Psühholoogia küsimused ja vastused (0)

1. Millega tegeleb psühholoogia teadus?
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid .
2. Mida tähendab kehamahlade teooria?
Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament . Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik , flegmaatik , melanhoolik ja koleerik
3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng?
Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat
4. Millised psühholoogia harud on olemas?

• Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
  
• Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise , käitumise ja tunnete sõltuvust ning mõjutatavust teistest inimestest. Näiteks kuidas kujunevad grupis välja liidrid , miks osad inimesed on alluvad , kuidas mõjutab teiste inimeste juuresolek abistavat käitumist.
  
• Eksperimentaalpsühholoogia -uurib katsete abil näiteks tajumist mälu, tähelepanu.
  
• Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist.
  
• Arengupsühholoogia -uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist eostumisest kuni surmahetkeni.
  
• Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning kirjeldab nende sõltuvust töötingimustes. Organisatsioonipsühholoogid tegelevad näiteks sobivate inimeste valimisega erinevatele ametipostidele, koostavad koolitusprogramme, üritavad psühholoogiliste meetodite abil parandada töökeskkonda ja töö tulemuslikkust.
  
• Koolipsühholoogia -käsitleb kooli ja õppimisega kohanemist ning emotsionaalseid ja käitumuslikke probleeme õpilastel ja õpetajatel.
  
• Pedagoogiline psühholoogia -uurib, kuidas parandada distsipliini ja õppimise ning õpetamise efektiivsust .
  
• Keskkonna psühholoogia- uurib suhteid inimese ja teda ümbritseva keskonna vahel, uurib keskkonna mõju inimese käitumisele ja meeleolule. Näiteks uurib privaatsusega, ruumikasutusega seotud küsimusi , erinevate keskkondade mõju käitumisele.
  

5. Mille poolest erinevad psühhoterapeudi ja psühhiaatri töö?

• Psühhiaater on arst, meditsiinilise haridusega, tegeleb psüühikahäirete diagnoosimise ja raviga . Psühhiaater on selles nimekirjas ainus, kellel on õigus panna diagnoos , määrata ravi ja kirjutada välja ravimeid.
  
• Psühhoterapeut on õppinud psühhoteraapiat, nt. pereteraapiat, kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, lahenduskeskset lühiteraapiat, psühhoanalüütilist teraapiat, gestaltteraapiat või muud teraapiasuunda ning rakendab psühhoteraapia teadmisi ja võtteid nii tervete kui ka psüühikahäiretega inimeste abistamise
  

6 . Mis on põhierinevus psühholoogia teoreetiliste suundade vahel?
1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud . Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule.
2. Biheiviorism-John Watson,B. Skinner . Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos.
3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow . Rõhutatakse inimese vabatahet-inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida.
4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine.
5. Psühhobioloogia- Roger Sperry , Eric Kandel . Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust
7. Milline on psühhoanalüütiline inimesekäsitlus?
8. Mida tähendab biheiviorism?
Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumis uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puht looduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte

Mis on humanistliku psühholoogia põhimõte?
Tanapäeva humanistlikku psühholoogiat iseloomustavad järgmised jooned: Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega,
Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine
Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming.
Tunnete, soovide ja emotsioonide väärtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel.
Veendumus selles, et inimene suudab eristada tõde valest, käituda kõrgema headuse nõuetele vastavalt; usk igavikulistesse väärtustesse, nagu tõde, õnn, armastus ning ilu.
10. Mille uurimisele keskendub kognitiivne inimesekäsitlus?
Kognitiivne psühholoogia: keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad ) ja mõistavad maailma. Info vaimset töötlemist.
11. Millele pööratakse tähelepanu bioloogilises psühholoogias?
võrdsustab inimese tema ajus toimuvaga. Lähtub oletusest, et inimese käitumist ja olemust saab seletada ajus toimuvate keeruliste füüsikaliste ja keemiliste protsesside abil.
12. Mis on psühholoogide üldine eesmärk uurimusi läbi viies?
Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult st. andmeid tuleb koguda kindlate protseduuride alusel nii, et teised uurijad saaksid neid uurimusi korrata ja kontrollida. Kui psühholoogidel õnnestub teadusliku uurimuse tulemusel mõni hea teooria luua, siis aitab see teooria inimese käitumist mõista ning lisakas seda ka seletada ja ennustada.
13. Mis on kirjeldava uurimuse liigid?

Juhtumi analüüs on meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. Näiteks on ajukahjustustega inimeste uurimisel saadud rohkesti teavet aju funktsioneerimise kohta. Siiski kerkib juhtumi analüüsi puhul küsimus, kuivõrd on antud indiviid tüüpiline või kuivõrd peegeldab antud inimese uurimine probleemi laiemalt.

Vaatlus tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Vaatlus keskendub kõigele väliselt tajutavale, kirjeldusele ja üldistamisele, mitte ei seleta käitumist.

Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. Nende usaldusväärsus sõltub aga olulisel määral küsimuse vormist ja valimist (inimrühm, kellele küsimusi esitatakse). Küsitlustulemuste esinduslikkus ja nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja protseduuride järgimise korral.

Testid on psühholoogilises uurimistöös samuti olulisel kohal. Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi.
14. Mida tähendavad positiivne ja negatiivne korrelatsioon ?
Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks nähtust vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Positiivne korrelatsioon tähendab seda, et kui üks nähtus suureneb (kodus õppimisele kulutatud aeg), siis suureneb ka sellega seotud nähtus (õpitulemused muutuvad paremaks). Negatiivne korrelatsioon tähendab seda, et seos on pöördvõrdeline (inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad).
15. Mis on eksperiment ?
Selgitamaks põhjuslikke seoseid, tehakse eksperimente ehk katseid. Katse käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Laboratoorsete katsetega saab kontrollida igasuguseid võimalikke kõrval mõjusid.
16. Miks on konfidentsiaalsus ehk katseisikute privaatsus psühholoogi töös kõige olulisem eetikakoodeksi punkt?
Katseisikute privaatsus, konfidentsiaalsus on vaja kindlustada. Nende mõtteid, tundeid, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta .
17. Milleks on inimesele vaja närvisüsteemi?
Närvisüsteem aitab meil ümbritsevat maailma tajuda ja sellega kohaneda. Kõik meie tegevused, ka lihtsana näivad (nt. hingamine , nägemine jne.), on koordineeritud närvisüsteemi poolt.
18. Millest koosneb närvisüsteem?
Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ning gliiarakkudest
19. Kuidas liigub info neuronite sees ja nende vahel?
Neuroni sees toimub info liikumine elektriimpulssidena, neuronilt neuronile aga keemilisel teel. Elektriimpulss liigub närvis väga kiiresti - umbes 100 m/s. Üksteisega suhtlevad närvirakud keemiliste ainete teel, mida nimetatakse virgatsaineteks ehk neurotransmitteriteks
20. Mis on sünaps?
Seda kohta, kus toimub närviimpulsi ülekandmine ühelt neuronilt teisele, nim. sünapsiks
21. Mida ühendavad närvid?
Närvid ühendavad närvilõpmeid lihastes, meeleelundites (silm, kõrv, nahk) ja siseorganites pea ja seljaajuga.
22. Kuidas jaguneb närvisüsteem?
Kõige laiemalt võib närvisüsteemi (NS) jagada somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks
23. Mis on seljaaju ülesandeks?
Seljaaju ülesandeks on saata teateid peaajju ja sealt tagasi, peaaju asub koljuõõnes.
24. Milliste protsessidega on seotud ajukoor?
Suuraju koosneb kahest poolkerast. Neid poolkerasid katab ajukoor, mis on kesknärvisüsteemi arenenuim osa. Sellega on seotud näiteks sellised keerulised protsessid nagu teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, taju ja õppimine. Inimestel moodustab ajukoor 80% peaajust. Osad ajukoore piirkonnad on spetsialiseerunud ainult kindlate toimingute sooritamisele, näiteks nägemisele, kuulmisele, liigutuste reguleerimisele. Mõned ajukoore osad võtavad osa mitmesuguse erineva tegevuse reguleerimisest
25. Milliseid tegevusi juhivad erinevad aju sagarad ?
Ajukoor jaguneb selle erinevate funktsioonide tõttu sagarateks, mis on oma nime saanud nende peal asetsevate koljuluude järgi. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar ja kuklasagar. Otsmikusagar on seotud liigutuste planeerimisega, nende läbiviimsega ja kontrolliga . Kiirusagar tegeleb naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar on seotud kuulmisega ning kuklasagar nägemisega.
26. Millised funktsioonid on aju poolkeradel?
Ajupoolkerad on mõningal määral spetsialiseerunud. Närvid inimese närvisüsteemis paiknevad nii, et paremal kehapoole tegevus kajastub vasakus ajupoolkeras ja vastupidi. Lisaks sellele vastutab vasak poolkera näiteks rääkimise, jutu mõistmise, kirjutamise, lugemise, arvutamise ja keelelise mälu toimimise eest. Samuti on leitud, et vasak poolkera jagab informatsiooni osadeks ja töötleb seda järjestikuliselt, parem poolkera aga töötleb informatsiooni terviklikult. Parem ajupoolkera vastutab aga näiteks mittekeelelise mälu eest (nt. kogemusega seotud mälu, tegevusega seotud mälu jne.), tegevuse täpsuse eest ja tajumise eest. Seda nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks.
27. Millega tegeleb autonoomne närvisüsteem?
Autonoomne närvisüsteem tegeleb keha siseregulatsiooniga (reguleerib näiteks seedimist, higistamist, südamelöögi sagedust) ning ei allu inimese tahtele.
28. Mis on kasvamine ja mis on küpsemine?
Arengu puhul eristatakse kasvamist ja küpsemist. Kasvamine on kvantitatiivne muutus ehk muutus suuruses, (näiteks igasugune füüsiline kasvamine pikkuses , kaalus), kogemuse määras. Küpsemine on kvalitatiivne muutus ehk sisuline muutus, näiteks muutus struktuuris. See on muutus täiuslikuma, parema, väljakujunenuma suunas ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne.
29. Kuidas mõjutab inimese arengut keskkond?
Keskkond mõjutab seda, kuidas ja mil määral pärilik informatsioon avaldub. Keskkonna all mõeldakse näiteks perekonnas valitsevat õhustikku, võimalusi erinevateks kogemusteks, ümbritsevate inimeste mõju nende tegevuse, hoiakute ja väärtuste kaudu, kultuuri, mis soosib või pärsib mõne omaduse avaldumist ja samuti füüsilist keskkonda, näiteks vaba liikumise ruumi, vahendeid mingi omaduse arendamiseks , keskkonna saastatust jm.
30. Milline sünnieelse arengu etapp on kõige olulisem ja miks?
Kõige olulisemad on esimesed 8 nädalat, siis moodustuvad kehaorganid ja algab ka närvisüsteemi areng.
31. Kuidas mõjutab arengukeskkond närvisüsteemi arengut?
Mida rikkalikum on arengukeskkond, seda rohkem seoseid tekib ning seda intelligentsem laps areneb.
32. Millega seostub inimese sotsiaalne areng?

