Kultuuri teooria (0)

Eesti Maaülikool - Kultuur-Kunst - Kultuuri teooria

1 Hindamata

Kultuuriteooria
21.01.2015

Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013
„ 20nda sajandi mõttevoolud“

Mis on kultuur?
Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna
Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture)
Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele
Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus)
Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest.
Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole
Kultuuri vastand on barbaarsus
Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla.
ROMANTISM ja VALGUSTUS . Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle( Kant - Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda . Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena.
Kant ütles et teadus suhtleb inimestega fenomenide kaudu, on olemas noumenaalne maailm, seda ei saa kirjeldada fenomenide kaudu. Hakati uurima mis on noumenaalne maailm ja kuidas selleni jõuda, aga kant ütles et selleni ei saagi jõuda. Kunstil on eriline võime tabada midagi sellist mis on tabamatu .
Inimese positsioon maailmas mõledakse ümber, inimene võib maailma muuta. Bacon ütleb et maailma valitsetakse seda tundes.
Galilei ütleb et maailm on mõõdetav. Kõik mis on mõõdetav seda tuleb mõõta ja see mis ei ole mõõdetav tuleb muuta mõõdetavaks. Loodus on matemaatika.
Maailm on korraldatud vastavalt loodusseadusele.
Valgustus ajastu idee oli panna tööle inimese loogika , et inimene saaks aru mis looduses toimub ja kuidas see meid muudab.
Kunst ja kultuur on looduse teatav tagajärg. Geenius . Geenius ei valmistanud kunagi midagi.
Tsivilisatsioon ähvardab kultuuri
Rousseau on valgustus ajastu suurim mõtleja. Inimese päritolu on looduslik, inimese baas asub looduses ja sellest tulenevalt inimse looduslikud õigused on loodusest. Iga riik peab rajanema õiglusel( see tuleb looduslikel õigustel). Järeldus inimese kohta, inimene on oma loomuselt hea, inimene sünnib ilma puhtana ja rikkumata. Inimene ei saa oma puhtust ja süütust säilitada. Inimest rikub raha, kadedus ja kõik mida ühiskond soodustab.
Omavahelised suhted on ka looduse poolt, suheldes omavahel teevad inimesed kokkuleppeid. Sünnib kaasaegne riik. On midagi milles ei saa kokkuleppida ja ei ole kellegi õigus seda osta.
Kuningas vajas kiriklikku tunnustust. Kuningriik on ülesehitatud jumalariigi põhimõttel.
Demokraatia
Tsivilisatsioon kui inimloomuse moonutus
Herder – tema mõju on märgata 19 sajandi algusest. Tema keskne idee on see, et ta andis mõista et on olemas rohkem kui üks kultuur. Teda huvitab ka loodus kui mudel. Me peame avastama kultuuri kuhu tsivilisatsioon(oma halvas mõistes) ei ole jõudnud
Williams pakub kolm definitsioni kultuurile: 1. See on indiviidide või indiviidede grupi vaimne intelektuaalne esteetiline arenemine 2. Kultuuri mõiste avamine kunstiteoste kaudu on teatavad kunstilised tegevused, mis on vormistatud teosteks. 3. Kultuuri võib määratleda ka inimese elamise viisi, näiteks õpetamine kõrgkoolis on teatav kultuur.

NIETZSCHE - 1844 -1900, mees kes kirjutas paljudest erinevatest asjadest. „ tragöödia sünd“1871. Ta teeb olulise järelduse kaasaegse kultuuri kohta. Tal on kaks printsiipi: apollooniline ja dronüüdiline. Apollo on päikesejumal, mõistuse ja korra jumalus , kontrollib seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu me pääseme. Võimutahe (tema teoste oluline mõiste)- elutahe, kõik elav mis maalima tuleb kehtestab ennast võimutahte kaudu. Ressentiment-alaväärsuskompleksist tulev tõrksus.

28.01.2015

NIETZSCHE- käsitlus jumala surmast. Jumal on inimese poolt tapetud . Teos“rõõmu teadus“. Küsimus on selles, et mis tuleb jumala asemele. Jumala asemele on tulnud mõistuse jõud. Valgustusajastu loogika pidas seda ebausuks. Valgustuse loogika on see, et jumalat on vaja seal kus mõistus seda ei seleta. Valgustus ajastu iseloomulik joon oli see, et ta vaatles maailma vaatuste kaupa, inimteadmine järjest areneb, sellega muutub maailm paremaks. Peame usaldama mõistuse jõudu. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche uskus võimu tahtesse. Jumala surmas nägi ta inimese võimalust, areneda hea ja kurja suunas. Võimutahe oli enesekehtestamise tahe. Deleuze mõistab võimutahet, kui püüd ületada teisi tahteid. Jõu hulka on võimalik määrata kvaliteedi ja kvantiteedi järgi. Jõu hulk on erinev jõu hulk ei jagune võrdselt. Oluline on jõu toime suund. Jõud võib olla aktiivne või reaktiivne . Aktiivne jõu rakendus on mõistusele kättesaamatu. Orjad ei ela päriselt vaid reageerivad jõududele ehk reaktiivne jõud. Kangelased toetusid autundele ja olid oma käitumises jõhkrad. Kujunes välja orjamoraal. Orjamoraalile on üles ehitatud lääne ühiskond ja teda häirib et ühiskond on üles ehitatud nii nõrgalt. Kristlik teooria nimetab jõuetust headuseks. Ressentiment- alaväärsustundest tulenev trots. Inimene kannatab väliste jõudude tõttu. Nietzsche arvates ei saa aluskes võtta nõrkust ja kannatust. Seda ei saa võtta aluseks, sest see takistab tugevatel tegutsemast. Jõu ülesanne ongi purustada, me ei saa jõule üleda, et ära purusta. Übermensch- üleinimene. Tema jaoks on oluline inimese ületamine. Ta ütleb et kõik jumalad on surnud, nüüd elab üleinimene. Üleinimese vastand on kohaneja . Üleinimene ei võida, tema arvates. Tegu loeb, mitte sõna.

FREUD - jagab inimpsühhika kahte ossa, teadvus ja mitte teadvus. Kogu inimpsühhika on individuaalne, aga ei ole unikaalne . Psühhoanalüüs. Inimese roll maailmas on tsenseerida. Psühholoogia seisukohalt on Freud aegunud. Kui me paneme Freudi kõrvale Descartese, siis Descartes ütleb et kahtle kõiges , mis on meie ümber ja mis maalimas toimub. Me saame kahelda kõiges mis meie ümber toimub, aga me ei saa kahelda selles kes kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni. Freudi psühhika seletus: Mina- ülimina -miski (Ego- superego -id).

Miski on inimese jaoks tume ja köttesaamatu sfäär , toidab inimpsühhikat energiaga, väga kaootiline sfäär, sellest on pärit kaks põhilist tungi: elutung ja surmatung. Soov rahuldada oma tunge ja vajadusi kiiresti.

Mina kujuneb välja välismaalima kaudu. See kuidas me korrastame oma maailma, kuidas olla moraalne. Me võime lollusi teha,aga me teame kuidas on õige. Ratsaniku ja hobuse suhe on sama, mis miski ja mina suhe. Mingi aeg suudab mina juhtida miskit.

Ülimina on see mis vajadusel karistab inimest. Südametunnistus. Mis aitab korrastada meie elu teatavate printsiipide kaudu. Meie oleme mingil viisil superego käsutuses . Oidipuse kompleksid (poeg tapab isa ja abiellub emaga, kuna ta ei tea et see on ta isa, lõpuks läheb pagendusse ja lõikab endal silmad peast ja kahetseb seda). Alatedlik. Internaliseerumine- südametunnistus jõud. Ühiskond ei võta sind vastu kui sul ei ole superego poolt määratud korda.
Tsivilisatsioon- on midagi mis on inimese eriline saavuts, see on kaitse inimese enda ja tema tungide eest. See on vastand üksikisiku vastanda . Repressioon. Sublimatsioon - tähendab, et inimese iha suunatakse mingisugustesse sfääridesse, kus neid võib vaja minna. Ihade vaba rakendamine on ohtlik. Ühiskonna jaoks on ohtlik kui sublimatsioon ei rakendu. Seda kohtab kõige enam kunsti valdkonnas. Unenäod on seotud sublimatsiooni mitte väljendumisega. Kui unenägu on edukas siis äratuskella helin ei häiri ja see saab osaks sinu unenäost. See miski väljendab ennast unenäos ja seal toimub mina poolne tsensuur . Me ei saa unenägudest aru sest meil on soovid ja ihad mida me ei soovi väljendada või ei taha neid ning need on piinlikud, aga unes väljenduvad nad loona . Freudi järgi on unenägu allasurutud soov või iha.
4.02.2015

Freud- unenäo teooria. „Unetöö“ Neli strateegiat: 1. Tihendamistöö ehk kokkusurumine , intentne protsess. 2. Nihutamine – mingi seos ehk mingi allusioon. Mingi üks element asendatakse teisega . 3. Sümbolite kasutusele võtmine- intertekstuaalne unenägu, leitakse näitkes mingi pildiline vaste .

Sekundaarne töötlemine- sümbolid muudetakse looks.
Freud on arst- proovis näha vaeva sellega mis inimesega toimub.

MARX - valgustusajastu jätk. Varajane sotsialistlike liikumiste idee. Eraomand - see ei tööta ja see ei ole midagi millele ühiskond võiks toetuda. Assotsiatsioon- põllutöö ja vabriku töö on ühendatud tervikuks ettevõtteks. Eraomand taandub. Kaks faasi: 1. Miks inimene ei saa rakendada kõiki õigusi mis tal on keskne teema, midata käsitles jaa mõiste, mis ta sissse tõi „ võõrandamine “. Marxi järgi on inimene ühiskondlik produkt. Töö oli inimeseks saamise keskne element. Töö oli inimesest võõrandatud. Töö protsess oli inimeselt ära võetud töö kui loovtöö . Inimene hakkab tööd pidama sund tegevuseks. Loovtöö peak olema inimese jaoks loomulik. Kommunismi idee oli selles, et võõrandamine tuleks ära lõpetada. Kommunismi õpetuses on mitmed elemendid koos, ta kuulub naturalismi valda, inimese loovus on ahistatud ja see tuleks vabastada. Tuleks lõpetada töö müük. Ajaloo seisukohalt on kommunismi idee apokalüpsis (selguse saabumine, jumal laseb inimestel lugeda oma raamatut). Marxi teos „kapital“- „ filosofid on läbi aegade püüdnud seletada maailma aga oluline on seda maailma muuta“-tsitaat. Marx tasapisi eemaldub maailmast, ta peab seda ebaoluliseks, sellel asemel tegeleb teadusega. Pealisehitus(kultuur, religioon) ja baas( majandussuhted )- inimehituse skeem. Saame baasi kaudu seletada mis toimub pealisehituses. Me peame vaatama nö fassaadi taha. Kogu ühiskond on rajatud sellele kuidas toota rikkust, kuidas rahuldada inimesi jne. Tootmis viis määrab ära mis toimub pealisehituses. Baas koosneb kahest elemendist 1. Tootlikud jõud ja 2. Tootmissuhted. Tootlikud jõud on näiteks tehnilised vahendid( maavarad , tooraine), küsimus on selles kes neid omab. Tootmissuhted on klassisuhted, orjandusliku korra puhul on keskne telg isanda ja orja vaheline suhe, keeruline suhe. Kõiksuguste tootmisviisidega käib kaasas... (Benjamin ütleb, et pealisehitus väljendab seda milline on baas) ideoloogia- teatud ideede komplek mis lähtub majanduslikest suhetest ehk baasist. (lenini järgi oli küsimus moraalis- moraal on see, mis aitab kaasa kommunistlikule võidule). Võltsteadvus- takistab inimsetel vväljaarendamast klassiteadvust, see on keerukas protsess ja nõuab keerukat tööd. „ühiskonnas valitsevad idee on klassi ideed“.
Frankfurdi koolkond- rajati 1920ndatel aastatel. Adorno 1903-1969- tema põhi teos „Valgustuse dialektika “- see on valgustuse analüüs 20.saj perspektiivis. See raamat räägib valgustuse probleemist. Valgustusest on saanud omamoodi ahistav struktuur. Kant- Söenda teada (sapere aude). Me oleme õnnelikud siis kui käitume mõistuse päraselt. Inimene kes toetub mõistusele on autonoomne inimene.

11.02.2015
Repressioon- valitsetakse oma sisemist loomust e. surutakse seda maha. Adorno- sireenid (naise peaga ja linnu kehaga olendid). Valgustusajastu idee inimene on seotud, et kogedavõi näha midagi ilusat peab inimene olema nö kinniseotud. Ego valitseb idi üle. Massiühiskond- hakkab välja kujunema tarbimisühiskond ja näiteks on ameerika. Adorno jaoks on tähtis et tõeline kunsti osa sisaldab kahte sorti aspekti: utoopiline ja kriitiline. Adorno kunsti käsitluses on massiühiskonna kriitika olulises kohas, populaarmuusika kriitika samuti. Ta umbusaldab populaarmuusikat sest see on midagi teistsugust. Keskne idee oli talle kunstis see, et see ei ole mitte täielik, sest maailm on mitte lõpetatud ja mitte täielik. Ja sellele vastandub näiteks see mis toimub kunstiteosega turul, kauba mõiste on see, et see on lõpetatud. Kunsti loomus on olla lõpetamata(see on marxi ja adorno mõisted). Kauba vorm on lõpetatud, täpne ja fikseeritud. Reifikatsioon(verdinglichung)- mingile asjale antakse materjaalne vorm, asja vorm. Muusika on alati olnud mitte materjaalne, muusika on midagi mis on õhus, see kuulub taevasesse harmoonia hulka. Kultuuriliselt oli väga oluline,et muusikat sai hakata salvestama. Mis saab kunstist kui anname talle asjastatud vormi. Kunstiteos ei ole ühiskonna normide taasloomine. Vaimu emantsipatsioon ehk esile tuleks, välja kasvamine. Inimene sai tedlikuks, inimene mõistab et tema maailma piiravad reeglid ei ole universaalsed . Me saame aru et need reeglid on meie enda teha, inimesel on võimalus ise neid reegleid muuta ja enda järgi kujundada. Kunsti teosed on suhteliselt uus nähtus, selle mõte oli teenida kedagi või midagi. Traditsioonilselt on kunstil puudunud autonoomia . Kunst järjest vähem on olnud teeniv, tema ülesanne ei ole ülistada maiseid ja taevaseid valitsejaid. Kunst muutus isiklikuks. Adorno kirjeldab kunsti autonoomia kasvu. Järjest enam on näha kuidas autonoomne kunst ei sobi sellesse maailma. Kunstist saab ühiskonna antitees . Kunstil peab olema negatiivne joon, et sa oled võimeline eituseks. Autonoomia vastand on heteronoomia- meie käitumise põhjustaja asub välja pool meid, aktiivne(põhjustabise)/reaktiivne(rageerid elule) käitumine. Käitud vastavalt jõule mis mõjub väljast poolt. Kultuuritööstus - on üldmõiste adorno jaoks. Donaalsus teeb muusika meeldivaks ja seda saab ära kasutada. Tuleb luua kunsti millel ei ole kuulajaid või kasutajaid, millel ei ole kohta kultuuritööstuses. Kultuurirööstuse produktid on loodud selleks et inimestega manipuleerida. Töö ja vaba aeg- vastandati need kaks. Sa töötad selleks, et sul oleks ressurssi, et veeta vaba aega, adorno järgi tegeleb kultuuritööstus sellega. Eeldus mille järgi kultuuritööstus töötab on see et inimestele tuleb anda see mida nad tahavad. Kliendil on alati õigus. See on kahtlane, sest inimesed ei tea mida nad tahavad, meile luuakse teatavad vajadused mida me tahame, inimestele surutakse peale võlts vajadused. Kultuuritööstuse produktid on standariseeritud, toimub standardisatsioon- see tähendab ühtlustatust, et ka ühiskonna kõik liikmed peavad saama teatud tasemel produktide.. kõigil on õigus saada turul midagi mis on normipärane, kvaliteet on kõigile ja kõigil toodetel sama. Luuakse ühtsete standartite järgi kunsti. Pseudo-individualisatsioon- see strateegia osutab sellele, et kultuuritööstus varjab seda kuidas kunst/muusika on meieni toodud. Kapitalis toimib uue paasil, midagi mis on uus. Standartiseeritud kunst tekitab inimestes standartiseeritud reaktsioone. Kultuuritööstus näitab meile maailma, nagu see võiks olla. Nautimis rutiin, naudingut esitatakse meile läbi rutiini. Sotsiaalne tsement - hoida reaalsus nii nagu see on, et inimene aksepteeriks maailma paratamatusena. Adorno jaoks on tantsu muusika sama mis marsi muusika, sest sellel on sarnane rütm ja see mõjutab inimest. Teatud harmoonilised võtted tekitavad inimeses kaastunnet. Adorno ei olnud ainus kes rääkis massikultuuris, kuigi ta kasutas teist sõna.
18.02.2015

Marcuse - ta jäi ameerikasse ja jäi seal nö superstaari staatusesse. Ta pidas ennast Marxistiks aga marxsistid tema ideesid ei tunnistanud.
Freud- vajaduste rahuldamine inimese jaoks on potentsiaalne vau allikas. Inimesed loovad enesele teatavaid takistusi ihade teel. Inimese võimalused eksisteerida maailmas ei ole ideaalsed, kogu meie maailm on puudulik, me ei saa endale lubada täiuslikku elu , me ei ela paradiisis , kus saab oma vajadusi rahuldada.
Marcuse- ühiskonnas on elu korraldatud vastavalt sellele puudusele. Pmst kahe aspektiga: kõigesse mis puutudab tootmist ja rikkus jagatakse ebaõiglaselt. Ühiskonnas hoitakse seda inimese puudujääki üleval , näiteks rõhutatakse seda puudujääki. Liiane repressioon- selle kaudu õpivad inimesed toimima, olukorras kus neil ei ole piisavalt vahendeid, et oma ihasid rahuldada või et nendega toime tulla. Inimesed osalevad sellistes tööprotsessides mis on naeruväärne. Inimesed õpivad seadma piire oma ihadele. Sotsialiseeruma- ühiskonna liikmeks saamine. Marcuse järgi on sotsialiseerumine oma ihade alla surumine ja aru saamine et maailm ei ole õiglane. Liiane repressioon tähendab nö ellujäämise printsiipi, sa suudad oma ihasid suunata. Põhiline vahe freudi ja marcuse vahel on oluline. Marcuse oli see figuur kes määratles meile tuttaval kujul sellise mõiste nagu tarbimisühiskond. Reaalselt inimese vajadusi rahuldada ei saa, aga tarbimisühiskonnas leidub toode mis leevendab vajadusi. Tarbimisühiskond õpetab meid distsiplineerima oma vajadusi. Meie ihadele saab vastata kaupadega. Kontrakultuuri kaudu defineeritakse noori inimesi. Seksuaalrevolitsioon- on seksuaalsuse kui enegria vabastamine maailma. Sa lubad oma ihad vabaks, vabastav energia. Seksuaalsus kui vabastav, see ei kuulu produktsiooni tsüklisse sisse, vabastan ise ennast. Ja sellega koos lõppeb ära selle lisa repressiooni poliitika. Tema teos „ühemõõtmeline inimene“. SUUR KEELDUMINE - ta nägi et ühiskonnas on erinevad sotsiaalsed grupid kelle poolt see teoks saab. Ta fikseetis erinevaid inimese kelle poolt see potentsiaal võiks tulla. See on pärit alternatiivsest kultuurist. Noortel on väga erinev positsioon seda muuta.
BENJAMIN- mees kes oli kummalises rollis kogu frankvurdi koolkonnas. Meenutas ajakirjanikku. „Kunsti teos- selle massilise reprodutseeritvuse ajastul“- on tema teos. Refikatsioon- asjaks ehk objektiks muutmine. See on tema keskne küsimus: Mis ikka juhtub kui kunsti teosest saab objekt. Ta väidab et kunsti teos muutub poliitiliselt. Futurism- olemus seisab selles, et see oli teataval määral muutus, imetlus tehnoloogia , kiindumus tehnoloogilistesse asjadesse. * BUTLER - kirjutas ühe utoopilise teose „Erewhon“. Tema teooria oli: masinad võtavad inimeste maailma üle, masinad paljunevad inimeste kaudu. Tulevik kuulub masinatele. Masinate maailm võtab inimeste maailma üle. MARINETTI- tema idee on selline, et sõda on kaunis sest sellest saab alguse inimkeha oodatud metalliseerumine. Tema idee on metalliseetumine. Esiteks on see seotud Freudi surma tungi mõistega ja teiseks futuristid kirjutasid oma ideid sõja kontekstis(nende jaoks näitas see seda, et masinad võidavad inimesi).* Benjamini arvates on futuristide idee esitleda poliitilist ideed esteetilisena. Benjamini huvitas poliitiline maailm, ta tahtis käsitleda tehnoloogilist murrangut aga teistmoodi kui tegid seda futuristid. Ta viitab massilist taas tootmist, ja mida see kaasa toob. On olemas selliseid kunsti valdkondi, kus puudub koopia ja orginaal näitkes fotograafias ei ole olemas orginaali. Idee on selles, et tehnoloogilised .. on muutnud kultuuri. Tehniline reproduktsioon .. orginaal ei jõua kunagi sinna kuhu jõuab koopia, koopial on võime rännata.

25.02.2015

Benjamin- teda huvitavad massikommunikatsiooni vormid. Aura - on benjamini põhimõiste. Tarvitus väärtus ja vahetusväärtus- igal objektil on kahte sorti väärtust. Näiteks on labida tarvitusväärtus see et me saame teha labidatööd ja vahetusväärtus on nö. See et me saame seda turul maha müüa ehk hind. Audentsus ja uikaalsus- need on omavahel seotud. Unikaalsus kas on või ei ole , audentsusel on teatud määr. Audentsus on mõiste milles sisaldub unikaalsus aga audentsus ei ole ei ega ja. Aura- mõõdabki selle audentsuse määra suurust. Aura muutub ajajooksul täpselt nii nagu inimesed seda mõtestavad. Aura ei ole igavene , see muutub ajas. Midagi unikaalset luuakse ümber et seda saaks taas toota. Benjamin ütleb- kunstiteos vabastaub rituaalist. Demüstifikatsioon - kunstnikult võetakse müstiline rituaal. Aura kui midagi autoriteetset.
Ideoloogia- Althusser- ta katsus marxismi käsitleda kui teadust. Strukturalism ... individuaalsus on tema jaoks kahtlane. Foucault . Ideoloogia on osa pealisehitusest. Ideoloogia peab legitimeerima kõike seda mis toimub baasis. Majandus suhted on fundamentaalsed, aga selleks et see saaks toimida on vaja midagi veel ehk midagi mis toimub seal pealisehituses. Ideoloogia on teatav praktika mis aitab inimestel elada nendes realsetes tingimustes milles nad elavad- õppetus elamiseks. Lecture symptomale ehk sümptomaatiline lugemine- kuidas analüüsida seda mida tekst just otseselt ei ütle.

4.03.2015

Althusser-RRA-repressiivne riigi aparaat - jõu struktuur ühiskonnas, mille eesmärk on reageerida vastupanule ühiskonnas(politsei, sõjavägi jne). IRA-ideoloogiline riigi aparaat- koosneb millestki muust siia alla kuulub haridussüsteem, kirik . Subjekt- inimesed tajuvad ennast subjektina ja see teeb nad ideoloogiale vastuvõtmatuna. Näiteks: mul on muusika valdkonnas oma maitse ja ma olen kindel et see on minu oma, keegi tahad sead aga kritiseerida, aga ma olen enda maitses kindel ja tunnen ennast selles hästi ja mulle ei meeldi kui keegi seda kritiseerib, ja kuna see on mu maitse siis ma olen subjekti kohapealt väga kergesti haavatav. Interpellatsioon- on kõnetamaine- interpellatsioon leiab aset siis kui näiteks kõnnid tänaval ja politsei hõikab hei sina seal ja sina pöörad ennast tema poole- te reageerisite ja see tähendab et sa oled tema ideoloogias sees. Sama on ka reklaamiga , teid kõnetatakse selle reklaamiga. Inimene on ideoloogiline loom. Temalt saime päranduseks selle kuidas toimib sümtomaatiline lugemine. Inimesed pöördusid teiste alternatiivsete tegevuste poole- eht teiste teoreetikute poole- Gramsci .
Gramsci- tema keskne huvi ole hegemoonia - riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida uskumusi ühiskonnas. Ühiskonnas käib võitlus hegemoonia pärast. Võitlus teritooriumi pärast. Tsiviilühiskond - kogu hegemoonia toimub seal. Ta kirjeldab seda kahe mõistega manöövrisõda- on relvastatud ehk otsene võimuvõtmine, positsioonisõda on hegemoonia. Hegemoonia ei saa olla täielgi, peab saavutama nö kriitilise piiri. Kultuuriteoorias toimub sama asi- väitlused võimu pärast. Kaks mõistet: Resitentsus ja inkorporatsioon . Mõiste mida kasutasid Laculau ja Mouffe on Diskursus - asjadest rääkimise viis, maailmast rääkimise viis. Kontekst milles me võime mingisuguseid olukordi kirjeldada. Artikulatsioon – meie ümber nähtava maailma asetamine diskursustesse.

11.03.2015

Resistentsus- osutab vastupanulisusele. Inkorporatsioon- on kaasa haaramine .
Cultural studies - juhtivadi figuure on Williams- kultuuri teoreetik- tema jaoks sõna kultuur on keskne termin, ta käsitleb kultuuri eraldisesivana, väljaspool poliitilisi ja muid mõjutusi . Tema kultuuri definitsioon- on teatav vaimne ideaal, ta osutab inimese vaimsele arengule. Kultuur kannab teatavaid universaalseid väärtusi. Kultuur on seotud dokumentatsiooniga, kogub vaimse mõtlemise produkte(raamat, film ). Tema kolmas kultuuri definitsioon on kõige tähtsam- sotsiaalne väärtus, kultuur kui see kuidas me elame, sööme jne, kirjeldab seda kuidas inimesed igapäevaselt elavad. Kunst on üks inimtegevuse suundi. Kunstiteost tuleb vaadata koos sotsiaalsete ilmingutega. Kõik Williamsi kolm aspekti pidid olema olemas iga kunstiteos pidi vastama nendele aspektidele. Esimene aspekt... Teine aspekt- tundestruktuur- tähendab mingi grupi või klassi jagatud tundestruktuur. Pannakse paika tundestruktuur, inimesed jagavad seda ja see iseloomustab nende aega. Ideoloogia on alati seotud ajaga ja selle strukuuriga. Tundestruktuur on miski mis on seotud konkreetse aja ja kohaga ja seda saavad kogeda inimesed, kes selles ruumis viibivad. C.. of selective tradition - valikuline tasand või valiv tasand- kui võtame näiteks nõukogude ajast midagi kaasa, aga paljud unustatakse ära teadlikult ning tänu sellele mõningaid aspekte rõhutatakse rohkem. Teatud aspekte tõrjutakse ja see mida me näeme hakkab teenima kellegi huvisid. Tegeltikult toimub mineviku tõlgendamine tänapäevasemalt. Nostalgia on mingi puhang- viis kuidas me nõukogude pärandiga suhtleme . Mass on alati teised inimesed. Mina ise ja minu lähedased ei ole kunagi mass. Kõik teised on mass. Kultuur kitsams tähenduses on kodanluse või keskklassi teema. Culture is ordinary- kultuur on tavaline, kui midagi mis toonitab tavalist elu, see hoiak oli küllaltki populaarne. Strukturalism- tuleb aluseks võtta see idee, et milline kultuuri nähtusteon alus ja koostis. Selles meetodis ei ole olemas väärtustavaid aspekte. (Sassure, Levi- Strauss , Barthes ).
Saussure- tähistaja/tähistatu=märk, kui ma kirjutaks sõna kass siis see on tähistaja, olend kes tekib silme ette on tähistatu ning nende suhe annab meile kokku märgi. Tähistaja on tajutav, talle on antud mingi materjaalne kuju, see toimib ka psühholoogilisena. Sassure põhiline idee on see, et näiteks sõna kass ei ole mitte mingisugust sisulist tähendust sellega keda me ette kujutame või mida see sõna tähendab. Näiteks sõna suur ja väike neil ei ole olemuslikku tähendust. Pole kindlat vastavust tähistaja ja tähistatu vahel, sellel on kindel kultuuriline kokkulepe.

18.03.2015

Saussure- Langue -keelesüsteem, keele struktuur, grammatika ja parole -kõne, üksik kõneakt . Malemäng- mäng millel on reeglid ja teatud nupud, kui me hakkame malet mängima, siis tekib struktuur ja reeglite kogu. Parole võib kasutada sõna heterokeene. Tema tahtis uurida keele üldist struktuuri. Parole võime uurida täna Languele, aga Languet saame uurida iseseisvalt. Me näeme hobust ja me saame aru hobususe ideest. Diakrooniline keele teadus- analüüsib keeleteadust, kuidas see on sündinud ja kuidas see on muutunud. Sünkrooniline keeleteadus - keele vaatlemine antud aja hetkes . Saussure huvitas rohkem sünkrooniline kui diakrooniline, teda ei huvitanud keele ajalugu. Tähendusi luuakse kahte viisi horisontaalselt ja vertikaalselt. Horisontaaltelg- nimetatakse ka süntagmaatiliseks teljeks, see puudutab sõnade järjekorda ja sõnade järgnevust, sõnu saab muuta ja lause tähendus selgub viimase sõna lisamisel. Verikaaltelg- asendatakse üks sõna teisega, kirjeldatatkse sama olukorda aga sõnumi tähendus muutub, reaalsus ei muutu aga toimub märkide keele jaoks vajalik kombineerimine. Saussure ütleb: „keeles ei ole ideid ega helisid , mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi, on vaid ainult idee tasandi ja kõlatasandi erinevused, mille süsteem väljastab.“ Liiklus on märgi süsteem, seda saab lugeda kui keelt.
Levi-Strauss- üritas leida kultuuri struktuuri, selleni pidi tema arvates jõudma. Ta uuris ka üksikuid paroole, aga teda huvitas erinevate kultuuride struktuur. Müüt- peame kindlaks tegema müütilised struktuurid ja siis saame teada mida müüdid tähendavad. Ta töötas välja müüdi väiksema elemendi ehk müteemi. Binaarsed opositsioonid on vastand paarid mis loovad tähendust vastanduse kaudu nad on teineteist eitavad(päev-öö, ema-isa, jne).
Barthes- autor kes ulatub ka poststrukturalismi aega. Ideoloogia- teatud ideede ja uskumuste kogum, teatud uskumused ja ideed. Tema arvates ideoloogi on märk kellegi huvitatusest, klassi süsteem. Ta tugineb Marxile kes ütles et ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Müüdil ja ideoloogial on väga selge soes. Müüt on alati võlgu ajaloole. Denotatsioon-esimese astme tähendus, kindel ja konnotatsioon- teise astme tähendus, sõltub kontekstist. Konnotatsiooni tähistajad moodustatakse denotatsiooni märkidest vms, võtab kaasa esimese märgi ja pannakse teise. Müüdid toovad ilmsiks midagi aga samas suruvad ka peale. Lugemine, teda huvitab lugeja positsioon ja ta räägib sellest raamatus S/Z. seal ta tuurib teksti lugemise loogikat teda huvitab kuidas lugeja suuudab tähendusi välja lugeda. Tema järgi tõlgendab lugeja teksti teatud koodide järgi. Intretekstuaalsus- tekstid on sisuliselt täis tsitaate, tekstidel ei ole olemas teatud tähendust vaid neid tähendusi on palju, tekst on loetav uuesti ja teistmoodi. Me ei pea teksti lugemisel otsima seda mida kirjutatakse vaid peame lugema koode, mille järgi teksti kirjutatakse. On olemas kahte teksti tüüpi: loetav ja kirjutatav. Loetav tekst on nö. lugeja sõbralik, ta lubab lugejal lugeda passivselt, ta ei esita väljakutset lugejale. Kirjutatavad tekstid lõhuvad teatud positsiooni, mis lugejal on, lugeja võtab endale kirjutaja rolli, lugeja on see kes viib teksti tähenduse enda jaoks lõpule, lugeja peab olema aktiivne. Essee „Autori surm“- see on põhiline näide sellst mis kirjeldab autori ja lugeja positsiooni. Tekst on lõputute tõlgendamiste jada. Autori surm tähendab lugeja sündimist . Me kõik oleme autorid, kõik kes me teksti loeme.

25.03.2015

Bahtin- tema jaoks oli keskne küsimus see, et kuidas me millestki aru saame, me peame arvestama et on olemas kahte sorti teadusi- Loodus(on seotud teadmisega, füüsika, keemia)- ja vaimuteadus (arusaamine puudutab inimest ja üldine arusaamine). Ta toetud kultuuri dialoogilisusele, kultuur kui dialoog . Tsentipetaaljõud- kesktõmbe jõud, kõik tõmbub tsentri poole, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas. Tsentrifugaaljõud – saame osutada märkide mitmetimõistetavusele.
Foucault- 1926-1984- diskursus- viis asjadest kõneld, kuidas me neid defineerime. Aga ülidselt on see, see et kuidas me asjadest mida me näeme mõtleme . On kolm toime tasandit : võimaldav, piirav ja konstitueeriv. Näide: Keel mis on kindlasti diskursus, miski mis võimaldab meil rääkida, lubab meil rääkida, keel piirab seda mida püüame rääkida ja keel konstitueerib meid kui teatavat subjekti. Diskursused annavad meile koguaeg erinevaid positsioone. Teadmine- teadmine oli midagi millel oli jõud. Võim produtseerib teadmist, ei ole olemas võimu suhet ilma vastava teadmisalata, ei ole ollemas ka teadmist, mis ei eeldaks ega moodustaks samal ajal võimu suhteid. Kui usutakse mingeid ideid siis sellel viisil luuakse ja kujutatakse mingit tõerešiimi. Näiteks maakera on lapik , seda usuti kunagi aga nüüd me teame et see on tegelt ümmargune. „hulluse arutus“. Scientia sexualise- seksuaalsuse sidumine tõega, seksuaalsuse ja tõe kokku viimine diskursuses. Arserotica- seksuaalsus millel ei ole tõega sidusust. Kujunes loogika, et pihil räägid sa ära kõik patud, järjest enam muutusid need pihid seksuaalsemaks. Võim on tootlik ja võim on produktiivne .

1.04.2015

Postmodernism - tänapäevases tähenduses on ta seotud modernismiga, seda hakati kasutama jõuliselt arhitektuuris. Mis suhtes on postmodernism modernismiga? Modernistlikku kunsti peetakse sügavaks, avangart muusikas/kunstis, ülesanne oli leida lihtsustus ( sürrealism ), kummaline kunst, matemaatiline keerukus - etableerunud- kohanes kunsti maalimaga, kontserdid ja galeriid . Kõige tuntum teos- sontagi „camp“- on olemas selline kunst, campilik kunsti viis.
Lyotard - Postmodernne olukord, kus ta kirjeldas mingisuguseid muutusi kultuuriteoreetilises olukorras, varem seda mõistet kultuurilises teoorias ei kasutatud. On saabunud teatav kriis- mtanarratiiv- need on sellised universaalsed/totaalsed lood mis selgitavad inim olevust või inim eksistentsi, kuidas nad on, kuidas liiguvad. Ühiskonnad on organiseeritud teatavate narratiivide ümber, üheks näiteks on kristlus- see on teatav narrativ kus räägitakse kuidas inimene tuleb, kust inimene tuleb jne. Suured metanarratiivid toimivad läbi vägivalla, teatud hääled sunnitakse vaikima sellistes olukordades . Ta näeb et metanarratiivid hakkavad taanduma ja asendub mikronarratiiviga- on palju hääli korraga, on mitu narrataiivi. Teadust võib pidada narratiiviks, meie maalim on rajatud teadusele- selle aluseks on kuritegu .
Baudrillard- ta lähtub tootmise või produktsiooni mõistest. Ühiskond kus ei toimu materjaalsete asjade tootmine vaid toodetakse ka representatsioone ja märke. Enam ei toodeta asju vaid toodetakse informatsiooni. Ta näeb nihet metallurgilisest(materjaalne) maailmast semiurgilisse(informatiivne) maailma. Näiteks raha oli varem metalli tükk millel oli peal kuninga pilt, aga tänapäeval on raha pigem informatsiooniga/märgiga. Simulaakrum - põhimõtteliselt osutab koopiale, ajaloo käigu põhjal eristab ta kolme sorti simulaakrumit (kolm erinevat tasandit): esimese taseme simulaakrumid on jäljendamin, matkimine, Näiteks robitite leiutamine . Teise astme simulaakrumid toimivad energial ja jõul, ekvivalent inimesele- näiteks kõrva pikendus kui telefon, inimene saab oma keha pikendada lõpmatult, mingi tehnile seade. Kolmanda astme simulaakrum- me ei saa enam vahet teha reaalsusel ja koopial- me ei saa teha vahet reaalsusel, me ei tea mis on õige ja me ei tunneta enam utoopiat, me ei usu sellesse. Hüperreaalsus- nn kommunikatsiooniekstaas, süsteemid räägivad sellest mis nad on, telekas räägitakse meile uudistest mitte maailmast. Obstsöönsus viitab roppusele. Obscene- ta jagab selle kaheks ob ja scene , ta hakkab neid vastandama obscene ja scene. Scene on mingi etendus teater ja obscene on bornograafiline, me oleme osad sellest. Demüstifikatsioon- võtad salapära ja näitad millest see tehtud on, see loogika ei saa sobida baudrillardile. Vaatemäng on peidab tõde. Ilusad naised olid saatanad. Meil ei ole mitte midagi paljastada vaatemängus. Inimeste maailm vajab viidet sellele reaalsusele. Ameeriklased ei saa aru et Disneyland ongi tegelikult Ameerika, ameeriklased arvavad et see on mängu maailm. Kahtluse hermeneutika- see on Baudrillardile võõras, me ei saa vaadata asjade sügavusse, mis on varjus . Tema kirjutamise stiilist ei ole aru saada, kas ta pooldab neid või mitte, ta on neist küll ekstaasis aga kas ta neid ka pooldab!?

