline regulatsioon võib muutuda läbi iseloomulike arenguprotsesside sisemiseks motivatsiooniks. · Internalisatsioon on protsess, mille kaudu inimesed võtavad regulatsiooniprotsessid enda sisse. · Integratsioon ehk omandamine tähendab regulatsiooniprotsesside muutumist inimese minaga üheks tervikuks. Psühholoogilised vajadused Deci ja Ryani järgi · Psühholoogilised vajadused on inimese psühholoogilise tervise või heaolu jaoks vajalikud tingimused. · Autonoomiavajadus · Kompetentsusvajadus · Seotusvajadus Emotsioon - lühiaegne seisund, vastusena olulisele ärritajale. · Emotsiooni komponendid: · Subjektiivne kogemus ehk tunne, · neurofüsioloogilised muutused närvisüsteemis, emotsiooniväljendus ( kehakeel ) · kognitiivne hinnang olukorrale (mõtted) · käitumiskavatsus vastusena emotsiooni põhjustanud sündmusele. Emotsiooni iseloomustab · suhteliselt selge algus ja lõpp · küllaltki lühike kestu · aktivatsiooni tase · kas meeldiv või ebameeldiv kogemus (hinnang) Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tähtsus: Iga sündmust tajutakse kas · kasuliku või kahjulikuna, · meeldiva või ebameeldivana
Signaliseerivad seda, kas olukord liigub soovitud eesmärgi poole. Emotsioonide funktsioonid: · vajadustest teavitamine · sotsiaalsete signaalide saatmine · valmistavad tegevuseks ette · aitavad õppida sobivat käitumist Põhiemotsioonid: rõõm, kurbus , hirm, viha, vastikus, üllatus põlgus esinevad kõikides kultuurides, väljanäitamise reeglid erinevad. Üheaegselt esineb · tavaliselt 3 - 4 emotsiooni · harva 1 emotsioon Meeleolu · pikemaajaline · raske määratleda algust ja lõppu · ning esile kutsunud sündmust.
· Funktsioon: · mõjutab inimese kognitiivseid protsesse (aisting, taju, mälu, mõtlemine) Meeleolu on püsiv foon · Enamusel peamiselt positiivne meeleolu
Meeleolu mõjutavad: · sotsiaalne suhtlemine · füüsiline tegevus · eelmise öö uni · nädalarütm · kellaaeg Temperament ­ emotsionaalne stiil · Sõltub kesknärvisüsteemi omadustest, mis mõjutavad inimese reageerimist emotsionaalsetele stiimulitele. · Temperament iseloomustab eelkõige inimese emotsionaalset loomust (valdav meeleolu, meeleolude vaheldumine , intensiivsus). · Temperament avaldub lisaks emotsioonidele ka motivatsioonis, aktiivsuses, sotsiaalsuses. Õnne kolm peamist komponenti (Diener, 1997) 1. Positiivsete emotsioonide sage ning intensiivne kogemine 2. Negatiivsete emotsioonide madal tase 3. Üldine rahulolu eluga: abieluga, tööga jt. Suurem tõenäosus õnne tunda on · ekstravertidel · abielus olevatel inimestel · jõukate riikide kodanikel · oma tööd innuga tegijatel
( Kidron , 2007) Eestlaste õnneindeks ( Mental well-being, 2006)
· Eestlaste õnneindeks madal · 95 uuritud riigi hulgas 71 ­ 74. kohal. · Eesti lapsed Euroopas pea kõige õnnetumad. Inimeste õnnetunne erinevates riikides Veenhovengi järgi (Kidron, 2007): · sõltub maa jõukusest, isikuvabaduste austamisest, võrdsusest meest ja naiste ning erinevate sotsiaalsete kihtide vahel, haridusele ja infole raha eraldamisest, vähesest tööpuudusest jne. Emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon
· Empaatia · Sotsiaalsed oskused Intelligentsus · Intelligentsus on see, mida mõõdavad intelligentsustestid.
· Binet ja Simon ` ( 1904 ) esimene IQ test koolilaste õppeedukuse ennustamiseks.Individuaaltest. · Esmisesed rühmatestid I Maailmasõja ajal sõjaväes. Intelligentsus kui üldine vaimne võimekus. Binet · IQ 85 - 115 keskmised vaimsed võimed IQ 116 - 130 kõrged vaimsed võimed · IQ üle 130 vaimselt väga andekad. IQ 70 - 84 madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla IQ 70 vaimne alaareng , jaotub neljaks rühmaks: (1) IQ 55 - 69 kerge alaareng. Areng on aeglane, kuid tulevad ise toime, võivad töötada ja luua perekonna, umbes 90% kõigist alaarengu juhtudest. · (2) IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, suudavad küll töötada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest. (3) IQ 25 - 39 raske alaareng, umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema . (4) IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. Howard Gardner 1983 raamat Hüvastijätt IQ-ga. · Ühe üldise vaimse võimekuse asemel on hulk suhteliselt sõltumatuid vaimseid võimeid. Kolmas intelligentsuse struktuuri mudelite alaliik · Võimete hierarhiline mudel Raimond Cattell 'i poolt 1965. · Üldvõimekus jaguneb kaheks suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks ja kristalliseerunud intelligentsuseks. Intelligentsuse triaadiline mudel R. Sternberg 1985 · (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Probleemide lahendamine
· Intelligentsemad kulutavad rohkem aega probleemi kodeerimise faasis, selgitades välja probleemi osad ja taastades asjakohase informatsiooni pikaajalisest mälust.
