Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogiaISIKSUSE-
ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA(Loengukonspekt
Viljandi
Kultuuriakadeemia üliõpilastele)
Tööplaan
2011/12 sügissemester1. 01.09 AVALOENG
Isiksuseteooriad. Testid
2.
08.09 LOENG
Isiksuseteooriad
3. 15.09 LOENG.
Isiksuse struktuur. Testid
4.
29.09
SEMINAR .
5. 06.10 LOENG.
Isiksuse struktuur. SEMINAR
6.
6.
13.10 LOENG
Sotsiaalpsühholoogia
7.
20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM
Jaanuar
EKSAMPROGRAMM
Isiksuse
psühholoogia
1.
Mõiste, uurimisaine, isiksuse
kirjeldamise mõisted
2.
Isiksuseteooriad
2.1.
Psühhoanalüütilised teooriad (
Freud ,
Jung ,
Adler , Erikson,
Horney ,
Fromm,
Reich )
2.2.
Käitumuslikud ja õppimisteooriad (
Allport , Catell,
Eysenck ,
Skinner , Bandura)
2.3.
Humanistlikud teooriad (
Rogers ,
Maslow , Lievegoed)
3.
Isiksuse struktuur
3.1.
Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised,
hoiakud)
3.2.
Temperament (
Hippokrates , Eysenck,
Costa ,
McCrae )
3.3.
Iseloom
3.4.
Võimed (Binet,
Stern , Spearman,
Thurstone , Guilford, Gardner,
Sternberg ).
3.4.1.
Intelligentsus ja selle mõõtmine
3.4.2.
Emotsionaalne intelligentsus (
Goleman , LeDoux)
4.
Motivatsioon ja
emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud,
Lewin ,
Yerkes , Maslow, Rotter,
Zuckermann)
4.2.
Motivatsiooniseisundid (
seadumused , soovid, kavatsused, püüdlused,
kiindumused, kired)
4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter)
4.4.
Emotsioonide liigid (
seisundid , kõrgemad tundmused, empaatia,
alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.
Ekman )
5.
Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck,
Berne ,
Harvard, Böttcher)
Sotsiaalpsühholoogia
1.
Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia
struktuur
2.
Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus
3.
Isiksusesisesed protsessid (hoiakud,
kognitiivne dissonants ,
sotsiaalne taju, rollid)
4.
Isikutevahelised protsessid (
isikutaju ,
suhtlemine , suhlemisvahendid,
ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted)
5. Grupisisesed protsessid
5.1
.Grupp, grupi liigid, grupi omadused,
struktuurid .
5.2.
Grupidünaamika
6.
Üksikisik ja grupp (
kohesiivsus , grupimõtlemine,
konformism ,
publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine,
sotsiaalne surve, sünenergia, rollid
grupis )
7.
Grupi uurimise meetodid (
Moreno , sotsiomeetria)
NB!
Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud , kelle põhitõdesid
tuleb eksamil teada või on ise põhitõed.
ISIKSUSE
PSÜHHOLOOGIA.1.Isiksuse
mõiste.
Isiksuse
psühholoogia eelkäijad, allikad:1.
KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot,
Janet , Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja.
2.
GESTALT-
Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides
kusagile ei jõuta
3.
EKSPERIMENTAALNE-
kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida
4.
ÕPPIMISTEOORIA-
mudelõppimine
5.
PSÜHHOMEETRIA-
alustõed isiksuse mõõtmiseks
Isiksus
on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab:
(Gordon
Allport)
–Kindel
struktuur
–Võime
areneda
2
erinevat isiksusekäsitlust:
Struktuurne
Inimesele
omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui
isiksust. Isiksuseomaduste arv kõigub 3-4st (
H.J.Eysenck)
kuni 16 omaduseni
(R.B.Catell).
Hetkel
moodsaim 5 faktori teooria (
Big- Five
,
Costa,
McCrae),
mille järgi isiksust kirjeldab: 1.
Ekstravertsus 2.
Sõbralikkus/
sotsiaalsus (kontaktivalmidus)
3.
Meelekindlus (tahtejõud)
4.
Neurotism
5.
Avatus (
intellekt )
FunktsionaalneInimesele
ei omistata mingit essentsi (olemust), vaid püütakse välja
selgitada isiksuse ülesanded.
INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS
Inimene
– a) bioloogiline olend
Homo
sapiens b)
ühiskondlik olend
Indiviid
–
üksikisik, üks inimene
Individuaalsus
–
inimese omapära
Isiksuse
definitsioon
– teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab
ISIKSUS- kõigi
inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise
stabiilsus erinevais
olukordades . Inimene, kellel on teadvus,
eneseteadvus ja sotsiaalne roll.
Eneseteadvus-
selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav
subjekt ja peegeldav
objekt. Eneseteadvus algab
mina-teadvuse
ja sina-teadvuse omandamisega,
s.t.
saadakse aru, et ümbritsevas keskkonnas on veel minutaolisi objekte.
Eneseteadvus
sisaldab 3
momenti :
- Tunnetuslik element ( kujutlus enda olemisest)
- Emotsionaalne element (enesearmastus)
Enesehinnang
tekib enda võrdlemisel
teistega . Võib olla:
- Madal
- Normaalne ja veidi kõrgem
- Kõrge
Mina-pilt
– kujutlus
iseendast ja enesest teadlikuks olemine. Sisaldab järgmisi aspekte:
- Kuidas inimene tajub end
- Mida inimene mõtleb endast
- Kuidas ta end hindab
- Kuidas ta püüab oma väärtust tõsta või kaitsta teiste arvamuste eest
MINA-pildi
kujunemise teooriate näiteid:
W.James-
mina-pildi teooria.
1.
materiaalne mina-
keha ja omand
2.
sotsiaalne mina-
mida teised mõtlevad
minust 3.
vaimne mina- psüühilised
võimed, kalduvused
Ch. Cooley -
peegel-mina
teooria.
Inimene
tunnetab ennast kui
peegeldust teistelt
inimestelt. Lähtub mõttest, et
inimene on see, mida teised temast
arvavad . Toob välja 3
komponeneti:
1.
Kujutlus sellest, millisena
teistele
isikutele
näin
2.
kujutlus hinnangust, mida
teine
sellele
annab
3.
Mina
oma
pärane
tunne. N.uhkus või alandus
G.Mead-
interaktsionalistlik
mina-pildi teooria.
- Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel.
- Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi.
- Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi “üldistatud teine” s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak.
JOseph
Lufth ja
HARry
Ingham
–
JOHAR ´I
aken- mudel, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.
Mudel saadi 2 teguri:
1.tuntud/teadaoleva
ja
2.tundmatu/mitteteadaolevavarieerimisel.
JOHARI AKENENDALETuntud Tundmatu
TEISTELE
Tuntud
AVATUD
ALA PIME
ALA(
iseendale ja teistele (ümberolijaile teada,
teada) iseendale
mitte)
Tundmatu
VARJATUD
ALA TUNDMATU
ALA(iseendale
teada aga (tundmatu nii ise-
teiste eest
varjatud) endale kui teistele)
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
PARADIGMAD1.
PSÜHHOANALÜÜTILINE
paradigma 2.
ISIKSUSJOONTE
paradigma
3
.
BIHEIVIORISTLIK
paradigma
4
. HUMANISTLIK
paradigma
5.
SOTSIAAL-KOGNITIIVNE
paradigma
6.
BIOLOOGILINE
paradigma
7.
EVOLUTSIOONILINE
paradigma
Kaasajal 2 paradigmadest kõrgemal üldistusastmel olevat uurimisprogrammi:
1.
BIOLOOGILINE
uurimisprogramm
2..
KESKKONDLIK
uurimisprogramm
Erinevalt
loodusteadustest, kus valitseva paradigma
vahetab välja teine,
revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos.
Viimasel
kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes
probleemikeskse teaduskorraldusega
2.
ISIKSUSETEOORIAD.2.1.
Psühhoanalüütilised teooriad.S.Freud.
(
1856 -1939).
lõi isiksuse struktuuri- ja
motivatsiooniteooria . 3 tähendust:
Psühholoogiline teooria.
Ravimeetod
Kultuuri- ja ühiskonnateooria
PSÜHHOLOOGILINE TEOORIA
Tavaliselt
jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi:
Isiksuse topoloogiline käsitlus
Tungide teooria
Isiksuse topoloogiline käsitlus
Psüühikas
3 tasandit :
TEADVUS- tajumine , mäletamine, tundmine , mõtlemine- kõik see, mida endale
teadvustame
EELTEADVUS-
talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib
ise-eneslikult teadvusse jõuda
ALATEADVUS-
sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali-
–Primitiivsed tungid
–Varjatud
tunded, suhtumised
–Mälestused
–Kompleksid
– Ihad ja kired
–Läbitud
traumade ja kriiside jäljed
2.
Tungide teeoria.
Liikumapanevateks jõududeks on:
Isiksuse
struktuur: 3 osaline:
1.
