Popkultuur konspekt (0)

Popkult. – elamisviis. Massikult. Probleem – kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas .
p.k. – massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts /mass ei ole alati ajupesu.
P.k. mõiste – (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult)

seda armastavad paljud – mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus – demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel . Nt. Miks „Titanik“ meeldib kõigile?

Pop.kult vs. Kõrgkult – nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine – nauding , mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni.

Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p – 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi.

• Päriskunst = individuaalne looming ( romantism – geeniuse kunst )
  
• Massikultuur = kollektiivne hüsteeria
  

Pop.kult on sotsiaalne probleem, sümptom, tal puudub individuaalsus.

Pop. Kult on seotud oma ärisuhetega, kasumiga ja turumõjuga. Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde.

Poliitiline aspekt – hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma ) ja selle suhe.

• Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud . Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus saadakse nõusse mõttega, mida aktsepteeritakse kui üldist ja see toimib korduvalt, on inimkond omaks võtnud pildi ühiskonnast. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust, vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust.
  

Millistes sfäärides võitlus toimub. Popkult on rahva enda poolt loodud kult, nende enese määratlemise viis. Rahva eneseväljendus – mitte peale surutud. Kommertslik suhe – algse tõe moodustamine, loomine. Nt kas muusika oli ennem puhas või loodi plaadifirmade poolt? Folkloor sünnib kollektiivsena, esitatakse enese kogemusena.
Järeldused: popkult poliitika jaguneb

Parem tiim – mass ohustab eliidi kõrgkultuuri väärtusi

Vasak tiim – rahva manipuleerimine ja ärakasutamine
Nt. Inimesed loevad rämpskirjandust – üks pool tunneb õhtu, et kõrgkult kaob, teine pool näeb, et inimesi kiusatakse.
Matthew Arnold (24.12.1822 – 15.04. 1888) Inglise poeet , kultkriitik. Oli eliit . „CULTURE AND ANARCHY “ 1869
- Viktoriaanlik lähenemine kultuurile , mis on midagi suurt, mis aitab inimestel aru saada hetkel olevatest rasketest aegadest .Ta nägi kult mõistet kahte moodi:

Teadmiste varamu – „parim mis maailmas mõeldud ja öeldud“

Kindlustama jumala tahte valitsemise maailmas. Annab kultuurile tema kasulikkuse. Kult on ka sotsiaalselt kasulik. Hoiab korda, muudab inimesed paremaks – inimese vaimne täiustumine.
Kultuur – see teadmine on hea ja see on ka rakendatav . Lugemine, mõtlemine, vaatlemine aitab valida mis on hea. Tema mõttekäik jaguneb neljaks:

Inimese võime ära tunda parimat

See mis on parim ja väärtuslik

Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks

Selle parima poole püüdlemine
Anarhia – korrastus mille eest tuleb kult säästa. Kult peab hoidma korda maailmas ja anarhia on see mis hävitab seda korda. Anarhia on kult vaenlane – lihtrahvas, kes ei lase ennast harida. Arnoldi loogika kehtib siiamaani ( inglismaa hierarhiate ülestõus). Tema zarn on hoiatus – anarhia võib hakata kogu inglismaad hävitada. Nt. Folkloor teab, kus sfääris ta asetseb, anarhia aga ei tea. Ta ei asu kusagil.
Arnoldile tegi muret demokraatia – see kaldus anarhia normi. Kas peaksime võrdselt võtma kõikide kult erinevusi, kas kõikide argimendid on võrdsed? Ta ei taha, et rahvas määraks kultuurisfääri. Kult ei tohi määrata. Ühe inimloomusega peab suutma valida õige koha maailmas. Arnold: „et harimata inimene ei tõuseks valitsema , peab kult selle blokeerima .“
Hariduse probleem – kuidas üles ehitada haridussüsteemi. Hariduse tähendus – et neid saaks juhtida ja suunata. Massid peavad oskama ennast juhtida laskma . Kõik ei saa kõrgharidust. Harima peab keskklassi. Neid peab koguaeg korrigeerima ja harima. Kodanlus pidi asemele tulema . Aristokraadid pidid eralduma, et mitte takistaa teisi ehk olema kasutud. Tuleb ära hoida rahutusi – idee tugevast riigist, kes peab kontrollima madalat klassi nii kaua kui nad saavad ise hakkama, alluma ja tunnistama seda.
Ameerika vastandus Inglismaale . Am kui neg eeskuju, ta on kult poolt koloniseerimata maa. Am demokraatlikus oli halb, kuna ta ei tohiks anda massile võimu vaid hoopis juhtima massi. Ta kartis , et Am hakkab maailma juhtima, kuna nende üleolek seisnes selles, et ta oskas massi mobiliseerida. Arnold aga tahtis Inglmaal kult oaasi juhtida. Nt. amerikaliseerumise oht Inglismaal (The Beatles ).
Richard Hoggart 24.09 1918- Inglise akadeemik sots teadustes, kirjanduses „THE USES OF LITERACY“ (1957)
- uurib massikult Inglism . Tänap toodetakse massikult suurema intensiivsuse, efektiivsusega, kui see oli vanasti. Me liigume massikult loomise poole, jäänuseid, mis oli vähemalt osaliselt linnakultuuri "inimesed" on hävitatud. "Pop/ Rahvakultuur " on enda loodud on oluline terviklikkus ja areneb vastavalt oma seadustele ja diktaadile, mitte tänu massimeediale. Meedia toodab massi, pop.kult tekib isiklikul baasil.
Lihtsa inimese enesekult sõjajärgses maailmas. Süüdistab massikult tootjaid.
Lihtrahva kaks kult:

Rahvas võtab omaks

Sunnitakse rahvale peale – massikult on loomult vale
Ameerika vs Inglism – süüdistas Am meediat – kollast kirjandust ja Hollywoody filme, tava kirjandusse tulid kriminaalromaanid seksuaalse alatooniaga. Nt Juke-box – spetsiifilise institutsiooni kaudu tuli selle kuulamine , The Beatles – on kommertskult kuigi pidasid ennast kunstiks. Euroopa tarbis Ameerikat- tarbekult – tarbimise objektiks oli Am eluviis ja kult. Am mõtlemine ja aktsient tuleb Hollywoodi filmide vaatamisest.
Inglaste jaoks oli Am minevikuta kurjategijate poolt loodud maa, kus juhtisid kasumijahi reeglid. 30`oli oluline muutus, kus toimus mitu faasi:

• Gallup – George Gallup ( 1901-1984) rajas organisatsiooni, mis tegeleb inimeste arvamuste statistiliste uuringute ja küsitlustega. Inglaste maitsete turuuuringud, mis müüdi Am-sse.
  
• Noorte gruppidele sai midagi maha müüa
  
• Saksam noorte seas midagi sellist ei toimunud sellepärast kasutati neid sõdades.
  
• Inglis noored tahtsid olla rohkem vabamad , mobiilsemad
  
• Radikaalne islam, toimub terror , kuna puudub popult
  

Uuringu tulemus väitis, et noorte kult käitub imelikult, kummaliselt.
Puberteedid: eelmistel sajanditel läks laps otse täiskasvanuks.

• Jean Rousseau Šveitsi Filosoof (1712-1778) „ÉMILE: OR, ON EDUCATION“ - filosoofia laste harimisest, vaimsed muutused kasvatuses. Määratleti puberteediaeg, mida tuleks tema arvates pikendada, siis on maandumine pehmem. Haridust võiks pikendada – asjade õpetamine. Inimene kui kompleksne areng ja kuidas ühisk käitub. 18 saj II p võimendus idee puberteedi ajast.
  
• Friedrich von Klinger. Saksa Kuraator ( 1752 Frankfurt –1831 Tartu) näidendi " TORM JA TUNG" 1777 ("STURM UND DRANG ") järgi sai nime kirjanduslik liikumine. Romantismi eelne liikumine, kus individuaalne subjektiivsus ja eelkõige äärmuslike emotsioonidele anti vabad väljendused. reaktsioon eeldatavate ratsionalismi kehtestatud valgustusajastu ja nendega seotud esteetilise liikumisne.
  
• Johann Wolfgang von Goethe saksa kirjanik (1749 – 1832 ) "Noore Wertheri kannatused" 1774 , intiimne kiriromaan , mis räägib Wertheri keelatud armastusest, mis on jutustatud kirjade teel. Lõppeb enesetapuga. Noorte enesetapp on traumaatiline sündmus ja sotsiaalne probleem.
  
• Thomas Chatterton (1752 – 1770) ingl luuletaja. Tegi enesetapu 17a – romantismiaja kangelane.
  
• Suur Prantsuse Revolutsioon 1789 - inimeste ja õiguste deklaratsioon . Esimene põlvkond ei tohi peale suruda oma teadmisi uue peale. Noortele anti suurem vabadus. Põlvkondade teadus oli juba 18 saj olemas. See kestis edasi. Noored moodustasid turumoodustise, keda sai teenindada. Noortel oli autonoomsus ja sisemine konfliktsus . Nad olid tulevik.
  