· On kindlaks tehtud, et eksperdid kulutavad probleemi analüüsimiseks ja määratlemiseks rohkem aega kui algajad . Nad defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtuvalt. Mida täpsemalt probleemi määratletakse ja esitatakse, seda lihtsam on seda ka lahendada. · Seetõttu kulub ekspertidel suhteliselt lihtsamate probleemide korral, kui probleem on esitatud selgelt, plaaneerimisele ja otsustamisele vähe aega, sest lahendused meenuvad kohe. Intelligentsuse pärilikkus · Tähtsaim kriteerium intelligentsuse ennustamisel on vanemate intelligentsuskvoodi teadmine · Burt, Eysenck (1960) Sotsiaalne taju · Hoiak on suhtumine inimesse , käitumisse või sündmusesse: · tunded · mõtted · käitumine
· Hoiakud kujunevad seoses tundega, kinnistamisega, vaatlusõppimise teel. Kognitiivne dissonants L. Festinger 1956 · Tekib kui meil on kaks vastastikku kokkusobimatut kognitsiooni (tunded, mõtted, käitumine).
· Inimesed otsivad informatsiooni, mis vähendaks dissonantsi ja väldivad sellist infot, mis seda suurendaks. Puutudes kokku dissonantsi tekitava infoga inimene ignoreerib seda, interpreteerib seda valesti või eitab. Teise inimese tajumine Inimese tajumine · On ebatäpne · Erapoolik, sõltub tajujast · Juhitud tunnetest · Juhitud eelhoiakust · Hinnanguline Tajumehhanismid · Näiliselt aitavad tajutavat hinnata, tegelikult loovad väära pildi.
· Skeemid, stereotüübid ­ teooriad iseenda ja teiste kohta lähtuvalt meie kogemustest. Skeemid mõjutavad meie tähelepanu, mõtlemist ja käitumist. Tajumehhanismid · Stereotüübid ­ lihtsustatud arusaamad teise isiku kohta. Uskumused isiku kohta paljalt mingisse gruppi kuulumise kohta. N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine ­ negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus ­ suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi. · Sisegrupi - välisgrupi eelarvamus · Ühest tunnusest lähtuv üldistus terviku kohta N:blond · Halo efekt ­ esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. · Teise hindamine enesest lähtuvalt, projektsioon. · Empaatia Käitumise põhjuste mõistmine · Kas käitumine on tingitud situatsioonist või isikuomadustest? · H. Kelley järgi tuleb vaadata: · Kuidas inimene tavaliselt sellises olukorras käitub? · Kuidas inimene käitub teistes situatsioonides? · Kuidas teised käituvad sellises situatsioonis? Situatsiooni mõju tugevus · Tugeva mõjuga situatsioon on see kui inimese käitumine on piiratud n. loeng · Nõrga mõjuga situatsioon - inimesel võimalik isikupäraselt käituda n. vestlus. Fundamentaalne atributsiooniviga · Kalduvus omistada teise inimese käitumise põhjused nende isiksusele. Ennast kaitsvad tajud · Kalduvus omistada enda edu sisemistele faktoritele ja ebaedu välistele. · Usk, et positiivsed sündmused juhtuvad pigem endale kui teistele. · Ebarealistlik haavamatuse illusioon. Sotsiaalne mõju · Inimloomusel on märkimisväärne soov pälvida kaasinimeste heakskiitu ja seetõttu käitutakse tihti näiliselt irratsionaalsel viisil.
· Tajutud või reaalse teise inimese juuresolekul ilmnevad inimestel märkimisväärsed muutused tunnetes, mõtetes ja käitumises. Sotsiaalne võrdlus · L. Festinger: inimestel on " tung" võrrelda oma võimeid ja mõtteid teiste endasarnaste isikutega.
