Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS ON FREUD NII POPULAARNE ?
  • Milline teooria on õige ?
  • Kuidas ennustada inimese käitumist ?
  • Kuidas tuleks õpetada ?
 
Säutsu twitteris
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia









ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
(Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele)





Tööplaan 2011/12 sügissemester
1.  01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid
2.  08.09 LOENG Isiksuseteooriad
3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid
4.
29.09 SEMINAR .
5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR
6. 
6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 
7.  20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM
Jaanuar EKSAM

PROGRAMM

Isiksuse psühholoogia


1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted
2. Isiksuseteooriad
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad ( Freud , Jung , Adler , Erikson, Horney , Fromm, Reich )
2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad ( Allport , Catell, Eysenck , Skinner , Bandura)
2.3. Humanistlikud teooriad ( Rogers , Maslow , Lievegoed)
3. Isiksuse struktuur
3.1. Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud)
3.2. Temperament ( Hippokrates , Eysenck, Costa , McCrae )
3.3. Iseloom
3.4. Võimed (Binet, Stern , Spearman, Thurstone , Guilford, Gardner, Sternberg ).
3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine
3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus ( Goleman , LeDoux)
4. Motivatsioon ja emotsioonid
4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin , Yerkes , Maslow, Rotter, Zuckermann)
4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused , soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired)
4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter)
4.4. Emotsioonide liigid ( seisundid , kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P. Ekman )
5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne , Harvard, Böttcher)

Sotsiaalpsühholoogia


1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur
2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus
3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants , sotsiaalne taju, rollid)
4. Isikutevahelised protsessid ( isikutaju , suhtlemine , suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted)
5. Grupisisesed protsessid
5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid .
5.2. Grupidünaamika
6. Üksikisik ja grupp ( kohesiivsus , grupimõtlemine, konformism , publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis )
7. Grupi uurimise meetodid ( Moreno , sotsiomeetria)
NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud , kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed.
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA.
1.Isiksuse mõiste.
Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad:
1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet , Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja.
2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta
3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida
4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine
5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks
Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport)
–Kindel struktuur
–Võime areneda

2 erinevat isiksusekäsitlust:
Struktuurne
Inimesele omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui isiksust. Isiksuseomaduste arv kõigub 3-4st (H.J.Eysenck) kuni 16 omaduseni (R.B.Catell).
Hetkel moodsaim 5 faktori teooria (Big- Five , Costa, McCrae), mille järgi isiksust kirjeldab: 1. Ekstravertsus
2. Sõbralikkus/ sotsiaalsus (kontaktivalmidus)
3. Meelekindlus (tahtejõud)
4. Neurotism
5. Avatus ( intellekt )
Funktsionaalne
Inimesele ei omistata mingit essentsi (olemust), vaid püütakse välja selgitada isiksuse ülesanded.

INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS


Inimene – a) bioloogiline olend Homo sapiens
b) ühiskondlik olend
Indiviid – üksikisik, üks inimene
Individuaalsus – inimese omapära
Isiksuse definitsioon – teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab
  • Mina-teadvus

ISIKSUS- kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades . Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ja sotsiaalne roll.
Eneseteadvus- selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t. saadakse aru, et ümbritsevas keskkonnas on veel minutaolisi objekte.
Eneseteadvus sisaldab 3 momenti :
  • Tunnetuslik element ( kujutlus enda olemisest)
  • Emotsionaalne element (enesearmastus)

Enesehinnang tekib enda võrdlemisel teistega . Võib olla:
  • Madal
  • Normaalne ja veidi kõrgem
  • Kõrge

Mina-pilt – kujutlus iseendast ja enesest teadlikuks olemine. Sisaldab järgmisi aspekte:
  • Kuidas inimene tajub end
  • Mida inimene mõtleb endast
  • Kuidas ta end hindab
  • Kuidas ta püüab oma väärtust tõsta või kaitsta teiste arvamuste eest

MINA-pildi kujunemise teooriate näiteid:
W.James- mina-pildi teooria.
1. materiaalne mina- keha ja omand
2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust
3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused
Ch. Cooley - peegel-mina teooria.
Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad . Toob välja 3 komponeneti:
1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin
2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab
3. Mina oma pärane tunne. N.uhkus või alandus
G.Mead- interaktsionalistlik mina-pildi teooria.
  • Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel.
  • Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi.
  • Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi “üldistatud teine” s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak.