Mina (ego)-
- kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd
- jätab maha mälujälgi
- võtab vastu otsuseid
- planeerib tulevikku.
Mina
võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada
mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina
juhindub
oma tegevuses reaalsuse
printsiibist.
Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina
olla moraalne .
Ülimina ( superego )- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et
- seirata inimese käitumist
- võrrelda seda ideaalse standardiga
- lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub.
Võib
eristada 2 alasüsteemi:
– SÜDAMETUNNISTUS
– MINAIDEAAL
Superego
välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga.
Ülimina
on ülimoraalne
ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla.
3.
Miski (tema,
id, alateadvus)- inimese psüühilise
energia reservuaar,
millest pärinevad 2 peamist tungi:
- surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos
- sugutung (elutung) Eros .
Kui
topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski
eelkõige teadvusest
väljatõrjutu hoidla, siis
struktuurses kästluses on seal kirgede
kodu.
Miski
juhindub oma tegudes esmastest protsessidest-
tendentsist
rahuldada
nii kiiresti kui võimalik tungidest
tingitud vajadusi.
Toob
välja lapse
seksuaalse arengu staadiumid,
millised on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele.
1. Oraalne
2.
Anaalne
3. Falloslik
Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse
Oidipuse kompleksi.
Elektra
kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi.
Ravimeetod.
Psühhoterapeutiline
suund.
Neuroosiga
haiged ei oska oma libiidot
realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido
blokeerimisest
Tegi
vahet 3 liiki ärevuse vahel:
– Realistlik-
olukordade adekvaatsel hindamisel
– Moraalne-
püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab
süü-või häbitundega
– Neurootiline- kartus , et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab
tervist oma määratlematuse tõttu
- konfliktid surutakse alla
- probleemid jäävad häguseks
- indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab
Ravi
tuumaks alateadvusse
tõrjutud
ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine.
Ravimetoodikate
näiteid:
1.
hüpnoos-
patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb
sellest
2.
unenägude analüüs
Väitis,
et unenägu
on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi
täitumine.
Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille
moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on
oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga.
Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus.
3.
vabade
assotsioonide meetod –
otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit.
Patsiendil võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe
tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi
jälile, kui seda teeb hüpnoos.
Psüühika
individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid :
Kaitesemehhanismid-
alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse
vähendamiseks.
Käivituvad automaatselt.
Anna
Freud, 1936.
1.
REPRESSIOON
2.
VASTANDREAKTSIOON
3. ISOLATSIOON
4.
TÜHISTAMINE
5. PROJEKTSIOON
6.
AUTOAGRESSIIVSUS
7.
SAMASTUMINE
8.
REGRESSIOON
9. EITAMINE
10. SUBLIMATSIOON
Kaitsemehhanismidel
2 ühist joont:
1. Nad eitavad, falsifitseerivad ja moonutavad tegelikkust
2.
Töötavad alateadlikult, s.t. inimene isegi ei kahtlusta nende
olemasolu
3.
Kultuuri- ja ühiskonnateooria.
G.Roheim-
püüdis kogu inimkonna kultuuri põhjendada psühhoanalüüsiga.
Kogu inimkonna ajalugu põhineb Erosel. Instinktide
sublimatsioon on liikumapanevaks jõuks, mis sünnitab ka kultuuri.
Kultuur
on kaitsevahend lõhkuvate instinktide eest. Seletas ühiskonna-ja
kultuurinähtusi samuti kui hüsteeria või neuroosi teket.
1.
Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles,
mis kergesti arusaadav igale inimesele
2.
Irartsionaalsus.
3.
Seksuaalsus.
4.
Hingeabi.
KOKKUVÕTE:
vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi
teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne
tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud
ja mõnede arvates
ülehinnatud
mõtlejaks.
Neofreudism.
Panid
Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego
kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id.
Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele
teguritele ning ühiskonna ja kultuuri
mõjule isiksuse arengus.
C.G.Jung.
(1875-1961) Analüütiline
psühholoogia.
Hülgas
kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest
tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge
positiivsemalt.
Erinevus
Freudist:
1.
Loobus Freudi reduktsioonist,
s.t. kõik ei ole tingitud minevikust.
2.
Eitas seksuaalsuse primaarsust,.
3.
Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik
iseloom
Jung
toob isiksuses välja järgmised struktuurid:
1.
Persona -
2.
Mina-teadvus.
3.
Vari
4.
Anima -naise
arhetüüp mehes
Animus -mehe
arhetüüp naises
1,
3 ja 4 on algusest peale olemas.
Inimese
psüühikal 3 tasandit:
1.
teadvus
2.
isiklik alateadvus
3.
kollektiivne alateadvus- mõjude kogum,
mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma
loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk
üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab
arhetüüpe-
teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid
sümbolistlikke esindusi
Alfred
Adler.
(1870-1937).
Individuaalpsühholoogia
rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei
ole aluseks looduslikud instinktid , vaid ühiskondlik tunne, mida ta
nim. ühtsustundeks.
See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada.
Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on
tervikliku,
ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd
üleolekule,
täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on
tung
üleolekule.
Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja :
1.
alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon
2.
alaväärsuse mitteadekvaatne
kompensatsioon
Võimalik
ka hüperkompensatsioon,N. Napoleon .
Toob
välja elustiilid
alaväärsustundega võitlemiseks::
1.
alaväärsustunde edukas
kompensatsioon,
mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku
2.
Ülekompensatsioon,
mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena
arendatakse mingit kindlat joont või võimet.
3.
Üleminek haigusesse.
Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida
normaalsete vahenditega ja töötab
ise välja haiguse
sümptomid, et õigustada oma ebaedu . Tekib neuroos -
idee, et neuroosid
tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest.
Eitas Freudi panseksualismi.
Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud
tendentsid.
Karen Horney (1885-1953).
Esimesi
psühholooge-feministe.
Isiksus
areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate
suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Ta heitis
kõrvale Freudi teesi, et naisel on kadedus peenise puudumisest,
väites, et see, mida
naised
himustavad meestes
kõige
rohkem, pole nende anatoomia, vaid nende sõltumatus, edu ja vabadus,
millest naised on kõrvale jäetud.
Isiksuse struktuuris toob välja 3 tasandit:
1.
Aktuaalne e. empiiriline mina- inimene
nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste
iseärasustega.
2.
Idealiseeritud mina- nagu inimene end
näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel
määral.
3. Reaalne mina- algne jõud, tänu
millele toimub areng.
Horney
loosung- idealiseeritud
mina asemele reaalne mina. Neuroosist
jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud
minast vabanemine . Patsient peab võtma
ennast reaalselt kõigi puudustega.
E.Fromm
(1900-1980).
Humanistlik
psühhoanalüüs.
Neofreudistidest
kõige sotsaliseeritum,
vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog.
Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi
ühiskondlik-majanduslikul aspektil
põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele
tegevusele.
Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad
üksteisest ja nimetas seda “negatiivseks
vabaduseks”. See kurnab inimesi ja
tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha
olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi.
Kokkuvõte:
võõrandumine pole sotsiaalne, vaid
psühholoogiline nähtus. See on
sisuliselt psühholoogiline reduktsionism . Pidas väga oluliseks
armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu.
W.Reich.
(1897-1957).
Freudomarksism.
Oli
psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele,
et psüühilistest hädadest
ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskonda. Hädade
põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus.
Tuleb läbi viia
seksuaalrevolutsioon ,
astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku
armastuse võimet.
Reichi
järgi isiksuse struktuuris 3 kihti:
1.
Pealispinnaline kiht- vaadeldav
sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud
kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega.
2.
Vahekiht- antisotsiaalne kiht. Koondab
alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud
alateadlikud tungid.
3.
Süvakiht- bioloogiline ja sotsiaalne
tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks,
siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates
sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav.
30-ndatel
aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga
populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine .
2.2.Käitumuslikud
ja õppimisteooriad.
Tunnuste
(joonte) teooriad.
Isiksuse
jooned on isiksust iseloomustavad püsivad
jooned, mille poolest inimesed
üksteisest erinevad.
Gordon
Allport
- oletas , et on olemas 3 põhikategooriat:
1.
Kardinaalne
isiksuse joon-üksikomadus, mis juhib suuremat osa isiksuse
aktiivsusest. Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte
kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid
(keskseid) jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma.
2.
Tsentraalsed
( kesksed ) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja sotsiaalsus.
3.
Sekundaarsed
(teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini ettetulevates
situatsioonides.
Postuleeris
erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas
kaasasündinud
Tema
arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele
mingit toimet
Hans
Eysenck.
Kasutas
samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale
, et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte
terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon
ja neurotism-stabiilsus.
Kui
Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck
seletab rohkem lahti:
1.
Ekstraversioon-
seltsivus, impulsiivsus , entusiasm, muretus , enesekindlus,
suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism
2.