Referentgrupid: positiivne, negatiivne, reaalne Aktiivne võrdlus Passiivne võrdlus Võrdlus grupis · Gruppidesse sarnasuse printsiibil · Gupisisene võrdlus · Grupisisene võitlus · Grupinormid · Konformsus grupis · Inimene kui grupiloom · Sotsiaalne ärevus grupis · Gruppidevaheline võrdlus Kuuletumine autoriteedile · S. Milgrami katse 1974
· Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus - tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid. · Teatud ajuosade kahjustumise tulemus. · Hormoonide mõju. Testosteroon. · Ravimid , alkohol . · Stress , frustratsioon. · Üldistunud erutus . · Keskkonna tingimused. · Õppimine, kultuurimehhanismid. Altruism näib soodsalt mõjuvat teistele, mitte aga isikule, kes seda käitumist sooritab.
· Peamiselt õpitud käitumine · Erutus: tasu ­ karistuse teooria · Empaatia-altruismi teooria · Evolutsiooniteooria Millal inimesed aitavad? · Kõrvalseisja effekt · Teiste eeskuju · Selgus abivajamises · Sarnasus Kes aitavad? · Positiivse emotsionaalsusega · Empaatilised · Kõrge eneseefektiivsusega · Usklikud · Ei kiirusta Meeldimise tekitajad · Keskkond (geograafiline lähedus) · Korduv kokkupuutumine · Sarnasus · Üksteise täiendamine · Füüsiline kütkestamine · Tajutud ekslikkus Mõjutamine meeldimise kaudu · Tuletada meelde, kas on olnud situatsiooni, kus keegi sind meeldimise kaudu mõjutas. Kas peaks ja saaks selle mõju vastu midagi teha? Abielu alateadlik leping Inimestel võivad olla järgmised negatiivsed alateadlikud uskumused partneri ja tulevase abielusuhte osas. · Edaspidi kuulub kogu võim minu elu üle Sulle. · 2 Loobun õigusest teha end õnnelikuks, sest tean, et nüüd teed seda Sina minu eest. · 3 Ma ei soovi endale muid sõpru peale Sinu. · 4 Ootan , et nüüd hoolitseksid Sina kõigi minu vajaduste eest. · 5 Vastutasuks püüan Sinu eest kõiges hoolt kanda. Mina tean, mis on Sulle kõige parem. · 6 Kuna Sina oled kõige tähtsam inimene minu elus, siis on Sinu süü, kui ma olen õnnetu. Paaride käitumine suhte loomisel · Inimesed suhtlevad üha enam ja enam. · Nad otsivad teineteise seltsi. · Nad " avanevad " teineteisele üha enam ja enam, avaldades saladusi ja jagades füüsilist intiimsust. Nad soovivad järjest enam jagada nii positiivseid kui negatiivseid tundmusi ja soovivad järjest enam anda kiitust ja kriitikat. · Nad hakkavad mõistma üksteise seisukohti ja maailmanägemist. · Nende eesmärgid ja käitumine formeeruvad suurema sünkroonsuse suunas ja nad hakkavad jagama suuremat sarnasust hoiakutes ja väärtustes. · Nende panus ( aja, energia ja kohustuste terminites ) suureneb. · Nad hakkavad tundma, et nende psühholoogiline heaolu on seotud suhte heaoluga. · Nad hakkavad käituma paarina, mitte kahe eraldi indiviidina. Sternbergi armastuse kolmnurk 1986 · Kolm armastuse individuaalset komponenti ­ intiimsus, kirglikkus ja kohustus varieeruvad oma mõjus aja jooksul. · Tugevate suhete korral: · Kohustuste tase tõuseb ja jääb seejärel püsima, · intiimsus jätkab kasvu suhte kulgedes, · kirglikkus aja jooksul märgatavat väheneb, jõudes platoole küllaltki kiiresti. Sotsiaalse vahetuse teooria (Homans, 1958) Partnerid püüavad suhtes suurendada oma kasusid ja vähendada kahjusid. Suhtes vahetatakse ni materiaalseid väärtusi kui ka mittemateriaalseid nagu sotsiaalne heakskiit. Ebavõrdses suhtes olija tõenäoliselt lahkub suhtest . Kõige sagedemad põhjused abielu edukuseks. ( Lauer & Lauer 1985 ) Meeste hinnangud Naiste hinnangud
Abikaasa on mu parim Abikaasa on mu parim sõber sõber Abikaasa meeldib mulle Abikaasa meeldib mulle isiksusena isiksusena Abielu on pikaajaline Abielu on pikaajaline kohustus kohustus Abielu on püha Abielu on püha
Me lepime kokku Me lepime kokku sihtides ja eesmärkides sihtides ja eesmärkides Lapseea kiindumuse seos romantilise kiindumusega (Bowlby)
· Lapseeas esineb kolme liiki kiindumussuhet esmasesse hooldajasse: · kindlalt kiindunud · ebakindlalt kiindunud ja · vältivalt kiindunud. · Kiindumuse stiil on kui alateadlik filter , mis mõjutab enese, partneri ja suhte nägemist. · NB! Romantilist kiindumust mõjutab lisaks ka temperament ning muu elukogemus. Kindlalt kiindunud Lapsena Täiskasvanuna