JOseph Lufth ja HARry Ingham – JOHAR ´I aken- mudel, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Mudel saadi 2 teguri:
1.tuntud/teadaoleva
ja 2.tundmatu/mitteteadaoleva
varieerimisel.


JOHARI AKEN
ENDALE
Tuntud Tundmatu

TEISTELE


Tuntud AVATUD ALA PIME ALA
( iseendale ja teistele (ümberolijaile teada,
teada) iseendale mitte)
Tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA
(iseendale teada aga (tundmatu nii ise-
teiste eest varjatud) endale kui teistele)
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA PARADIGMAD
1. PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma
2. ISIKSUSJOONTE paradigma
3. BIHEIVIORISTLIK paradigma
4. HUMANISTLIK paradigma
5. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE paradigma
6. BIOLOOGILINE paradigma
7. EVOLUTSIOONILINE paradigma
Kaasajal 2 paradigmadest kõrgemal üldistusastmel olevat uurimisprogrammi:
1. BIOLOOGILINE uurimisprogramm
2..KESKKONDLIK uurimisprogramm
Erinevalt loodusteadustest, kus valitseva paradigma vahetab välja teine, revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos.
Viimasel kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes probleemikeskse teaduskorraldusega
2. ISIKSUSETEOORIAD.
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.
S.Freud. ( 1856 -1939). lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria . 3 tähendust:
  • Psühholoogiline teooria.
  • Ravimeetod
  • Kultuuri- ja ühiskonnateooria
  • PSÜHHOLOOGILINE TEOORIA
    Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi:
  • Isiksuse topoloogiline käsitlus
  • Tungide teooria
  • Isiksuse topoloogiline käsitlus
    Psüühikas 3 tasandit :
    TEADVUS- tajumine , mäletamine, tundmine , mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame
    EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda
    ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali-
    –Primitiivsed tungid
    –Varjatud tunded, suhtumised
    –Mälestused
    –Kompleksid
    Ihad ja kired
    –Läbitud traumade ja kriiside jäljed
    2. Tungide teeoria. Liikumapanevateks jõududeks on:

    Isiksuse struktuur: 3 osaline:
    1. Mina (ego)-
    • kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd
    • jätab maha mälujälgi
    • võtab vastu otsuseid
    • planeerib tulevikku.

    Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne .
  • Ülimina ( superego )- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et
    • seirata inimese käitumist
    • võrrelda seda ideaalse standardiga
    • lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub.

    Võib eristada 2 alasüsteemi:
    – SÜDAMETUNNISTUS
    – MINAIDEAAL
    Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga.


    Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla.
    3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi:
    • surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos
    • sugutung (elutung) Eros .

    Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi.
    Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, millised on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele.
    1. Oraalne
    2. Anaalne
    3. Falloslik
    Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi.
    Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi.
  • Ravimeetod.
    Psühhoterapeutiline suund.
    Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest
    Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel:
    Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel
    Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega
    Neurootiline- kartus , et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu
    • konfliktid surutakse alla
    • probleemid jäävad häguseks
    • indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab

    Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine.
    Ravimetoodikate näiteid:
    1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest
    2. unenägude analüüs
    Väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga. Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus.
    3. vabade assotsioonide meetod – otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos.
    Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid :
    Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt.
    Anna Freud, 1936.
    1. REPRESSIOON
    2. VASTANDREAKTSIOON
    3. ISOLATSIOON
    4. TÜHISTAMINE
    5. PROJEKTSIOON
    6. AUTOAGRESSIIVSUS
    7. SAMASTUMINE
    8. REGRESSIOON
    9. EITAMINE
    10. SUBLIMATSIOON
    Kaitsemehhanismidel 2 ühist joont:
    1. Nad eitavad, falsifitseerivad ja moonutavad tegelikkust
    2. Töötavad alateadlikult, s.t. inimene isegi ei kahtlusta nende olemasolu

    3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria.
    G.Roheim- püüdis kogu inimkonna kultuuri põhjendada psühhoanalüüsiga. Kogu inimkonna ajalugu põhineb Erosel. Instinktide sublimatsioon on liikumapanevaks jõuks, mis sünnitab ka kultuuri. Kultuur on kaitsevahend lõhkuvate instinktide eest. Seletas ühiskonna-ja kultuurinähtusi samuti kui hüsteeria või neuroosi teket.

    MIKS ON FREUD NII POPULAARNE ?


    1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele
    2. Irartsionaalsus.
    3. Seksuaalsus.
    4. Hingeabi.
    KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks.
    Neofreudism.
    Panid Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ning ühiskonna ja kultuuri mõjule isiksuse arengus.
    C.G.Jung. (1875-1961) Analüütiline psühholoogia.
    Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt.
    Erinevus Freudist:
    1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust.
    2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,.
    3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom
    Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid:
    1. Persona -
    2. Mina-teadvus.
    3. Vari
    4. Anima -naise arhetüüp
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #1 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #2 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #3 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #4 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #5 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #6 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #7 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #8 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #9 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #10 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #11 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #12 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #13 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #14 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #15 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #16 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #17 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #18 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #19 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #20 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #21 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #22 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #23 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #24 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #25 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #26 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #27 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #28 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #29 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #30 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #31 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #32 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #33 ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA #34
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 186 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor insane102 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele)Referaat

    Märksõnad

    Mõisted

    kliiniline traditsioon, eksperimentaalne, isiksuse definitsioon, materiaalne mina, mead, eneseteadvus, eelteadvus, alateadvus, mina võimuses, ülimina, esmastest protsessidest, häbitundega, hüpnoos, kaitesemehhanismid, roheim, instinktide sublimatsioon, seletas ühiskonna, anima, kollektiivne alateadvus, tekib neuroos, esimesi psühholooge, aktuaalne, idealiseeritud mina, reaalne mina, horney loosung, jagusaamine, pealispinnaline kiht, süvakiht, isiksuse jooned, gordon allport, ülateadvus, paljudes maades, seadumus, seadumuste arv, isiksuse struktuur, tõekspidamised, põhiväärtused, tugiväärtused, füsioloogilised põhivajadused, turvavajadused, kuuluvusvajadused, tunnustusvajadused, sangviinik, flegmaatik, introvertsus, ekstravertne inimene, introverdid, erutus, laiemas tähenduses, kitsamas tähenduses, individuaal, intelligentsuse kõrval, numbriline, esikohal p, seniajani, ülesannete lahendamine, gardner, kogemuslik intelligentsus, keskmisi tulemusi, peavoolu ideoloogia, motivatsioon, bioloogilised ajejõud, sotsiaalsed ajejõud, käitumismallid, freud, vastandprotsess, emotsioonides, schachter, tundmus, steenilised tundmused, kirg, ärevus, sotsiaaalne kompetentsus, sotsiaalselt kompetentsed, kognitiivne dissonants, kausaalne atributsioon, empaatia, halo, äratundmine, hinnatakse meeldivaks, teabevahetus, mõjutamine, verbaalsed, paralingvistilised, prokseemika, ümbritseb ruumivöönd, edward hall, kirjeldatut, hierarhia, etalongrupp, sotsiomeetriline valikutest

    Meedia

    Kommentaarid (2)

    tiinalu profiilipilt
    tiinalu: Väga põhjalik ja sisukas töö.
    13:08 01-04-2016
    crystella353 profiilipilt
    crystella353: Päris sisukas ja kasulik :)
    21:59 14-12-2012


    Sarnased materjalid

    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    13
    pdf
    Isiksusepsühholoogia konspekt
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    56
    doc
    Sotsiaalpsühholoogia
    69
    odt
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
    32
    doc
    õiguspsühholoogia
    28
    pdf
    ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA
    46
    pdf
    Sotsiaalpsühholoogia loengud





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun