positsioon, löövad kõikuma traditsioonilised väärtyused, inimene muutub individualistlikumaks,läbikäimine ja ühistegevus väheneb; hävib tööeetika; linnalik eluruum,anonüümsus, ükskõiksus, ülim vabadus,stress.Suured filosoofid: LYOTARD-temalt narratiivi mõiste- teooria,lugu,õpetus,ideoloogia.Modernismiaja suured narratiivid olid marksism,liberalism.Kakristlus,rahvuslus.Postmodernistlikus ühiskonnas puudub valitsev narratiiv.BAUDRILLARD-temalt pärineb Simulaakrumid- reaalsete asjade või sündmuste koopiad, hea kvaliteediga.nr reality-showd.Uudised muudetakse meelelahutuseks jne.
masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks implosiooniks peab Baudrillard 1968 aasta filosoofia tudengite mässu Prantsusmaal. Lõhutud on klassikaline saatjasaaja vahekord, kuna meedia pole enam vahendaja, vaid sündmuste looja. Simulatsiooni simulaakrum, mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Simulaakrum segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel.
kindel, et poliitikud tekitavad tihti kunstlikult konflikte, mis juhatavad tähelepanu eemale piirkonnast, kus on riigi tegelikud huvid. On tõestatud, et Saksamaa julgeolekuorganid andsid Leninile suure rahasumma, mille tagajärjel avanes bolsevikel võimalus saada juhtivaks parteiks. Punaste võim laastas Venemaad ja ta pidi astuma Esimesest maailmasõjast välja. Meedia sellist tõtt ei avalda. Aja möödudes leiame neid fakte ajalooraamatutest. Jean Baudrillard kirjutab oma teoses "Simulaakrumid ja simulatsioonid", et maailmas on järjest rohkem informatsiooni ja üha vähem tähendust. Meediakanalites räägitakse paljust, kuid kõige tähtsam jääb ütlemata, sellepärast usaldan rohkem filosoofide kirjutatud teoseid. Neist leian tõde, mida avalikkuse eest varjatakse. Kunstiteosed pakuvad teekonda enese ja õnne leidmiseks. Üks mu lemmikuid kirjanikke Paulo Coelho ütles intervjuus, eo on olemas kolm avastuslikku rada: kunst, vaimsus ja teadus
kirjutanud, milline peab olema üks popstaari laul. Tema põhiliseks tööks on laulude tootmine ja see kõik toimub masinlikult. Ta ei erine eriti autost Toyota Celica, kuna ta on muudetud samasuguseks funktsioone täitvaks masinaks. Birgit Õigemeele funktsioon on jagada meelelahutust inimestele, kes tema häält naudivad ja Toyota Celica funktsiooniks on olla inimesele heaks sõiduvahendiks ja omamoodi meelelahutuseks. Mõlemad on lihtsalt masinad, ning mõlemal on omad simulaakrumid. Õigemeelel pisikesed teismeeas teisikud ning Toyota Celical odavamad variandid, mis näevad sama sugused välja.
Uues ühiskonnas luuakse indiviidile sotsiaalne tähendus asjade kaudu. Lisaks asjade kasutamisväärtusele on veel midagi, mis loob hoopis uusi tähendusi. Näiteks Gucci rõivaid kandes asetab inimene end kõrgemale sotsiaalsele tasandile, kus kõik kannavad kalleid firmariideid. See kõik on iseloomulik tarbimisühiskonnale, kus on väga palju tarbimisvõimalusi: telepoed, kataloogid, netipoed. Inimene ei pea isegi kodust väljuma, et endale midagi osta. Baudrillard`i ,,Simulaakrumid ja teaduslik fantastika" ja Ballardi ,,Sissejuhatus romaanile ,,Crash"" mõlemad deklareerivad sellele, et pole enam olemas fiktsiooni ja reaalsust, kuna hüperreaalsus on hävitanud need mõlemad. Ulmeline maailm on meie jaoks tavaline, maailm kus me tegelikult elame, kuna kõik on muutunud hüperfunktsionaalseks.