On õnnetu vanemast Omab usaldusväärseid, eraldamisel püsivaid suhteid On vanema tagasi tulles On hea õnnelik enesehinnanguga On vanema juuresolekul Oskab väljendada julge tundeid Eelistab vanemat Otsib vajadusel võõrastele sotsiaalset tuge Ebakindlalt kiindunud lapsed Ambivalentselt/ärevalt Vältivalt kiindunud kiindunud
Kartlik võõraste suhtes Ei uuri eriti ümbrust ka vanema juuresolekul vanema juuresolekul
Tunnevad suurt stressi Ei otsi ise vanemate vanema äraolekul hoolitsust ja tähelepanu
Ei rahune vanema Ei eelista vanemat tagasitulekul, võib võõrastele käituda agressiivselt Romantiline kiindumus (Bartholomew, 1990; Shaver, Brennan 1992; Simonelli, Ray, 2004)
Kindlalt kiindunud Vältivalt/eemale- Klammerduv/ tõmbunult kiindunud liigselt suhtest hõivatud
Peab oma suhet Alahindab partnerit ja Ülehindab partnerit. armastavaks ja suhet, eemale- Ärev ja/või vihane rahuldustpakkuvaks. tõmbunud. hõivatus suhtest.
Rahulolematuse puhul Tunneb läheduse ja Manipuleeriv, suudab probleemidest sellest rääkimise kontrolliv või nõudlik adekvaatselt rääkida suhtes ebamugavust käitumine Romantilise kiindumuse seos suhtega rahuloluga (Alexanderov, Covan, Covan 2005)
· Partnerid on suhtega enam rahul, kui mõlemad on kindlalt kiindunud. · Partnerid on suhtega vähem rahul kui mõlemate kiindumus on ebakindel. · Kindlalt kiindunud/ebakindlalt kiindunud partnetite kombinatsioon annab keskmise rahulolu. · Paarisuhe võib nö ravida lapsepõlves väljakujunenud kiindumusstiili. Suhete halvenemine, katkemine · Psüühikasisene faas · Diaadiline faas · Sotsiaalne faas · Leina faas Suhtlemispsühholoogia · Suhtlemine on psühholoogiline vajadus. · Sotsiaalne deprivatsioon ­ suhtlemisest ilmaolek inimesele raskesti talutav.
· Suhtlemisoskuste defineerimisel on kasutatud väga erinevaid nimetusi : käitumuslik intelligentsus, sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus jne. Kuigi nimetused on erinevad, tähistavad nad siiski ühte ja sama ­ inimese võimet teiste inimestega hästi ja edukalt suhelda. Erinevad lähenemised suhtlemisoskusele · Suhtlemisoskus kui oskus teavet vastu võtta ja edastada · Suhtlemisoskus kui terviklik isiksuse struktuur (väärtused, hoiakud isiksusejooned) Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mõned valearvamused inimeste ja suhtlemise kohta · Oletus järjepidavuse kohta ``Aga sa eile ütlesid! ``; `` Eelmine kord sa nii ei arvanud!`` · Oletus öeldu üheselt mõistetavuse kohta. ``Sa oled hulluks läinud!`` · Oletus suhtlejate vastastikuse sõltumatuse kohta ``See pole minu süü!`` · Oletus käitumise ilmsete põhjuste kohta ``Ma tean, miks sa nii käitusid!`` · Oletus lõpetatuse kohta ``Ma olen nüüd sellest üle!``; ``Ma tunnen sind piisavalt hästi!`` Kommunikatsioon · Kommunikaator- kodeerimine - märgisüsteem ­ dekodeerimine - Retsipient
· Sõnad on ebatäpsed. · Räägitakse kodeeritult. · Käitumist saab jälgida, tõelisi mõtteid ja tundeid saab vaid aimata. · Kuulajad kuulavad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid (A. Mehrabian) Suhtlemisel edastatakse: · sõnade abil 7 % teavet · heli abil 38% · mittesõnaliselt 55%
· Enamus uurijaid on veendunud, et sõnaliselt antakse edasi teadet, samal ajal väljendavad mittesõnalised vahendit isikutevahelist suhet. · Kui sõnad ja liigutused ei lange kokku,usuvad inimesed sõnadeta teavet. Kommunikatsioonivead · Mida kavatseti öelda? · Mida öeldi tegelikult? · Mida kuuldi? · Mida kuuldu all mõisteti? · Mida vastati? · Kuidas vastust mõisteti? Suhtlemisbarjäärid · Võivad olla tingitud nii info edastajast, · info vastuvõtjast · kui situatsioonist Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mittesõnalised suhtlemisvahendid: · Distants, füüsiline kokkupuude: Intiimne distants - 0 ­ 0, 45 m. Personaalne distants ­ 0,45 ­ 1, 20 m. Sotsiaalne distants - 1,20 ­ 3,60 m. Avalik distants - 3,60 ­ 6,10 ja rohkem m. · Näoväljendused · Silmside · Zestid · Poosid Verbaalne e. sõnaline väljendus · Loomulik keel ­ artikulatsioon , kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus, arusaadavus, lihtsus, tihedus, emotsionaalsus · Paralingvistika ­ häälitsused, intonatsioon , parasiitsõnad · Hääletoon ­ väsinud, energiline , sõbralik, üleolev Üldised soovitused · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Esita oma mõtted loogilises järjekorras · Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat · Ära püüa korraga öelda liiga palju ­ mida lühem sõnum, seda parem · Tee jutust vahekokkuvõtteid Üldised soovitused · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Ära liigselt seleta üle ega korda ennast, vaid kasuta täpsustavaid/selgitavaid küsimusi · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Silmad ­ pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika ­ soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos ­ avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid ­ käte ja jalgade liigutused Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt ­ rahulikud ja ümarad liigutused, avatud peopesad · NB! Sõnum on veenev , kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad Üldised soovitused · Hoia silmsidet ning kasuta avatud ja osavõtlikku poosi, sõbralikku miimikat · Zestikuleeri mõõdukalt ­ rahulikud ja ümarad liigutused, avatud peopesad · NB! Sõnum on veenev, kui verbaalne ja mitteverbaalne väljendus ühilduvad Vestluspartneri tajumine · Räägivad rohkem kui 80 % - peetakse domineerivateks, sõbralikeks, isekateks, mittearvestavateks, tähelepanematuteks, mitteviisakateks, külmadeks. · Räägivad 50 % ajast - peetakse meeldivateks, soojadeks, tähelepanelikeks ja viisakateks. · Räägivad 20% ajast - peetakse alistuvateks, introvertseteks, mitteintelligentseteks. Räägitava teema sügavus · Small talk ­ ilmast , päevasündmustest ­ faktid ja arvamused, järeldused. · Räägitakse ennast kaudselt puudutavatel teemadel , kolmandatest iskutest. N laste kasvatamine . · Midagi endast - aistingutest, meeleoludest, soovidest N ``Mul on külm`` · Teise inimese tundmuste, meeleolude märkamine N ``Sa paistad täna....`` · Minu suhtumine sinusse e. meie suhe. ``Ma pean sinust lugu`` Suhet iseloomustavad näitajad · Kitsas teemadering ­ lai teemadering · Formaalne suhtlemine ­ mitteformaalne · Avaliku mina esitamine ­ personaalse mina esitamine · Tagasihoidlik ­ spontaanne käitumine · Kriitika tagasihoidmine ­ kriitika väljaütlemine Rollid · Roll on normidega piiritletud käitumisviis, mida teatud isikult oodatakse. ( Vadi 1997 )
· Mingi rolli meisterlikuks valdamisks tuleb: · Mõista sellele rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi · Osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi · Rikastada rolli isikupärase suhtlemisega · Osata sisse elada tüüpilisse partnerirolli · Mõista rolli taga inimest
· Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused
1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine . 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned , et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``; ``Tähendab sina arvad ...``.
· Ümbersõnastamine on oluline kui partner ütleb midagi tähtsat. See väldib valestimõistmist, möödarääkimist. Ümbersõnastamisel: · Mitte teeselda mõistmist · Mitte väita, et teate täpselt, mis ta mõtleb, tunneb · Püüelda konkreetsuse ja olulisuse poole · Tulla toime kannatamatusega Ümbersõnastamine · Võib aidata rääkijal iseennast (oma mõtteid, vajadusi, tundeid) paremini mõista ja leida ise enda probleemile lahendus. · Kui rääkijal näib olevat tõsine probleem, võib ta vajada abi. Millal peegeldavalt kuulata? · Enne kui tegutsema asute. · Enne kui vaidlema või kritiseerima asute. · Kui teisel on tugevad tunded või ta tahab rääkida mingist probleemist. · Kui kahtlustate, et teine kodeerib oma sõnumit st. mängus on mõtted või tunded mida on raske verbaliseerida. Millal mitte kasutada peegeldamist! · Peegeldamine on raske töö ja ei sobi pidevaks tarvitamiseks. · Kui te ei suuda partnerit aktsepteerida. · Kui olete ise stressis , väsinud. · Kui te arvate , et partner ei suuda ise lahendusi leida. Eneseavamine kuulamisel · Hea kuulaja räägib kõnelejale aegajalt asju ka iseendast. · Tema eneseavamine ei ole eesmärk omaette , kui teisel inimesel on suurem vajadus seda teha. · Kuulaja efektiivne eneseavamine peaks aitama rääkijat edasi. Konfrontatsioon · Võib kasutada vormi: · " Ühest küljest sa ütled/ tunned/ teed ja teisest küljest, ütled/ tunned/ teed sa.
