Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moo...
Motivatsioon Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud tulemuseni. Kolme liiki vajadused: 1.Füsioloogilised vajadused-mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt: vajadus söögi ja joogi järele. 2.Psühhoogilised vajadused- nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Kui need vajadused on rahuldatud siis on inimese heaolu tagatud. 3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse va...
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferents...
Koleerik- tugev, tasakaalustamata, ekstravertne, neurootiline Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud. Psüühikahäired Skisofreenia, depressioon, ärevushäired, unehäired, neuroos, isiksuse düssotsiaalsus. Maslowi vajaduste hirearhia Füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus Mis määrab inimese elukäigu, kas pärilikkus, keskkond või miski muu? Inimese elukäigu määravad pärilikkus ja keskkond koos. Meie käitumine oleneb suures osas meie genotüübist, kuid kõik meis peituvad võimalused ei pruugi teostuda keskkonna mõju tõttu. Me hakkame käituma ikka nii, nagu me oleme näinud teisi käituvat, teame seda, mis on hetkel aktuaalne, käitumine nii, nagu ühiskonnas ette nähtud
Psühholoogia kordamine: 1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel.Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu ka...
Armastus, seks ja romantika abielus Abielu ega seks ei ole selline nagu seda kirjeldatakse romaanides, lauludes või filmides, kus sa armud ja elad vaeva nägemata igavesti õnnelikult. Õnneliku, tugeva ja kindla abielu ehitamine nõuab tahet ja tarkust. Kuid sellega võib tekkida küsimus, miks siis üldse abielluda? Sest on olemas ka vabaabielud, mis nõuavad vähem püsivust ja samas ka raha. Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kah...
teatab meile ajejõud. Inimene tajub häirivat pinget, ta on sunnitud tegutsema, et organismi füsioloogiline tasakaaluseisund taastuks. Nt näljatunne, janu jms Abraham Maslow üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemi kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda see enam inimese käitumist motiveerida. Püramiidi astmed: 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms 2. Kaitstusvajadus turvalisus ja kindlus 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus sotsiaalsus 4. Tunnustusvajadus inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised tema käitumist hindavad. Kui see vajadus jääb rahuldamata, võib tekkida alaväärsustunne kaob enesekindlus, muututakse sotsiaalselt abituks. Seda võib kompenseerida endale tähelepanu tõmbamisega. 5. Eneseteostusvajadus mida inimene elus teha tahab, ülim eesmärk.
Rahuldamata vajadused tekitavad aga pingeid, konflikte ning isegi stressi. Oma kõrgemaid vajadusi rahuldavad inimesed siis, kui enamik alumistest on rahuldatud. Juhul, kui mõni oluline vajadus madalamalt astmelt on rahuldamata jäänud, langeb inimene vajaduste hierarhias allapoole (2: 130). 4.1 Inimvajaduse püramiid Püramiidil on 5 erinevat astet. Nii nagu motiive jaotatakse üldjuhul kolmeks, jaotas Maslow vajadused viieks. Need jaotuvad: füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus ehk turvalisusevajadus, armastusevajadus, tunnustusevajadus ja eneseteostusvajadus. Püramiidi esimesene aste on füsoloogilised vajadused. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Näiteks: seksuaalvajadus, vee-, toidu- ja unevajadus. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga (2: 130). Igal inimesel on vaja tunda end turvaliselt ning kaitstult. Kui tal taoline kindlustunne puudub,
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
paremini,seksuaalne nauding on parem. LSD ja meksaliin- tekivad nägemused,mis kestavad 6- 14h,enamasti geomeetrilised kujundid, Motivatsioon Humanistlik lähenemine A.Maslow- vajadusi saab kujutada püramiidina,mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel eneseteostusvajadused.Kui mingi vajadus on rahuldatud,ei suuda see tema käitumist enam motiveerida. Püramiidi astmed; 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-,vee-,toidu-,unevajadust jms. 2. Kaitstusvajadus inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust 3. Armastus-ja kuuluvusvajadus inimene tahab tunda,et teised teda armastavad,et kuulub kuhugile. 4.Tunnustusvajadust- inimene vajab,et keegi teda hindaks,kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata,tekib alaväärsustunne,kus kaob enesekindlus,muutub sotsiaalselt abituks. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab küsimuse,mida ta tahab elus saavutada,sport,kunst jne. Kognitiivne lähenemine
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
