RIIK RIIK MEES NAINE MITMU KEEL S hispaan ia itaalia hiina leedu norra usa eesti jaapan ungari kruusia kreeka israel läti poola vene türgi soome Prantsu s. tsehhi ...
Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA...
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust
1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) ingl...
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine
Am kui neg eeskuju, ta on kult poolt koloniseerimata maa. Am demokraatlikus oli halb, kuna ta ei tohiks anda massile võimu vaid hoopis juhtima massi. Ta kartis, et Am hakkab maailma juhtima, kuna nende üleolek seisnes selles, et ta oskas massi mobiliseerida. Arnold aga tahtis Inglmaal kult oaasi juhtida. Nt. amerikaliseerumise oht Inglismaal (The Beatles). Richard Hoggart 24.09 1918- Inglise akadeemik sots teadustes, kirjanduses ,,THE USES OF LITERACY" (1957) - uurib massikult Inglism. Tänap toodetakse massikult suurema intensiivsuse, efektiivsusega, kui see oli vanasti. Me liigume massikult loomise poole, jäänuseid, mis oli vähemalt osaliselt linnakultuuri "inimesed" on hävitatud. "Pop/Rahvakultuur" on enda loodud on oluline terviklikkus ja areneb vastavalt oma seadustele ja diktaadile, mitte tänu massimeediale. Meedia toodab massi, pop.kult tekib isiklikul baasil. Lihtsa inimese enesekult sõjajärgses maailmas. Süüdistab massikult tootjaid. Lihtrahva kaks kult:
Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918 juuli lõuks oli Sakslastel jõud otsas; ,,must päev" -8.august 1918 andsid Inglise ja prantsuse 600 tanki sakslastele ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Saksa sõdurid hakkasid mõistma et nad ei suud ased sõda võita; Sept pidi saksa väejuhatus tunnistama, et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.sept 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi; Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine Bulgaaria alustas läbirääkimis Fra. ja Inglism. Revolutsioon saksamaal ja sõja lõpp wilhelmII oli sunnitud troonist lahkuma ja saksamaa kuulutati vabriigiks; Weimari vabariik; Compiegne vaherahu-lõpetas Esimes maailmasõja; Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud terriotooriumitelt; see vaherahu oli kõigest sissejuhatus veelgi rängemale vaherahule Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 18 jan. 1919 Avati pariisi rahukonv. Versailles rahuleping,mis kirjutati alla 28 juunil 1919; selle kohaselt pidi Saksam
ja riigikaitsekomisjoni ühiselt koosolekult. Jaan Tõnisson leidis, et "Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik." 18. oktoobril tuli Punaarmee üle piiri sõjaväebaasidesse. Samal päeval algas Hitleri kutsel baltisakslaste ümberasumine. MÕISTED Anšluss – 1938. a Austria liitmine Saksamaaga. Müncheni kokkulepe – 1938 Münchenis. Saksa, Prantsus, Itaalia, Inglism. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. Berliin-Rooma telg – 1936 – leping Itaalia ja Saksamaa vahel- Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. Umsiedlung – saksa rahvusest isikute ümberasumine pärast Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimist. N. Chamberlain – Inglismaa peaminister 30ndatel
Alustati varade natsionaliseerimisega. E'd hakkas abistama idablokk, eesotsas NSVL'iga. 26.07.1956 a. E riigistas Suessi kanali, mis tõi kaasa RV skandaali, kuna Suessi kanal oli siiani olnud RV kasutuses. E suhted Inglismaa ja Prantsusmaaga halvenesid, püüti lahendada probleemi diplomaatiliselt, kuid ebaõnnestus. 29.10.1956 ründas USA relvade kaasabiga Iisrael E'd. Sissetung oli edukas, vallutati suur osa Siinai ps'st, läheneti Suessile. Konflikti lõpetamiseks alustasid Inglism. ja Pr. E pommitamist. RV olukord muutus äärmiselt pingeliseks, sekkus ÜRO. 6.11.1956 a sõlmiti vaherahu, Nasserist sai rahvuskangelane, Ing, Pr, Iisr väed lahkusid, Suessi kanali äärde paigutati ÜRO rahuvalvajad. 1958 a sai Suessi kanal ametlikult E omandiks. Berliin 1955 a andsid Lääneriigid SLV'le täieliku suveräänsuse. NSVL andis ka vormiliselt SDV'le suveräänsuse. SLV ei tunnustanud SDV'd kui iseseisvat riiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