Introversioon- seltsimatus,
passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll
Ekstraverdile
või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese
bioloogilises või geneetilises olemuses
Ekstravertidel
ajukoore erutuslävi kõrgem:
•Stiimulitele
vähem vastuvõtlikud
•Vajavad
tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid
•Tüdivad
stiimuleist kiiremini
•Otsivad
elus enam vaheldust ja seiklusi
Raymond Catell.
16-faktorilise
küsimustik
Kokkuvõte.
Hinnang
isiksuse
joonte teooriale :
- Voorused- annavad selge, sirgjoonelise selgituse inimese käitumise järjekindlusele ning samuti lubavad isiksuse jooned üht isikut teisega võrrelda.
- Puudused:-ei selgita, millised jooned on fundamentaalsed ja tihti jõuavad ses osa erinevatele tulemustele. Annab lihtsalt kirjeldavaid silte.
Joonte
päritavus?
Enam kui pool isiksuse joonte muutlikkusest tuleneb pärilikkusest.
2.2.
Õppimisel põhinevad isiksuseteooriad.
B.F.Skinner.
Isiksus on õpitud
käitumismudelite kogum.
Operantne tingimine
.
Toetus
I.Pavlovi
ja J.Watsoni
õpetusele.
- Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid
- Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega
- Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi) taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama
- Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu korrata
- Säärane tingimine tõhusam kui karistamine või tunnustamata jätmine
Isiksuse
sotsiaalse õppimise teooriad.
A.Bandura-
mudelõppimine.
See on teiste käitumise vaatlemine ja sellest õppimine. Nähes
agressiivse käitumise mudelit, kopeerivad lapsed sellist käitumist
ise, kui neile tundub,
et selle tulemus oli positiivne.
Aga kui agressiivne käitumine näib olevat mittetulemuslik või
negatiivsete tagajärgedega, käituvad lapsed agressiivselt väiksema
tõenäosusega. Isiksus
areneb teiste käitumise korduva vaatluse kaudu.
Hinnag
õppimisteooriatele.
Muudavad
isiksuse mõiste mõttetuks
- Käitumise redutseerimine stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse vallast jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse vormiga teadusse
- Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses
- Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt.
- Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel.
2.3.
HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD:
Väidavad,
et selle asemel, et näha inimesi kui
- alateadvuse ja nähtamatute jõudude poolt juhitud (psühhoanalüüs)
või
- kui püsivate joonte kogumeid (isiksusjoonte teooria)
või
- kui olukorrast sõltuvaid kinnitusi ja karistusi (õppimisteooriad),
tuleks
rõhutada inimeste põhilist headust
ja nende tendntsi areneda kõrgemate funktsioneerimistasandite
suunas. Isiksuse tuuma moodustab teadlik, isemotiveeriv võime
muutuda ja täiustuda vastavalt
inimese unikaalsetele loomingulistele impulssidele.
C.Rogers
( 1902 -1987).
Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud
mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni
e. mina-mulje vahel. Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed
väiksemad. Kui aga
erinevus
on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele
igapäevases funktsioneerimises.. Vastuolu ületamise ühe võimaliku
variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt-
sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt.
A.Maslow.
(1907-1970) Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon,
s.o. eneseteostus,
kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis
kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad
kokku.
Vaadete
kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers , Sartre):
–Iga
inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne
–Igaüks
kannab ise oma elukäigu eest vastutust
–Elu
on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas
–Elu
mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida
–Elu
on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme
–Elu
põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega
näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu
Vajaduste hierarhia :
- Eneseaktualiserimine
- Eneseaustus
- Sotsiaalne kuuluvus ja armastus
- Ohutustarve
- Füsioloogilised vajadused
Arengu
ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus,
kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali
•See
juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon
langevad kokku.
Maslow
arvas, et keskmine inimene rahuldab :
•85%
füsioloogilisi vajadusi
•70%
turvalisuse vajadusi
•50%
sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi
•40%
eneseaustuse vajadusi
•10%
eneseaktualiserimise vajadusi
Inimene
asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud.
Aktualiseerivaks
võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust.
B.
Lievegoed (1905-1992)
Tõi
isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o.
ÜLATEADVUS.
Lievegoed
jaotab teadvuse:
1.
alateadvus
(IHAD)
2.
argiteadvus
(MÕTTED ,TUNDED)
3.ülateadvus
(IDEAALID; EETIKA VÄÄRTUSHOIAKUD, ELU EESMÄRGID)
Ülateadvus
on inimese elu mootoriks ja selle kujundajaks on tugevad emotsioonid,
mida saadakse kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest..
Hinnang
humanistlikule isiksuseteooriale.
Humanistlik
psühholoogia tekkis pärast sõda- 1945. Paljudes maades on selle
levimine toonud kaasa revolutsioonilisi muutusi pedagoogikas,
andragoogikas, meditsiinis, psühhoteraapias jm.
Ei
ole võimalik tõestada, et inimene on oma põhiloomult
hea. Oluline on nende roll praktilises
psühhoteraapias.
Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus.
Igal
inimesel oma fenomenoloogiline reaalsus, isiklik eripära maailma ja
teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel.
- Igaüks elab enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid
- See, mis tundub ortodokssele freudistile või biheivioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on siin erilise tähelepanu all
- Erinevalt Skinnerist on olulisem stiimulite toime mõõtmisest mõista, kuidas keegi antud olukorda mõtestab.
- Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel
- Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises
- Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaslaselt, psühhoterapeudilt.
Uue
põlvkonna teooriad
- McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria
SEADUMUS on inimese
suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil
mõelda, tunda ja käituda
Seadumuste
peamised omadused
1.
Seadumuste arv on piiratud
- Neurootilisus
- Ekstravertsus
- Avatus kogemusele
- Sotsiaalsus
- Meelekindlus
2.
Seadumustel hierarhiline ehitus
3.
Pärilikkuse märkimisväärne osa
Pärilikkuse
osa BIG-FIVE´is
- Neurootilisus 40-50%
- Ekstravertsus 50-55%
- Avatus 50-60%
- Sotsiaalsus 40%
- Meelekindlus 45-55%
KOKKUVÕTE-
üle poole individuaalsest variatiivsusest saab seletada geneetiliste
teguritega.
4.
Keskkonna mõju väike
- Suurim sotsiaalsus 11%
- Väikseim ekstravertsus 2%
Perekonna
mõju seadumustele on praktiliselt null
5.
Seadumuste universaalsus
- Ei sõltu keelest, kultuurist, ühiskonna üldisest elulaadist
6.
Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus
7.
Sõltumatus hindamismeetodist
8.
Seadumuste ajaline stabiilsus
Kolmeaastase
lapse temperamenditüüp ennustab mitte täpselt, kuid juhuslikust
suurema tõenäosusega, milline on inimese isiksus, kui ta on suureks
kasvanud
9.
Fikseeritud sisemine arengutee
- Sotsiaalsus ja meelekindlus vanusega kasvavad
- Neurootilisus, avatus ja ekstravertsus vähenevad
10.
Sõltumatus vaimsetest võimetest
Milline
teooria on õige?
- Loomus (geneetilised tegurid) või kasvatus (keskkonna tegurid)
- Isiksuse omaduste modifitseeritavus või stabiilsus.?
- Nomoteetiline või ideograafiline lähenemine? Nomoteetiline lähenemine rõhutab laiu ühetaolisusi käitumises, kuna ideograafiline lähenemine keskendub sellele, mis teeb ühe isiku unikaalseks
3. ISIKSUSE
STRUKTUUR.
Isiksuse
struktuur -
isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogum
Isiksuse
struktuur psüühiliste omaduste järgi
:
1.Suundus
1.1.vajadused
1.2.huvid
1.3.veendumused
1.4.ideed
1.5.hoiakud
2.Temperament
3.Iseloom
4.Võimed
3.1.SUUNDUS. VÄÄRTUSED JA HOIAKUD .VAJADUSED.
J.B.Rotter
(1954.a.)-.kontrollkeskme
teooria.
Võttis
kasutusele mõisted
Sel
puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub
- Oma võimetesse
- Eesmärkide saavutamisse
- Saatuse ettemääratusse või juhusesse
1.
Seesmise
kontrollkeskmega
inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast.
2.
Välise
kontrollkeskmega
inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest
tingimustest ja asjaoludest.
Kumb parem?
Sõltuvalt olukorrast.
Kuidas
ennustada inimese käitumist? Üheks võimaluseks on tema
tõekspidamiste analüüsimine.
Tõekspidamised-
peamised
arusaamad sellest, kuidas maailm funktsioneerub. Siia kuuluvad
arusaamad ajast, ruumist, inimloomusest , aktiivsusest Tõekspidamiste
olemasolu ei too kaasa kohustust
vastavalt neile käituda..
Väärtused
–
tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust
oma käitumist nendega kooskõlla viia. Oma väärtuste kohaselt
käitumine võimaldab inimesel iseendast lugu pidada.
Väärtused
on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust.
On kui käitumise standardid,
mille järgi hinnatakse oma ja teiste tegevust.