60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks: Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). 12.loeng slaidid 31-32 21)Simulaakrumid (Baudrillard)- Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Ning see kutsub esile esteetilise ahvatluse nagu me kohtame nt teatris. Jagunevad: Loomulikud, loomutruud S.; mis põhinevad kujutisel, matkimisel, jäljendamisel; harmoonilised ja optimistlikud simulaakrumid, mis taotlevad loomuse taastamist või ideaalset
-- huvi eelteadvuslikud investitsioonid (võivad olla revolutsioonilised) -- iha mitteteadvuslikud investitsioonid (fashistlikud) Ideoloogiaid ei ole olemas. Jean Baudrillard (1929) "Objektide süsteem"(1968) "Märgi poliitilise ökonoomia kriitikad"(1972) "Tootmise peegel"(1973) "Sümboolne vahetus ja surm"(1976) "Unustada Foucault"(1977) "Võrgutamine"(1979) "Simulaakrumid ja simulatsioon"(1981) "Kurjuse läbipaistvus /transparents/"(1989). Simulaakrum simulacrum lad. 1) kujutis, kujund, skulptuur 2) sarnasus, näivus 3) vari (surnu), kummitus, vaim 4) unenägu 5) karakteristika 6) Epikurose filosoofias - kujutis, vorm, tunnetuskujund S. -- see on süsteem, milles erinev suhestub erinevaga erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed, nad on sügavalt juurdunud intensiivsete kvantiteetide olemuses, mis kommunitseeruvad erinevuste abil
representatsioone ja märke. Enam ei toodeta asju vaid toodetakse informatsiooni. Ta näeb nihet metallurgilisest(materjaalne) maailmast semiurgilisse(informatiivne) maailma. Näiteks raha oli varem metalli tükk millel oli peal kuninga pilt, aga tänapäeval on raha pigem informatsiooniga/märgiga. Simulaakrum- põhimõtteliselt osutab koopiale, ajaloo käigu põhjal eristab ta kolme sorti simulaakrumit (kolm erinevat tasandit): esimese taseme simulaakrumid on jäljendamin, matkimine, Näiteks robitite leiutamine. Teise astme simulaakrumid toimivad energial ja jõul, ekvivalent inimesele- näiteks kõrva pikendus kui telefon, inimene saab oma keha pikendada lõpmatult, mingi tehnile seade. Kolmanda astme simulaakrum- me ei saa enam vahet teha reaalsusel ja koopial- me ei saa teha vahet reaalsusel, me ei tea mis on õige ja me ei tunneta enam utoopiat, me ei usu sellesse.
"Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho "Möödunud õnn on surnud õnn, ja surnuga ei taha keegi kauemaks yhte jääda"-Tammsaare ,,Haridus on, oma mõtteid pole - kõledus;haridust pole, oma mõtted on jõledus".-Konfuzius ,,Inimesed - miks te ennast ära ei tapa,ma ei suuda teile enam kaasa tunda."-Sven Kivisildnik "Loomade peal katsetatud inimene" ,,Me elame maailmas, kus on järjest rohkem informatsiooni ja üha vähem tähendust. ,,-Jean Baudrillard "Simulaakrumid ja simulatsioon : Tähenduse implosioon meedias". Lennart Meri: "Aga mitte sellest ei tahtnud ma teile täna rääkita..." "The only true wisdom is in knowing you know nothing." -Socrates "War does not determine who is right - only who is left." -Bertrand Russell "The mind has exactly the same power as the hands; not merely to grasp the world, but to change it." -Colin Wilson "A bookstore is one of the only pieces of evidence we have that people are still thinking." -Jerry Seinfeld
temaatilised restoranid (Rainforest Café), brändimaastikud (‘brandscapes’ kui teeninduskeskonna tüüp; Chicago's Nike Town) Kowinski (1985): kaubanduskeskused; tarbija religioon. Nüüd kirikud ise muutuvad tarbimiskatebraalideks (raamatupoed, sööklad ja muud söögikohad, suveniiripoed kirikuhoonete sees). Hüperreaalsus U. Eco “Reis hüperreaalsusse” Baudrillard (1993). Simulaakrumid (representatsioon; koopia) ja simulatsioon (protsess). o Asjade väärtust ei määra enam see, mis nad on, vaid see, millena nad näevad. o Meid ümbritsevad vaid simulaakrumid – märgid, mis viitavad ainult iseendale ja konstrueerivad reaalsust, millele väidavad end osutavat. o Simulaakrum on tähistus protsessi viimanea rengufaas,milles tähistaja viitab
Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Ühiskonna arengus määravad palju materiaalsed väärtused. Inimesi suunavad valikutele mingid välised mõjud (nt islamid ei söö sealiha, sest sealsed olud ei soosi seakasvatust). Postmodernistlik antropoloogia 1) C. Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust (uurimuse tulemused ei pruugi olla selged; maailm pole selgelt määratletav) 2) J.-F. Lyotard teadmiste brändid 3) J. Bandrillard simulaakrumid 4. loeng 2) Teadmiste brändid tänapäevaelu pealiskaudne ja mitmekesine; kõigil on võimalus hinnata arusaamu, pole kollektiivset arusaama. Kultuur läbi indiviidi valiku. Inimesed ostavad ja tarbivad brände valivad mis neile rohkem sobivad. Erinevates olukordades võidakse kasutada ka erinevaid brände. Nende valikus ei pruugi lähtuda loogikast. Kui varem nähti kultuuri läbi kollektiivi, siis enam seda teha ei saa. 3) Simulaakrumid tõlgendavad kaasaegset maailma
Baudrillard väidab, et ometigi tahetakse kogu aeg kõnelda universaalsest keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millelei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F
Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Toimub tõe varjamine. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Inimesed elavad reaalsusest loodud koopiate keskel ja käsitlevad neid rohkem reaalsetena kui nad tegelikult on. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millel ei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Täpsemalt eristas Baudrillard kolme tüüpi simulaakrumeid: 1) kujutis matkib reaalsust, 2) kujutis asendab reaalsuse, 3) kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud
konkreetset lähenemisviisi ja suunda ei ole. - Erinevate teooriate osasid võib koos kasutada - Uurimused ei anna selgeid vastuseid küsimustele, mis algselt tõstatati, otsad jäävad lahtisteks 6 - Mõisteid ei defineerita täpselt, uurimuse osad ei ole täpselt määratletud. · Jean-Francois Lyotard - teadmiste brändid. - Üldised tõed ja mõõdupuud puuduvad · Jean Bandrillard - Simulaakrumid. Kas üldse tõsikindel reaalsus on olemas? Reaalsus on vahendatud, elame simulatsioonide maailmas. - Maailm muutub lõpuks üleni hüper-reaalseks - Eriolukordades valida einev suhtumisviis inimese identiteet ei ole ühene. · James Clifford - kultuurikollaaz puhtaid kultuurierinevusi enam ei ole. - ,,unconnected tribes" · Ulf Hannertz - kreoliseerumine, nö maailmakultuuri teke, mis ei ole ühesugune: see on paiguti
Ei anna selgeid vastuseid. Mõisteid ei defineerita täpselt. Catherine Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust. Jean-Francois Lyotard teadmiste brändid. Praktikad on fragmentaarsed, kirjud. Kõik ühiskonnaliikmed ei jaga samu väärtusi ning vaateid. Igal indiviidil on oma suhtumine. Puuduvad üldised tõed, mõõdupuud. On olemas väikesed teadmiste killud, teadmise brändid. Inimesed saavad neid tarbida segiläbi. Jean Baudrillard simulaakrumid - inimestel pole vahetut kontrolli tegelikkuse üle, meile vahendatakse kõike. Näiteks meedia muudab meile asjad reaalseks, vahendab reaalsust. Inimesed elavad simulaakrumite maailmas. Ei hinnata seda, mida ise nähakse, tajutakse, eeldatakse, et see, mida telekas näeme on tõde. James Clifford kuidas maailma vaadelda. Kultuurikollaaz. Kõik on segunenud enam pole puhtaid kultuure, pole päris ehedaid eksootilisi kultuure. Moodustub kollaazlik maailm. Kasvab kultuuri korrastamatus
Terroristlik tähistamise viis -- telereklaam. Kogu võim kuulub sellele, kes selle koodi annab. 3 erinevat simulatsiooni korda: seotud renessanssiga, enne tööstusrevolutsiooni -- iseloomustab sotsiaalne järeletegemine, jäljendamine. tööstuse aeg -- toodetakse sotsiaalset koos selle energia (töö) ja loodusseaduste dialektikaga. Reaalne on midagi niisugust, mida on võimalik ekvivalentselt representeerida. Valitsevad tööstuslikud simulaakrumid. simuleeritakse sotsiaalset koos selle määramatuse ja koodi küberneetikaga. Märke vahetatakse ainult üksteise vahel. Simulaakrumide kolm valda: loomulikud, loomutruud S.; mis põhinevad kujutisel, matkimisel, jäljendamisel; harmoonilised ja optimistlikud simulaakrumid, mis taotlevad loomuse taastamist või ideaalset kehtestamist Jumala näo järgi. Utoopia kujutlussfäär produktiivsed, produktivistlikud S
e) eriasendis tegelane võib olla näidendi struktuuris keskne, nt Autor, Jutustaja, Mängujuht. Hõivab jutustaja koha, võib mängu katkestada, seda muuta. f) mitteverbaalsed episeerimisvõtted, nt näitlemisviis, kus näitleja demonstreerib rolli, võõritava mõjuga lavakujundus kõik on võõrituse teenistuses. Postmodernne situatsioon heterogeenne ja eklektiline. Suured narratiivid taanduvad. Simulaakrumid ja simulatsioon. Mõtlemiskriitika on hierarhiline. Postdramaatiline teater postdramaatiline ja postmodernistlik teater pole sünonüümid. Postmodernistlik väljendab esteetikat, postdramaatiline elutunnetust (postmodernne situatsioon). Postdramaatilisel teatril on kultuuriline kontekst, seotud meediaühiskonnaga). Loogiliselt ja põhjuslikult järgnevate tegevuste asemel, mis looks tervikliku fiktsionaalse maailma, on tähtsad seisund ja stseeniline dünaamika. Esile kerkivad tinglikkus
Sellisena saame rääkida teadusliku ja tehnilise eliidi võimust. Lääne ühiskonnas saavutati nii võit kolmanda maailma üle. Tänapäeval on progressiideed saanud juurde kahtlaseid jooni. Selle baasil asetati masin ette inimesest – futuristide veendumus. Baudrillard – simulaakrum – masinavärk. Koopia ja originaali seos. Nägi kolmetasandilist simulaakrumit. Esimene faas on see, kus masinavärki kirjeldatud inimese analoogina. Inimesed ehitati oma näo järgi. Teine faas – simulaakrumid on inimese ekvivalendid. Tööprotsessis inimestega võrdsed. Inimestel oli raske masinatega sammu pidada. Vabrkutes töötasid sama hästi. Nad ei olnud inimese sarnased kuid panid inimese surve alla. 1927 valmis film „Metropolis“. Mõtestavad seda, mis tehnoloogia roll inimese jaoks sel ajal oli. Esimene aspekt, mida näeme filmis on see – võetakse kokku keskne hirm, mis inimesel tehnoloogia ees oli. Tehnoloogiale tuleb ohverdada. Moolok oli müütiline tegelane, kes nõudis ohvreid
Ühte sulanduvad kõrge massikultuur, meedia, informatsioon, poliitika, meelelahutus, ka sulanduvad ühte sotsiaalsed rollid ja klassid. Lõpeb sissepooleplahavatusega, meedia lakkab olemast -> impulsioon 13 Suur ehitis inimene on kõikvõimas, universaalsus Simulaakrum (simulacrum ladina k 'kujutis, sarnasus, näivus, vaim') on mõiste, mille tõi sotsiaal- ja humanitaarteadustes laialdasse kasutusse prantsuse filosoof Jean Baudrillard ("Simulaakrumid ja simulatsioon" 1981). Baudrillard' järgi on simulaakrum konstrueeritud, simuleeritud maailm - reproduktsioon, mis tekitab algse tegelikkusega sideme kaotanud iseseisva reaalsuse. Täpsemalt eristas Baudrillard kolme tüüpi simulaakrumeid: 1) kujutis matkib reaalsust, 2) kujutis asendab reaalsuse, 3) kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud. Lyotard, Determinism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on kõigil sündmustel
Raag, Ilmar 2000 JeanFrancois Lyotard ja postmodernism Akadeemia 7 Burke, Barry 2000 postmodernism and postmodernity http://www.infed.org/biblio/bpostmd.htm Vattimo, Gianni 1995. Nihilism ja postmodernsus filosoofias Akadeemia 7 Byrne, McQuillian 2000 Disney ühiskondlikust ja kultuurilisest sõnumist Baudrillard, Jean 2000 Simulaakrumid ja simulatsioonid Eco, Umberto 1997 Reis hüperreaalsusse Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 After Postmodernism: A Report http://www.focusing.org/conferencereport.html ja kõik muud materjalid selle konverentsi leheküljelt. Pragmatism., James. Richard Rorty.
annaabi.ee 
