näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, reklaam). Eestis kasutatakse terminit kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, ,,loomemajandus" Euroopa Liidus videomängud, uus meedia, muusika, kasutusel oleva termini ,,kultuuri- ja raamatud ja trükiväljaanded. loomemajandus" tähenduses. LOOMEMAJANDUSE KIHID Loomemajanduse südames asuvad klassikalised kunstialad ehk core creative fields (kunst, kirjandus, muusika jt). Sellest kasvab välja nn kultuuritööstus (nt muusikatööstus, filmitööstus, kirjastamine jt), kus väljundi (nii toode kui teenus) näol on tegemist kultuuritootega. Eelmisest veelgi laiem on loovtööstus (nt disain, arhitektuur, reklaamindus), mis seob ühelt poolt kultuurilise sisendi ja teisalt muude ettevõtlusharude vajadused. Kõik see aga seostub ülejäänud majandusega ja ettevõtlusega. Mida rohkem kasutavad teised majandusharud oma konkurentsivõime tõstmisel
Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pärand, Tegevusvaldkonnad 89-92, Kaubafetisi teooria 94-95, tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused"(98) Iseloomulik(7): - Kriitilise teooria ja uurimistöö arendamine - Eesmärk rajamise ajal: kapitalistlike ühiskondade aluspõhja moodustavate sotsiaalsete vastuolude ning nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine. - elitaristlik lähenemine popkultuurile Koolkond tegeles(7): 89-92
mingite mõistete kaudu mõista, seletada, tapab selle üldse ära. Ta annab meile mingi võimaluse? maailmast, aga ei ammenda seda. Kultuuritööstuse ohtlikkus: Kultuuritööstus kutsub inimesi osalema, haarab inimesed oma hammasrataste vahele. Massikultuur väidab, et kliendil on alati õigus, et kliendile antakse seda mida nad tahavad. Kuid Adorno arvates ei saa inimene kunagi seda mida ta tahab. Kultuuritööstus organiseerib inimeste vaba aega. See lubab inimest tema vabal ajal ära sellest argimaailmast, aga tegelikult seob teda tugevamalt selle kapitalistlikku ühiskonna külge. See on omamoodi surnud ring. Inimesest saab kultuurilise tööstuse objekt, mitte subjekt. Märkas järjest enam, kuidas tarbija köidetakse üha enam tõelisuse külge. Oluline ongi luua n-ö reaalsuse illusioon, sest reaalsus (ka illusioon sellest) mõjutab inimesi kõige enam
samad omadused. Kaup vastupidi vormistab tervikliku mudeli maailmast. Kunstiteosesse peab alati jääma midagi segast, utoopilist, hoomamatut, mis annab aimu täiuslikkusest, kuid ei realiseeri seda. Adorno ütleb, et kunstiteostel on suurem võimalus maailma seletada, kui filosoofial, sest viimane, püüdes seda mingite mõistete kaudu mõista, seletada, tapab selle üldse ära. Ta annab meile mingi võimaluse? maailmast, aga ei ammenda seda. Kultuuritööstuse ohtlikkus: Kultuuritööstus kutsub inimesi osalema, haarab inimesed oma hammasrataste vahele. Massikultuur väidab, et kliendil on alati õigus, et kliendile antakse seda mida nad tahavad. Kuid Adorno arvates ei saa inimene kunagi seda mida ta tahab. Kultuuritööstus organiseerib inimeste vaba aega. See lubab inimest tema vabal ajal ära sellest argimaailmast, aga tegelikult seob teda tugevamalt selle kapitalistlikku ühiskonna külge. See on omamoodi surnud ring
THEODOR ADORNO -- KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) ...
*inimesi valitsetakse füüsilise mõnutunde kaudu, heaolu *HM otsis viise, mis suudaks selle loogikale vastu siesta *GREAT REFUSAL (suur keeldumine) ihad, seksuaalsus *tuleks inimeses avastada ihasid, mida ei ole võimalik tõlida kultuuritööstuse keelde, väljaspool kapitalismi ihad peaksid vabastama, mitte ahistama *seksuaalrevolutioon maailma muutmine radikaalsematesse ihadesse laskumine (narko) *väljaspool asuvad inimesed, keda kultuuritööstus ei taba suutlikus vaadata ümber inkorporeerumisest 30 IDEOLOOGIA küsimus L. ALTHUSSER (1918 1990) prantsuse teoreetik *kommunistlikud vaated *õpilased: Foucault Derrida *depression, tapab abikaasa, vangla *jäik arusaam marksismist *strukturalislik marksism *1970 essee "Ideolooogia ja ideoloogilised riigiaparaadid" *ühiskondlik formatsioon, 3 aspekti 1.majanduslik 2.poliitiline 3.ideoloogiline *pealisehitus eeltingimus, et k õik muus saaks pealisehituses funkstioneerida,
Käitud vastavalt jõule mis mõjub väljast poolt. Kultuuritööstus- on üldmõiste adorno jaoks. Donaalsus teeb muusika meeldivaks ja seda saab ära kasutada. Tuleb luua kunsti millel ei ole kuulajaid või kasutajaid, millel ei ole kohta kultuuritööstuses. Kultuurirööstuse produktid on loodud selleks et inimestega manipuleerida. Töö ja vaba aeg- vastandati need kaks. Sa töötad selleks, et sul oleks ressurssi, et veeta vaba aega, adorno järgi tegeleb kultuuritööstus sellega. Eeldus mille järgi kultuuritööstus töötab on see et inimestele tuleb anda see mida nad tahavad. Kliendil on alati õigus. See on kahtlane, sest inimesed ei tea mida nad tahavad, meile luuakse teatavad vajadused mida me tahame, inimestele surutakse peale võlts vajadused. Kultuuritööstuse produktid on standariseeritud, toimub standardisatsioon- see tähendab ühtlustatust, et ka ühiskonna kõik liikmed peavad saama teatud tasemel produktide.. kõigil on õigus saada
tekitanud revolutsiooni? massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning suure organiseeritud tööstuse tõusu. Horkheimeri ja Adorno lõid mõiste kultuuritööstus, et tõmmata tähelepanu kultuuri industrialiseerumisele ja kommertsialiseerumisele kapitalistlikes tootmissuhetes. kommertslik massikultuur kui kapitalistliku ühiskonna üks tunnuseid > kriitilised kultuuriuuringud 5 kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes.
Kultuurisotsioloogia Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: · huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus pri...
· pessimistlik hoiak marksisimist taandumine · fasism kui ka stalinism jumala kaotamise reziimid valgustuse tagajärjg · maapeal on võimalik luua paradiis · humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) reziimid · kuhu peab pöörduma? Adrno polnud religioosne, vaja midagi muud · rõhuaetus kuluurile, kunstilisele lahendusele, utoopilisele, irratsionaalusesele, mis valitseb kunstis · kultuur oli sõltumatu, autonoomne · Kultuuritööstus Adorno ei tahtnud kasutada mõistet massikultuur, 1.ei tahtnud osutada rahvale, kui enda kultuurile, massidel võib olla oma kultuuriline väljendus 2. "Kultuuritööstus" oli oluline kasutada, sest see tööstus kasutab oma printsiipe ka nt klassikalises muusikas jne (nt Titanic, Hollywoodi suurteos, kasutab klassikalist muuskat oma soundtrackis. Võtab traditsioonist mingi osa ja kasutab seda oma töös) muusikasümfooniate ülekanne (Hesse "Stepihunt" raadiost tuleb Hyden kõlab võikalt)
mõlema idee on seotud valgustusideedega. muidugi ei läinud adorno tagasi religiooni juurde. tema väide oli, et eriline roll saab olema just kunstil, just sealtkaudu saab maailmas midagi muuta. kapitalismi ja kultuuri vastandus. kultuur on absoluutse autonoomsuse vald. kultuuril on oma eriline autentsus. kunstiteose erilisus on kestvas konfliktis turuloogikaga, kultuuritööstuse mõistega. kaks aspekti adorno ei kasuta sõna massikultuur, ta kasutab sõna kultuuritööstus. kultuuritööstus osutab loomulikult sellele, kuidas kultuur toodetakse ülevaltpoolt masside jaoks (massikultuur oleks masside loodud kultuur, seestpoolt) kultuuritööstuse alla kuuluvad ka klassikalise muusika teosed. kunstiteos ei suuda sellele survele vastu seista. kaks näidet. filmimuusika tulek koos filmikunsti tulekuga. millised on soundtrackid. filmikunstis kasutatav muusika on otsene romatilise klassikalise muusika järelkaja (ma lisaks siia : lahjendus)
osutub, võib küsida? Kultuuritööstus on see peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele pealesurutud, ja ei kajasta masside enda eelistusi. Siin näeme juba 16 kaugenemist marksistlikust majanduslikust determinatsioonist: kultuuritööstus tagab kapitalismi stabiilsuse uinutades oma maitsekujundamisega masside loidust vastu hakata. Tõsi, ka siis siiski ei loobutud majandusliku baasi rõhutamisest sõna tööstus juba ise viitab, kuidas marksistlikusse pärandisse suhtuti. Tegemist on marksistliku pealisehituse teoreetilise edasiarendusega. Suunatusel massidele ehk siis üha suurenevale tarbimisele on paar otsustavat tagajärge: · Kultuurtööstuse toodetud kaupade üle valitseb vajadus nende väärtust
1.Rütmikuulekas tüüp raadio põlvkond, tantsumuusika esiletulek. Allutatakse rütmi kaudu(füüsilise tegevuse kaudu). Võrdleb tantsimist marssimisega(marssimine on tema jaoks distsipliin vms), seega tantsimine on kõige ehtsam keha distsiplineerimise viis. 2.Emotsionaalne tüüp "See, kes nutab, ei hakka rohkem vastu, kui see, kes marsib". Halemeelne, jälg ka klassikalises muusikas. Inimesi huvitab suurel määral see, mis on reaalselt juhtunud. Raalsust (moonutatud reaalsust) hakkab kultuuritööstus järjest rohkem müüma. Adorno järeldus kultuuriproduktsioon muudab järjest enam meie fantaasiaid(reaalsuseks). Herbert Marcuse Marcuse leidis end ühel hetkel kontrakultuuri keskelt. 1929 "tsivilisatsioon ja temaga rahulolematud" S. Freud Marcuse kommenteeris seda. Marcuse tahtis leida uut teed, millega maailma muuta. Arvas, et kapitalism toimub suurepäraselt. Kaks peamist teost: 1955 "Erose tsivilisatsioon" 1964 "Ühemõõtmeline inimene" Marcuse Freud'i käsitlus:
irratsionaalsete jõudude käes. Ka Ameerika inimene pole vaba, on ka manipuleeritav, aga mitte diktaatori poolt, aga hoopis kultuuritööstuse poolt. Adorno võtab kasutusele kultuuritööstuse mõiste – selline ühiskond, kus toodetakse massidele meeldivat ja samal ajal masse lollitavat ja hävitavat kultuuri. Sellisel kultuuril on totaalne võim inimeste üle, inimesed tarbivad neid produkte ja väärtusi, mida pakutakse. Tootmine tekitab vajadused. Kultuuritööstus hävitab vabaduse. Ainuke vastujõud, mis on kül füüsiliselt nõrk, aga säilitab vabaduse seemnena, on avangardne kunst. Avangard peab pidevalt uuenema, seda eelnevalt eitades, mäss eelmise avangardi vastu. Kõik avangardi uuendused on varsti ära neelatud kultuuritööstuse poolt. Avangard on vaba niivõrd, kui ta väldib igasugust kaubaks muutumist. Marcuse: „Kunsti afirmatiivne loomus“ – kunst pakub midagi positiivset, kunst lubab õnne, kuid lubab seda
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
grupp omab teiste toetust. Nt. infoühiskonnas, kus erakapital on mõjukaim seltskond ühiskonnas, kuid on oma mõju saavutanud seetõttu, et see, mis ta teeb teenib mingisugusel viisil ka teiste ühiskondade huve. Hegemoonia on võimalik saavutada siis, kui pakkuda teistele seda, mida nad justkui tahaksid, nt. kollast ajakirjandust, jutte kuulsustest jne. Pakkuda sellist produkti, mis vastab turuseadustele, mis hoiab kontrolli alla teadvuse, kuid muidu tahaks inimesed tõsisemat toodangut. Kultuuritööstus toetub nendele, kes nende vähese sisuga toodet ostavad. 45. Milline on võimu roll inimese kujunemisel Foucault' teooria kohaselt? Mikrotasandi nähtamatu võim toimub meie ümber pisikestes asjades (näiteks, kuidas auto tuleb parkida. Seadusi on nii palju, et peaaegu keegi ei tea neid kõiki peast) , mida me ei pane teinekord tähelegi. Mikrotasandi võimu ilmingu vormid kujundavad meid ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna subjektidena.
1. Kultuuritööstuse produktid on standardiseetitud - toimub standardisatsioon - ühtlustus. Standardisatsioon oli demokraatia ja sth sth üheks omaduseks, et kõigil on õigus saada turult midagi, mis allub teatud normidele. Kultuuriobjektide puhul tähendab ta seda, et kunsti luuakse teatud reeglite järgi. Stang´dardiseerida saab kunsti kui talle on antud lõpetatud kauba vorm. Nt popplaul koosneb äravahetatavatest osadest ja ümbertöstetavatest elementidest. Pseudo-individualisatsioon - kultuuritööstus varjab, et toode on juba ära tarbitud ja sellele luuakse pealiskaudne karakter. Nt kui muusikas toimub improvisatsioon. See paneb meid uskuma, et me teeme ise valikuid, kuigi me ikkagi ostame sama standardiseeritud valemit. 2. Standardiseeritud kunst tekitab inimestes standardiseeritud reaktsioone. Me naudime kultuuritööstuse objekte. Kui päris kunst võimaldab saada vapustust, siis kultuuritööstuse projektide puhul vapustust ei ole, see näitab maailma nii nagu see võiks olla. Teatav
kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja võlts võrdusel põhenevalt massitarbimise ühiskonda kui ühedimensioonilist. Habermas esimene avaliku sfääri variant oli 18. sajandi kohvi, kus said kokku aktiivsed poliitikas osalejad. Avalik sfäär hakkas kujuneda tänu kapitalismi arengule, individualismile. Kriitiline poliitökonoomia kriitiline käsitlus, mis
Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist. Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaota...
valem, mis edu korral leiab uuesti rakendust. Rakendus võib aset leida mõnda aega. Klassikalises käsitluses seda ei ole. Standardisatsioonil ei olnud halbu konnotatsioone, need tulid hiljem. pseudoindividualisatsioon – toonib tarbija jaoks, et valemil teine variatsioon? paneb unustama, et tegu standardiseeritud produktiga; kogemus homogeenne. 2. eskapism 3. sotsiaalne tsement – meie reaktsioonid on komformsed - kultuuritööstus teenib meie maharahustamise ja sotsiaalse aktiivsuse vähendamise rolli. Adorno ei näinud oma kultuuritööstuse käsituses dünaamikat. Tema näited on teistsugused. 2 näidet, muusika puhul tõi välja kaht kuulamistüüpi: rütmikuulekas tüüp – rütm, millele noored alluvad, ei ole muusikaline kategooria, vaid sotsiaalne vahend emotsionaalne tüüp – naudib muusikas pehmust, sentimenti Narkootikumid muudavad inimese roboti sarnaseks. mimesis
ehk keskklassi mugavuse esimene eestkõneleja. 11. Milles seisneb Cliffordi (1988) ,,kunst-kultuur süsteem" ja mida see ütleb autentsuse kohta? Sellised mõisted, mis seostuvad kõrgkultuuriga nagu kunstipärasus, autentsus, singulaarsus (mäletate Appadurai-d?) on seotud kunst-kultuur süsteemiga (Clifford 1988). On leitud, et kunsti ajalugu ja popkultuuri areng on tarbekaupade tootmist ja tarbimist kõvasti mõjutanud. Eriti Kultuuritööstus (Adorno ja Horkheimer 1979): reklaam, disain, pakendid, esitlemine igapäevaelus, pildid, mis on tarbekaupadega seotud jne. Kunst-kultuur on süsteem, mille kaudu tarbijad on saavutanud estetiseeritud suhestumuse objektidesse. St mitte ainult sotsiaalsuhted vaid ka autentsus on asjadega seotud. KRIITIKA: kui me vaatame ainult väljapaistvat tarbimise osa, hindame alla igapäevast, rutiinset tarbimist (Warde 1992)
Kuidas toodetakse kõrgkultuuri Kui problemiseerida kõrge-madal kunsti seos, siis on välja pakutud, et see ei ole nii staatiline ja selge, kui välja paistab. Sellised mõisted, mis seostuvad kõrgkultuuriga nagu kunstipärasus, autentsus, singulaarsus (mäletate Appadurai-d?) on seotud kunst-kultuur süsteemiga (Clifford 1988). On leitud, et kunsti ajalugu ja popkultuuri areng on tarbekaupade tootmist ja tarbimist kõvasti mõjutanud. Eriti Kultuuritööstus (Adorno ja Horkheimer 1979): reklaam, disain, pakendid, esitlemine igapäevaelus, pildid, mis on tarbekaupadega seotud jne. 9 Kunst-kultuur on süsteem, mille kaudu tarbijad on saavutanud estetiseeritud suhestumuse objektidesse. St mitte ainult sotsiaalsuhted vaid ka autentsus on asjadega seotud. KRIITIKA: kui me vaatame ainult väljapaistvat tarbimise osa, hindame alla igapäevast, rutiinset tarbimist (Warde 1992). Suppide ja seepide valik ei ole paljude jaoks mingi
Mille kaudu käib see rahva petmine ja kuidas niisugune manipuleerimine võimalikuks osutub, võib küsida? Kultuuritööstus on see peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele pealesurutud, ja ei kajasta masside enda eelistusi. Siin näeme juba 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 17 kaugenemist marksistlikust majanduslikust determinatsioonist: kultuuritööstus tagab kapitalismi stabiilsuse uinutades oma maitsekujundamisega masside loidust vastu hakata. Tõsi, ka siis siiski ei loobutud majandusliku baasi rõhutamisest sõna tööstus juba ise viitab, kuidas marksistlikusse pärandisse suhtuti. Tegemist on marksistliku pealisehituse teoreetilise edasiarendusega. Suunatusel massidele ehk siis üha suurenevale tarbimisele on paar otsustavat tagajärge: · Kultuurtööstuse toodetud kaupade üle valitseb vajadus nende väärtust turul realiseerida.
süsteemi orjad. Süsteem, mis meid valitseb esitab oma toimimise loogikat kui ratsionaalsuse kehastust, kuid tegelikult toimimise loogiga meelevaldne, vähendab vabadust mitte ei suurenda seda. Süsteem kujundab meid, sisendab et peame teda teenima ja tema loogika järgi käituma. Meie oma valikud, küsimused miks asjad nii on ei oma enam tähtsust ei ole meile enam kättesaadavad. · Kultuuritööstus kontrollib isiksuse moodustumist. Isiksusele on inimeseks saamiseks, või isiku defineerimiseks kättesaadavad muudetud ainult standardsed lahendused. Kõik mitte standardne süsteemiloogikale mittealluv mõtlemine marginaliseeritakse. Nt. popstaare kujundatakse et see mida nad pakuvad oleks ise suhteliselt keskpärasuse lähedal ja standardist ei hälbiks. Loovisiksused muutuvad tööstuse omandiks. Peavad alluma, ja ära mahtuma imidzisse
ideoloogia) kontekstist. Kuna kunstil endal on mittediskursiivne (ebateoreetiline) iseloom, on teooria vajalik, näitamaks kunsti sisu ja tähendust kontekstis. Nii võib ajuti ka valss olla revolutsiooniline, kuid kapitalistlikule kultuuritööstusele (kuni 1947.a. kasutas mõistet massikultuur loobus, et mitte teha liiga rahvakultuurile) omane kõik kaubaks fetiiks muuta. Kapitalism muudab kultuuri konformistlikuks, kohandumine asendab kunstilise taju. Kultuuritööstus loob võltsvajadusi ja hägustab kriitilist taju. Seetõttu ongi Stravinski sama halb kui ühetaoline poptümps (jazz), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. ? Bronner, Stephen Of Critical Theory and Its Theorists: Introduction http://www.uta.edu/english/dab/illuminations/bron1.html
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
