Stress ja isiksuse teema psühholoogia õpikust (2)

S.S 2010-05-22
STRESS JA ISIKSUS
Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12
STRESS JA TOIMETULEK
Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega – spetsiifilised ja üldised.
Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks.
Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel .
Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele.
Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga)

• Häire faas – Inimene tajub ärevust, ta peab otsustama kas võidelda stressori vastu või põgenedaja loobuda .
  
• Vastupanu faas – Vastuseis stressori mõjule.
  
• Kurnatuse faas – Selleni jõutakse kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene loobub stressoriga võitlemast.
  

Positiivne pinge ehk eustress – Mõjub inimeselestimuleerivalt ja hõlbustab kohanemist.(ametikõrgendus, abielu, tunnustused jne).
Negatiivne pinge ehk distress – Põhjustajad: ebasoodsad sündmused; tugevad ärritajad, mis kurnavad kohanemismehhanisme. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb . Distress on see, mida inimesed tavaliselt stressi all silmas peavad.
STRESSI PÕHJUSED
Enamasti on stressi põhjusteks katastroofid, elusündmused ja töö.
Kui katastroofi ajal toimub taluvuspiiri ületamine, kujuneb post-traumaatiline stress, mille sümptomiteks on:

• tuimus maailma suhtes, kaob huvi oma varasemate tegevuste suhtes, teistest inimestest võõrdumine;
  
• Trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes;
  
• Unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikkus.
  

Tööstressi saab jaotada 4 rühma:

• ülesannetega seotud – raskus, ohtlikku.
  
• füüsilised - töö asukoht, ruumide kujundus, temperatuur.
  
• rollinõuded – Igal töötajal on oma roll ning igal rollil on omad kohustused, mille täitmist temalt ka oodatakse .
  
• inimestevahelised suhted.
  

STRESSIOLUKORDADE KONTROLLITAVUS
Mida vähem me teatud sündmust kontrollida suudame, seda suuremat stressi see tekitab. Selle põhjuseks on ajsaolu, et kui me ei saa sündmusi kontrollida, ei saa me neid ka ära hoida.
Kontrollitavusest tähtsamal kohal on aga usk, et asi on meie kontrolli all.
Stressi traumeeriv mõju on ka siis väiksem kui inimene suudab stressi tekitavaid sündmusi ette näha, siis teatakse millal rasket olukorda kannatama peab.
ISIKSUS JA STRESS
Stressi kogenemist mõjutab inimese suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene süüdistab kõikides elusündmustes ennast, võib muutuda abituks ja jõuda depressiooni.
Stressitaluvus on kõrgem neil, kes :

• Väärtustavad tööd + töövälist tegevust
  
• Armastavad oma proovilepanekut
  
• Tunnevad , et kontrollivad oma elu.
  

Isksuse tüüp :
A-tüüp – Kui teel tuleb ette takistusi, saab kiirelt vihaseks. Neil on kõrge tunnustusvajadus , kiire tegutsemine ( teha lühikese ajaga võimalikult palju ära), krooniline ajapuudus. Neist võib saada kergelt töönarkomaan. Seesmine pinge nende sees võib tekitada vaenulikkust teiste suhtes.
B-tüüp – Ei kiirusta ega ärritu kiirelt. Neil on aega lõõgastuda. Neil on seesmine enesekindlus, elu kulgeb tasakaalustatumalt ja konflikte esineb vähem.
STRESSI TAGAJÄRJED
Individuaalsed tagajärjed : ennastkahjustav käitumine – inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama, uputab muresid viinaklaasi, võib muutuda vägivaldseks.
Psühholoogilised tagajärjed : depressioon, unehäired, seksualprobleemid, õpitud abitus(Inimene ei püüagi kui ei taju seost tulemuse ja õppimise vahel).
Läbipõlemissündroom – tekib kui inimene tajub liiga kõrget pinget ja liiga madalat rahuldust. See kujuneb umbes 4-5 aastaga. Eristatakse kolme faasi : mesinädalate faas, probleemide kuhjumine ja lõppfaas ( lähemalt loe lk 162). Selle vältimiseks on realistlike eesmärkide seadmine ja töö positiivsetele külgedele mõtlemine.
Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega.
STRESSIGA TOIMETULEK

• Positiivsed ütlused
  
• Aja läbimõeldud kasutamine ( panna paberile, mis millal ära teha)
  
• Füüsilised harjutused
  

Stressiga on ka siis kergem toimetulla kui inimene pole üksi, vaid pere ja sõbrad on abiks.
Stressiga toimetulek sõltub probleemide lahendamise ja emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest.
ISIKSUS JA TESTID
Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga inimene.
Isiksuse kohta loodud teooriaid on mitu.

Psühhoanalüütiline käsitlus (S.Freud) – Rõhub lapsepõlve kogemustele ja alateadlikule motivatsioonile.

Tunnusjoonte teooria – Peab tähtsaks kaasasündinud iseloomujooni, millest järeldub, et keskkondmõjutab isiksust vähesel määral.

Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – Esiplaanile tõstetakse kogemused ja õppimised, mis kujundavad isiksust.

Humanistlik psühholoogia – Rõhutatakse inimese ainukordust kui ka elu jooksul kogunenud kogemuste tähtsus.
I Psühhoanalüütilised – Inimese arengut ja käitumist mõjutavad temas olevad konfliktid ja kuna need mõjutavad arengut ja kohanemist keskkonnaga, tuleb need välja selgitada. Konfliktide selgitamiseks võib uurida tema sõnavääratusi ja sõnade seostamist. Üks peamisi võtteidon vabade assotsiatsioonide meetod – Inimsele lastakse kuuldavale tuua kõikomamõtted. Nt. Üks inimene ütleb sisemistest konfliktides olevale isikule ühe sõna ja ta peab ütlema, mis tal sellega seostub. Arvati, et sellega on võimalik avastada alateadvuses peituvaid läbielamisi ja mälestusi, mis pärit sageli lapsepõlvest.
S.Freud jagas teadvuse tasandid kolme tasandisse :

• Teadvustatud – see, mis on meil hetkel mõttes.
  
• Eelteadvus – tasand, kus paiknevad me mälestuse ja teadmised, neid on kerge meenutada.
  
• Alateadvus – Seal peitub enamik materjali.
  

ISIKSUSE STRUKTUUR
I MISKI=ID e alateadvus – lähtub mõnust + juhib kõike. Kesksmeks on sugutung e libiido
II MINA = EGO e teadlik alus – lähtub reaalsusest + kontrollib MISKI impulsse ja arvestab üliminaga.
III ÜLIMINA – superego e südametunnistus – lähtub moraalist. Kujuneb vanemateja kasvatajate ettekirjutise põhjal.
Ülimina on ka range tsensor , mille tõttu libiido ei saa väljenduda oteseese seksuaalse käitumisena. Seepärast juhitakse libiido energia mujale( kunst , muusika , luuletused).
Sündides on inimesel vaid Miski, mis koosneb vaid seksuaalsetest ja argesiivsetest instinktidest. Mina hakkab arenema 6.-8 elukuujooksul ja kujuneb välja 2.-3.eluaastaks. Ülimina hakkab arnema 5.-6 eluaastal ja kujuneb välja 10.-11. eluaastaks.
KAITSEMEHHANISMID
Aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele, kuid moonutavad mingi määral reaalsust, tähendades seega mingil määrelenesepetmist.
Repressioon e tõjumine – ärevust tekitavad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja. Nii võib ta ebameeldiva kogemuse unustada. Need ärevust tekitavad mõtted võivad tõrjumisel avalduda unenäosümbolites ja keelevääratuses.
Reggressioon e tagasiminek – Inimene ei tea kuidas toimida. Võtab appi lapsepõlves omandatud käitumisi.
Ratsionaliseerimine – häiriv asi mõeldakse ümber. Seeläbi on võimalik leevendada oma ebaõnnestumisi või leida oma tegevusele õigustusi.
Vastandreaktsioon – Inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ja käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt.
Projektsioon e ülekandmine – enda omadused siirutatakse liialdatult teistele inimestele. „Kes teisele ütleb, see ise on“.
Eitus - Ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamine.
Asendamine – Suunatakse inimese seksuaalsed või agressiivsed impulsid psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need, mis on seda ärevust tekitanud.
Kaitsemehhanismid vähendavad ärevust seetõttu, et moonutavad ärevust põhjustanud impulsse.
CARL GUSTAV JUNGI ANALÜÜTILINE SISKSUSETEOORIA
Eristas järgmisi isiksuse tasandeid : teadvus, isiklik alateadvus ja kollektiivne alateadvus(inimkonna ühine kultuuriline mälu).
Arhetüübid – mõistekombinatsioonid.
Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima (naisekujutlus) ja animus (mehekujutlus). Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust.
HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA
Rõhutas kahte tunnustuse paari – esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust.
Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida.
Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.
Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti.
Inimese põhijooned tulenevad küll pärilikkusest, kuid samas on ka keskkonna mõju all.
SUUR VIISIK
Ekstavertsus
Sotsiaalsus
Meelekindlus
Emotsionaalse stabiilsus
Intellekt – kogemusele avatus
KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD
Pööravad tähelepanu sotsiaalselt õppimisele. Selles ei nähta üksnes keskkonna mõju inimese isiksuse kujunemisele.
Julian Rotteri teoooria
Inimesekujuneb välja üldistunud ootus, millele vastavalt inimene ka käitub. Need ootused on:

• Kõik, mis inimene teeb, sõltub temast endast;
  
• Kõik, mida inimene teeb, sõltub olukorrast, kuhu ta on sattunud.
  

Seesmise e internaalse kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu eeskätt vaid iseendast sõltuvaks. Usuvad, et on ise oma elu kulgu määravad. Iseloomustab algatusvõime- Otsuste langetamisel on kaalutlevad ja uurivad.
Välise e eksternaalse kontrollkesmega inimesed mõtlevad, et nende edu ja ebaedu tuleneb välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest. Alluvad kergesti mõjutustele. Usuvad, et tulevik on ette määratud, mis tõttu nad ei pinguta karjääri ja eesmärkide saavutamise nimel.
Inimese kontrollikese võib muutuda vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsele kogemusele ja õppimisele.
ALBERT BANDURA SOTSIAALSE ÕPPIMISE TEOORIA
Uurib kuidas käib õppimine eeskujude najal. Kui laps näeb oma vanema käitumist, mis leiab tulemust, hakkkab ta seda samuti kasutama. Näiteks agressiivne käitumine – Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid.
HUMANISTLIKUD TEOORIAD
Isiksust vaadeldakse arenevad ja muutuvana. Isiksuse kujunemist mõjutab teda keskkond. Rõhutakse isiksuse tarvet end arendada, tähtsmaid teemasid on inimese vaba tahe ja vastutus. Tähelepanu keskendub nendele küsimustele, mis on elus olulised ja inimese subjektiivsetele kogemustele.
CARL ROGERSI KLIENDIKESKNE TERAAPIA
Igal inimesel on minakontseptsioon – enda kohta käivad mõtted ja arusaamad ning ka ideaalne mina, kelleks siivitakse saada.
Kliendikeskses teraapias leiab C. Rogers , et inimene on oma probleemidel kõige parem ekspert.. Teraapias asetatakse rõhk nendele tunnetele, mis seda inimest parajasti valdavad. Räägib peamiselt klient , terapeut kuulab ja püüab juhtida juttu nii, et inimene saaks oma tunnetes selgust. Terapeut ei paku lahendusi, vaid aitab need leida kliendil endal.
ISIKSUSETESTID
Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Testid jagunevad kahte suuremasse alaliiki – isiksus – ja võimekustestid. Isiksustestid jagunevad omakorda objektiivseteks, projektiivseteks ja isiksuse küsimusteks.
OBJEKTIIVTESTID
Välistatakse katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldused tehakse katseisikule antavate ülesannete põhjal. Ülesanded on aga sellised, et neid ei saa parajasti uuritava psüühilise omadustega otsesel seostada. Need testid aitavad hinnata erapooletult isiksuse omadusi.
PROJEKTIIVTESTID
Kui inimene saab ülesandeid, projitseerib ta nende lahendamisse enda oamdused ja alateadlikud tendentsid. Inimesel võidakse paluda mingi pildi joonistamist, jutu lõpetamist vms. Need testid jaotatakse oma korda 4 liiki :
Hinnangtestid – „Ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled.“
Konstruktiiivtestid – „Näita mulle, kuidas sa midagi konstrueerid, ja ma ütlen sulle kes sa oled.“ Enim levinud on joonistamistestid. Inimesel palutakse midagi joonistada ja pildil olevate detailide või detailide asukoha järgi otsustatakse tema isiksuse üle.
Tõlgendamistestid – „Ütle mulle, kuidas sa esitatud kujundust tõlgendad, ja ma ütlen sulle kes sa oled.“ Inimesele näidatakse mingit pilti ja selle järgi,mida ta seal näeb otsustatakse ta isiksuse üle.
Assotsiatsioonimetoodika – „ Ütle mulle, mis sulle iga minu öeldud sõnaga esimesena meenub, ja ma ütlen sulle, kes sa oled.“
ISIKSUSE KÜSIMUSTIKUD
Vastaja keskendub oma elamustele või tunnetele või väljendab oma huvisid. Need testid jagunavad kaheks:
Temperamenditestid – Kindlad käitumisviisid on seostatud teatud isiksuseomadustega. Küsimused on suunatud käitumisele. Ühte omadust hinnatakse mitme käitumisharjumuse järgi.
Huvide ja vääärtusorientatsioonide test – Püütakse selgitada milliseid elukutseid, tegevusalasid, olukordi inimene armastab ja eelistab, kuidas üht või teist nähtust hindab jne. Inimene vastab küsimustele nõustumise või mittenõustumisega (küsimus …, vastus: „ Jah“ või „ ei“ ).
9