Eristatakse
2
tüüpi väärtusi:
1.
Põhiväärtused
- ehk soovitud seisundid. Need peegeldavad soove, mida inimesed
tahavad saavutada elu jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks
ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks.
2.Tugiväärtused
–
näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus, julgus , ausus, abivalmidus, viisakus, enesekontroll, korralikus jne.
Väärtusi
ei saa õpetada, need omandatakse.
Hoiakud.
Väärtuste
ja tõekspidamiste mõju käitumisele vahendavad
hoiakud.
Hoiak-
püsiv
valmisolek teatud reageeringuks või hinnanguks. Hoiak
seisneb selles, et suurendatakse ühtede käitumisvariantide arvu
teiste kahjuks.
VAJADUSED.
Vajadus-
organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks
valmisoleku seisundi. Vajadus on puudus kellegi või millegi järele.
Üheks
tuntumaks vajaduste teooriaks on 1943.a. A.S.Maslow
“vajaduste püramiid”. Maslow postuleeris 5, üksteise suhtes
hierarhiliselt paikneva põhivajaduse olemasolu.
Füsioloogilised
põhivajadused–
avalduvad tarbes hingata, magada , süüa, juua. Leidis, et kui
inimese kõigi vajaduste rahuldamine on raskendatud, siis esmalt püütakse siiski esmaste vajaduste rahuldamisega toime tulla.
Turvavajadused- vajadus
tunda end turvaliselt ja kindlalt, vältida traumasid, hoolitseda
järglaste eest ning leida tuleviku garantiisid.
Kuuluvusvajadused-
tarbed teistega koos tegutseda, kuuluda kellegi hulka, armastada ja olla
armastatud
Tunnustusvajadused-
tarbed
tegutseda tulemusrikkalt ning saada sotsiaalset tunnustust,
Eneseteostuse
vajadus-
vajadus enese arendamiseks , luua uusi väärtusi, uurida ja saada aru
ümbritsevast maailmast.
3.2.
TEMPERAMENT
Temperament-
inimese psüühika dünaamika , mis avaldub tema käitumise ja
väljendusliigutuste omapäras. Suures osas pärilik
ja kaasasündinud .
Kaasaegses psühholoogias pööratakse temperamendi mõistele
tunduvalt vähem tähelepanu, kuid paljude temperamendiomadustega
seonduvad omadused on inimestele igapäevaelus kergesti arusaadavad.
Neid kasutatakse sageli inimeste praktilisel iseloomustamisel.
Näiteks Hippokratese
kehamahlade teooria .
Arvas,
et temperamenditüübi määrab ära kehas valdav olev mahl,
mida toodab aju kui sisesekretsiooninääre.
VERI
(sanguis)- SANGVIINIK -
energiline ,
töövõimeline, tasakaalukas, keskendumisvõimeline hea suhtleja.
Reageerib elavalt kõigele, mis tema TP paelub. Vilumuste omandamine
ja muutmine kiire. Hoiab vaos tundmuste ja oma tahtmatuid reaktsioone avaldumist . Ekstravertne
LIMA(flegma)- FLEGMAATIK -
rahulik,
tasakaalukas, visa, püüdlik, vaoshoitud, halb suhtleja. Miimika napp, liigutused väljendusvaesed. Koondab aeglaselt tähelepanu,
raske leida uute inimestega kontakti. Enne tegevuse alustamist mõtleb
ta kõik hoolikalt läbi. Kohanemine ja uute vilumuste omandamine ja
harjumuste muutmine raske. Introvertne .
KOLLANE SAPP (chole)-
KOLEERIK
–
keevaline, tormakas, energiline, ei jaota õigesti energiat, tihti masenduses . Tugeva jõuga erutusprotsessid, aga pidurdus on nõrga
jõuga. Meeleolud vahelduvad
kiiresti.
MUST
SAPP(MELAS CHOLE)-
MELANHOOLIK-
kõrge tundlikkus, aistingute madal lävi, solvuv, vähese
töövõimega, kartlik, tihti alaväärsuskompleksiga.Introvertne.
EYSENCKI
TEOORIA.
Isiksusel
2 põhidimensiooni:
1.
rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus)
2.
introvertsus-ekstravertsus
Introvertne
inimene
on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika
suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale.
Ekstravertne
inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja
seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele.
Introvertsete
ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses:
- Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad.
- Tööga rahulolu- Introverdid tööga rahulolevamad
- Enesekontroll ja risk- Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid
- Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega.
- Teistega suhtlemine- Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem mõjutatavad.
I.Pavlovi
neuroloogiline teooria.
Põhineb
närvisüsteemi omadustel:
1.Jõud
2. Erutus -ja pidurdusprotsesside tasakaal ja liikuvus.
Sangviinik:
tugev, tasakaalustatud, liikuv
Flegmaatik:tugev,
tasakaalustatud, väheliikuv
Koleerik-
tugev, tasakaalustamata
Melanhoolik-
nõrk
Tänapäevane
arusaam
Arvatakse,
et temperamendi põhiomadused on:
- Sensitiivsus- tundlikkus, võime reageerida nõrkadele ärritajatele
- Reaktiivsus- emotsionaalne reageerimine sise-ja välisärritustele
- Aktiivsus- töövõime ja energilisus
- Reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe
3.3.
ISELOOM.
Terminit “ karakter ” (iseloom) kasutatakse 2 tähenduses:
1.
Laiemas tähenduses-
inimeste psüühiliste joonte kogum, mis määrab inimese
kvalitatiivse omapära ning mõjustab tema käitumist,
s.t.karakter
väljendab individuaalsust.
Karakter
Suundus Temperament Võimed
2.
Kitsamas tähenduses-
karakterit vaadeldakse kui isiksuse spetsiifilist omadust.
Isiksuse
struktuur
Suundus Karakter Temperament Võimed
Moraal Tahe Emotsionaalsus
Tegelikult
on nende 3 komponendi eristamine väga tinglik , sest nad kõik on
omavahel seotud.
4.
VÕIMED
Inimese
võimekust näitavad: 1.
tegevuse omandamise kiirus
2.
saavutuste kvaliteet
Võimed
on inimese niisugused psüühilised iseärasused, millest sõltub
teadmiste, oskuste ja vilumuste edukus, kuid mis ise ei ole
taandatavad teadmisteks, oskusteks ja vilumusteks. Seega- võimed
on isiksuse psüühiline omadus, millest sõltub tegevuse edukus ja
mis on eduka tegevuse tingimuseks .
Mõistel
VÕIME
3
tunnust:
1.
individuaal-psühholoogilised iseärasused, mis eristavad
üht inimest teisest
2. võimete hulka ei kuulu
mitte kõik individuaal-psühholoogilised omadused, vaid need, mis on
seotud ühe või mitme tegevuse sooritamise edukusega
3
.võimed ei ole taandatavad inimese elu jooksul omandatud teadmistele , oskustele ja vilumustele. Näiteks võimed soodustavad
teadmiste omandamist, kuid ei ole võimed ise.
Kas
päritavad?
2
vastandlikku seisukohta:
1.
inimeste võimed sõltuvad ainult pärilikkusest
2.
võimete areng sõltub õpetamisest
ja kasvatamisest
Võimete liigitamine :
VÕIMED
KEHALISED VAIMSED
ÜKSIK- ERI ÜLD-
VõIMED VÕIMED VÕIMED
Kehalised-jõud,
kiirus, vastupidavus, painduvus, osavus
Vaimsed -
- Üksikvõimed-silmamõõdu täpsus, tähelepanu kontsentratsioon, taju kiirus, lühimälu maht jne. Nad enamasti n.ö. puhtal kujul ei esine, vaid kuuluvad kas eri-või üldvõimete struktuuri
- Erivõimed- andekus mingil konkreetsel tegevusalal. matemaatika , tehnika, kirjandus, muusika jne). Nende iseärasus on see, et nad koosnevad paljudest komponentidest, s.o. kujutavad endast kompleksvõimeid.
- Üldvõimed, e. intelligents . Iseloomustavad inimese vaimse arengu üldist taset.
INTELLIGENTSUS.
Vaimsete võimete kogum, mille üsna
kõrge arengutase tagab vaimse tegevuse suhtelise kerguse ja
produktiivsuse.
Vaieldakse
siiani, kas on ühtne, terviklik omadus või koosneb ta paljudest
komponentidest.
Intelligentsuse
mõiste kujunemine on tihedalt seotud intelligentsuse mõõtmise ja
testimise arenguga.
A.Binet
(1857-1911)- Algul piirdusid psühholoogilised mõõtmised vaid
üksikute lihtsamate psüühiliste funktsioonidega. Vaimse võimekuse
hindamisel summeeriti üksikfunktsioonide mõõtmisel saadud andmed.
Praktilistel mõõtmistel aga selgus, et mõned üksikfunktsioonid on
omavahel nii seotud, et pole võimalik koostada testi, mis mõõdaks
ainult üht funktsiooni. N. mälutesti ei saa eraldada
tähelepanutestist. Seepärast loobus üksikfunktsioonide uurimisest
ja koostas testi, mille lahenduse edukus pidi näitama inimese
vaimseid võimeid tervikuna . Sellist üldist võimet hakkas ta nim.
Intelligentsuseks.Tema
intelligentsuskontseptsioon sisaldab 3 mõtlemisprotsessi
karakteristikut:
1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi
2.
ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas
3.
enesekriitikavõime
H.Ebbinghaus
(1850-1909)- saksa mälupsühholoog. Ahendas intelligentsuse mõistet
veelgi. Ta pidas silmas vaid üht mõtlemise aspekti-
kombineerimisoskust.
Sellist
lähenemist võib nimetada
1.
Intelligentsuse ühefaktoriteooriaks.
Ühefaktoriteooriast
lähtuvaid intelligentsuse määratlusi võib jagada 3 peamisse
rühma:
- Intelligentsust käsitletakse kui õppimisvõimet
- Defineeritakse kui võimet opereeida abstraktsete mõistetega
- Kui võimet kohaneda uute situatsioonidega. See on psühholoogias kõige enam tunnustust leidnud seisukoht.
W.Stern
(1871-1938) saksa psühholoog- intelligentsus
kui kui inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele
suunata, kui vaimne kohanemisvõime.
Psüühikat
informatsiooniteooria seisukohalt käsitlejad rõhutavad ka
intelligentsust kui kohanemisomadust. Nad defineerivad
intelligentsust kui informatsiooni saamise protsessi üldist
strateegiat või info kasutamise võimet.
2.
Intelligentsuse kahefaktoriteooria.
Väidab,
et üldise andekuse e. intelligentsuse kõrval on olemas eriline
intelligentsus,
mis on seotud mingi konkreetse tegevusalaga.
C.Spearman
(1863-1945) inglise psühholoog andis sellele teoreetilise
põhjenduse. Tema arvates on kõikides intellektuaalsetes toimingutes
üks üldine ja ühine faktor
- G-faktor (general factor)
Ja
mille kõrval igas eritoimingus avaldab mõju ka spetsiaalne faktor
S-faktoreid
on lugematu arv: G-faktor püsib igal indiviidil konstantne ,
on sünnipärane ning määrab andekuse üldmäära.
See on kui vaimne energia, mis avaldab mõju igas psüühilises
toimingus. S- faktorid saavd oma energia sünnipärasest
g-faktorist, kuid sõltuvad ise keskkonnast ja kasvatusest.
Inimese andekuse üldmaht on sünnipäraselt määratud,
kasvatus määrab aga selle rakendusala.
3.
Intelligentsuse mitmefaktoriteooria:
L.Thurstone
(1887- 1959 ) ameerika psühholoog- väitis, et inimeste vaimne
jõudlus on taandatav paljudele gupifaktoritele. Üldfaktor ei
oma mingit tähtsust. Ta uuris testide tulemusi ja leidis, et
testiülesannete lahendamise edukus ei sõltu üldfaktorist. Sellest
järeldas, et intelligentsus ei ole mingi üks kindel psüühiline
omadus, vaid paljude elementaaromaduste struktuur. Tõi
esile kümmekond primaarset võimet ehk faktorit . Nendest olid kõige
selgemini määratletud 7:
1.
tajufaktor(P)
2.
ruumiline faktor(S)
3.
numbriline e. arvutamisfaktor(N)
4.
verbaalne e. kõnemõistmisfaktor(V)
5.
kõne ladususe e. voolavuse faktor(W)
6.
mälufaktor(M)
7.
mõtlemisefaktor(R).
Nimetatuid
primaarsete võimete taemeid loeb sünnipärasteks.
Primaarsed võimed võivad esineda väga erinevates
kombinatsioonides., moodustades sellistena intelligentsuse tüüpe.
N. Matemaatiku tüübil peavad
olema primaarsetest võimetest esikohal P-, S-, N-, ja R-võimed.
J.P.Guilford
(1897–1987) ameerika
psühholoog. Kujundas
mitmefaktoriteooria veelgi detailsemalt välja. Püüdis
iga primaarvõime mõõtmiseks koostada oma spetsiaalset testi, mille
tulemused ei korreleeruks teiste primaarvõimete testide
tulemustega. Selliste testide koostamise õnnestumine oleks tõendiks
vastava võime reaalsest eksisteerimisest. Seniajani on tõestatud 50
intellektifaktori olemasolu.
Viimase
aja uuringud siiski näitavad, et väga raske on leida selliseid
ülesandeid, mis mõõdaksid vaid üht primaarvõimet. Ülesannete
lahendamine on vähemalt teatud määral sõltuv ikkagi mingist
üldisemast võimest. Seega näib, et üldfaktori
eitamine ei ole õigustatud.
KAASAEGSEID
KÄSITLUSI.
H.Gardner-
(1979,1983, 1989) intelligentsus pole ühtlik ja võib koosneda kuni
7-9 eri võimest:
1.
keeleline
2.
muusikaalane
3.
loogilis-matemaatiline
4.
ruumiline
5. kinesteetiline
6.
interpersonaalne
7.
intrapersonaalne
8.
naturalistlik
R.Sternberg(1985)-
intelligentsust võib vaadata 3 komponendist koosnevana:
1. Kontekstuaalne
intelligentsus- määrab ära inimese kohanemise ümbritsevas
keskkonnas
2.
Kogemuslik
intelligentsus-
lubab
toime tulla nii vanade kui uute ülesannetega
3.
Komponendiline
intelligentsus- vastab jämedates joontes IQ testidega mõõdetavaile
võimetele.
INTELLIGENTSUSE
MÕÕTMINE.
Kuigi
intelligentsuse täpset definitsiooni pole siiamaani olemas, ei ole
see takistanud nähtuse mõõtmist.
A.Binet
(1856-1911).
Prantslane.
Psühholoogina sai 1905.a. ülesande haridusministeeriumilt leida
efektiivne meetod, kuidas eristada arengus mahajäänud lapsi
normaalse arengu tasemega lastest. Testi
koostamist alustas Binet andmete kogumisega laste teadmiste ja
oskuste kohta, mida koolis nõuti. Ta andis vastavaid ülesandeid
lahendada eri vanuses lastele. Igale vanusele valiti välja sellised
ülesanded,
mida suutsid lahendada 50-80% selle vanuseastme lastest. Sealt
valis ta välja 10 komplekti ülesandeid, igas 6 ülesannet, mis olid
ette nähtud 3-12-aastastele lastele. Intelligentsuse
hindamisel kasutati mõisteid:
Vaimne
vanus leiti eri vanuseastmete ülesandeid järjest lahendades. Testimine lõpetati selles vanuses, kui testitav ei suutnud lahendada
3 ülesannet järjest. Iga õigesti lahendatud ülesanne andis 2
vaimse vanuse kuud. Samas lisatakse 24
vaimse vanuse kuud
esimese 2 eluaasta eest. Vaimne
vanus oligi Binet intelligentsuse mõõdupuuks.
Peagi
selgus, et see siiski ei sobi kõige paremini ja ei iseloomusta päris
täpselt laste intelligentsuse taset.
N.
Kui laps on maha jäänud 30 kuud(2,5 aastat), siis 5-a lapse puhul
on see pool kronoloogilisest vanusest , 12,5 a lapse puhul ainult üks
viiendik.
W.STERN
pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt
vaimse ja kronoloogilise vanuse vahekorda. IQ= Vaimne
vanus X100
Kronoloogiline
vanus
Sellel
meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus
enam ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra
väiksem kui 20-aastasel. Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei
sobi.
Tänapäeval
kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest
testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga . Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline
keskmine) abil koostatakse nn. normtabelid. Selle eelduseks see, et testitulemused jaotuvad normaaljaotuse
saduse kohaselt, s.t. keskmisi tulemusi on kõige enam ning
äärmuslikke vähe.
IQ
teste jagatakse:
1.
saavutustestid
2.
võimete
testid.
Saavutustestid
ignoreerivad paljusid võimeid.
PÄRILIKKUS.
KESKKOND.
INTELLIGENTSUS.
SUGULUSRÜHMAD KORRELATSIOON
Koos
kasvanud identsed kaksikud 0.87
Lahus
kasvanud identsed kaksikud 0.75
Koos
kasvanud mitteidentsed kaksikud 0.53
Koos
kasvanud õed-vennad 0.49
Lahus
kasvanud õed-vennad 0.40
Koos
elavad vanemad ja lapsed 0.50
Abikaasad 0.36
Koos
kasvanud mittesuguluses olevad lapsed 0.23
Kasuvanemad
ja adopteeritud lapsed 0.20
Mittesuguluses
olevad lahus kasvanud lapsed 0.01
Tihti
arvatakse, et lapse vaimne areng on seda harmoonilisem, mida enam on
tal õdesid ja vendi.,kuid uurimuste kohaselt see nii ei ole. Mida
rohkem on perekonnas lapsi, seda madalamaks kujuneb laste keskmine
IQ.
Seejuures esimesena sündinud laste IQ on kõrgem. Arvatakse, et
keskmise IQ langust põhjustab suhtlemisvaesus.
Suurte perede lapsed saavad vanematega suhteliselt vähem suhelda kui
väikeste perede lapsed. Sama nähtus esineb ka lastekodulastel,
kelle IQ osutub sageli keskmisest madalamaks. Adopteeritud lastel
tavaliselt IQ suureneb.
Samas
võib ka väita , et laste IQ on viimase 30 aasta jooksul suurenenud.
INTELLIGENTSUS
JA LOOVUS .
M.Wallach
ja N. Kogan
uurisid 4 õpilasgruppi.
1.
Kõrge intelligents ja loovus
2.
Kõrge intelligents ja madal loovus
3.
Madal intelligents ja kõrge loovus
4.
Madal intelligents ja madal loovus
1.
Kõrge intelligentsus ja loovus-
oskavad muuta oma võimeid ja kontrollida käitumist ning on vabad tegevuste valikul . Kohanevad kiiresti sotsiaalse keskkonna nõuetega,
säilitades seejuures oma arvamuse. Algatusvõimelised ja tunnevad huvi kõige uue vastu.
2.
Kõrge intelligents ja madal loovus-
soovivad olla edukad. Edust olulisem on ebaedu vältimine. Kinnised
ning distantseerunud kaaslastest, mistõttu kannatavad teiste
hinnangute puuduse all.
3.
Madal intelligentsus ja kõrge loovus- koolis kõige õnnetumad.,
sest neil esineb pidev konflikt kooliga . Maailmatunnetus vastandub
koolinõuetaga. Tunnetavad hästi oma intellekti puudujääke ja see
tekitab alaväärsust, hirmu kaaslaste negatiivsete hinnangute ees ja
usu kadumist oma võimetesse. Hästi tunnevad end koolivälises
tegevuses, kus saavd avaldada oma loovust .
4.
Madal intelligentsus ja loovus- kohanevad
kõige paremini koolieluga ja on oma rolliga klassis rahul.
Adekvaatne enesehinnag oma võimete suhtes. Intellekti puudujääke
püüavad kompenseerida laialdaste sootsiaalsete kontaktide
loomisega.
INTELLIGENTSUS
KÕRGE MADAL
K Usk
oma võimetesse Eneseaustus madal
Tugev
enesekontroll Usk
oma võimetesse puudub
Hea
kohanemisvõime Kartus saada negat. hinnanguid
L Hea
keskendumis Alatine
konflikt
võime oma
vaadete
ja
kooli
O Huvi
kõige uue vastu nõudmiste vahel
O
M Soov
olla edukas Hea kohanemisvõime
V Ebaedu
võetakse kui Rahulolu eluga
katastroofi Madal intelligentsus
U Kartus riskida ja aval- kompenseeritakse
dada
oma arvamust sotsiaalsete suhetega
S
VÕIMED
JA SUGUDEVAHELISED ERINEVUSED
Meeste
ja naiste üldise intelligentsuse vahel ei ole olemas tunduvaid
kvantitatiivseid erinevusi. Samas on erinevused suured psüühiliste
võimete kvalitatiivse külje osas.
Mehed.
Matemaatika,
ruumiliste suhete hindamine, mehhaanika .
Naised.
Varem kõnelema, mälu, detailide kiirem tajumine.
Võimete variatiivsus .
Vaimne alaareng ilmneb 1-3
%
populatsioonist. Enamikul vaimse arengu peetusega inimestel on
suhteliselt väikesed puudujäägid (kerge
alaareng
IQ 50-69) ja nad moodustavad 90% alarenenud isikuist. Kuigi nende
areng on aeglasem , võivad nad täiskasvanuina tegutseda iseseisvalt
ja suudavad pidada töökohta ja luua perekonda.
Mõõdukas
alaareng
(IQ 35-49)- nõuab juhendamist kogu elu
Raske
ja sügav alaareng-
võimetud elus ise hakkama saada.
Vaimse
arengu peetuse põhjused:
1/3
bioloogiline põhjus, milleks kõige sagedamini Down`i
sündroom (mongolism)-1 kromosoom ülearu.
Kuidas
tuleks õpetada?
Peavoolu
ideoloogia- arengupeetusega ja
normaalsete laste suhtlemine tavalistes klassiruumides parandab
alaarenguga laste õppimisvõimalusi, suurendab nende sotsiaalset
vastvõetavust ja kergendab integreerumist ühiskonda.
Intellektuaalselt
andekad (IQ
üle 130).moodustavad 2-4 % populatsioonist.
5.
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID
Motivatsioon--
sotsiaalne või psühholoogiline tingimus, mis suunab indiviidi
käitumist teatud kindla eesmärgi suunas. Motivatsiooniga rööbiti
kasutatakse mõistet ajejõud
, mis reeglina tähistab bioloogilisi või füsioloogilisi mõjureid,
mis panevad organismi tegutsema. Ajejõu
peamine erinevus motiivist on selle möödapääsmatus ja sunnitus.
Ajejõud
jaotatakse:
1.
Bioloogilised ajejõud-
vajadused
1.
on suunatud organismi kaitsmisele ja säilitamisele
2. on homoöstaatilised-
püüdlevad organismi sisemise tasakaalu poole
3.
kuuluvad rahuldamisele esmajärjekorras
2.
Psühholoogilised
ajejõud-
ühisjooneks on
virgutada
organismi tegudele, mis kindlustavad vaimse ja emotsionaalse heaolu.
N.
- uudishimu
- seks- omab palju ühisjooni bioloogiliste ajejõududega, kuid on neist selgelt eristatav. Seksuaalvajaduse rahuldamine ei ole pelgalt homoöstaatiline ja kuigi seks on eluliselt vajalik liigi säilitamise seisukohalt, pole ta organismi jaoks elu ja surma küsimus
Sotsiaalsed ajejõud- Nende ühisjooneks omandatus ja õpitus. Väga paljud inimese enda loodud asjad omandavad inimese jaoks külgetõmbava jõu.
MOTIVATSIOONITEOORIAD .
1.
Instinktidel
põhinev lähenemine.
Käitumismallid
on organismi “sisseõmmeldud” ja nad vallanduvad spetsiifilise
vallandava jõu mõjul.
2.
Isiksusest
lähtuvad teooriad.
2.1.
FREUD-i
psühhoanaluutiline
motivatsioonimudel
lähtub instinktiivsetest tungidest ( seksuaal- voi surmatung), mis
otsivad pingelahendust otseses voi kaudses vormis. Motivatsioon on
oma olemuseslt konfliktne: alalteadlikud tungid juhinduvad
naudinguprintsiibist.
Satuvad vastuollu teadvusliku kontrolliga, mis lähtub reaalsuse
printsiibist.
2.2.
K.Lewin.
sõnastas väljateooria
ja muutis isiksusliku lahenemise katseliselt uuritavaks
distsipliiniks.
Motivatsiooni
mõistetakse kui vektorit , mis on suunatud inimese eluruumi teatud
objektidele. VASTASJÕUDUDE TOIMEL VÕI PÕRKUMISEL BARJÄÄRIDELE
TEKIVAD KONFLIKTID.
2.3.
Humanistliku
psühholoogia traditsioon.
A.Maslow
humanistlik motiivide teooria. Selle kohaselt kujutavad motiivid
endast allutatud süsteemi: rahuldatud madalamate motiivide najal kujunevad välja kõrgema taseme motiivid.
4.
Aktivatsiooniteooriad.
4.1.
Optimaalseisundi
teooria .
R.M.Yerkes
avastas loomkatsetes, et iga tegevuse keerukuse aste nõuab oma
optimaalset aktivatsioonitaset. (Yerkes-Dodsoni
reegel)
Rakendatuna
inimesele: kui aktivatsiooni aste on alla optimaalse, siis inimesel
on igav. Kui aktivatsioon on liialt suur, siis inimene on ängistuses.
Igal inimesel on oma aktivatsiooni tase, millest väiksed lahknevused
tunduvad meeldivate ja stimuleerivatena. Suured lahknevused on aga
hirmutavad ja ängistust tekitavad.
4.2.
Sisemotivatsiooni
teooria.
On
olemas sisetung kompetentsuse kasvuks, mis stimuleerib isiksuse
kasvu. Sellega seostub motiiv saada oma kontrolli alla sündmused,
mis mõjutavad organismi elu . Näiteks kehakaaluprobleemi
aktualiseerimine.
Anorexia
ja bulimia .
4.3.
Vastandite
teooria.
R.C.Solomon.
Mingi meeldiv stiimul vallandab ajus sündmuste ahela, mis omakorda
vallandab vastandliku pidurdusahela. Vastandprotsess on graduaalne ja
kestab kauem kui meeldiva sündmuse toime.
4.4.
Sensuaalsusjanu teooria.
M.Zuckermann.
Teooria lähtub isiksuse joontest, mida võib nimetada sensuaalsuse
jahtimiseks. Sellel 4 osist:
3.4.1.
seiklusjanu
3.4.2.
kogemusjanu
3.4.3.
pidurdusest vabanemine
3.4.4.
kalduvus igavlemisele
Neid
mõõdetakse sensuaalsusjanu skaala abil.
3.5.
Õppimisteooriad.
Seda
tüüpi teooriad huvitatud probleemist, kuidas
toimub uute motiivide omandamine.
Üldjuhul eeldatakse, et on olemas teatud hulk esmaseid
mitteomandatavaid
vajadusi. Need vajadused toimivad esmaste
ajejõududena.
Esmaste ajejõudude rahuldamine toimub teatud situatsioonides ja
organismi teatud seisundis. Situatsiooni omadused ja seisundid
võivad assotsiatsiooni mõjul omandada teiseste ajejõudude
tähenduse.
J.Rotteri
sotsiaalses
õppimisteoorias
on kaheks keskseks mõisteks ootus ja väärtus
. Tegevuse tulemus sõltub sellest, milline on oodatav
tagajärg
(milline on selle saavutamise toenäosus) ja milline on selle väärtus
inimese jaoks.
Inimene on motiveritud tegevustele, mis küllalt sageli annavad
tulemuse, mida ta hindab. Juhul kui üldine ootus muutub madalaks,
kujuneb välja õpitud
abituse seisund),
mis on tingitud käitumise välisest kontrollkeskmest.
Kokkuvõte;
Motivatsiooni
all mõeldakse faktoreid (vajadused, soovid, huvid), mis tekitavad,
säilitavad ja suunavad käitumist teatud eesmärgi poole.
Emotsioonide
all
mõeldakse tundmusi, mis tekivad füsioloogilisest erutusest,
mõtetest, hinnangutest ja kehalistest väljendustest (N. naerust).
Emotsioonide
(tundmuste) kandjaks on inimene, kes neid läbi elab. Seetõttu on
tundmused alati subjektiivsed.
Emotsioonides
on 2 komponenti:
1.
emotsiooni väljendus
(N.vali naer)
2.
sisemine tunne
(rõõm, mis tekib naerust)
Emotsioonis
on alati:
1.
kehaline
komponent (N.naerukrambid)
2.
hinnanguline
suhtumine (meeldib/ei meeldi; positiivne-negatiivne)
Emotsioon
avaldub:
1.
kehalised muutused, näoilme
2.
tunne, subjektiivne läbielamine
Põhiemotsioonid
(P.Ekman)
Hirm
Kurbus
Rõõm
Viha
Vastikus
Üllatus
(põlgus)
Emotsiooniteooriad:
James-Lange-
tunneme kurbust, kuna nutame, oleme vihased, kuna lööme., s.t. motoorsed ja
füsioloogilised reaktsioonid on põhjuseks, subjektiivsed
emotsioonid on tagajärjeks.
Schachter-
kognitiivne
emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine . Sõltuvalt olukordade ja ärritajate
tõlgendamisest ning nende esinemise kontekstist omistab
inimene oma elamusele mingi afektiivse kategooria s.t.annab oma
elamusele tähenduse.
TUNDMUS-
inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse.
Steenilised
tundmused- annavad jõudu ja energiat
Asteenilised
tundmused- vähendavad jõudu
Tundmuste
ambivalentsus-
ühel ja samal ajal on võimalik ka vastupidiseid tundmusi läbi
elada.
Tundmusi
(emotsioone) jaotatakse:
1
.Emotsionaalsed seisundid:
1.
meeleolu-
pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema
aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele.
2. afekt
– lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis
mõjutab inimest tervikuna.
3.
kirg
-sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse
rahuldamiseks
4. stress
– emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna
ulatuslikul muutumisel, nn.üldine kohanemissündroom.
5. frustratsioon -
psüüühiline
pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne
eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.
6.
ärevus-
iseloomulik
ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.
2.
Kõrgemad tundmused:
1.kõlbelised
2.intellektuaalsed
3. esteetilised
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA.
Mõiste
ja asend psühholoogiateaduses. Struktuur.
SP-psühholoogiaharu,
mis uurib viise, kuidas
- rühmad mõjutavad üksikisiku käitumist (s.h. tundeid, hoiakuid, väärtushinnanguid)
- inimesed mõjutavad üksteist nii individuaalselt kui ka rühmas
- rühmad mõjutavad üksteist
SOTSIALISEERUMINE
Protsess,
mille vahendusel õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja
käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele,
kes on ühiskonna täieõiguslikud ja aktiivsed liikmed. Sotsialiseerumise käigus õpitu internaliseerub-
põimub personaalsesse identiteeti või "mina"sse sellisel
määral, et muutub isiksuse osaks.
Sotsiaaalne
kompetentsus- oskused,
mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis.
Sotsiaalselt
kompetentsed on võimelised mõistma ja ette aimama , mida neilt oodatakse ning kuidas nad peaksid toimima , et nende käitumine vastaks teiste ootustele. Sotsiaalne kompetentsus on võime suhelda
teiste inimestega kasulikult, abivalmilt ja toetavalt, ilma et see
ohustaks isiksuse iseseisvust või enesemääratlust.
Emotsionaalne
intelligentsus.
3.
ISIKSUSESISESED PROTSESSID.
Hoiak-
õpitud
kalduvus reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldaval või
mittepooldaval moel.
Hoiak
koosneb 3 komponendist:
1.
Tunnetuslik
–
sisaldab
tõekspidamisi, arvamusi , teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta N. suitsetamine põhjustab kopsuvähki
2.
Emotsionaalne
–
tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud N. Kui
palju suitsetan, ilmselt saan kopsuvähi
3.
Käitumuslik
–
sisaldab hoiakuga seonduvad käitumisviisid, võimed ja soov neid
järgida. N.Tahan suitsetada, sest see hõlbustab mul teistega suhtlemist.
Kognitiivne
dissonants-
olukord, kus hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. N. inimene
teab mingi asja kohta vastukäivat teavet või tunneb vastukäivaid
tundeid.Selle pakkus välja 1957
Leon
Festinger.
Reeglina püüab inimene selle pinge lahendada. Selleks muudetakse
hoiaku mõnd komponenti nii, et saavutataks nendevaheline tasakaal.
4.
ISIKUTEVAHELISED PROTSESSID
Suhtlemine-
protsess,
mis koosneb:
1.
Suhtlemispartneri tajumine- teise
inimese tunnetamine, mõistmine ja hindamine.
ISIKUTAJU.
Isikutaju
erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on
tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist
interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel
kujuneb inimeste vastastikune mõju.
Kausaalne atributsioon-teisele
inimesele motiivide ja käitumise põhjuste omistamine:
1.
Tajuetalonide kasutamine:
teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Tajuja jagab inimesed tüüpidesse kuuluvaiks (stereotüüpideks).
Enamkasutatavaiks tunnusteks on vanus, rahvus, amet või tegevusala.
2.
Loogiline järeldamine :
inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe alusel.
3.
Analoogiate kasutamine
: teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad
tajujaga.
4.
Empaatia :Teiste
inimeste tundemaailma sisseelamine. Eelnevad 3 toimivad valdavalt
ratsionaalsel viisil. Empaatia on kaasaelamine tundemaailma kaudu.
5.
Halo-efekt
: esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Võib
olla positiivne või negatiivne.
SUHTLUSPARTNERI
TAJUMINE.
1.
Äratundmine–
jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused,
liigutused, kehaehitus , riietus. Esmamulje loomisel on olulised
füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg.
2.
Üldmulje loomine
: hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud
omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks,
sõbralikuks-ebasõbralikuks
jne.
Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos,
liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel . Püütakse teada saada
ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi).
3.
Sotsiaalsete tunnuste tajumine
–tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse
märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest.
4.
Omavaheliste suhete prognoos
:püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.
Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada
näiteks T.Leary
koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil:
- Domineerimine-allumine
- Sõbralikkus-vaenulikkus
ERISUSED
ISIKUTAJUS
Kujunevad
2 allikast lähtuvalt:
1.
Tajutavast isikust (objektiivsed
tegurid)
Näiteks:
- Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud
- Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena
- Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi
2.
Tajujast (subjektiivsed tegurid).
Näiteks:
- vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste
- naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed
- paljude stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist
2.
Teabevahetus- e. kommunikatsioon-
info edastamine ja vastuvõtmine, mille käigus vahendatakse
tähendust omavaid märke.
3.
Mõjutamine- inimesed
astuvad üksteisega suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune
mõju e. interaktsioon. Eristatakse 3 peamist mõjutamise viisi:
- Veenmine - loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub
- Sisendamine – tõestamata mõjutamine
- Sundimine- inimene pannakse toimima oma tõekspidamiste vastaselt
SUHTLEMISTEHNIKA
Suhtlemistehnika
seisneb suhtlemisvahendite valdamises, nende kasutamises ja
tõlgitsemises. Eristatakse:
1.
Verbaalsed
e. helilised suhtlemisvahendid
1.1.
loomulik keel-
jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes
1.2.
paralingvistilised
– intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu nutt, naer, köha,
ohkamine
2. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid-
info saatja seisukohalt motoorsed ning vastuvõtja seisukohalt
visuaalsed suhtlemisvahendid
- Silmad
- Näoväljendused
- Pealiigutused
- Kehaliigutused ja poos
- Prokseemika (ruumi kasutamine)
E.Hall
võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini “prokseemika”
(sõnast proximity - tähendus i.k.). Prokseemika
on teadus inimese ruumilisest käitumisest.
Inimesi ümbritseb ruumivöönd
ehk ruumimull ,
mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Ruumimulli
suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest tingimustest. Inimesed ei
saa omada identseid ruumimulle.
RUUMIVÖÖNDID.
Edward
Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4
põhilist suhtlusdistantsi:
1. Intiimne vöönd
(15 - 46 cm). Lubatud pidev füüsiline kontakt (füüsiline kontakt
teebki selle distantsi intiimseks). Siin toimub seksuaalne
suhtlemine, imikute eest hoolitsemine. Rääkimine taandatud
ebamäärastele häälitsustele ja mõminale. Eelpool kirjeldatut nim. lähedaseks intiimseks distantsiks - inimeste vahe suhtlemisel
on väiksem - kuni 15 cm. Kaugem intiimne vöönd 15 - 45 cm. Sel
juhul on kontakti vähem, ent käsi saab ikkagi kergesti puudutada.
Räägitakse sosinal, sensoorsed impressioonid on tugevad. Kui võõrad
juhtuvad intiimvööndisse, näiteks ühistranspordis, siis
tavaliselt reageerivad nad nii, et püüavad vältida silmsidet ,
muutuvad peaaegu liikumatuteks. Intiimne vöönd on tähtsaim, sest
just seda kaitseb inimene nii, nagu oleks see tema isiklik punkt.
Vööndisse
lubatakse tungida ainult neil, kes on temaga emotsionaalses seoses.
2.
Isiklik vöönd
(46
-120 cm). Inimeste
käitumine piduõhtutel, lõunasöökidel, ametlikel vastuvõttudel.
Räägitakse mõõdukal häälel asjadest, mis on inimesele meeldivad
ja millest on mugav rääkida
3.
Sotsiaalne vöönd (1,2
- 3,6 m). Vahemaa , mis lahutab kõrvaliste inimestega suheldes
( postiljon , töökaaslane). Kasutusel mitte isiklikke asju ajades.
4.
Avalik ehk ühiskondlik vöönd (üle
3,6 m). Käitumine nii avaras vööndis on küllaltki formaalne.
Sõnad, laused on hoolikalt valitud, konkreetselt esitatud. Kui
suhtlejate vahe on juba üle kaheksa meetri, siis hääl muutub
kõvemaks, zestid energilisemaks. Selle vööndi igapäevased
kasutajad on poliitikud ja näitlejad.
RUUMIVÖÖNDITE
PRAKTILINE KASUTAMINE
Rahvarohke
üritused, situatsioonid ( kino , kontsert jne.) tingivad paratamatult
tungimise üksteise intiimsetesse vöönditesse. Lääne
inimeste suhtumine sellisesse olukorda funktsioneerib kirjutamata
reeglite alusel:
Üksteisele otsa ei ole soovitav vaadata
Mida kitsam on, seda kammitsetumad olgu teie liigutused.
Emotsioonid, tunded on keelatud - nägu peab olema tundetu.
Kellegagi, isegi tuttavaga pole lubatud vestelda .
Kui teil on käes ajaleht või raamat, siis peate sellesse süüvima.
Liftis tuleb vaadata vaid korrustenuppe.
ERINEVUSED
KULTUURIDE VAHEL
Nagu
teistelgi loomadel, sõltub inimese keha ümbritsev õhuruum elanike
arvust tema elukohas. Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud
sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole
(geograafiliselt), seda suurem on distants . Põhja- ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade
mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi.
Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest.
Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele
väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti.
5.
GRUPISISESED PROTSERSSID
5.1.
GRUPP. GRUPI LIIGID. GRUPI OMADUSED.
GRUPP-
inimeste kogum, mis koosneb konkreetsetest inimestest; teatud
inimrühm.
Gruppi
võib
iseloomustada:
- moodustamise või kujunemise järgi
Gruppi
iseloomustab:
- funktsionaalne struktuur- kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust
- emotsionaalne struktuur- kajastab isiklikke eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhteid
- kommunikatiivne struktuur- iseloomustab teabe leviku teid
- alluvusstruktuur e. hierarhia- näitab grupi liikmete alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel
Inimese
käitumist sotsiaalses plaanis mõjutab nn. etalon- ehk referentgrupp .
Etalongrupp-
reaalne või kujutletav grupp, kellega inimene tunneb end kõige
tihedamini seotud olevat. Selle
mõjul kujunevad inimeste väärtused, tõekspidamised ja hoiakud,
sest see on inimesele jäljendamise allikaks.
6.
ÜKSIKISIK JA GRUPP.
Grupis
toimuvate nähtuste mõju:
- kohesiivsus- näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi gruppi kuulda
- grupimõtlemine- liigse üksmeele tõttu välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus võimalike tagajärgede eest. Sisuliselt tähendab see opositsiooni puudumist ning sellele järgnevat grupi ülimat enesekindlust või eufooriat.
Selle
tunnused:
1.
kõikvõimsuse illusioon
2.
kahtluste mahavaikimine või teiseksrääkimine
3.
illusioon eesmärkide õilsusest
4. vastaste alahindamine
5.
grupp avaldab survet erimeelsetele
6.
grupp väldib infot, mis võiks kõigutada juba vastuvõetud otsust.
Parimaks relvaks ühtekuuluvuse negatiivste ilmingute vastu on
tolerantsuse
väärtustamine ja vaba mõtteviisi soosimine.
- konformism- enamuse arvamuse sisemine omaksvõtt
Solomon
Ashci
katsed
(1951). Ta leidis, et 1/3 katsetest nõustusid katseisikud üksmeelse,
kuid eksliku grupi vastusega.
Tähtsamad
muutujad, mis konformsust
tekitavad::
- Grupi olemus - mida atraktiivsem grupp, seda suurem võime konformsust tekitada. Mida madalam on isiku staatus grupis ja mida suurem on sarnasus isiku ja grupi vahel, seda suurem on grupi võim tema käitumise üle.
- Indiviidi reaktsiooni olemus- konformsus märgatavalt kõrgem, kui inimesed peavad sooritama reaktsiooni avalikult
- Ülesande tüüp- inimesed, kes töötavad ebamääraste, selget vastutust mitteomavate ülesannete ja küsimuste kallal, on sotsiaalsele survele enam vastuvõtlikud.
- Grupi üksmeelsus- konformsuse surved kõige rõhutatumad gruppides, mis on oma seisukoha toetamisel üksmeelsed.
Sooline
erinevus konformsuses-
naised enam mõjutatavad
Strateegiad
oma isikliku seisukoha säilitamiseks:
-Kaitsepookimine- inimestele vastandargumentide kogumi esitamine, millistega nad
tulevikus kokku puutuda võiksid.
-Ettehoiatamine-
rääkides
inimestele, et on tulemas veenmisteade ja nimetades, mida see teade
hõlmab, on mõnikord sotsiaalse mõju vähendamiseks ettehoiatamine
piisav ja polegi vaja vastuargumentide patareid .
- Publikuefekt ( Hawthorne ´i efekt)- teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi
- Sotsiaalne hõlbustamine- teiste kohalolekust tingitud positiivne või negatiivne mõju.
- Sotsiaalne looderdamine (Ringelmanni efekt)- koostegevuses võib inimeste osa olla väiksem kui üksi tegutsedes . Mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb
- Sotsiaalne surve- grupi mõju ühele liikmele
- Sünenergia- inimeste koostegevuse tulemus on suurem kui üksikisikute koostegevuste summa
7.
GRUPI UURIMISE MEETODID:
Grupi
liikmete omavahelisi suhteid mõõdetakse sotsiomeetria
abil. Meetodi rajas J.Moreno.
Ta
tõi välja 3 põhiliiki teste:
1.
Sotsiomeetriline valikutest-
väljendatakse oma verbaalselt suhtumist grupikaaslastesse
2.
Sotsiomeetriline tegevustest-
partnerit tuleb valida reaalses situatsioonis
3.
Sotsiomeetriline pertseptiivtest-
mõõdab inimese enda ettekujutust suhetest grupis.
Tulemuste
interpreteerimine:
1.Sotsiomaatriks
A
B
C
A
X
B
X
C
X
2. Sotsiogramm
A B
C
3 Indeksid.
N.
Emotsionaalse ekspansiivsuse indeks- kui palju sai valikuid .
Edu
Teile! Kohtumiseni eksamil!
35
Kalle Küttis 2011
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 34 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
260 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
insane102
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid