EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda,
Streikivad briti raudteetöölised 1885.a INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Kolooniates teenides oli briti ohvitseridel ja ametnikel võimalik karjääri teha Kolooniate omamine suurendas briti tööliste elatustaset. Suur osa koloniaaltuludest kulutati lõbustustele (hobuste võiduajamine, rebasejaht) luksuslikule eluviisile (eramud linnas, lossid maal; teenijad, kokad, toapoisid jne) Üks tavaline inglise kõrgklassi "suveonn" Balmorali loss Viktoriaanlik tõld VIKTORIAANLUSE HÄÄBUMINE 1901.a suri VICTORIA, kes valitses Inglismaad 64 aastat. Lõppes viktoriaanlik ajastu inimesed tundsid end vabamatena, lõbusamatena. Hakati rohkem väljas käima, reisima, riietuma vabamalt. Victoria ajastu kõrgklassi mood Töölised? Lapsed? Viktoriaanlik mood vol II Naisõiguslased e sufrazetid INGLISMAA POLIITIKA PÕHIJOONED Mõjukaim briti poliitik XX saj algul oli David Lloyd Georges Seati sisse pensionid ja
• Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal jalad alla päris uus kunstiliik – filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. • Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem. • Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi.
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm
Levima hakkas süüfilis 18. sajand-Seks on räpane! Seksi nähti kui haigust- otsiti ravimit ihade lõpetamiseks Bordellid populaarsed abielumees oli vaba seksieluga ja seepärast oli palju vallaslapsi Üks 38 täiskasvanust oli vähemasti ühe vallaslapse vanem Abielusid sai lahutada- mees teatas, et ta naine hülgas ta ja et nüüd ta rahaliselt naist ei toeta Naine sai valida ainult abielu või vooruslikkuse vahel, kõike muud peeti prostitutsiooniks 19.-20. sajand 19. sajand: Viktoriaanlik ajastu. Seksuaalne vaoshoitus. Usuti, et mastrubeerimine põhjustab vaimset ja füüsilist väärarengut, erinevaid haigusi. Puritaanluse varjuküljena hakkas levima prostitutsioon ja pornograafia. * Ühe ema õpetus oma tütele: “Viska selili ja mõtle Inglis- maast.” vam.ac.uk 20. sajand: Seksuaaluuringud, seksuaalne vabanemine. 1909. aastal leiutas Richard Richter esimese emakasisese rasestumisvastase vahendi 21. sajand naiste ja meeste võrdõiguslikkus
ja liigelda. 20. sajandi alguses hakati rõhutama puusi. Kadusid laiad ja suured kleidid ning vedik. Seelik muutus sirgeks. Kasutati uusi õhtumantleid, mis olid pelgalt mähitud ürbid, millele moeloojad võisid kujundada erinevaid mustreid ja kaunistusi. Minu arvates oli see hea, kuna tänu sellele muutus riietus mitmekesisemaks. Mantlitel olid erinevad mustrid ja need erinesid disaini poolest. Toimus täielik värvide plahvatus. Hakkas kaduma sukkadelt viktoriaanlik must, mis vahetus punase ja kuldse vastu. Riietused muutusid värvikirevamaks ja mustriterohkemaks. Moemaastikul sai domineerivaks ornament, mille võttis kasutusele Poiret. Minu arvates oli värvide plahvatus hea, kuna nüüd ei olnud riided enam nii tuhmid ja igavad. Inimesed muutusid lõbusamateks. 20. sajandi alguses loodi riietusstiil, mida mõjutas tugevasti Vene ballett. Terve Euroopa nägi välja nagu Baksti lavakujundusest. Minu arvates ei olnud see hea,
- komplikatsioonid sünnitusel - depressioon - preeklampsia ehk rasedusaegne hüpertensioon - loote väärarengud (näiteks suulaelõhe) - kollatõbi - lootevee vähesus - enneaegne platsenta eraldumine - suurenenud neeru- ja südamekahjustuse risk - imetamisprobleemid Ajalugu Nälg või hüsteeria.18. sajandi teises pooles muutus Lääne- Euroopa keskklassi ja aristokraatide hulgas populaarseks ”viktoriaanlik anoreksia”. Inimesed pidid end näljutama, et vastata viktoriaanlikule väljendile „haprus“, mida seostati hingelise puhtuse ja naiselikkusega.