Vastuolude puhul: · Mõeldava ja öeldava vahel · Tuntava ja öeldava vahel · Öeldava ja tehtava vahel · Sõnade ja kehakeele vahel · Minapildi ja selle vahel, kuidas teised näevad · Elu, mida ta elab ja elu mida ta soovib. Enne konfronteerumist tuleb:
· tekitada usalduslik ja mõistev õhkkond. · tuleb olla kindel, et rääkija on lahknevuste uurimiseks valmis ja saab sellega hakkama. Emotsionaalse vastutuse arenemine · 1. Emotsionaalne orjus ­ usume, et oleme vastutavad teise inimese tunnete eest. · 2. Vastumeelsuse tasand ­ keeldume tunnistamast, et hoolime sellest, mida kõik teised tunnevad ja vajavad. · 3. Emotsionaalne vabanemine ­ aktsepteerime täielikult oma vastutust iseenda, mitte teiste tunnete eest, olles samas teadlikud, et me ei saa kunagi oma vajadusi teiste arvelt rahuldada. Nimekiri üldistest enesekehtestamisõigustest ( Golden ja Lesh 1994, Lacy, 2000). NB! Kõik õigused sisaldavad vastutust. Teistel on samasugused õigused nagu minul.
· Olla koheldud lugupidamise ja tähelepanuga · Omada isiklikke vaateid ja neid väljendada · Õigus tunda ja väljendada positiivseid ja negatiivseid tundeid · Teha ise otsuseid ja toime tulla tagajärgedega · Teha vigu · Arvamust muuta · Ilma süümepiinadeta millestki keelduda · Saada midagi, mille eest olen maksnud · Paluda abi · Saada selgitusi · Valida kas ja kus ma ennast kehtestan · Vaikida · Privaatsusele Kehtestav käitumine · Inimesed ei oska mõtteid lugeda. Kehtestamise eesmärk on suhtlemine, mitte võitmine. · Inimesed suudavad kontrollida vaid iseenda käitumist. Teisi võib mõjutada, kuid mitte kontrollida. · Kui inimesed on õppinud kehtestama, võivad nad valida mittekehtestamise. Käitumisstiilid Alistuv Kehtestav Agressiivne Arvestab teiste Arvestab nii Arvestab ainult vajadustega, enda kui teiste enda mitte enda vajadustega vajadustega omadega Kehtestav käitumine Sõnaline osa: · teise käitumise hinnanguvaba kirjeldus · minasõnum ­ minu tunded, vajadused, soovid Mittesõnaline osa: mittevaenulik kehakeel ja neutraalne hääletoon H: Kas järgmised laused väljendavad käitumise kirjeldust või hinnangut?
· ``Sa oled minu peale ilma igasuguse põhjuseta vihane.`` · ``Sa närid teleri ees sõrmeküüsi.`` · ``Sa ei küsinud koosoleku ajal minu arvamust.`` · ``Sa oled hea inimene.`` · ``Sa töötad liiga palju.`` · ``Sa jätad tihti hambad pesemata.`` · ``Televiisor mängib nii kõvasti, et mul ei tule und.`` Kehtestamise mitmeastmeline protsess 1. sõnumi ettevalmistus 2. sõnumi saatmine 3. vaikus 4. teise inimese kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. 2 - 4 sammu kordamine 6. lahendusele keskendumine Partneri kaitsereaktsioonidega toimetulek kehtestamisprotsessis · Ründamine - peegelda partneri seisundit ``See vihastab sind´´. · Pisarad ­ peegelda partneri seisundit ``See ei meeldi sulle``, Kui inimene läheb liialt endast välja, võib teha ettepanek jätkata vestlust hiljem. · Eemaletõmbumine, vaikimine ­ võimalda vaikust, peegelda, kuidas kehakeel paistab. Konflikt Konflikt on eesmärk pluss takistus. Mida ma tahan teha või saavutada? Mis või kes mind takistab?
· Isikutevahelised konflikti põhjused on: · Inimeste iseloomud ei sobi · Erinevad vajadused · Erinevad huvid · Erinevad tõekspidamised Konfliktide kahjulikkus · Konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Emotsioonid mõjutavad mõtlemist ja tajumist. · Tajumine muutub, on mõjutatud stereotüüpidest ja eelarvamustest. Mustvalge mõtlemine. · Probleem hägustub. Kaob selgus,mis on probleem, mis on probleemi põhjus ja kuidas seda lahendada. · Jäigad seisukohad. Klammerdutakse oma vaate külge. Ei kuulata teist poolt ära. · Suhtlemine väheneb. Suheldakse vaid nendega, kes minu poolt. Konfliktide kasulikkus · Teadvustatakse probleeme. · Saadakse teadlikuks enda ja teiste vajadustest. · Enesehinnang muutub realistlikumaks. · Õpitakse suhtlusoskusi ja teistega arvestamist. · Suhe muutub tugevamaks, usaldus suureneb. · Toob rutiini vaheldust, võimaldab muutusi. Enne konflikti lahendamist mõtle: · Kui oluline on konflikt ? · Kui tugev on partner ( argumenteerimine )? · Kas minul on küllalt jõudu, oskusi? · Kas minul on konflikti lahendamiseks sobiv seisund (aeg, emotsioon)? · Kas temal on konflikti lahendamiseks sobiv seisund? Konfliktilahendustiilid K. Thomas 1976 Enda võistlus koostöö vajadustega arvestamine kompromiss
vältimine kohandumine Teise vajadustega arvestamine Konflikti lahendusviise (Vadi, 1995) · vältimine ­ surutakse maha võimalused eriarvamusteks, eitamine · võitlus ­ üks osapool kasutab võimu teise mõjutamisel · tasandamine , kohandumine ­ lastakse domineerida teise poole soovidel, annab võimaluse lahendada ebaolulistel põhjustel tekkinud konflikti · kompromiss ­ saavutatakse üksmeel osapoolte arvamustes, põhineb rohkem lahenduse meelepärasusel kui kasulikkusel · probleemi lahendamine ­ koostööle suunatud käitumine, püütakse leida mõlemat osapoolt rahuldavat lahendust . Kõikidel läbirääkimistel on mitmeid tunnusjooni: · On olemas kaks või enam osapoolt ­ kaks või enam üksikisikut, gruppi või organisatsiooni. · Kahe või enama osapoole huvide, soovide vahel on konflikt vähemalt ühes küsimuses. · Osapooled usuvad, et kuidagi on võimalik olukord lahendada, selle asemel, et võidelda või kohanduda. Peamiselt vabatahtlik protsess, valitud strateegia, väga harva sunduslik. Väljundisõltuvus ­ ühe poole tulemus on otseselt seotud teise poole tulemusega. · Osapooled tahavad vähemalt hetkel leida kokkulepet ega lähe avalikult vastuollu, ei katkesta suhteid ega pöördu kõrgema võimu poole. · Läbirääkimistel ollakse valmis millestki loobuma , samas loodetakse midagi saavutada. Esialgu ei pruugi kumbki pool taganeda, kaitstakse oma seisukohta. Hiljem osapooled siiki oma suhtumist muudavad. Läbirääkimised ei tähenda vaid kompromissi, sest osapooled võivad leida lahenduse, mis rahuldab kõiki eesmärke. Läbirääkimiste kaks dilemmat infosõltuvuse tõttu · Aususe dilemma ­ kas rääkida oma vajdustest, soovidest ja võimalustest.N: Millise summa eest tuleksin tööle?
· Usalduse dilemma ­ kas uskuda teise poole juttu. N: Millist summat saavad maksta? Jaotavad läbirääkimised
· Jaotavad läbirääkimised ­ võitja/kaotaja läbirääkimised. Kumbki pool tahab piiratud ressursidest võimalikult paju kasu saada. N: korteri ost
· Lähtepunkt · Sihtpunkt · Taluvus e. Vastupanupunkt · Alternatiivid · Kauplemissegu Inimeste huvid läbirääkimistel · Osapooltele võivad mängus olla sisulised huvid e. Käegakatsutavad N: raha · neile võib korda minna läbirääkimiste protsess ise · põhimõttelised küsimused, käegakatsumatud küsimused ­ enesehinnang, normid. · Seetõttu võib öelda, et inimesed tunnevad huvi erinevate asjade vastu ja see lubab otsida kõiki pooli rahuldavat lahendust. Koostööläbirääkimised · Probleemi uurimine ja defineerimine. See eeldab usaldust ja eneseavamist ning teise poole ärakuulamist. Mida ta tahab ja miks? · Probleemi defineerimine arvestades mõlema osapoole vajadusi. Sõnastada probleem eesmärgina ja määratleda ka takistused. · Alternatiivsete lahenduste pakkumine. · Alternatiivide hulgast konkreetse lahenduse leidmine. Stress · Stress on iga muutus, millega peab kohanema.
Stress organismi vastureaktsioon kõrgendatud nõudmistele, valmisolek ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressireaktsioon aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. · Stressor - mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Eustress ja distress · Mõõdukas stress, mis annab jõudu ja julgust , parandab tegevuse tulemuslikkust, on "eustress". N: ``eksamipalavik´´
· Liiga tugev stress, mõjub halvasti vaimsele ja füüsilisele heaolutundele, tekitab negatiivseid emotsioone ning mõjub sooritusele halvasti on ``distress´´. Üldine adaptatsioonimudel H. Selye · sõltumata stressi konkreetsetest põhjustest tekib inimestel ja loomadel samade füsioloogiliste reaktsioonide kogum · Stressi mudel: · Alarmeerimise, ehk mobilisatsiooni faas · Vastupanu staadium · Kurnatuse staadium Stressorite subjektiivne tajumine · Et inimesed kogeksid sündmust stressitekitavana, peavad nad tajuma seda kui hirmutavat ja neil peavad puuduma ressursid sellega effektiivseks toimetulekuks. · Kui inimesed tunnevad, et nad suudavad olukorda kontrollida, vähenevad stressireaktsioonid tunduvalt. Õpitud abitus, Seligman · Õpitud abituse korral inimesed otsustavad, et pole seost selle vahel, mida nad teevad ja tekkivate tagajärgede vahel. Selline seisukoht muutub nii sissejuurdunuks, et nad ei püüagi olukorda parandada isegi juhul, kui neil oleks tegelikult teatud kontroll. Stressiga toimetulek · Kaitsemehhanismide kasutamine - reaktsioonid, mis säilitavad kontrollitunde ja eneseväärikuse reaalsuse moonutamise või eitamise teel. · Emotsioonidele keskendunud toimetulek ­ püütakse parandada meeleolu ja suhtuda positiivsemalt. · Probleemile keskendatud toimetulekut ­ probleemi mõistmine, tegevusplaani koostamine ja selle järgimine. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga · Optimism -pessimism on suhteliselt püsiv isiksusedimensioon. Optimistlikumad näevad tulevikku helgemana ning seetõttu suudavad keskenduda olevikule ning midagi ette võtta. · A tüüpi käitumine: tige, võistlev, kiirustav, kannatamatu. · Perfektsionism: püüdlemine kõrgete eesmärkide poole pole vastavuses võimete ja ümbritsevate tingimustega. · Ekstravertsus ­ seotud positiivsele keskendumisega, sotsiaalse toetuse otsimisega, huumoriga. · Neurootilisus- ennustab madalat psühholoogilist heaolu ja kehalisi kaebusi. Kasutatud kirjandus · Allik , J., Rauk , M.(2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Allik, J., Konstaabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Bachman, T., Huik, J. (1989). Imetabane taju. Tallinn: Valgus. · Bachman, T. Maruste , R. (2001). Psühholoogia alused. · Benjamin, T. (2004). Activities Handbook for the Teaching of Psychology. American Psychological Assotsation. · Christiani. A. (2004). Arenda võimeid. Ilo Print . · Clarke, R. (2005). Superajud. Kirjastus Valgus. · Cialdini , R. (2005). Mõjustamise psühholoogia. Pegasus . Kasutatud kirjandus · Boeree, G. C. (2009). General Psychology. http://webspace.ship.edu/cgboer/genpsysyl.html .
· Dewy, R. (2007).Introductory Psychology Textbook. http://www.intropsych.com/index.html · Goleman , D.(1997). Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ; Tõlge eesti keelde OÜ Väike Vanker . · Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: Mondo. · Kidron, A.(2005). Isiksus. Mondo. · Kidron, A. (2007). Elustiil ja heaolu. Eluviis, tegevusstiilid ja subjektiivne heaolu. Akadeemia Nord . · Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. (Tõlk. Luuk , A.) Tallinn, Külim. · Luuk, A.(1994). Ülevaade psühholoogiast: Konspekt õpikust: R.S, Feldman. (1990). Understanding Psychology. Second edition; Tartu. · Monte, C. F. (1999). Beneath the Mask . An Introduction to Theories of Personality. Harcourt Brace College Publishers. · Mental Well-Being. (2006). Special Eurobarometer. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_248_en.pdf,11.02.2007 . · Sternberg, R.(2003). Praktiline intelligentsus argielus. Kirjastus Külim. · Teiverlaur, M. (2003). Ego kaitsemehhanismid. Kirjastus Külim · Toomela , A.(1999). Ülevaade psühholoogiast. I osa. Tallinn: Koolibri. · Tulving, E.(2002). Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Uljas , J. Rumberg, T. (2002). Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. · Vadi, M.(1995). Organisatsioonikäitumine; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Veinmann, M. (2005). Vajadus olla mõistetav. Kirjastus Eesti Teatriliit. · Wilber, K. (2005). Integraalne psühholoogia. Külim. ·