Granville Stanley Hall ( 1844 -1924) Am psühholoog. „ADOLESCENCE“ 1904 . Uuris lapsepõlve 12-20a. arengut ja evolutsiooni teooriat. Darvinism mõjutas teda oluliselt. Tüdrukud ja poisid tuleb eraldada koolis puberteedi ajal, et nad saaksid keskenduda õppimisele ja enda arengule. Tüdrukud emadusele ja poisid perekonnapeaks. Nad peavad koolis käima kuni 19 eluaastani. „Studant must have the freedom to be lazy“. Leidis, et üksiklaps ei suuda kohaneda ühiskonnas, ta on hälve – „ child study movement “. Enne puberteeti on laps metsik ja teda pole vaja õpetada. Teda peab juhtima jumal, peab armastama oma riiki ja treenima oma keha. Puberteediaeg huvitas teda rohkem, siis sai teda õpetama armastama alluda autoriteetidele, ühiskonnale ja selle reeglitele nagu tugevaks sõjaväeks treenimine . Neil on raske enda jaoks kujutada käitumisnorme. Intellektuaalne õppimine koolides ei olnud vastuvõetav ta jaoks. Individualism hävitab Am kultuuri. Kõik noored elavad üle Friedrich von Klingeri „Torm ja Tungi“ perioodi. Freud oli temaga ühel nõul, mis puudutas noorukiiga. Am probleem oli selles, et ta hoidis oma noori liiga palju – „we are nation of adolescence“.
Am taust – oli noor maa. Am noor oli turusektor – 1922 a käis 50% noori kinos korra kuus.
II Maailma sõjaajal kujunes Inglism 2 omavahel konfliktis olevat hoiakut:

Paternalistlik - (käitumist, kus mingi isik, organisatsioon või riik piirab isikute või organisatsioonide vabadusi ja autonoomsust nende endi hüvanguks.) Inim, kes teavad, mis on noortele kasulikum(rikkad, poliitikud ).

Hedonistlik hoiak – meelelahutuslik (mõtteviis, mille kohaselt on nauding ainus tõeline hüve).
Sõja ajal sõltus Suurbritannia Ameerikast , kes aitas teda sellest välja tuua. Inglism oli tänulik, kuid talle ei meeldinud , et Am oli vaba ja rikas. Võrgutati Inglise naisi – Georg Orwell inglise kirjanik (1903 – 1950) „INGLISE MÕRVA ALLAKÄIK“ tõestisünd lugu, kus Am sõdur võrgutab Inglise naist. Nad läksid koos tapma inimesi – uus mõrvatüüp avatud ruumis. Kriminaalsus saabus Ameerikast.
Riigid oli poliitiliselt eri suunaga. Inglism kaotas oma asumaad ja Am suurenes sõja tõttu. Ta mängib sangarit ja turvameest maailmale. Kogu Suurb kult oli suletud – BBC – kuni 1954, telekas igasse koju, siis lõdvenes. Popmuusikat ei lastud .
Orwell külastas baari Inglism, mis oli läikiv ja voolujooneline, liigne dekoratsioon, puudus hea toit. Pubi oli tööstusklassi koht. Voolujoon - konflikti võtmesõna, tähendas disaini – „streamlined“ – sisutus . Kasut ka lennunduses, et vähendada õhutakistust ja autotööstuses general motors(Am). Volujoonelisus hakkas vastanduma Eur modernismis. Eur autod olid nurgelised, nüüd aga mitte- Gaddillac – Am kroomitud unistuste ühisk. voolijoonelisus on absurdsus, kus puudub loogilisus – show off – eneseimetlus . Disain kui eraldi väärtus. Tehnikast arenes keel. – sai eksportida. Varasem praktiline väärtus muutus popsümboliks. Gadilacci elustiil – „shape of the future“. Rokk vs Disco – kujunduslik, disainitud , kekutamine vs lihtne, loomulik, elementaarne. Am kult oli fabrikatsioon – liialdus, tühine.
Raymond Williams – (1921 – 1988) Walesi kriitik , kult teadlane . „CULTURE AND SOCIETY“ 1958, „THE LONG REVOLUTION“ 1961 (Uusvasakpoolsuse liige (New Left ), on 60ndate radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides, mis lähtub anarhistide seisukohtadest, püüd minema heita kodanliku ühiskonna “mängureeglid” ning “välja astuda” tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist.)
Kultuuri kolm tasandit :
1) kultuur, mida elatakse kindlas konkreetses ajas ja ruumis, seda saavad elada ainult need, kes elavad selles konkreetses ajas ja ruumis.
2) Salvestatud kultuur, teosed mis teatud ajast ulatuvad siia. Mingid teosed võetakse kaasa minevikust, aga seda tingimusel, et nad on seotud tänapäevase tundestruktuuriga. Üldine, vaimne protsessi kirjeldamine.
3) “Selektiivne” tasand - valikutasand, kus tuleb uurida seda, mis printsiipide järgi tuleb valida. See, mida me üldse mingist ajast kätte saame kunstide kaudu, on kellegi poolt välja valitud. Kultuurilised traditsioonid pannakse kokku mingit sotsiaalset huvi teenides. Selektiivne traditsioon tõrjub teatud asju ja selektsioon teenib kellegi huve. Kunsti tegeliku väärtuse möödupuuks alatihti aeg. Selective ei tähenda ainult parimat, vaid tõlgendamine – „interpretatsioon“ nt. viitamine filmile