protsess on üsna sile, evolutsiooni ja muutusi paremuse elu inimkonna vaadeldakse piisavalt selgelt. Moes on progress-eitamine, mida said eitada ainult kqige lootusetud konservaatorid.1900-1913 Aastad on optimismiaastad.Selle vahel maailmas lisanduvad probleemid ja vastuolud, mis on valmis. Purustada kogu vaikset ja hästi sujuvat elu Inglismaa Inglismaal oli lõppenud Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg (1837- 1901) ja koos sellega ka viktoriaanlik ajastu, mis oli väiklaselt korralik ja täpne. Nüüd aga hakkasid poliitikas, kultuuris ja majanduses tegutsema inimesed, kes ei tunnistanud traditsioonilisi mängureegleid. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud, piketid, kokkupõrked politseiga. Naistele valimisõigust taotlevad sufražetid korraldasid samuti igasuguseid lollusi. Kõik see kuulutas 20 sajadi alguseni kehtis kahepartsüsteem-
leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. Eesti kirjandus aastatel 18901910 aastatel1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused 1890' ndate mood Viktoriaanlik aeg Optimistlik mood Enesekindlus ja ülepaisutatus Peamised moekeskused: Pariis ja London ,,Mida rohkem seda uhkem!" Naiste mood (18901900) Hommiku, lõuna ja õhtu kostüümid Ülikonnad ja spordirõivad Korsett kitsas piht Kurvikad puusad Suured varrukad S siluett Eritellimused Suured ja uhked mütsid , laines juuksed Meeste mood (18901900) Kõrge krae Lai ja kotjas jakk Vest Ascot lips
asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel Ametiühingud nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine Tööerakond poliitiline jõud parlamendis kui ka ühiskondlikus elus tervikuna Feenide liikumine seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomis relvastatud võitluse abil Home rule parlament, mis lahendaks kõik põliselanike tähtsaimad probleemid Briti imeeprium Inglismaa ja tema kolooniad
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine
Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud uueks rolliks Venemaa ees. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane. Pulmad toimusid 1894. aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. Paaril oli viis last Olga, Tatjana, Maria, Anastassija ja troonipärija Aleksei. Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakul. Nikolai II abikaasa Aleksandra Feodorovna põhiliseks iseloomuomaduseks oli häbelikkus, mida soosis tema viktoriaanlik kasvatus, kuid, mis tundus õukondalstele ükskõiksuse ja üleolekuna. Suhted Nikolaiga olid väga head, mida kinnitavad siiani säilinud lõputud armastuskirjad. Paari esimesteks lasteks olid 4 tütart. Muret tekitas, et siiani polnud sündinud troonipärijat. Kauaoodatud poisslaps sündis 1904. aastal. Paarinädalasel lapsel avastati ravimatu haigus vere hüübimatus, mille haigusekandjateks on naised, kuid veritsustõbi esineb ainult poisslastel
Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets. 1922 sai riigi nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Rahvusvahelised suhted 20. saj alguses · Suurriikide aeg · 19saj lõpp 20 saj algus nim. imperialismi ajastuks suuremate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume · Suurriigid: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria- Ungari Suurbritannia · 20. saj. maailma võimsaima riigi positsioon kõikus · Lõppenud viktoriaanlik periood-suurim koloniaalimpeerium, võimsaim sõjaliselt ja majanduslikult · Tõsiseimad vastuolud Saksamaaga küsimus kogu maailma juhtrollis Saksamaa · Konkureeris teiste suurriikidega Hiina, Maroko pärast · Võitlus Suurbritanniaga juhtrolli pärast ja vastuolud Prantsusmaaga · Alustati ulatuslik programm suure sõja- ja kaubalaevastiku ehitamiseks Prantsusmaa · Rahvuslik kinnisidee saada tagasi kaotatud Elsace-Lorraine
