*madal kultuur on nauditav, meeldiv, inimesi ei ole selle juurest võimalik ära meelitada, eliit ei suuda aidata *keskklass hakkas tegemela alamklassi ajaviidetega *keeruline kõrge ja madala suhe 8 *muutused turul pärast II MS kaupade sortimendi muutumine, hulk lihtrahvas kulutab järjest rohkem raha sellele *amerikaniseerumine ja standardisatsioon inmene ei saa midagi, mis on teatud kavliteediastmest kehvem ühtlustab kultuuri (Andorno) *väärtuslik on vähemuse kultuur *R. Hoggart (1957 "The Uses of Literacy" II osa Hoggarti enda kogemus sõjaeelsest perioodist ja teine osa sellest,kuidas rahvas on ohus massidele mõeldud meelelahutusega) ja Orwell ideaaliks s õjaeelne töölisklass Suurbritannias, tähtis. Briti proletariat tarbijaskond *Hoggart miks lihtrahvale pakutakse nii kehva meelelahutust? Rahvas ei peaks alluma, leppima neile pakutavaga III LOENG R. Hoggart The Uses of Literacy *Lihtsa inimese enese kultuur pärast sõda
Turu rolli sellisel kujul enne ei uuritud. Saadaval oli üha rohkem tarbekaupu pärast sõda, kujunes välja midagi mida saab nimetada tarbijaskonnaks, hakati uurima tarbimist. Oli olemas turg ja üha enam kujunes välja töölisklassist tarbijaskond. Enne sõda oli seda juba märgata, peale sõda arenes väga kiiresti. Ameerikaliseerumine, mis olí tähtis justnimelt Brittidele. Turu mõju klassidele. Seadis ideaaliks sõjaeelse Orwell Hoggart Rõhutasid mõlemad seda kontrasti, mis oli sõjaeelse ja sõjajärgse töölisklassi vahel. Hoggart vastandas rahva enda kultuuri, mis oli toitnud neid varem. Hoggarti põhiteos "Uses of Literacy" - see raamat on jaotatud kaheks soaks, algusosa kirjeldab tema lapsepõlve tööliskultuuri ja teine osa kuidas see ? Tööliklassi ühiskultuur on nüüdseks lahustunud tema silmis. Hoggart kirjeldab teatud allakäiku. Tema eesmärk ei ole arvustada töölisklassi ennast selle allakäigu eest
Park ja tema õpilane H. Blumer, rõhustasid massimeedia võimalikku positiivset rolli näiteks, sisse rändajate sulatamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. Identiteet isiku või inimkoosluse spetsifiline määratlemine enda või teiste poolt, vastavalt sotsiaalsetele, kultuurilistele või teistele tunnustele. Kommunikatsioon on identiteedi kujundamiseks ja säilitamiseks vajalik tingimus. Birminghami koolkond. Kultuuriuuringute keskus, mis asutas R. Hoggart koostöös S. Halliga. Koolkonda töö mõjutas suuresti kriitiliste kultuuriuuringute arengut, sealhulgas vastuvõtu uurimist ja feministlikku meediauurimist. Berminghami koolkonnaga seostatav kriitiline lähenemine kutsus esile olulise nihke selle mõistmises, millest mõju võib meediatekstides peituv ideoloogia auditooriumile avaldada. Stuart Halli kodeerimise dekodeerimise mudel. Massikultuur varem tähendas see mõiste üldiseld melelahutuse ja
o Tohutult palju suurenes kaupade sort mida osta sai turult. o Oli näha, et lihtravhas kulutab selleks järjest enam raha, et midagi turult osta. · AMERIKALISEERUMINE · STANDARDISATSIOON (ühtsustuamine) o Standardisatsiooni ajal polnud enam võimalik see, et kellegile tehti inetuid objekte vaid kõik pidid saama midagi, mis oli ikkagi kindlal tasemel. Eestis toimus see 19.sajandil. · 2 meest: Richard Hoggart (1918-...) ja inglise kirjanik George Orwll (1903-1950). · Nende ideaaliks oli sõjaline tööstus. Vanad Briti töölisklassi väärtused lagunesid ja nende asemel tuli midagi uut. · Kolmekümnendate töölisklass oli SB vaesem aga ühtehoidvam, uueajastu töölisklass tarbis rohkem kui enne sõda. · R. Hoggart põhiline teos 1957 ,,The Uses of Literacy" (kirjaoskuse rakendused vms). See raamat jagunes kaheks
haridusest või annetest hoolimata hakkab uskuma, et tema arvamus on sama hea kui tema naabri oma. Leavis nägi ameerikaniseerumises ühtlustumisprotsessi, see viis suurema majandusliku ja kultuurilise ühtlustumiseni, üleüldisele madalamale laskumiseni. Massikultuur, mis oli seotud Ameerikaga, oli suunatud juurteta ja harimatu rahvamassi poole, kes selle omaks võtsid ja suure kunsti tagasi lükkasid. Richard Hoggart (1918-) kirjeldab raamatus Kirjaoskuse kasutamine kuidas senise traditsioonilise ning tihedalt ühte seotud tööliskogukonna võtab üle nähtus, mida ta nimetab "sädelevaks barbaasuseks". "Sädelev barbaarsus" seostus tema jaoks Ameerika ja massikultuuriga. Eriti valmistas talle muret see, mida see ameerikalikkus teeb vastuvõtlikuma noorema põlvkonnaga läbi Hollywoodi filmide, julmade kriminaalromaanide, "piimabaaride ja juke-box muusika järgi
alluma ja tunnistama seda. Ameerika vastandus Inglismaale. Am kui neg eeskuju, ta on kult poolt koloniseerimata maa. Am demokraatlikus oli halb, kuna ta ei tohiks anda massile võimu vaid hoopis juhtima massi. Ta kartis, et Am hakkab maailma juhtima, kuna nende üleolek seisnes selles, et ta oskas massi mobiliseerida. Arnold aga tahtis Inglmaal kult oaasi juhtida. Nt. amerikaliseerumise oht Inglismaal (The Beatles). Richard Hoggart 24.09 1918- Inglise akadeemik sots teadustes, kirjanduses ,,THE USES OF LITERACY" (1957) - uurib massikult Inglism. Tänap toodetakse massikult suurema intensiivsuse, efektiivsusega, kui see oli vanasti. Me liigume massikult loomise poole, jäänuseid, mis oli vähemalt osaliselt linnakultuuri "inimesed" on hävitatud. "Pop/Rahvakultuur" on enda loodud on oluline terviklikkus ja areneb vastavalt oma seadustele ja diktaadile, mitte tänu massimeediale. Meedia toodab massi, pop
annaabi.ee 