• Hõlmab suhteid iseenda, teiste inimestega ja ümbritseva maailmaga .
  
• Toimub kogu elu vältel.
  
• Seda mõjutavad teised inimesed ja ühiskond oma väärtustega
  

33. Kui kaua kestab inimese areng?
Arengu uurimisega tegelevat psühholoogia haru nimetatakse arengupsühholoogiaks ning see tegeleb arengu uurimisega viljastumishetkest surmani. Seega käsitleb arengupsühholoogia inimese arengut kogu elukaare jooksul.
34. Mida käsitleb psühhosotsiaalse arengu teooria?
Eriksoni teooria kirjeldab arengut läbi kogu elukaare. Ta rõhutab inimeste aktiivset rolli oma psühhosotsiaalse arengu kujundamisel: inimene püüab aru saada, organiseerida ja integreerida oma igapäevaseid kogemusi.
35. Miks on oluline eelnev arengustaadium edukalt läbida?
Isiksuse areng toimub siis, kui indiviid läbib edukalt oma psühhosotsiaalse kriisi, murdepunkti. Edukalt läbimine ei tähenda, et ta selle kriisi negatiivset emontsionaalsust üldse ei koge , vaid et positiivne ületaks negatiivset, jääks domineerima. Kriis ei ole Eriksoni jaoks mitte heaolu ohustav seisund, vaid pigem olukord, kui indiviid tunnetab ühiskonnapoolset survet, kuid pole päris kindel, kas suudab kõikidele nendele nõudmistele vastata. Eelmise staadiumi edukas läbimine loob eelduse järgneva staadiumi edukakas läbimiseks
36. Mis on iga arengustaadiumi kriisid ?
37. Kuidas kujuneb inimese identiteet?
Erikson mõistab identiteedi all psühhosotsiaalset heaolu, rahulolu. See tähendab, et inimene tunneb ennast oma kehas hästi, teab, mille suunas ta liigub ja teab sisimas , et tema jaoks olulised inimesed hoolivad temast.
Eriksoni arvates võib identiteedi kujunemise juures olla lisaks positiivse identiteedi kujunemisele või rollisegasusele veel kaks staadiumi: psühhosotsiaalne moratoorium ja negatiivse identiteedi kujundamine.
38. Mis on kognitsioon ?
Piaget leidis, et kognitsioon ehk tunnetus on on üks inimese ja keskkona vahelise kohanemise vorme.
39. Mida tähendab tasakaal kognitiivses arengus?
Piaget uskus, et inimesel on tung organiseerida oma teadmised viisil, mis võimaldab keskkonnaga võimalikult hästi kohaneda. Sellist kohanemise saavutamist nimetas ta tasakaaluks. Ja inimesel nagu ka muudel organismidel on tung saavutada tasakaalu, neid häirib tasakaalu puudumine. Seega, kui laps puutub kokku millegagi, mis ei sobi tema olevasolevatesse teadmiste ja kogemuste skeemidesse, kaob tasakaal ning selle taassaavutamiseks peab ta enda mõtlemist kohandama , mille käigus leiabki aset areng.
40. Milline on erinevus assimilatsiooni ja akkomodatsiooni vahel?
assimilatsioon - uue kogemuse paigutamine olemasolevasse skeemi
akommodatsioon - skeemi muutmine või uue skeemi loomine uue kogemuse organiseerimiseks.
41. Mis iseloomustab iga kognitiivse arengu staadiumi?
Sensomotoorne staadium(sünnihetkest teise eluaastani) Sünnist teise eluaastani saavad lapsed kogemusi ümbritseva maailma kohta eelkõige aistingute ja motoorsete tegevuste kaudu.
Operatsiooni-eelne staadium(2 - 7 eluaasta ) Mõtlemine toimub keele abil ja muutub tänu sellele keerulisemaks. Skeemid on sõnalised, kuid puudub võime loogiliselt mõelda
Konkreetsete operatsioonide staadium(alg- ja põhikooliiga, 7 - 12 a) Arenevad skeemid, mis lubavad kasutada rohkem loogikal baseeruvaid mõtlemisviise.
Fomaalsete operatsioonide staadium(põhikooli-, gümnaasiumi- ja täiskasvanuiga) Selles staadiumis suudab inimene mõelda abstraktselt, hüpoteetiliselt, teha reeglite põhjal üldistusi, püstitada hüpoteese ja neid kontrollida.
42. Mis on keel ja mis on kõne?
Eristatakse mõisteid keel ja kõne. Keelt defineeritaksegi kui tähendust omavat märgisüsteemi. Kõne on keele kasutamine rääkimisel
43. Miks on keel oluline?
Keele tähtsust inimeseks olemise juures on raske ülehinnata. Keel annab inimesele võimaluse suhelda, keele vahendusel inimene mõtleb, õpib ja omandab teadmisi. Keel aitab kaasa isiksuse kujunemisele. Keel on peamine kultuuri kandja. Tänu keelele elab inimene sisse enda kultuuri, omandab seal kehtivad normid ja väärtused, saab osa eelnevate põlvkondade kogemustest.
44. Mis on keele omandamise kriitiline periood?
Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik , mille jooksul ajus paiknev keeleorgan on vastuvõtlik keele omandamise (alustamise) suhtes. Kui laps ei kuule ajavahemikus aasta-poolteisest kuni puberteedieani teisi inimesi rääkimas, siis ei ole tema puhul keele täielik omandamine enam võimalik
45. Millised kolm oskust eelnevad esimeste sõnade ja ühesõnaliste lausete ütlemisele?
Koogamine, lalisemine , kajakõne ehk ehholaalia periood.
46. Millal algab lapse keele arengus kahesõnaliste lausete ütlemise periood?
Pooleteise aastaselt algab lapse kõnes kahesõnaliste lausete periood, kus laps räägib nagu telegraafistiilis kasutades vaid kõige informatiivsemaid sõnu (nagu täiskasvanu väljenduks telegrammis) nt emme juua, tädi papu vms
47. Mitut sõna valdab 6-aastane laps?
6 aastane aga juba umbes 15 000 sõna
48. Mis on teadvus?
Teadvuse all mõistetakse teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast ning võimet kirjeldada nii välismaailma kui ka enda sisemaailma.
49. Milline aine mõjutab une ja ärkveloleku rütmi?
Une ja ärkveloleku rütmi mõjutab oluliselt keemilise aine, melatoniini, tootmine ajus. Melatoniini hulk ajus muutub vastavalt kella- ja aastaajale. Mida rohkem on ajus melatoniini, seda unisemad oleme.
50. Millega algab magama jäämine?
Magama jäämine algab rahuliku ehk aeglase unega. Rahulikul unel on 4 staadiumit. Esimene on üleminek ärkveloleku ja une vahel. Selles staadiumis tõelisi unenägusid ei teki, kuid võime näha kujutluspilte, mis jätavad mulje nagu näeksime fotosid . Teises faasis muutub uni sügavamaks. Inimese äratamine selles faasis muutub järjest raskemaks. Keskkooliealise inimese une kogukestusest moodustab see staadium umbes poole. Kolmandas ja neljandas faasis muutub uni veelgi sügavamaks ja inimesed on välisele stimulatsioonile kõige vähem vastuvõtlikumad. Sügavas unes (3-4 astme uni) inimene unenägusid ei näe, siis puhkab organism kõige rohkem.
51. Miks on vajalik sügav uni?
Inimesele on vajalikud nii sügav uni kui ka kiire REM uni. Uurijad on leidnud, et sügav uni on seotud rohkem ainevahetuse taastumise ja organismi puhkusega. REM uni on aga oluline vaimsele tervisele, selle puudujääk kajastub järgmises päevas põhjustades väsimust, mälu ja keskendumisprobleeme.
52. Mis on REM-uni?
Umbes iga poole tunni möödudes jõuab magaja kiire ehk REM une faasi. REM une ajal töötab aju palju kiiremini kui ärkvel olles. Selles unestaadiumis südame löögisagedus tõuseb ja muutub ebaregulaarseks, vererõhk tõuseb, hingamine muutub kiiremaks, kuid kõige rohkem iseloomustab seda perioodi magaja silmade edasi-tagasi liikumine. REM unega kaasnevad ka unenäod , mida näevad kõik inimesed öö mõne osa jooksul, ükskõik kas nad seda hommikul ärgates mäletavad või mitte.
53. Miks ja millal näevad inimesed unenägusid?
Me näeme und sellepärast, et aju töötab ka magamise ajal.
54. Mis on psühhoaktiivsed ained ja mis on narkootikumid ?
Uimastiteks ehk psühhoaktiivseteks aineteks nimetatakse aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks ja mida on võimalik kuritarvitada. Psühhoaktiivseid aineid, mille kasutamine ja omamine on seadusega keelatud, nimetatakse narkootikumideks.
55. Kuidas mõjutavad uimastid inimest?
Uimastid mõjutavad käitumist, sekkuvad närvirakkude omavahelisse suhtlemisse, mõjutades sünaptilist ülekannet. Uimastid ei algata senitundmatuid protsesse, vaid võimendavad või pidurdavad igapäevaseid protsesse.
Muutused ajus võivad olla ka pikaaegsete tagajärgedega, nt ecstasy kasutamise tagajärjel ilmnevad impulsiivsus ja meeleoluhäired ning halveneb mälu.
56. Mida teevad depressandid ?
Depressandid - väikestes kogustes tekitavad eufooriat, enamasti aga alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega, rahustavad, kahjustavad motoorseid reaktsioone.
57. Millise mõjuga on stimulandid ?
Stimulandid - ergutid tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Paraneb küll tähelepanu, kuid reaktsioonid aeglustuvad.
58. Mida teevad hallutsinogeenid inimese tajuga?
Hallutsinogeenid muudavad inimese taju ja kutsuvad esile erksaid nägemishallutsinatsioone ning lisaks ka pärsivad kesknärvisüsteemis tegevust.
59. Mis on sõltuvus ?
Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks .
60. Mis on uimasti kasutamisel tekkiv tolerantsus?
Tolerantsuseks nimetatakse olukorda, kus uimasti esialgsed annused ei tekita enam rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada.
61. Mis on kognitiivsed protsessid?
Aistingut, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist nimetatakse tunnetuslikeks ehk kognitiivseteks protsessideks. Need on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest.
62. Mida nimetatakse aistinguks?
Aistinguks nimetatakse ümbritseva maailma üksikomaduste tunnetamist (nt heli kuulmine, värvuse nägemine, puudutuse tundmine , valu). Aistingud jõuavad inimeseni läbi meeleorganite.
63. Millised on erinevad inimese meeled?
Inimesel on 5 meelt ja seega ka 5 erinevat tüüpi aistinguid:
1. Nägemine - nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna slle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni (kuni 90%).
2. Kuulmine - võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja liikumise. Väga tugevad helid ja pidevas müras viibimine võivad tekitada kuulmiskahjustusi, koormata psüühikat ja tekitada stressi.
3. Maitsmine - eristatakse nelja peamist maitset (magus, hapu, soolane ja kibe). Maitsmismeel on oluline, kuna selle abil on võimalik hinnata toidu ja joogi kvaliteeti.
4. Haistmine - inimene suudab eristada tuhandeid lõhnu ning haistmismeele abil saab hinnata sissehingatava õhu kvaliteeti. Haistmisaistingud on tugevalt seotud emotsioonidega.
5. Kompimine ehk puudutamine - võimaldab kindlaks teha esemete kuju, suuruse, materjali jne. Puuteaistingutele lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud.
64. Mis on taju?
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine tesdvuses tervikliku meelelise , mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.Filosoofias mõeldakse taju ehk meeltetaju all ümbritseva maailma teadvustamist meelte abil.
65. Mis on taju omadused?
* Püsivus e. konstantsus – inimene tajub objekti (voi selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte
* Valivus e. selektiivsus –seda mojutab elukutse , tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Naiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele opetaja märkab oigekirjavigasid, kunsti opetaja kujundust.
* Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju –tajumise puhul on tahtsad ka varasemad kogemused. Näiteks ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Taju sõltub suuresti hoiakutest ja ootustest, mis olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Näiteks vaatame heas tujus olles kogu maailma justkui läbi roosade prillide – kõik tundub kaunis ja hea,
66. Mis on isikutaju ?
Isikutaju ehk sotsiaalne taju on teise inimese tajumine , mõistmine ja hindamine. Kuna inimese tajumist mõjutavad väga paljud tegurid (nt tunded, hoiakud, kogemused), on isikutaju väga subjektiivne
67. Kuidas toimub teiste inimeste tajumine?
1. Inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähele panemisest. Jälgitakse kehaehitust, riietust , liigutusi, miimikat.
2. Seejärel püütakse kindlaks teha inimese psühholoogilisi omadusi ning antakse talle hinnang - liigitatakse inimene kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne.
3. Lõpuks tehakse oletusi inimese sotsiaalsete tunnuste kohta, nt rahvus, amet, perekonnaseis vms. Samuti prognoositakse omavahelisi suhteid
68. Mida tähendab stereotüpiseerimine?
Inimene liigitatakse mingisse gruppi kuuluvaks ja talle omistatakse kõik sellele grupile iseloomulikud tunnused. Näiteks esitletakse meile inimest, keda tutvustatakse poliitikuna. Liigitame teda poliitikute gruppi ja omistame talle automaatselt omadused, mida arvame olevat kõikidel poliitikutel: võimuahnus, silmakirjalikkus vms
69. Millist infot saab inimene ruumi-, liikumis- ja ajataju kaudu?
Ruumitaju kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise ehk ruumilise pildi.
Liikumistaju annab meile infot objektide liikumise kohta.
Ajataju kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevus
70. Mis on illusioon ?
tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine.
71. Mis on hallutsinatsioon ?
objektide või nähtuste tajumine, mida tegelikkuses ei eksisteeri.
72. Mis on õppimine?
Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemuste omandamine võib toimuda välismaailmaga kokku puutudes ja mõtteoperatsioonide kaudu. Õppimisprotsessi pole iseenesest võimalik jälgida, vaid selle üle saab otsustada inimese välise käitumise ja tegevusvõime põhjal
73. Mida tähendab õppimine tingimise teel?
Õppimine tingimise teel võib olla kas klassikaline või operantne. Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega , mis kujunevad õppimise tulemusel. Operantse tingimise puhul põhjustab õppimise vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus tuleneb alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset tagajärge
74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi ?
Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii omandatakse suur osa sotsiaalsest käitumisest. Sotsiaalses õppimises eristas Albert Bandura nelja etappi: märkamine (pannakse mõnda käitumist tähele), meeldejätmine (kergemini jääb meelde köitev käitumine), õpitu taastamine (uue käitumise praktiseerimine ja sellele tagasiside), motivatsioon (eeldus, et uuele käitumisviisile järgneb tasu)
75. Mis on mälu?
Enamasti see, mida me kogeme, teeme või tajume ei kao meie teadvusest, vaid säilib kas lühemat või pikemat aega. Selle teeb võimalikuks psüühiline protsess mälu. Mälu on psüühiline protsess, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meelde jätmises, säilitamises ja reprodutseerimises ehk taastamises (võib öelda ka lihtsamalt: mälu on võime meelde jätta, meeles pidada ja meelde tuletada).
76. Kuidas toimub meelde jätmine?
Meelde jätmine. Kogu mälu töö saab alguse meelde jätmisest. Kui inimene on materjali nõrgalt omandanud , ei ole midagi ka hiljem säilitada ega meelde tuletada. Meelde jätmisel toimub uue info seostamine varem omandatud infoga . Lihtsamalt omandatakse see, mille kohta inimesel on juba varasemast mingi teadmine või kogemus, mis asetub lahedasti juba olemasolevasse konteksti. Ajus tekivad assossatsioonid, mis tähendab, et ühe nähtuse aktiviseerimine ajus kutsub esile ka teise nähtuse aktiviseerumise. Üks asi toob meelde teise.
77. Mis on meelde jätmist soodustavad tegurid?
Vajadus või valmidus omandamiseks
Kordamiste arv ja omandamise metoodika
8. Kuidas toimub unustamine?
unustamine ei toimu ühtlase kiirusega, vaid on alguses kiire ja seejärel aeglustub. Kõige rohkem unustatakse esimese üheksa tunni jooksul peale omandamist (unustatakse umbes kolmveerand materjalist), eriti intensiivne on unustamine esimese tunni jooksul (umbes pool materjalist). Aastate möödudes jääb õpitust meelde ainult ligikaudu 10%. Veel on leitud, et mõtestamata materjal ununeb kiiremini kui mõtestatud materjal.Seega, selleks, et meelde jääva informatsiooni hulk oleks võimalikult suur, tuleb kindlasti uut materjali korrata tund aega peale esialgset õppimist ning ka tundide möödudes ning õpitav enda jaoks arusaadavaks teha.
79. Mis on mälumaht?
Mälumaht tähendab materjali hulka, mida inimene suudab meeles pidada
80. Mida iseloomustab mälu püsivus?
Mälu püsivus iseloomustab seda, kui pikka aega mälujälg ehk materjal mälus püsib. Selle põhjal eristatakse lühiajalist (lühimälu) ja pikaajalist (püsimälu) mälu.
81. Mis aitab kanda infot lühimälust püsimällu?
Kõige esimesena läheb uus teave lühiajalisse mällu. Seal toimub info ajutine käepärasena säilitamine. Ilma kordamiseta püsib materjal lühimälus 15-25 sekundit. Korrates on materjali võimalik ka kauem lühimälus hoida, näiteks selle infoga seotud tegevuse lõpetamiseks (nt telefoninumbrit kuni helistamiseni). Lühimälu maht on piiratud. Korraga on lühiajaliselt võimalik meelde jätta vaid väike hulk infoühikuid. Pikka aega peeti lühimälu mahuks 7+-2 ühikut, viimase aastakümne mäluuuringutes pakutakse piiranguks vaid 4 ühikut. Lühimälus olevat informatsiooni hulka saab suurendada materjali känkides.
82. Mis on amneesia ?
Amneesia ehk ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mälulünk
Edasihaarav ehk anterograadne amneesia meelde ei jää kahjustusele järgnev teave.
Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia meeles ei ole kahjustusele eelnenud informatsioon, mälestused.
·Hüpermneesia ehk liigmälu
·Hüpomneesia ehk vaegmälu
· Hüsteeriline ehk kaitseamneesia enesekaitseks unustatakse väga ebameeldivad või hirmutavad asjad
· Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon
83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv ?
Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel tegutsema panev asjaolu.
84. Millised on kognitiivse lähenemise järgi motivastiooni liigid?
Kognitiivse lähenemise seisukohalt võib motivatsioon olla kas sisemine e. Intrinsiivne (nt. nauding hästi tehtud tööst) või välimine e. Ekstrinsiivne (nt. hinne, raha, tunnustus). Seesmine motivatsioon paneb inimest tegevuses osalema omaks rõõmuks, mitte mõne hüvituse pärast, mida selle tegevuse tulemus kaasa tuua võiks. Väline motivatsioon sunnib inimest tegutsema mingi välise hüvituse pärast.
85. Millest tekib motivastioon?
Psühholoogia seisukohast tekitavad motivatsiooni vajadused ja soovid. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadusi, hakkab ta otsima viise selle rahuldamiseks
86. Mille järgi võib vajadusi liigitada?
Bioloogilised versus kultuurilised ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest (söömine, joomine, seksuaalvajadus, ka uudishimu) ning ühiskonna tekitatud vajadused, nt vajadus riiete, televiisori, töökoha, uue auto, nutitelefoni vms järele. Ühiskond annab märku, kui palju, mida ja kuidas olema peaks. Kultuur teeb ettekirjutusi ka bioloogiliste vajaduste rahuldamise osas: kus, mida ja kuidas süüa ja juua, milline peaks olema seksuaalelu jne.
· Füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed: füsioloogilised on vajadused mille rahuldamata jätmise korral võib inimene hukkuda. Psühholoogilised on vajadused, mille rahuldamata jätmise korral inimene ei sure , kuid kannatab tema psühholoogiline heaolu ( suhtlemisvajadus , tunnustusvajadus, turvalisusvajadus). Sotsiaalsed on vajadused, mille inimene omandab kultuuriga ja mis võimaldavad inimesel omas kultuuris tunnustatud viisil enda teostada.
87. Miks on vaja A. Maslow vajaduste teooria järgi rahuldada esmalt madalamad vajadused?
Enne keerukamate, kõrgemat järku vajaduste esile kerkimist on vaja, et madalamad vajadused oleks rahuldatud. See vajadus, mis on rahuldamata, motiveerib inimest kõige enam. Kui üks vajadus on rahuldatud, ei suuda see inimese käitumist enam motiveerida ja ta hakkab tegutsema astmelt järgmiste vajaduste rahuldamise nimel.
88. Millest koosneb motivastioon Ford `i motivastiooniteooria järgi?
Selle teooria kohaselt koosneb motivatsioon kolmest osast: eesmärk, ootused tegevuse tulemuse kohta ja emotsioonid . Selleks, et inimene midagi tegema hakkaks , peavad kõik need olemas olema, muidu jääb tegevus sooritamata.
Käitumise eesmärk: esmalt peab tegevusel olema mingi eesmärk, mis võib olla nii inimese enda poolt või kellegi teise poolt seatud, kuid mille inimene peab omaks võtma. Eesmärgid võivad olla seatud teadlikult või mitte ja nendeni jõudmiseks võiks teha konkreetsetegevusplaani. Eesmärgid on seotud ostustega ja valikutega, mida inimesed oma elu suhtes teevad. Näiteks võib eesmärgiks olla lõpetada õppeaasta vähemalt rahuldavate kursusehinnetega.
Ootused tegevuse tulemuse kohta: inimese enda hinnang selle kohta, kas ta tuleb selle eesmärgi saavutamisega toime. Ootused võivad olla realistlikud või ebarealistlikud ning sellest sõltub inimese hinnang ja rahulolu siis, kui ootused ei täitu. See hõlmab lisaks enda oskuste ja võimete hindamisele ka ümbritseva keskkonna toetuse ja muude võimaluste hindamist. Ümbritseva keskkonna toetus võib olla nii füüsiline (nt kas mingi tegevuse teostamiseks on piisavalt ruumi, valgust, vahendeid) kui ka psühholoogiline (emotsionaalne toetus, innustamine).
Emotsioonid : millised emotsioonid tegevusega seonduvad. Nt rõõm, nauding, vastikus, vms. Kui tegevusega seonduvad emotsioonid on positiivsed, on suurem valmidus tegevust sooritada kui negatiivsete emotsioonide puhul. Tunnete abil saab inimene aimu ka sellest, kuidas teised inimesed tema tegevusse suhtuvad. Inimesel on võimalus vajadusel muuta enda heaolu nimel seda, keda ta soovib oma toetajatena näha ning kellest pigem eemaldub pingelisel eesmärgini liikumise perioodil.
89. Mis on saavutusmotivatsioon?
Iseenesest on saavutusmotivatsioon olemas kõikides inimestes. Saavutusmotivatsiooni tõlgendatakse vastandtendentside kaudu. Inimene on orienteeritud kas edulootusele või ebaedu vältimisele. Ka ebaedu vältimisele keskendunud inimesel on saavutusmotivatsioon, tema tegevus on lihtsalt suunatud ebaedu vältimisele tubli saavutuse asemel..
90. Mis on saavutusvajadus ?
Saavutusmotivatsiooni, mille korral inimene on orienteeritud saavutusele, nimetatakse saavutusvajaduseks. Saavutusvajadus on üks tegur, mis inimest motiveerib. Inimesed erinevad enda saavutusvajaduse poolest, ühe jaoks on saavutamine olulisem kui teise jaoks. Saavutusvajadus on vajadus näidata enda kompetentust läbi enda saavutuste .
91. Mis iseloomustab kõrge ja madala saavutusvajadusega inimest?
Kõrge saavutusvajadusega inimest iseloomustab:

• Orienteeritud edulootusele, eduootus ületab hirmu kaotuse eest
  
• Väärtustab edu
  
• Edu kogemise puhul tunneb edutunne
  
• Ebaedu kogemise korral tunneb pettumust
  
• Naudib väljakutsete rohket tegevust
  
• Püüavad garanteerida oma edu, seades endale realistlikud eesmärgid
  
• Valib keskmise raskusega ülesandeid/tegevusi, kus edu on tõenäoline.
  
• Ebaedu korral madaldavad eesmärke, liiga kergelt saavutatud edu puhul tõstab eesmärke
  
• Liiga lihtsad tegevused ei motiveeri pingutama.
  
• Liiga suur risk ei motiveeri
  
• Ülehindab oma edu. Andmed, mis võivad olla vastupidised enda eduootusele, muudab soovitud suunas ja sobitab ülekaalus oleva edumotivatsiooniga
  

Kõrge saavutusvajadusega inimene valib endale tegevusvaldkonnaks ala, kus ta eeldab edu saavutamist.
Madala saavutusvajadusega inimest iseloomustab:

• Hirm ebaedu ees
  
• Ebaedu kogemisel häbi , rahulolematus
  
• Edu kogemisel kergendustunne
  
• Väldib väljakutseid
  
• Teda motiveerib pigem häbitunde vältimine , kui millegi saavutamine
  
• Valib väga kergeid või väga raskeid ülesandeid (Madalad ülesanded on võimalik ilma riskita kindlasti saavutada, väga raskete ülesannete puhul ei ole ebaõnnestumine nii häbiväärne)
  
• Pingutab tugevamini lihtsate tegevuste juures, milles ebaeduähvardus on väga väike
  
• Hoiab pärast ebaedu kord saavutatud eesmärgist kinni
  
• Ülehindab enda ebaedu. Andmed, mis võivad olla vastupidised enda ebaeduootusega, muudab soovitud suunas ja sobitab ülekaalus oleva ebaedumotivatsiooniga.
  

92. Miks peetakse saavutusvajadust ühiskonna seisukohalt oluliseks?
Saavutusvajadust peetakse ka ühiskonna seisukohalt oluliseks, seostades seda kõrge majandusliku aktiivsusega. Lääne ühiskonnas on saavutusvajadus väga hinnatud omadus. Inimest, kes suudab enda elus palju saavutada, peetakse tubliks ja lugupidamist väärivaks. Peamiseks ühiskondlikuks liikuma panevaks jõuks on just sotsiaalsed vajadused, mitte niivõrd bioloogilised vajadused. Sotsiaalsed motiivid on elu jooksul omandatud.
93. Kuidas kujuneb saavutusvajadus?
Saavutusvajaduse kujunemine sõltub keskkonnas propageeritavatest väärtustest. Kui inimest kasvatatakse vaimus , et saavutus on oluline, kasvab temast suure tõenäosusega kõrge saavutusvajadusega täiskasvanu. Vältimaks hirmu ebaedu ees ja tekitamaks soovi saavutada edu, peaks perekond ja kool pakkuma lapsele tema kujunemise järgus eduelamust. Saavutusvajadust peetakse osaliselt geneetiliseks, osaliselt keskkonnast tingituks. Pärilikkuse osale viitab asjaolu, et kõrge saavutusvajadustega vanematel on sageli ka kõrge saavutusvajadusega lapsed. Selle põhjuseks võib aga olla ka vanemate kasvatus ja nende väärtushinnangute mõju lapse kujunemisele, mida kahtlemata ei saa eitada.
94. Mis on emotsioon?
Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumislikke ja kognitiivseid reaktsioone seesmistele ja välistele sündmustele.
95. Millised on põhiemotsioonid ja miks neid nimetatakse põhiemotsioonideks?
Neid nimetatakse põhiemotsioonideks, sest need on omased enamikule inimestele kultuurist sõltumata. Ülejäänud emotsioonid on kas variatsioonid või kombinatsioonid nendest põhiemotsioonidest.
Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas 6 põhiemotsiooni:

• hirm - rahutus või ärevus tegeliku või kujuteldava hädaohu tõttu
  
• viha - teisene negatiivne tunne, mille aluseks on enamasti mõni teine raskesti talutav tunne
  
• vastikus - reaktsioon ebameeldivale, ohtlikule nähtusele või olukorrale
  
• kurbus - seotud sageli kaotusega, ebaõnnestumisega
  
• rõõm - õnnelikkus, rahulolu, probleemide puudumine
  
• üllatus - kõige lühemat aega kestev intensiivne imestust väljendav tunne
  

96. Mida tähendab emotsiooni positiivne või negatiivne kogemuslik kvaliteet?
Üks põhilistest dimensioonidest, mille järgi inimesed oma maailma konstrueerivad, on hinnangu andmine . Objekte, inimesi, sündmusi ja isegi oma mina hinnatakse kas heana või halvana- hinnatakse skaalal, mis varieerub positiivsest ja heakskiidetavast negatiivse ja halvakspandavani. Seega on hinnangul emotsionaalne komponent . See hõlmab subjektiivset tunnet , millel on positiivne või negatiivne väärtus.
97. Kuidas võib tugevuse järgi emotsioone liigitada?

meeleolu- nõrk tundmus . N: hea tuju. Ta on küllaltki püsiv tundmus.

afekt- tekib väga äkki, kutsub esile ootamatu sündmus. Inimese jaoks omab suurt tähtsust, ei ole püsiv, kestab lühikest aega, on väga tugev tundmus.

kirg - võib kesta kuni kogu elu. N: asjade kogumise kirg.

stress - oma tekkelt aeglane, nõrk tundmus. Püsivuselt võib olla pikaajaline.

Psühho trauma - võib tekkida väga kiiresti. On tugev negatiivne emotsioon
98. Milline on emotsioonide seos mõtetega?
Emotsioonid järgnevad sageli teatud mõtetele sest emotsioonid on ära määratud mõtete poolt. Emotsiooni määrab ära subjektiivne tõlgendus, mitte objektiivsed faktid.
99. Mis on positiivne ja mis on negatiivne stress ?
Positiivsel ja negatiivsel stressil vahet tegemiseks nimetatakse neid erinevate terminitega:
Hea stress ehk eustress
aitab kaasa tegevuse edukale sooritamisele
Halb stress ehk distress takistab tegevuse edukat sooritamist.
100. Millised võivad olla stressi põhjused ehk stressorid ?
Stressi põhjustajat nimetatakse stressoriks. Stressoriks võib olla igasugune asjaolu, mis nõuab inimeselt kohanemist. Näiteks:
·katastroofid (nt. suured liiklusõnnetused või metsatulekahjud, maavärinad)
·kool või töö (kooli vahetus, pingeline koolitöö, tunne, et õppimine käib üle jõu, valesti valitud kool või töökoht, konfliktid õpetajatega).
·isikliku elu sündmused (nt. kolimine , suhted, pereliikmete haigus),
·sotsiaal- majanduslikud tegurid (nt. raha, tööpuudus, elamistingimused, kiired muutused ühiskonnas, keskkonna saastatus).
101. Mis on stressi leevendamise võimalused?
Stressi leevendamiseks on 3 võimalust:
· Eemaldada või vähendada stressoreid enda elus
näiteks, kui stressi tekitajaks on teised inimesed, siis parandada või lõpetada suhted, mis tekitavad stressi, vahetada tööd või muuta töötegemise viisi, kui stressi tekitab töö jne.
· Muuta oma suhtumist stressoritesse
Sageli ei ole stressori eemaldamine enda elust võimalik. Sellisel juhul on mõistlik püüda muuta mõtlemist stressorist. Kas see on nii oluline, et selle pärast enda tervist rikkuda? Kas stressoriga elamist saab vaadata ka enda valikuna (stressori eemaldamine on paljudel juhtudel küll võimalik, kuid võib nõuda suuri ohverdusi, milleks inimene valmis ei ole)?
· Valida endale sobiv viis stressist lõõgastumiseks
Levinumateks lõõgastumise viisideks on hobidega tegelemine, sõpradega koos olemine, sportimine, muusika kuulamine . Mõtle, mis võiks olla Sinule meelepärane tegevus, mis aitaks pingeid vähendada?
102. Milles väljendub depressioon ?
Depressiooni puhul ei ole tegemist ülemäärase pingega, vaid meeleoluhäirega. Depressioon on haigus, mis väljendub:
- meeleolu alanemises
- huvi ja elurõõmu kadumises
- energia vähenemises
Neid nimetatakse depressiooni põhisümptomiteks.
103. Miks tuleb depressiooni puhul pöörduda spetsialisti poole?
Depressiooni puhul tuleb pöörduda arsti poole. Depressiooni varajane avastamine ja ravimine on oluline, sest depressioon ei lähe iseenesest üle, vaid pigem süveneb või ilmneb mõne aja pärast uuesti. Mida kauem depressioon kestab ning mida sügavam see on, seda suurem on ka suitsiidirisk . Suitsiidiriski poolest on Eesti võrreldes muude maadega esirinnas.
Depressiooni ravi sõltub selle raskusastmest. Olulisel kohal depressiooni ravis on psühho teraapia. Raskema depressiooni korral kombineeritakse teraapiat ravimitega. Depressiooniravimeid võib näidustada ka perearst, kuid otstarbekam on pöörduda psühhiaatri poole, kelle töö sisuks on just psüühikahäirete, sealhulgas, depressiooni diagnoosimine ja ravi.
104. Milline võib olla depressiooni ravi?
Uurimused on näidanud, et depressiooni ravis on edukas kognitiiv- käitumuslik psühhoteraapia, mis peab depressiooni tekkimise ja üleval hoidmise juures oluliseks inimese mõtteid ja uskumusi. Inimestel tihtilugu terve rida täiesti ebaotstarbekaid ja tõele mitte vastavaid hoiakuid ja mõtteid, millest midagi kasu ei ole, kuid mis võivad tekitada masendust ja takistada suhtlemist ja eluga toimetulekut.
105. Millised on levinumad depressiooni tekitavad mõtlemisvead?
Negatiivsed ennustused : kalduvus teha äärmiselt negatiivseid ja pessimistlikke tulevikuennustusi, millel pole mingit alust.
"Kas kõik või mitte midagi": kalduvus teha enda või reaalsuse kohta ennatlikke üldistusi
Ennatlike järelduste tegemine: See on kalduvus mõelda tõendusmaterjali puudumise kiuste kõige halvemat
Silmaklapid : See on üld levinud kalduvus keskenduda üksnes negatiivsetele detailidele, neid võimendada ning kõigist positiivsetest aspektidest mööda vaadata.
Isiklikult võtmine: See on kalduvus järeldada, et kui miski on valesti, on see teie süü, ehkki see ei pruugi tõele vastata.
"Peaks" laused : See on kalduvus nõuda, et kõik peaks olema mingit kindlat moodi. Need laused võivad olla suunatud nii endale, teistele kui reaalsusele.
106. Millest võib lähtuda normaalsuse ja ebanormaalsuse piir?
Küsimusele, mis on normaalne ja kust algab ebanormaalsuse piir, ei ole kerge leida ühest vastust. Norme, mille järgi seda mõõta, võib olla erinevaid, lähtuda võib näiteks subjektiivsest ehk isiklikust normist , kultuurinormist või statistilisest normist:
Normaalne on minu sarnane ja ennustatav subjektiivne norm
Normaalne on see, mida teeb, mõtleb ja tunneb enamus mingisse kultuuri kuuluvaid inimesi kultuurinorm
Normaalne on see, mida esineb kõige rohkem statistiline norm
Psüühikahäirete kontekstis lähtutakse mingil määral kõikidest nendest normidest, kuid mitte üksikuna, vaid koosesinevalt
107. Mida tähendab mõiste psüühikahäire ?
Psüühikahäire on see, mis häirib inimest, teeb raskeks või võimatuks tema töö- ja vabaaja tegevuse, on harvaesinev, keskmisest tunduvalt erinev ning rikub kultuuri ja isiklikke norme. Psüühikahäireid diagnoosib ainult arst (psühhiaater) ning selleks kasutatakse kindlaid kriteeriume (mis on kirjas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis).
108. Millal hakkas psüühikahäiretega tegelema arstiteadus ?
Alates 18. sajandist hakkas psüühikahäiretega tegelema arstiteadus. Tänapäeval arvatakse, et psüühikahäirete puhul on tegemist püsivalt olemasoleva eelsoodumuse ja momendil mõjuvate stressoritega. Psüühikahäire avaldumiseks on vajalik mõlema teguri koosmõju.
109. Millised on enamlevinud psüühikahäired ?
1) Orgaanilised psüühikahäired – neid põhjustab enamasti kas peaajuhaigus või –kahjustus.
Näiteks eri liiki dementsused (kognitiivsete funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdamatus jne.)
2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired –
häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism
3) Skisofreenia , skisotuupsed ja luululised häired – skisofreenia on selle grupi sagedasim häire
4) Meeleoluhäired – iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon.
5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired – Minevikus on neid haireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired
6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid – siia kuuluvad mitmesugused söömis-, une- jms häired.
7) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired – inimese elustiilile ning suhtlemisele pusivalt iseloomulikud hälbelised seisundid ja käitumisviisid. Näiteks isiksuse düssotsiaalsus
8) Vaimne alaareng – mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat , sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste.
9) Psühholoogilise arengu häired – algavad imiku- või lapseeas . Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika . Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks.
10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired – siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms.
110. Millised on foobia erinevad vormid?
Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik.
Foobia erinevateks vormideks on lihtfoobiad, agorafoobia ja sotsiaalfoobia.
Lihtfoobia piirdub väga konkreetse objekti või situatsiooniga. Levinud on näiteks hirm pimeduse , kõrguse, lendamise , väikeste kinniste ruumide või vere nägemise ees.
Agorafoobia hõlmab nii avatud ruumiga seotud kartust kui ka üldisemat kartust viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja takistusteta enda jaoks turvalisesse kohta jõuda (enamasti peetakse selleks kodu). Inimest hirmutab mõte, et ta võib minestada või muud moodi teiste ees abitusse olukorda sattuda. Agorafoobia on üks kõige rohkem inimese tegevust segav foobia, sest vältimine võib viia selleni , et inimene sulgub oma koju, lõpetades igasuguse väljas käimise ja teiste inimestega lävimise.
Sotsiaalfoobia on hirm sattuda (väikeses grupis) teiste tähelepanu keskpunkti, mille tagajärjeks on tavaliselt sotsiaalsete situatsioonide vältimine. Enamasti on see seotud madala enesehinnanguga ja kartusega kriitika ees.
111. Mis juhtub inimesega paanikahoo ajal?
Paanikahäirele on iseloomulikud korduvad rasked ärevushood, mis ei ole seotud kindla olukorraga või muude välis tingimustega ning tabavad seetõttu inimest ootamatult. Järsku tabab inimest suur hirm, tekib tugev higistamine , südamekloppimine, nõrkustunne, lämbumistunne. Sellised hood kestavad tavaliselt minuteid, mõnikord ka kauem. Paanikahoo ajal katkestab inimene tavaliselt käimas oleva tegevuse ning nii öelda põgeneb situatsioonist. Sagedased ja ettearvamatud paanikahood põhjustavad hirmu üksinda jäämise või avalikesse kohtadesse mineku ees.
112. Mis on häiritud skisofreenia puhul?
Skisofreenia puhul on häiritud mõtlemine, maailma tunnetamine , tahte- ja tundeelu ning suhted. Skisofreeniahaige mõtlemine on seosetu, hüplev, katkev. Ta ei suuda maha suruda ebaolulisi mõtteseoseid, tema valikuline tähelepanu on häiritud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju, ei erista taju kujutlusest. Sagedasti esinevad hallutsinatsioonid ja luulumõtted (ebaloogilised eksiveendumused, mida ei õnnestu kummutada). Skisofreenia all kannatava inimese emotsioonid on sageli lamedad ja olukorraga sobimatud. Ta võib tunda energiapuudust ning muutuda täielikult ükskõikseks nii enese kui ka teiste vastu. Liigutused võivad muutuda rahutuks aga ka vastupidi, haige võib tarduda ühte asendisse, jääda liikumatuks. Skisofreeniahaige vaimsed võimed jäävad tavaliselt kahjustumata, häiritud on aju erinevate osade koostöö.
113. Mida nimetatakse psühholoogias intelligentsuseks?
Meil kõigil on terve hulk erinevaid võimeid. Need võivad avalduda kas üldises vaimses tegevuses või musikaalsuses, füüsilistes, suhtlemis- või teistes spetsiifilistes võimetes. Vaimseid võimeid nimetatakse psühholoogias intelligentsuseks.
114. Milliseid ülesandeid tuleb lahendada intelligentsust mõõtvates testides?
Intelligentsuse mõõtmine toimub testide abil, kus lahendada tuleb erinevaid analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid.
115. Millal ja milleks loodi esimesed intelligentsuse testid?
Esimesed intelligentsustestid olid mõeldud eristamaks lapsed, kes saavad kasu tavapärases koolis õpetamisest, nendest, kes vajavad eriharidust. Esimese intelligentsustesti autor oli 1904 aastal prantslane Alfred Binet. 1916 aastal täiendas Stanfordi Ülikooli professori Lewis Stermani Binet testi intelligentsuskoefitsendiga IQ, mille tulemusena sündis Stanford Binet test.
116. Mida ennustab IQ eelkõige?
Esialgselt tähendas IQ vahet kronoloogilise vanuse ja vaimse vanuse vahel, mis väljendati valemiga:
IQ= vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100
Kronoloogiline vanus * vanus aastates.
Tänapäeval on IQ tähendus muutunud. See on tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järele proovitud vaimsete võimete testis. Tänapäeval on selle arvutamise valem järgmine:
IQ = (100 + x - µ) / σ x 15
117. Kuidas on omavahel seotud Intelligentsus ja õnnelikkus?
Intelligentsusel ja õnnelikkusel ei ole mingisugust seost. Väga intelligentne inimene võib olla õnnetu ja vastupidi, inimene, kes on vaimseid võimeid nõudvas tegevuses nõrk, võib olla väga õnnelik ja enda eluga rahul.
118. Mida tähendab Sternbergi järgi praktiline intelligentsus?
Praktilist intelligentsust võib nimetada ka kaineks mõistuseks. Võime kohaneda igapäevase keskkonnaga, seda kujundada ja valida. Teisisõnu võime saavutada edu enda sotsiaal-kultuurilises kontekstis ja vastavalt enda standarditele. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema ka praktiline. Praktilise tähenduse annab ainult kultuuriline ja sotsiaalne keskkond. Erinevad keskkonnad nõuavad erinevaid oskusi. Näiteks kaasaegne lääne kultuur nõuab palju keelealast võimekust , Amazonase vihamametsas elamine aga näiteks ruumis orienteerumise võimet.
Praktilise intelligentsuse olemasolule viitavad ka mitmed uurimused, mis näitavad, et igapäevastes situatsioonides kasutavad paljud inimesed kognitiivseid protsesse, mida nad ei suuda kasutada abstarktsete probleemide lahendamisel.
Alati ei piirdu intelligentsus praktiliste igapäeva elu ülesannete eduka lahendamisega. Sternberg jagab intelligentsuse kolmeks eri liiki võimeteks:
1) Analüütiline– - seostub tunnetusprotsessidega. Seda mõõdavad tavalised IQ testid.
2) Loov - hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Avaldub uutes olukordades .
3) Praktiline - praktilises elus toimetulekuks vajalikud oskused ja teadmised
119. Mis on vaikivad teadmised?
See on teadmine, mida on raske või võimatu väljendada, kuid mida kasutatakse. Kasutamine seisneb tegevuse läbiviimise sammude abil ning on teadvustamta. Vaikivad teadmised omandatakse kogemuse läbi.
120. Millised on võimed Gardneri multi intelligentsuse teooria järgi?
Need intelligentsuse tüübid ei ole Gardneri arvates numbriga mõõdetavad ning avalduvad eelkõige mitte testisituatsioonis, vaid tegevuses, probleemide lahendamise käigus. Erinevalt IQ-st, mida peetakse suhteliselt muutumatuks, on all loetletud 9 võimekust arendatavad. Gardneri multi intelligentsuse teooria on hinnatud pedagoogide seas, kuid saanud palju kriitikat teadlastelt. Eelkõige seetõttu, et need võimekused ei ole mõõdetavad ja seetõttu ei saa me väita, kas need ikka on üksteisest sõltumatud või erinevad. Howard Gardner väitis, et ei ole olemas ühte üldvõimekust, vaid suisa 9 üksteisest erinevat intelligentsust. Nendeks on:

• lingvistiline ehk keeleline
  
• loogilis-matemaatiline
  
• muusikalis-rütmiline
  
• visuaal-ruumiline
  
• kehalis- kinesteetiline
  
• interpersonaalne ehk teiste inimeste tunnetamisega seonduv
  
• intrapersonaalne ehk enesetunnetamisega seonduv
  
• naturalistlik ehk looduslik-loomulik
  
• eksistentsiaalne  
  

121. Millest koosneb emotsionaalne intelligentsus?
Emotsionaalne intelligentsus ehk EQ koosneb 5 võimest:

• enda emotsioonide äratundmine
  
• enda emotsioonide kontrollimine
  
• enda motiveerimine
  
• teiste inimeste emotsioonide äratundmine
  
• võime luua ja hoida suhteid
  

Praktikute väitel on emotsionaalne intelligentsus rohkem elus edasijõudmisega seotud kui IQ. Teisisõnu võib väita, et kogum isiksuseomadusi ja suhtlemisoskus on edu saavutamiseks olulisemad kui vaimne võimekus.
122. Millist osa inimesest aitavad testid näha?
Testide täitmine on üks võimalik viis enda tundmaõppimiseks. Näitavad testid ju sageli seda, millele enda kohta raske koheselt hinnangut anda. Kas Sa näiteks oskaksid ilma testi tegemata vastata küsimusele, kui suur on Sinu IQ või oled Sa meelelise või intuitiivse tajuviisiga inimene? Mõnikord võib enesest olla ka pisut ebaadekvaatne pilt.
123. Miks on vaja testide tulemusi võrrelda teiste inimeste testide tulemustega?
Testid võrdlevad Sind teiste inimestega. Testitulemuste kõrged punktid näitavad, et Sul on mõnda oskust või omadust rohkem kui inimestel enamasti, väikesed skoorid aga vastupidist, et mõõdetavat omadust on keskmisest vähem. Mõningates testides pead järjestama tegevusi või asju tähtsuse järjekorras ning selle põhjal tehakse järeldus Sinu väärtushinnangute ja eelistuste kohta või püütakse ennustada Sinu käitumist erinevates olukordades.
124. Miks on oluline teises kultuuriruumis loodud teste kohandada ?
Erinevatest kultuuridest pärit inimesed on sageli erinevad, sest neid kasvatatakse erinevalt, õpetatakse erinevaid asju ning nad võivad samadest asjadest erinevalt aru saada. Sellepärast peab teistes maades kokku pandud teste alati kohandama vastavalt kohalikele oludele. Oluline on piisava hulga inimeste peal vaadata, millised on keskmised tulemused, kas küsimusi mõistetakse antud sõnastuses üheselt ning kas test üleüldse mõõdab seda, mida kirjeldab meile selle nimi. Sellepärast ei pruugi paljud Internetis ja tõlgitud testikogumikes olevad testid paika pidada, sest neid ei ole Eesti jaoks kohandatud, vaid on lihtsalt eesti keelde tõlgitud. Testide kohandamine ning nende läbiviimiseks lubade omandamine on väga palju aega ja raha nõudev tegevus.
125. Mida teha siis, kui testi tulemused ei vasta inimese ootustele?
Kui testitulemused Sinu enda arvamusega kokku ei lähe, ära usalda pimesi testi. Sina ise oled enda kõige suurem ekspert. Uuri, kas test on kvaliteetne ja kohandatud. Küsi lähedastelt hinnangut enda testitulemuste osas. Kui nemad leiavad, et tulemused kirjeldavad Sind üsna adekvaatselt, siis võib olla tegemist sellega, et Sa ise ei taha endale mõningaid asju enda juures tunnistada. Kui test on kvaliteetne, siis tõenäoliselt annab see Sulle ka vastuse, mis Sinu enda arvamust toetab. Seda juba seetõttu, et enamasti on testid sellised, kus tulemus kujuneb Sinu enda subjektiivse hinnangu põhjal enda käitumisele.
126. Mis moodustavad isiksuse?
Isiksuse moodustavad käitumise, mõtlemise ja tunnetuse niisugused aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Isiksus kujuneb pärilike eelduste ja keskkondlike tegurite koosmõjul.
127. Mida tähendab mõiste isiksuseomadused?
Mõned inimesed on väga aktiivsed, teised väga sõbralikud ja kolmandad enesekindlad. Kui selline käitumine esineb sagedasti ja paljudes olukordades, nimetatakse seda isiksuseomaduseks.
128. Mis on Costa ja McCrae teooria 5 dimensiooni ?
Teooria viis dimensiooni on järgmised:
1. Neurootilisus - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades.
2. Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Introvertsus – vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksi olemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla.
3. Avatus kogemusele- huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu elu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi.
Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed , eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid.
4. Sotsiaalsus - kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik . Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama, eeldades, et teised vastavad samaga.
Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes.
5.Meelekindlus- kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad asjadel kulgeda, neil inimestel puudub tahtekindlus.
Kõik viis dimensiooni koosnevad omakorda mitmest alapunktist. Sellist isiksuseomaduste liigitamist kasutatakse ka enamustes psühholoogilistes uurimustes isiksuse teemal ning kasutatakse Eestis ka tööle värbamisel.
129. Mis on temperament?
Temperamendiks nimetatakse viisi reageerida emotsionaalselt erinevatele situatsioonidele. Samuti mõjutab temperament inimese sotsiaalset käitumist ja ka mõtlemise viisi. Temperament põhineb inimese geneetilisel ja bioloogilisel ehitusel. Temperamenti jagatakse neljaks tüübiks : sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik.
130. Kuidas mõjutavad temperamenti pärilikkus ja keskkond?
 Puhtalt ühte tüüpi inimesi on vähe, enamus inimesi on segu kahest või enamast temperamenditüübist. Enamasti on täheldatud nii, et üks neljast temperamenditüübist domineerib , kahest teisest on samuti võimalik endas midagi tuttavat leida ja neljandast eriti mitte. Need temperamenditüübid ei väljendu igapäevaelus alati selgelt. Kõige puhtamalt on temperamenditüüp nähtav lapsel (eelkooliealisel). Hiljem varjutab puhta temperamenditüübile omase käitumise kasvatus, reageerimine teiste ootustele jms. Täiskasvanueas tuleb temperamenditüübile omane käitumine kõige rohkem esile kiiretes, emotsionaalsetes ja stressitekitavates olukordades, kui inimene ei jõua analüüsida seda, mida ta ütleb või teeb, või ei suuda käituda vastavalt sellele, kuidas ta teab, et tegelikult peaks või ta tegelikult tahaks.
131. Mis on enesehinnang ?
Enesehinnang on arvamus endast ja enda väärtusest. Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne , moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega.
132. Mis eristab kõrge enesehinnanguga inimest ülikõrge enesehinnanguga inimesest?
Kõrge enesehinnanguga inimene usub, et on sama väärtuslik kui teised ja just sellisena nagu ta on. Ta usub, et ta saab hakkama ning ebaõnnestumise puhul ei lange rivist välja. Ta teab, et lähedased inimesed hoolivad temast nii siis, kui ta hästi läheb kui ka siis kui ta ebaõnnestub.
Kõrge enesehinnanguga inimene julgeb olla tema ise. Tal on julgust erinevaid asju ette võtta, ta proovib, katsetab ja seeläbi ka areneb. Kõrge enesehinnanguga inimene tuleb raskete olukordade ja ebaõnnestumisega hästi toime.
Ülikõrge enesehinnanguga inimene peab ennast teistest väärtuslikumaks. Ta usub, et ta on parim kõiges ning ebaõnnestumises süüdistab teisi. Ülikõrge enesehinnangu kandja leiab, et talle on rohkem lubatud kui teistele. Sageli on näiliselt ülikõrge enesehinnanguga inimesel hoopis madal enesehinnang, mida ta varjata püüab.
Ülikõrge enesehinnanguga inimene satub teiste inimestega sageli konflikti. Just selle tõttu, et ta ei oska kaotada, jääda teiseks. Ka ülikõrge enesehinnangu kandja ei arenda ennast nii palju kui võimalik, sest arvab , et tal ei ole teistelt midagi õppida.
133. Mille põhjal kujuneb inimese enesehinnang?
Enesehinnang hakkab kujunema kohe sünnimomendist alates. Mõningad enesehinnangu uurijad väidavad, et juba suisa emaüsas.
Enesehinnangu kujuneb põhiliselt kolme allika põhjal:

• Teiste inimeste suhtumisest
  
• Enda võrdlemisest teistega
  
• Enda hakkama saamise võrdlemisel endale püstitatud eesmärkidega
  

Mida noorem on inimene, seda rohkem kujuneb tema arvamus endast teiste inimeste suhtumise põhjal.
134. Kuidas on seotud enesehinnang õnnelikkuse ja elus edasi jõudmisega?
Enesehinnang on väga oluline nii õnnelik olemise kui ka elus edasi jõudmise seisukohalt. Õnneks saab juba kujunenud enesehinnangut muuta. Madala enesehinnangu tõstmiseks tuleks suhelda inimestega, kes suhtuvad sinusse hästi ja innustavad sind ning mõista, et kõikide inimeste meele järgi olla ei saa.
135. Mis on väärtushinnang?
Väärtushinnanguteks nimetatakse psühholoogias stabiilseid ihaldatud seisundeid, eesmärke või käitumist viise, mis reguleerivad sobiva käitumise valikut. Väärtused ei mõjuta inimest otseselt, vaid eelkõige hoiakute ja eesmärkida kaudu. Me seame endale eesmärgid vastavalt sellele, mis tundub meie jaoks kõige tähtsam, väärtuslikum. Tegutsemisel lähtume omakorda eesmärgist, näiteks kavatsusest keskkonda säästa, palju saavutada, võimalikult mugavalt ära elada või midagi muud.
136. Mis mõjutavad väärtuste kujunemist?
Väärtuste kujunemist mõjutavad uurimuste kohaselt nii perekond, elutingimused kui ka ühiskondlikud tegurid. Kuigi perekond peaks olema väga oluline väärtushinnangute kujundaja, erinevad erinevast põlvkonnast inimeste väärtused. Üheks põhjuseks on väärtushinnangute osaline muutumine elu jooksul, teiseks põhjuseks just nimelt ümbritseva keskkonna ja ühiskonna mõju väärtuste ja hoiakute kujunemisele.
137. Mida Sina elus väärtustad?