8.04.2015

Jameson- postmodernsus ei ole temajaoks stilistiline väljendus . Tema jaoks on see terviklik ajastu, kapitalistliku ajastu faas. Dominant (mis domnieerib), residual(on jäänud kunagisest domineerivast kultuurist), emergent (mis on tekkimas). Eksisteerivad kõik kolm aga on üks mis domineerib ja selleks on dominant. Postmodernism on Patiššne kultuur. Pastišši(sisemuse puudumine) puhul kasutatakse väljendit tühi koopia või tühi paroodia . Tundejõu kahanemine, mida ta kasutab et kirjeldada kultuurilist suhtlemisviisi. Skisofreenia -. Pead nautime tarbimist- see on kapitalism . Tarbimise oluline osa on see, et uudsus on kohal. Kõik mis on uus on olevikuline. Igavus on loovuse esimene samm.

Inimene on andmetöötlus ja infotöötlus element, mida kapitalism vajab. Futuroloogia- valmistada inimesi ette selleks mis muutused toimuvad tulevikus. Ta ütleb et sõna tulevik kaob kunagi täielikult, sest seda sõna ei ole enam vaja, inimesed elavad oleviku . Me elame selles lõputus digitaalhetkes. Minevik on ka koguaeg kohal. Ta ütleb et postmodrenne kultuur on turukeskne, kommertslik turule orienteeritud. Afekt(ei ole meie isiklik tunne,see on puhtalt kehalt kehale liikuv füüsiline..., kui kehalt kehale nakkab kehaline mõju), tunne(on isiklik, on meie oma) ja emotsioon (tunde projektsioon , see on ka sotsiaalne, tunne mida esitatakse teiste nähes, tunnete kaudu teistele mulje avaldamine). Accelerationism-pidev intensiivistamine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 32 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

creepshow Õppematerjali autor

kunst muusika valgustus freud kultuuritööstus kunstiteos loogika reaalsus repressioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Kultuuriteooria

1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

doc

KULTUURITEOORIA

teisejärguliseks. nietzsche : tegu on kõik. nõrgad vajavad keelt, tugevad tegutsevad. nietzsche loogika sisaldab varasemate aegadega võrreldes selgelt uusi jooni. teda huvitab ka inimese tungide maailm. ta eeldab et just tungide abil on inimesel võimalik ennast kehtestada maailmas. sest maailmas kehtivad tungid. paljud kunstilisesteetilised põhimõtted on saanud nietzschelt mõjutusi. marksistliku taustaga theodor adorno on tugevalt nietzsche mõjutustega. 20s tõi avalikku kultuuri kõikjale massid. sellist masside hulka pole kunagi kultuurisfääris varemalt olla. aga kui teile ei meeldi idiepop siis saate ka väga hästi kasutada. ja kui te armastate metalit, siis te saate ka nietzschega hästi läbi kas kultuuri väärtus tuleb sellest, et ta on võimeline andma hinnangut elule? või on kunsti väärtus konstrueeritud kuidagi teistmoodi? teine tegelane, keda me hakkame uurima, ja kes on mitmes mõttes nietzsche vastand, on saksa mõtleja karl marx

Kultuur

rtf

Popkultuuri teooriate konspekt

1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus

Kultuur

docx

Populaarkultuuri teooriad

Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1

Populaarkultuuri teooriad

docx

Populaarkultuuri teooriad

seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne) Herderi arvates kultuuri mõiste ei ole universaalne. Ta ütles: "Juba mõte Euroopa kultuuri ülimuslikkusest on looduse majesteetlikkuse hävitatav solvang(?)". Looduses eneses on juba olemas see mitmekesisus. Kultuure on palju, erinevatel rahvastel, erinevad kultuurid erinevatel ajaperioodidel, ükski pole parem kui teine. Neid tuleb vaadelda mitmuses. Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile. Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust.

Kultuur

docx

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru.

Kultuur

docx

Populaarkultuuri teooriad

· Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad manipulatisooni ohvriks vasakpoolsed

Populaarkultuuri teooriad

docx

Popkultuur konspekt

See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop.kult on sotsiaalne probleem, sümptom, tal puudub individuaalsus. 4) Pop. Kult on seotud oma ärisuhetega, kasumiga ja turumõjuga. Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks

Kultuur

Rohkem sarnaseid