arendas katse planeerimise teooriat. Carl Friedrich Gauss oli saksa matemaatik, astronoom, polühistor ja füüsik. Gaussi peetakse oma varajase matemaatilise võimekuse tõttu imelapseks. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Sir Francis Galton oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ning intelligentsuse pärilikkust
· reservaat Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias maa-ala, mis on jäetud elamiseks põlisrahvastele, millel on sageli piiratud omavalitsus · toorid poliitiline partei Inglismaal, mis tekkis 17. sajandil, millest kasvas välja tänane Konservatiivne Partei · viigid poliitiline partei Inglismaal, mis tekkis 17. sajandil, millest hiljem kasvas välja Liberaalne Partei · viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos kuninganna Victoria valitsusaeg (1837-1901), mis on andnud nime suure stabiilsuse ja õitsengu ajale, mida iseloomustab nii Briti impeeriumist laekunud suur tulu, kodumaised tööstuslikud uuendused kui omanäoline arhitektuur ja elustiil · Viini kongressi süsteem rahvusvaheline suhete süsteem 19saj, millega tagati rahu maailmas (kestis I ms) · Parlamentarism -
Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puus rõhutamine hakkas kaduma.Sellest hetkest ronis vöökoht ülespoole rinna alla,luues uue ampiirjoone,ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv.Vedik kadus ning siluett koosnes osadest-sirgest seelikust jua puusi rõhutavatest detailidest. Kõik need rõivad ilmusid rikkalike ja toredate idamaiste värvide sokeerivas ja eredas uues värvipalettis,isegi sukkade üsaluine viktoriaanlik must vahetus punase ja kuldse vastu.Poiret kasutas ona rõivastes ka karusnahku.Veidi hiljem kuulutas Poiret ,et kõige moodsam on tema uus looming- hobble skirt,põlvede juurest kitsas seelik.Naised pidid üleöö õppima kõndima nagu geisad. Esimese maailmasõja algus pani moele punkti ja mõnda aega domineerisid mundrin ning utilitaarsed rõivad. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed-lihtsusest sai moe tuum.Paljusid spordirõivaid,nagu
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust.
· Kuidas tekib koertel süljeeritus refleks jms (Pavlovi koer ehk sülg eritub kuigi süüa ei saa) Andis kindlal kella ajal süüa Lõikas lõua alla augu, et kas enne söömist eritub sülge Koerale süüa antud, aga ikka süljenäärmed hakkasid tööle Psühhoanalüüs o Viktoriaanlik moraal Suhtumine seksi/kehasse 19. Sajandil Euroopas Tuleneb inglise kuninganna nimest Viktooria Victoria oli kole, otsiti meest, leidis kena printsi Alberti, said 9 last, olid õnnelikud. Moraal- perekondlikud väärtused · Seks ja kõik kehasse puutuv oli tabu · Naised vooruslikud, ei tohtinud teada midagi seksist Sigmund Freud (1856-1939)
1066. aastal peeti Lõuna-Inglismaal Hastingsi lahing, mis lõppes Normandia hertsog Guillaume'i (inglisepäraselt William) vägede võiduga. Williamist sai Inglismaa esimene kuningas. William I Vallutaja järeltulijad on sellest ajast peale Inglismaad valitsenud. 1707. aastal ühendati Inglismaaga Sotimaa ning riigi uueks nimeks sai Suurbritannia, 1801. aastal ühendati ka Iirimaa. Kuninganna Victoria I võimule tulekuga 1837. aastal algas viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos. Sellel perioodil kasvas Suurbritannia kolooniate arv nii suureks, et riik muutus väga väga rikkaks. Tänaselgi päeval on kõikides maailmajagudes Suurbritannia territooriume. Viktoriaanlik ajastu lõppes 1901. aastal tema surmaga. Enne surma andis kuninganna palju ülesandeid riigi peaministrile ja ministritele, sellega kaotas kuningakoja institutsioon enda võimu Suurbritannia juhtimises. Suurbritannia võimsuse selgitamiseks on minu töös Lisa nr
valimisõiguse eest võitlemise kampaanias. Bloomsbury gruppi kuulus ka juudi päritolu literaat Leonard Woolf, kes sattus esimesest kohtumishetkest alates õdede mõju alla. "Kui nad seisid seal valgetes kleitides, päevavarjud käes, oma ilus nii peente ja ahvatlevatena, siis ei saanud teisiti, kui lihtsalt neisse armuda," tunnistab ta oma memuaarides. Juba 1908. aastast hakkasid teda huvitama võimalused romaanivormi reformimiseks, eesmärgiks haarata paremini neid elu aspekte, mille viktoriaanlik maailmatunnetus oli kõrvale heitnud. Juba 27aastasele Virginiale hakati häirivalt tihti mainima, et oleks viimane aeg abielluda, muidu jääb ta vanatüdrukuks. Parasjagu oli naise ilust ja intelligentsist tugevalt sisse võetud kirjanik ja kriitik Lytton Strachey, kuid segaduses oma tunnete pärast, tühistas end homoseksuaalseks pidav mees järgmisel päeval kihluse. Virginia ütles haigetsaamist varjates, et ta polnud nagunii armunud. Valurahaks saadud 2500
tundmused), ka kunstis ja srhitektuuris · Abstraktsionism loobus tegelikuse kujutamisest Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad: · Muusikapealinnad olid pariis ja viin, meloodia ei olnud enam esmatähtis · Tuntud heliloojad olid nt debussy, schönberg, strauss · Pr sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle ameerika · Silmatorkavad muutused moes · 1901 suri viktoriaga ka viktoriaanlik ajastu, loobuti korsettidest ja s-figuurist · Spordi popul plahvatuslik tõus · 1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Võidukäiku jätkas 19.saj sündinud jalgpall, võeti 1908 olümpiamängude kavasse
alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tänapäeval, sajand hiljem, võib 20. sajandi alguse Inglismaa tunduda väga rahuliku ja isegi idüllilise paigana, kuid tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. Saksamaa 20
Nikolai II inimestele kodanikuõigused. Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust. Majanduslik seis paranes. Reforme viis läbi Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin, andes talupoegadele maad asustamata aladel Siberis. Majanduslik toodang tõusis tunduvalt ning Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme. Nikolai II perekond Nikolai II abikaasa Aleksandra Feodorovna põhiliseks iseloomuomaduseks oli häbelikkus, mida soosis tema viktoriaanlik kasvatus, kuid, mis tundus õukondlastele ükskõiksuse ja üleolekuna. Suhted Nikolaiga olid väga head, mida kinnitavad siiani säilinud lõputud armastuskirjad. Keiserlik paar pelgas intriige ja kuulujutte levitavat õukonda. Selle eest põgeneti Peterburist Tsarskoe Selosse, kus nauditi perekonna kitsast ringi. Paari esimesteks lasteks olid 4 tütart. Muret tekitas, et siiani polnud sündinud troonipärijat. Kauaoodatud poisslaps sündis 1904. aastal
Inimesed muutusid liikuvamaks, suhtlus tihenes ja nii ka informeeritus. Reisiti muudkui! Jalgratta osatähtsus kasvas meeletult ja näitas, et ratsionaalsusega jõuab kaugemale. Kaugsuhtlus arenes, kuna teed ja ühendused ning kirjaviisid paranesid. Leiutati telefon ja raadio kah, Revolutsioneeriti tubast elu, nt petrooliumlamp ja ka elekter. Foto ja kino!! Resulteerus modernismi sünnis, mis mõjutas kõike. Kristallpaleed, Eiffeli torn jne. Vesikäimla võidukäik. Viktoriaanlik konservatiivsus - viisakusreeglid, etikett ja maneerid olid üliolulised, kuid samas oli viktoriaanluse ajastul ka palju uuendusi. Naisele jäid aga tavad - lapsed, kirik ja köök. Isegi sõna jalg oli ebasoovitav, kogu vulgaarsus oli häbematu. Naiste emantsipatsioon ehk sotsiaalne iseseisvumine toimus koos uute leiutiste tulemisega. Naiskirjanikud ja halastajaõed aitasid sellele kaasa.
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid
Briti impeerium valdused mujal maailmas VASTUS: Kuninganna Victoria: Valitses 64 aastat. 14 ma 1819 sündis. (läinud ajalukku, kui kõige pikem briti monarhi valitsusaeg). Troonile sai 18-aastaselt, abiellus prints Albertiga -> 9 last. four sons, five daughters. Pärast oma mehe surma elas elu lõpuni leinas. (kandis musti riideid) Kehastas ajastu väärtusi, mõjutas valitsemist. Viktoriaanlik ajastu Suurbritannia tööstusliku arengu ja Briti impeeriumi kõrgaeg (elanikkonna massiline kasv) ja valdused mujal maailmas. Oli I Briti monarh, kes muutis Buckinghami palee oma alaliseks residentsiks Londonis. Victoria valitsemisaeg on ajalukku läinud kui pika rahuajana (Pax Britannica) Victoria ajal tõusis peaministrite tähtsus ning kuninganna jättis endale pigem esindusliku ülesande
stretch-kangast. Selline peen ja sikk kostüüm oli universaalne rõivastus ning populaarsem isegi väikesest mustast kleidist. Seda kanti kontoris, laulatusel ja isegi kohtamisel. Valentino- tegi ülimalt naiseliku napi väikese kostüümi; tema kostüümid, kokteilikleidid ja kleidid on kuidagi elegantsemad, seksikamad ja napimad kui teistel. Ameerika moed pakkusid nappi joont. Briti mood oli detailidesse uppunud ja peaaegu viktoriaanlik, mõjus ülepakutuna. Chaneli kostüüm nautis taassündi, seda kandsid kõik. Giorsio Armani oli üks esimesi tõeliselt kalleid disainereid, tema loomingul oli peakollektsioonide iseloomulik lõige ja lihtsus, mida täiendasid huvitavad etnilised detailid. Briti mood jõudis taas tunnustuse tippu. Marearet Howell tegi traditsioonilisi mehelikke rõivaid mingi kiiksuga, näiteks ratsapüksid laia lillelisest siidist rullkraega särgiga või täiuslik Captain Birdseye
Kujunes dadaismist. Agressiivne suhtumine lugejasse, kõlaefektid, maagilisus. Sigmund freud mõjutas. Nihestatud perspektiiv. Tähis sugutung. Unenäod, hallutsinatsioonid, veidrus ja sünge. Salvador Dali (kunstnik), 4. Woolf (elu, looming, modernism, ,,Proua Dalloway": sisu, ideed, modernistlikkus, ajakäsitlus, film ,,Tunnid"-kolm lugu, teemad, naisküsimus). Elu: Sündinud inglise kõrgklassi perekonda. Isa oli ,,Dictionary of national biography" toimetaja. Viktoriaanlik isa: pojad ülikooli, tütardel koduõpetaja. Isa ütles, et lugemisel ei kuulaks mitte ühtegi nõuannet, usaldada omaenda vaistu, kasutada omaenda mõistust, jõudu omaenda järeldustele. Ema suri, langes depressiooni; haiguslikud meeleolu kõikumised. Lõi koos õdede, vendade, õpingukaaslastega rühmituse. Abiellus, rajasid mehega kirjastuse. Elas väikelinnas, tahtis elada Londonis, sooritas enesetapu. ,,Proua Dalloway"- üks tuntumaid romaane
Balkani (Euroopa) püssirohutünn- Balkani poolsaarel võisid riikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. Peep Reimer 6 3. Suurriigid 20.sajandi algul (Vt. õpik lk.22-48): 3.1. Inglismaa (õpik lk.22-25): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. · 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt
Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. Sellele lepingule järgnes 1907.a. Inglismaa ja Venemaa vaheline leping. Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei
Järgnes parlamentaarne kriis, saadikutekoda saadeti laiali ja kuulutati välja uued valimised. Leiboristid surusid läbi seadused nt 8-tunnise tööpäeva kohta ja miinimumpalga sisseseadmiseks. Leiboristid muutusid tähtsuselt teiseks parlamendierakonnaks riigis. Inglismaa oli patriootlikult häälestatud ega soovinud Suurbritannia nõrgenemist, tänu sellele jätkus drednootide ehitamine. Sel ajal lõppes kuninganna Victoria valitsemisaeg (1837-1901), lõppes viktoriaanlik ajastu. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Toimus palju demostratsioone sulfrazettide poolt, kes taotlesid hääletamisõigust naistele. Prantsusmaa: 20. Sajandi algul oli Prantsusmaal III Vabariik. Liberaal-demokraatlik reziim oli sunnitud tagasi lööma rünnakuid nii paremalt kui vasakult. Paremal pool olid rahvuslikud liikumised, kes unistasid võidust Saksamaa üle ning kes esinesid monarhistlike, katoliiklike
õiguse vaid üksikutele. Kaasajal on sularaha emissiooniõigus vaid keskpankadel. Keskpankade ajalugu ulatub siis 17-ndasse sajandisse. Kogu selle aja jooksul on keskpankade esmane ülesanne olnud hindade ja finants stabiilsuse hoidmine. Samas on nende rolli mõistmine selle aegade jooksul tuntavalt muutunud. Saab eraldada kolme eraldi epohhi, millal nende ülesannete tõlgendamine on stabiliseerunud ja laialdaselt omaksvõetud. Esimene oli viktoriaanlik ajastu aastatel 1840-1914, teiseks kümnendid riigi tugeva kontrolli all alates möödunud sajandi 30- 60 ndate aastateni ja kolmandaks turgude valitsemise ajajärk aastatel 1980-2007.( Goodhart 2011: 135-154) Iga epohh on kandnud oma märki ja otsinud uusi kokkuleppeid. Epohhid on lõppenud alati segaduste aja ja kriisiga ning neist tekkinud teadmisega, et makromajanduse stabiilsus ja efektiivsed turud üksi ei suuda tagada finantsstabiilsust. Praegu käib uute
vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum
Repressiivsed seadused. Et saavutada sotsiaalne kontroll ja kord. Töödistsipliin. Vaba aja "õige" sisustamine. Mõju ei avaldanud. Positiivsed võrsed. Victoria. Ameerikas ametiühingud. Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine. 20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna. Ennem pargid keskklassile või kõrgklassile. Saunad ja pesumajad. Ujumine hügieen. Igamehe õigus pargid, veekogud. Viktoriaanlik eetos. Saadi aru, et repressiivsete seadustega kusagile ei jõua. Haridus pühapäevakoolid. Valgustuse tulekuga õhtukoolid. Rikas keskklass ratsionaalne rekreatiivne liikumine. Tehnoloogia arenguga ületati aja ja ruumi piirangud. Valgustuse sotsiaalne mõju Turvaline liikuda kohad kuhu minna. 20. sajand tarbimisühiskond ja massikultuuri mõjud vaba aja käitumisele.Tarbijaliku vaba aja teke. Sissetuleku kasv vaba aja tööstuse teke. Suur depression Ameerikas.
koloniaalpoliitikat, mis võimaldas veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19.saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. · Viktoriaanlik ajastu: Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837- 1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad. Peamiseks Inglismaa sisepoliitiliseks küsimuseks sai valijaskonna laiendamine. 1832 parlamendireformiga kaotati Inglismaa nn pehkinud
veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19. saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. 5.3. Viktoriaanlik ajastu: Viktoriaanlikuks ajastuks nimetatakse kuninganna Victoria I (valitses 1837-1901; Hannoveri dünastia) valitsemisaega, kui Suurbritannia oli oma majandusliku ja poliitilise võimu tipul. Inglismaa sisepoliitilist elu kujundasid tooridest välja kujunenud konsevatiivide ning viigidest alguse saanud liberaalide erakonnad. Peamiseks Inglismaa sisepoliitiliseks küsimuseks sai valijaskonna laiendamine
a leping Venemaaga b) 1904. a nn südamlik kokkuleppe (Antant) Inglismaaga >1902-1905 seadused, millega eraldati kirik riigist, lahutati haridussüsteemist >majanduses: a) vanad tööstusharud kiratsesid (nt siidi-, veinitööstus) b) edu uutest tööstusharudest (nt mootorid masinatele) >Prantsusmaa hakkab siiski majanduslikult maha jääma, põllumajandus väga mahajäänud Inglismaa >kuninganna Victoria (1837-1901) >19. saj II pool viktoriaanlik periood >suurim koloniaanimpeerium >sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim, merede valitseja, maailmakaubanduse kontrollija >ühiskond jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse >polnud huvitatud liitudest teiste riikidega >20.saj algus rahutu: uus mõjuvõimas partei Tööerakond, töliste streigid, naisõiguslased ehk sulfrazetid >Välispoliitika: India (vastuseis inglaste valitsemisele, India Rahvuskongress); Inglise-Buuri sõda; Iirima küsimus Itaalia >1861
1839 Kõvakummi e vulkaniseeritud kummi - (eboniit, end. nimega vulkaniit), rabe, USAs patendeeris tootmise C. Goodyear 1843, Inglismaal võttis patendi lõppedes 1861 kasutusele Thomas Hancock, Inglismaa kummitööstuse rajaja [31]. 1843 Gutaperts looduslik kummi, toodetakse Gutta-Percha puu piimast, tutvustas avalikkusele William Montgomerie 1856 Sellak - Alfred Critchlow, Samuel Peck 1856 Bois Durci verest, pulbristatud puidust ning värvainest toodetud tume ,,viktoriaanlik plast," Francois Charles Lepag [32]. 1862 Tselluloosnitraat (parkesiin) - Alexander Parkes 1863 (1869) Tselluloosnitraat (tselluloid) - John Wesley Hyatt 1865 Tselluloosatsetaat Avastas Paul Schützenberger, esialgu kasutamine raskendatud, laiemat kasutust leidis teatud eranditega pärast I maailmasõda. 1869 Tselluloosnitraat (tselluloid) 1872 Polüvinüülkloriid (PVC) Teadaolevalt valmistas esimest korda PVC-d
· Meloodia eo olnud enam esmatähtis: dodekafoonialine muusika · Tantsud: LadinaAmeerikast tuli tango, levisid fokstrott, ja eriti niinimetatud Viini valss · Prantsusmaal sündis filmikunst, mille võttis kiirelt üle Ameerika. Kino, maailmapildi kiire avardumine: kinodes domineerib Ameerika filmikunst · Silmatorkavad muutused moes, loobuti korsettidest ja s figuurist · 1901 suri koos Inglise kuninganna Viktoriaga ja viktoriaanlik ajastu, see tähendab ranged moraalinormid muutuvad vabamaks Spordi populaarsuse plahvatuslik tõus · 1896 esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Võidukäiku jätkas 19.sajandil sündinud jalgpall, võeti 1908 olümpiamängude kavasse jne, aadlikud mängivad golfi, panustatakse hobuste võiduajamisse. · Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses. 3
Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone. 18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud: universalism vs relativism, etnotsentrism vs kultuurirelativism, inimesed vs loomade kuningriik. 20. sajandi antropoloogia õpetab, et neid ja teisi filosoofilisi probleeme on kõige kergem uurida karmilt ja detailselt elades võõras ühiskonnas ja tutvudes nende kultuuriga. VIKTORIAANLIK ANTROPOLOOGIA 19. sajandi antropoloogia keskmeks oli uskumine sotsiaalsesse evolutsiooni. Toonased antropoloogid Henry Maine ja Lewis Henry Morgan uurisid inimeste sotsiaalset evolutsiooni. Morgani tähtsus antropoloogiale on lai ja hõlmab palju. Morgan hakkas uurima sugupuud, jagas selle osadeks, selgitas terminoloogiat, mille abil ühiskond mõista. Sakslane Adolf Bastian kirjutas palju kultuuride ajaloost. Samas uskus ta seda, et kõigil inimestel on sama mõtlemismuster
Folkloor sünnib kollektiivsena, esitatakse enese kogemusena. Järeldused: popkult poliitika jaguneb 1. Parem tiim mass ohustab eliidi kõrgkultuuri väärtusi 2. Vasak tiim rahva manipuleerimine ja ärakasutamine Nt. Inimesed loevad rämpskirjandust üks pool tunneb õhtu, et kõrgkult kaob, teine pool näeb, et inimesi kiusatakse. Matthew Arnold (24.12.1822 15.04. 1888) Inglise poeet, kultkriitik. Oli eliit. ,,CULTURE AND ANARCHY" 1869 - Viktoriaanlik lähenemine kultuurile, mis on midagi suurt, mis aitab inimestel aru saada hetkel olevatest rasketest aegadest.Ta nägi kult mõistet kahte moodi: 1) Teadmiste varamu ,,parim mis maailmas mõeldud ja öeldud" 2) Kindlustama jumala tahte valitsemise maailmas. Annab kultuurile tema kasulikkuse. Kult on ka sotsiaalselt kasulik. Hoiab korda, muudab inimesed paremaks inimese vaimne täiustumine. Kultuur see teadmine on hea ja see on ka rakendatav
küsimustes. Nn valgete kolooniatega (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) hakati suhtlema föderatiivsetel alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20
ajapikku hakkas kirjanik unistama põgenemisest ja põgeneski oma raamatute maailma- väljamõeldiste maailma. 1910 a. suri südamerabandusse. Looming- Autor mängis lastemängu, pöördudes eelkõige täiskasvanute pööle küsimustega,,Aga mis siis kui?,, Mark Twain ei esita varjatult neid küsimusi mitte selleks, et täiskasvanute meelt lahutada, vaid selleks, et nad vaaksid uutmoodi oma tegudele ja oleksid nukralt üllatunud. ,,Tom Sawyeri seiklused,, ,,Huckleberry Finni seiklused,, 14)Viktoriaanlik ajastu Inglismaal- C.Dickensi, W.M. Thackeray looming. Kuninganna Victoria (1837-1901) järgi nime saanud viktoriaanlikku ajastut iseloomustab Briti impeeriumi majanduslik heaolu. Heaolu nautiv ühiskond püüab ka vooruslik välja näha. Kirjandusel oli aga kitsas selles ranges vormis, mille seisukohalt näis kõik loomulik sündsusetu. 19. saj. Euroopa ajaloos olid otsustava tähtsusega neljakümmnendad aastad ja Inglismaa ei olnud errand
annaabi.ee 
