Tallinna Ühisgümnaasium Agatha Christie Referaat Koostaja: Laura Helena Klass: 8b Tallinn 2011 Sissejuhatus Kindlasti on paljud lugenud või teleris näinud detektiivide Hercule Poirot'i ja miss Marple'i tegutsemisi. Kui neid lugeda või vaadata tuleb, kindlasti kõik pisiasjad meelde jätta, kuna need on lõpplahendusel tähtsad. Alati on olnud lahendused keerulised ja huvitavad. Kõikide nende raamatute autor on Agatha Christie, kes oli Inglise kirjanik. Mina valisin just selle tõttu Agatha Mary Clarissa Christie, kuna mulle meeldivad ta raamatud ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Huvitav on ju teada millal ja kuidas ta elas, ning millal ta kirjutama hakkas. Ma kirjutan kaks peatükki, kus ühes räägin tema eluloost ja teises tema loomingust. Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (15.09.1890-12.01.1976) oli Inglise kirjanik ja kriminaalzanri...
Agatha Christie 1878. aasta aprillis abiellusid sugulaste abielu kadu suguluses olevad Clarissa ja Frederick Mileer. Paar rajas kodu Inglismaale Devonshire' i Torquay rannakuurortisse Ashfieldi mõisa. 1879. aastal sündis noorpaari esimene laps Margaret Miller. 1880. aastal sündis nende perre teine laps Louis Montant Miller. Nende kolmas laps Agatha Miller sündis 15. septembril 1890. Milleritele kuulunud kogukas mõis asub kesk laialdast maavaldust, mis hõlmas viljapuuaeda, kasvuhooneid,kriketimuru, tenniseväljakut jm. Siin Millerite pisipere sündis ja kasvas ning selle mõisa ümber keerles ka nende lapsepõlv. Click to edit Master text styles Second level Kui pere noorim lapsuke oli level Third umbes viie aastane, Fourth level tekkisid Milleritel rahamured. Pereisa Fred...
mind aina rohkem ja rohkem seda lugema, sest ma tahtsin väga suure huviga alati teada saada, mis edasi saab. Lugu on ka hästi õpetlik, vaatamata sellele, et ta klassikaaslased ei suhelnud oma klassi nn ,,nohikuga", siiski nad hoolisid temast, kui oli juhtunud midagi nii õudsat. Ma arvan, et alati peaks igat inimest võtma sellisena nagu ta on, sest just viimasel hetkel võib tekkida süü tunne, just sel hetkel, kui on juhtunud midagi jubedat. See raamat tõestas ka seda, et kriminaalromaanid on väga, väga huvitavad ning kindlasti tasuks veel huvitavaid lugusid lugeda.
tõenäoliselt ka praegu soov seda teha. Mind aga võluvad raamatud tihti. Loen vähemalt paar raamatut kuu jooksul, vastavalt vabale ajale. Naudin rahulikke õhtuid raamatu seltsis ja kui viimase raamatu lugemisest on juba pikk aega möödunud, siis tunnen juba tungivat vajadust haarata kätte mõni huvitav raamat ja kasvõi paar peatükki lugeda. Vanemaks saades muutuvad ka raamatud, mida lugeda. Kirjanduse nimekirja tekivad ajaloolised raamatud, kriminaalromaanid,eluloo raamatud, ulme- ja fantaasijutud ja palju muid huvitavaid zanre. Põhikoolis meeldis lugeda kriminaalromaane, mis on suuresti Agatha Christie Hercule Poirot' raamatusarja süü. Põnev oli lugeda kuidas arutatakse lahti keerulisi juhtumeid ja lahendatakse ka kõige müstilisemaid kuritöid. Praegu aga naudin hoopis ajaloolise sisuga või mõnel ajaloolisel sündmusel põhinevaid raamatuid. Eriti huvitavad mind raamatud, mis on seotud Eesti ja eestlaste ajalooga nagu
varase surma põhjus suri duellil saadud vigastuste *sürrealism - on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse tõttu. (Georg D'antes oli vastane) vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, 5. Romantiline novell unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste E.A.Poe novellide põnevus-/õudusjutud, seisundite jms. Sürrealism üritas avardada kriminaalromaanid, teaduslik fantastika. inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad :
mul kunagi õnnestub, aga just selles peitubki filmikunsti seikluslik külg." on öelnud hispaania filmirezissöör Pedro Almodovar. Teiseks, väga odavaks ja lihtsaks, variandiks argimurede unustamiseks on raamatute lugemine. Raamatukogust raamatute laenutamine on tasuta ja seega igaühele kättesaadav. Raamatuid on erinevatele maitsetele: reisikirjad, romaanid, noorsooromaanid, elulood, ajaloolised romaanid, romantilised naistekad, ulme- ja kriminaalromaanid jne. Tuleb lihtsalt minna raamatukokku ja leida see sobiv. Samal nõul oli ka inglise filosoof Francis Bacon: ,,Ajalooraamatud teevad targaks, luule vaimukaks, matemaatika nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, loogika ja kõnekunst osavaks väitlejaks." Kui valida ei oska, siis saab töötaja käest küsida ning üheskoos lõpuks ka raamatu välja valida. Lugemine on iseenesest väga lihtne aga samas ka väga lõõgastav. Hea on ju sukelduda kellegi teise probleemidesse ja muredesse ning
Clemency Leonides Rogeri naine, teadlane Brenda Leonides Aristide teine ja noor naine Laurence Brown majja tööle võetud noor mees, kes oli armunud Brendasse Eustace Leonides Sophia vend, endassetõmbunud noor poiss Josephine Leonides Sophia õde, Leonideste perekonna noorim liige, uudishimulik ja kriminaalromaanide poolt rikutud noor tüdruk 5. Josephine käitumine: Josephine ei kujutanud ise ettegi kui suure kuriteoga ta tegelikult hakkama oli saanud. Kriminaalromaanid olid rikkunud tema maailmapildi, mistõttu ta muutus ülbeks ja salakavalaks. Ta teadis, kuidas enda tegusid varjata ja teiste kaela ajada ning ta armastas uhkustada sellega, mida ta teistest paremini teadis. Lõpuks maksis kogu see isekus talle kätte ning ka sooritatud mõrva uurijad leidsid õige süüdlase. 6. Autori seisukoht: Autor tõestas, et inimesed tihti süüdistavad täiesti süütuid inimesi milleski, mida nad pole korda saatnud
4. Ajalooainelises kirjanduses on märgata alternatiivseid ideid: kui raskuskese oli seni lähimineviku kujundlikul analüüsil, siis ka siin on teatud nihked: Meelis Friedenthal "Mesilased" (17. sajandi lõpu Tartu), Tiit Aleksejev "Palveränd" (ristisõdade triloogia 1. osa) või nt Indrek Hargla "Palveränd uude maailma" (alternatiivajalugu)/ Melchiori-sari (keskaja Tallinnasse paigutatud kriminaalromaanid). 5. Viimaste aastate jooksul on endast jõuliselt märku andnud eestivene kirjandus, mida väga operatiivselt kohe eesti keelde tõlgitakse. See on senisest hoopis erinev vaade vene kogukonnale tegemistele. Seda on nimetet ka kaht kultuuri sünteesivaks piirikirjanduseks (Igor Kotjuh) või rahvusüleseks kirjanduseks (Andrei Ivanov "Minu Taani onuke. Tuhk" ,"Hanumani teekond Lollandile" või ,,Peotäis põrmu"; oluline autor ka P. I. Filimonov
kord äravahetamiseni sarnased nad kasutavad isegi samu repliike ja mitmed autoripoolsed arutlusedki korduvad raamatust raamatusse. Romaanides esinev romantika on naiivne ja romantiline meeskangelane sageli üllatavalt naiselik. Järgides oma põhistruktuurilt klassikalisi norme ja mõjudes seetõttu vanamoelisena, mitte meie aega kuuluvatena, on Agatha Christie viimased teosed siiski kaasaegsusele viitavad mõningate välistunnuste poolest, nagu näiteks kriminaalromaanid "Kariibide mõistatus" (A Caribbean Mystery, 1964) ja "Servast servani mõranenud peegel" (A mirror crack`d from side to side, 1966). Aga igal juhul tunduvad ta teosed ebareaalsete, lugeja intellekti intrigeerivate mõistatustena, milles kuriteol on vaid probleemi püstitamiseks vajaliku lähtekoha funktsioon autor ei lasku kunagi naturalismi, kuuriteo jubedad üksikasjad saavad lugejale teatavaks vaid sedavõrd, kuivõrd see on vajalik süüdlase paljastamiseks.
..9 kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Sõna kuritegu mainimisega tekivad inimestel erinevad mõtted ja eelarvamused. Kas siis seik oma ohvriks langemise kogemusest või ettekujutus mingist kohast, kus kuritegu võiks toimuda (näiteks pime park). Ettekujutusi aitavad tekkida ka meedias kajastatud info, loetud kriminaalromaanid või nähtud filmid. Kuna igale kuriteole peaks järgnema uurimine politsei poolt, süüdimõistmine ja karistuse määramine kohtus ning karistuse kandmine, siis ei ole kuritegu ainult ohvri ja kurjategija omavaheline asi, vaid midagi sellist, millele peab vajalikuks reageerida ka riik. Teame, et toimepandud teod, toimepanijad ja ka põhjused on väga erinevad. Kuid kõiki teo toime pannud isikuid ühendab see, et nad on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kohus on määranud neile karistused.
Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid. Peale selle suutis kirjanik üllatada lugejaid ka luule ning reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks. Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning referaadi tegemise käigus on minu arvamus temast muutunud. Kui alguses pidasin kirjanikku ühekülgseks, siis uurimustöö käigus leian, et eksisin. Karl Ristikivil on asendamatu tähtsus meie eesti kirjandusele. 1
Kasutusel „lüüriline mina“, mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda. Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides, enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv, huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus. Dramaatika - tegevuse vahetu kujutamine, otsekõne, dialoog, tegelased erinevad autorist, autor on kohal vaid lavamärkusena, sisaldab konflikte, algne struktuur: vaatused ja stseenid. Žanrikirjanduse liigid tänapäeval: armastusromaanid, kriminaalromaanid, põnevik, ulme..... Kirjandusanalüüsi kese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja. Autor – seosed autori elu ja tema loomingu vahel; autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst; otsesed ja kaudsed (sh. alateadlikud seosed). Kui analüüsikese on autor, siis uuritakse konkreetse autori teoseid. Freud on psühhoanalüütilise kriitika nn. isa. Psühhoanalüüsi puhul uuritakse alateadvuse jõust tekstis. Tekst –
kommertslik kultuuritööstuse poolt toodetud kultuur *Jagab raamatu kaheks: üks aeg see, mil ta ise kasvab, II pooles sellest, mis on toimunud hiljem *Näeb, et massikultuur on oma loomult vale, aga ta ei uuri massikultuuri ennast, vaatleb seda kui allakäigu mudelit *Massikultuuri sümboliks USA : Hollywood, ajaviitemuusika jukeboxides *massikultuuri sissetuleks spetsiifiliste institutisoonide kaudu milkbarid (USA muusika kuulamine), teatav USA kirjandus: toorevõitu kriminaalromaanid, seksuaalsust rõhutavad teosed *nooretest sai turul teatav tarbijate grupp *tarbija objekstiks oli USA isa: inimesed, elustiil *Euroopasse tuli Ameerikalik mentaliteet, suhtumine *USAl puudus ajalugu, kultuur riik, mis ülesehitatud kurjategijate pool *teised väärtused tarbimiskirg G. Gallup 1930ndad *hakkas uurima Suurbritannia elanikkonna tarbimisskaalat (turu uuring) selle ostis ära USA *valmis juba noorte grupid, kellele oli võimalik kõike seda hiljem maha müüa
"Pop/Rahvakultuur" on enda loodud on oluline terviklikkus ja areneb vastavalt oma seadustele ja diktaadile, mitte tänu massimeediale. Meedia toodab massi, pop.kult tekib isiklikul baasil. Lihtsa inimese enesekult sõjajärgses maailmas. Süüdistab massikult tootjaid. Lihtrahva kaks kult: 1) Rahvas võtab omaks 2) Sunnitakse rahvale peale massikult on loomult vale Ameerika vs Inglism süüdistas Am meediat kollast kirjandust ja Hollywoody filme, tava kirjandusse tulid kriminaalromaanid seksuaalse alatooniaga. Nt Juke- box spetsiifilise institutsiooni kaudu tuli selle kuulamine, The Beatles on kommertskult kuigi pidasid ennast kunstiks. Euroopa tarbis Ameerikat- tarbekult tarbimise objektiks oli Am eluviis ja kult. Am mõtlemine ja aktsient tuleb Hollywoodi filmide vaatamisest. Inglaste jaoks oli Am minevikuta kurjategijate poolt loodud maa, kus juhtisid kasumijahi reeglid. 30`oli oluline muutus, kus toimus mitu faasi:
Kõneleja võib kasutada presupositsioonina ka valet kommunikatsiooni lihtsustamiseks. Avatud tekst suletud tekst "avatud tekst" mudel, mis fikseerib meie maailmas olemise kahemõttelisuse. Avatud teos välistab ühese dekodeerimise võimaluse, avab teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab autori ja lugeja vahekorda. Suletud tekst kitsas interpreteerimise võimalus, nt maakaart või kasutusjuhend. ,,Roosi nimi" on avatum kui A. Christie kriminaalromaanid Üle- ja alakodeerimine interpretatsiooniprotsessis Saatja (kirjanik, kunstnik, ajakirjanik, helilooja, rezissöör etc) kodeerib mingi teksti ning vastuvõtja püüab seda dekodeerida. Kuid alati tekib nihe, üks-ühele vastavust tegelikus kommunikatsiooniprotsessis ei ole. Keeruliste tekstide puhul ei toimu mitte dekodeerimine (see on võimatu), vaid need tekstid ekstrakodeeritakse, st lugeja/vaataja/kuulaja kasutab oma harjumuspärast koodi.
annaabi.ee 
