(müüdi tarbija tasand) 4. näeb läbi, kuidas müüdis esitatakse ajaloolist loomuliku pähe. Näeb läbi kuidas semioloogilised tasandid toimivad, seetõttu talle see ka ei mõju. (müüdi tõlgendaja/analüüsija tasand) Richard "Dick" Hebdige (1951-) oli esimene subkultuuriteoreetik. subkultuuri teooria. (subkultuuri mõiste). SUBCULTURE: THE MEANING OF STYLE" Grupi väärtused, põhihinnangud subkult-is. Objektid, mille tarbimise kaudu peegeldub subkult väärtus. Nt. ,,skinhead" stiil, mida nad peavad toonitama. Subkultuuri käsitlemises oli keskseks stiilimõiste: riietumis-, elu-, käitumisstiil. Stiil aitab luua terviklikkust väärtuste igapäeva elu kohta. Stiil tähendab: 1) identiteeti, midagi, millega samastutakse. Samas on stiil kui 2) erinevus. Stiil on vastandatud hegemoonilise maailma loomulikkusele ja on seega kunstlik. See on omamoodi semiootiline partisanisõda - võitlus toimub märgitasandil.
impulsse kultuuri uurimisse. Subkultuurid on huvitanud sotsiolooge juba 1930-ndatest (nn. Chicago koolkond). Populaarkultuur ka uurimise alla: kaubavormi tõttu on eesmgiks lai levik, ning on tihti ühiskonnas valitsevatele arusaamadele/ideoloogiatele lähemal, kergemini nähtavalt seotud kui kõrge kunst. Seepoolest huvitavam/viljakam uurimusaines kui eesmärgiks on mõista ühiskonda laiemalt, mitte ainult individuaalselt kunstiteost ennast. * üheks uurimise teemaks ongi nende kolme (subkult, popkult, kõrgkultuuri kaanon) vah. suhe ning suhe n-ö. valitseva ideoloogiaga (Patrick Fuery & Nick Mansfield (2000): Cultural Studies and Critical Theory. Oxford: Oxford UP, lk. 24-35). Subkult tihti vastandub ideoloogiale, popkult on sellele lähedal, kaanon ei vastandu (per definitionem) aga sisaldab ka autonoomsemaid elemente rohkem. # samas toimub ka liikumine nende vahel: subkultuurist poppi [nt. punk], populaarkultuurist kaanonisse [nt. Hitchcock], [või ka kaks sammu
nõuavad konkurendid ausat konkurentsi). E/v on huvit. toote võimal. kõrge hinnaga müügist, klient soovib saada võimal. odavalt kvalit. kaupa. E/v püüab vähend. tööt. arvu maj.tegevuse efek- tiivsuse tõstm., riik on huvit. in. töök. tagam. 23 18. Isiksuse väärtused, nende funktsioonid ja rakendamine organisatsioonis. Väärtused tõekspidam. kogum, mis juhib in. tegevust ja otsustam. eri. olukordades. Eri kult., subkult. ja sots. klasside puhul näitavad väärtuse olemasolu või puudum. eri märgid. Väärtushin- nangud on isiksuse olul. osa ja nende kujunem. mõjut. kult. Kult. seisukohalt on väärtushinnangud kesksed tõekspidam., mille põhjal kujun. normid. Väärtusi võib isel. kui in. eelistusi ning neid ei saa samast. tõekspid. Väärtuste abil võib progn. valikuid pikemaks ja lühemaks per. Väärtuste tunnused: · väärtusi pole võimalik vahetult jälgida või vaadelda,
annaabi.ee 
