Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks implosiooniks peab Baudrillard 1968 aasta filosoofia tudengite mässu Prantsusmaal. Lõhutud on klassikaline saatjasaaja vahekord, kuna meedia pole enam vahendaja, vaid sündmuste looja. Simulatsiooni simulaakrum, mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus. Simulaakrum segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel.
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist. Kunst on Maa ülim väärtus. Vähesed on võimelised looma nii salapärast ilu, mis just kui pikselöök tabab meid lagipähe, läbistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma. Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad avanevad minu ees kui raamatud. Kuigi oleme harjunud elama materiaalses ja seaduspärases ühiskonnas, eksisteerivad seletamatud nähtused, millest on meil vaid ebamäärane kujutlus. Nietzsche on kindel, et inimese meeled pole veel lõpliku...
kirjutanud, milline peab olema üks popstaari laul. Tema põhiliseks tööks on laulude tootmine ja see kõik toimub masinlikult. Ta ei erine eriti autost Toyota Celica, kuna ta on muudetud samasuguseks funktsioone täitvaks masinaks. Birgit Õigemeele funktsioon on jagada meelelahutust inimestele, kes tema häält naudivad ja Toyota Celica funktsiooniks on olla inimesele heaks sõiduvahendiks ja omamoodi meelelahutuseks. Mõlemad on lihtsalt masinad, ning mõlemal on omad simulaakrumid. Õigemeelel pisikesed teismeeas teisikud ning Toyota Celical odavamad variandid, mis näevad sama sugused välja.
Kultuurilood II essee 1. Canetti järgi on mass mõistatuslik ja samas universaalne nähtus, mis tekib sinna, kus enne polnud midagi. Mass võib olla nii avatud kui ka suletud ning kõik massi liikmed tunnevad end võrdsetena. Avatud mass loomulik ning on elujõuline seni, kuni ta kasvab, kui enam ei kasva, siis mass laguneb. Avatud mass on selline, kuhu mahub lõpmata hulk liikmeid, ainsateks kirteeriumiteks on see, et on olemas inimlikud tunnused. Suletud massil on teistsugused eesmärgid: peatähelepanu pole mitte arvukusel, tähtis on massi püsimajäämine. Suletud massil on teatud sisseastumistingimused, kuna inimeste arv massis on limiteeritud. Suletud massil on olemas ruum, kuhu kokku tullakse, kuid sellega seoses on suletud massist ka raskem lahkuda kui avatud massist. Andreas Kalkuni ,,Jakob Ploomi kirjad sõjast" kir...
struktuur puudub pidevalt"). 12.loeng slaidid 31-32 21)Simulaakrumid (Baudrillard)- Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Ning see kutsub esile esteetilise ahvatluse nagu me kohtame nt teatris. Jagunevad: Loomulikud, loomutruud S.; mis põhinevad kujutisel, matkimisel, jäljendamisel; harmoonilised ja optimistlikud simulaakrumid, mis taotlevad loomuse taastamist või ideaalset kehtestamist Jumala näo järgi. Utoopia kujutlussfäär ; produktiivsed, produktivistlikud S., mis põhinevad energial, jõul, tema materialiseerimisel masinate poolt; energia määramatu vabastamise taotlus. Teaduslik fantastika ; simulatsiooni S., mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus.
paralleelsed väärtusseaduse muutusega: 1. seotud renessanssiga, enne tööstusrevolutsiooni -- iseloomustab sotsiaalne järeletegemine, jäljendamine. 2. tööstuse aeg -- toodetakse sotsiaalset koos selle energia (töö) ja loodusseaduste dialektikaga. Reaalne on midagi niisugust, mida on võimalik ekvivalentselt representeerida. Valitsevad tööstuslikud simulaakrumid. 3. simuleeritakse sotsiaalset koos selle määramatuse ja koodi küberneetikaga. Märke vahetatakse ainult üksteise vahel. Simulaakrum on süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. Sellised süsteemid on intensiivsed. Simulaakrum kaotab ära / segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. Ning see kutsub esile esteetilise ahvatluse nagu me kohtame nt. teatris. Ahvatlust on mõistetud kui reaalsuse surma, et sündida kui peibutis
representatsioone ja märke. Enam ei toodeta asju vaid toodetakse informatsiooni. Ta näeb nihet metallurgilisest(materjaalne) maailmast semiurgilisse(informatiivne) maailma. Näiteks raha oli varem metalli tükk millel oli peal kuninga pilt, aga tänapäeval on raha pigem informatsiooniga/märgiga. Simulaakrum- põhimõtteliselt osutab koopiale, ajaloo käigu põhjal eristab ta kolme sorti simulaakrumit (kolm erinevat tasandit): esimese taseme simulaakrumid on jäljendamin, matkimine, Näiteks robitite leiutamine. Teise astme simulaakrumid toimivad energial ja jõul, ekvivalent inimesele- näiteks kõrva pikendus kui telefon, inimene saab oma keha pikendada lõpmatult, mingi tehnile seade. Kolmanda astme simulaakrum- me ei saa enam vahet teha reaalsusel ja koopial- me ei saa teha vahet reaalsusel, me ei tea mis on õige ja me ei tunneta enam utoopiat, me ei usu sellesse.
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõ...
temaatilised restoranid (Rainforest Café), brändimaastikud (‘brandscapes’ kui teeninduskeskonna tüüp; Chicago's Nike Town) Kowinski (1985): kaubanduskeskused; tarbija religioon. Nüüd kirikud ise muutuvad tarbimiskatebraalideks (raamatupoed, sööklad ja muud söögikohad, suveniiripoed kirikuhoonete sees). Hüperreaalsus U. Eco “Reis hüperreaalsusse” Baudrillard (1993). Simulaakrumid (representatsioon; koopia) ja simulatsioon (protsess). o Asjade väärtust ei määra enam see, mis nad on, vaid see, millena nad näevad. o Meid ümbritsevad vaid simulaakrumid – märgid, mis viitavad ainult iseendale ja konstrueerivad reaalsust, millele väidavad end osutavat. o Simulaakrum on tähistus protsessi viimanea rengufaas,milles tähistaja viitab
Sotsiokultuurilistes süsteemides ilmnevad põhjuslikud seosed. Ühiskonna arengus määravad palju materiaalsed väärtused. Inimesi suunavad valikutele mingid välised mõjud (nt islamid ei söö sealiha, sest sealsed olud ei soosi seakasvatust). Postmodernistlik antropoloogia 1) C. Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust (uurimuse tulemused ei pruugi olla selged; maailm pole selgelt määratletav) 2) J.-F. Lyotard teadmiste brändid 3) J. Bandrillard simulaakrumid 4. loeng 2) Teadmiste brändid tänapäevaelu pealiskaudne ja mitmekesine; kõigil on võimalus hinnata arusaamu, pole kollektiivset arusaama. Kultuur läbi indiviidi valiku. Inimesed ostavad ja tarbivad brände valivad mis neile rohkem sobivad. Erinevates olukordades võidakse kasutada ka erinevaid brände. Nende valikus ei pruugi lähtuda loogikast. Kui varem nähti kultuuri läbi kollektiivi, siis enam seda teha ei saa. 3) Simulaakrumid tõlgendavad kaasaegset maailma
Baudrillard väidab, et ometigi tahetakse kogu aeg kõnelda universaalsest keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millelei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F
Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Toimub tõe varjamine. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Inimesed elavad reaalsusest loodud koopiate keskel ja käsitlevad neid rohkem reaalsetena kui nad tegelikult on. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millel ei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Täpsemalt eristas Baudrillard kolme tüüpi simulaakrumeid: 1) kujutis matkib reaalsust, 2) kujutis asendab reaalsuse, 3) kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud
konkreetset lähenemisviisi ja suunda ei ole. - Erinevate teooriate osasid võib koos kasutada - Uurimused ei anna selgeid vastuseid küsimustele, mis algselt tõstatati, otsad jäävad lahtisteks 6 - Mõisteid ei defineerita täpselt, uurimuse osad ei ole täpselt määratletud. · Jean-Francois Lyotard - teadmiste brändid. - Üldised tõed ja mõõdupuud puuduvad · Jean Bandrillard - Simulaakrumid. Kas üldse tõsikindel reaalsus on olemas? Reaalsus on vahendatud, elame simulatsioonide maailmas. - Maailm muutub lõpuks üleni hüper-reaalseks - Eriolukordades valida einev suhtumisviis inimese identiteet ei ole ühene. · James Clifford - kultuurikollaaz puhtaid kultuurierinevusi enam ei ole. - ,,unconnected tribes" · Ulf Hannertz - kreoliseerumine, nö maailmakultuuri teke, mis ei ole ühesugune: see on paiguti
Ei anna selgeid vastuseid. Mõisteid ei defineerita täpselt. Catherine Lutz 4 postmodernistliku lähenemise tunnust. Jean-Francois Lyotard teadmiste brändid. Praktikad on fragmentaarsed, kirjud. Kõik ühiskonnaliikmed ei jaga samu väärtusi ning vaateid. Igal indiviidil on oma suhtumine. Puuduvad üldised tõed, mõõdupuud. On olemas väikesed teadmiste killud, teadmise brändid. Inimesed saavad neid tarbida segiläbi. Jean Baudrillard simulaakrumid - inimestel pole vahetut kontrolli tegelikkuse üle, meile vahendatakse kõike. Näiteks meedia muudab meile asjad reaalseks, vahendab reaalsust. Inimesed elavad simulaakrumite maailmas. Ei hinnata seda, mida ise nähakse, tajutakse, eeldatakse, et see, mida telekas näeme on tõde. James Clifford kuidas maailma vaadelda. Kultuurikollaaz. Kõik on segunenud enam pole puhtaid kultuure, pole päris ehedaid eksootilisi kultuure. Moodustub kollaazlik maailm. Kasvab kultuuri korrastamatus
Terroristlik tähistamise viis -- telereklaam. Kogu võim kuulub sellele, kes selle koodi annab. 3 erinevat simulatsiooni korda: seotud renessanssiga, enne tööstusrevolutsiooni -- iseloomustab sotsiaalne järeletegemine, jäljendamine. tööstuse aeg -- toodetakse sotsiaalset koos selle energia (töö) ja loodusseaduste dialektikaga. Reaalne on midagi niisugust, mida on võimalik ekvivalentselt representeerida. Valitsevad tööstuslikud simulaakrumid. simuleeritakse sotsiaalset koos selle määramatuse ja koodi küberneetikaga. Märke vahetatakse ainult üksteise vahel. Simulaakrumide kolm valda: loomulikud, loomutruud S.; mis põhinevad kujutisel, matkimisel, jäljendamisel; harmoonilised ja optimistlikud simulaakrumid, mis taotlevad loomuse taastamist või ideaalset kehtestamist Jumala näo järgi. Utoopia kujutlussfäär produktiivsed, produktivistlikud S
e) eriasendis tegelane võib olla näidendi struktuuris keskne, nt Autor, Jutustaja, Mängujuht. Hõivab jutustaja koha, võib mängu katkestada, seda muuta. f) mitteverbaalsed episeerimisvõtted, nt näitlemisviis, kus näitleja demonstreerib rolli, võõritava mõjuga lavakujundus kõik on võõrituse teenistuses. Postmodernne situatsioon heterogeenne ja eklektiline. Suured narratiivid taanduvad. Simulaakrumid ja simulatsioon. Mõtlemiskriitika on hierarhiline. Postdramaatiline teater postdramaatiline ja postmodernistlik teater pole sünonüümid. Postmodernistlik väljendab esteetikat, postdramaatiline elutunnetust (postmodernne situatsioon). Postdramaatilisel teatril on kultuuriline kontekst, seotud meediaühiskonnaga). Loogiliselt ja põhjuslikult järgnevate tegevuste asemel, mis looks tervikliku fiktsionaalse maailma, on tähtsad seisund ja stseeniline dünaamika. Esile kerkivad tinglikkus
Sellisena saame rääkida teadusliku ja tehnilise eliidi võimust. Lääne ühiskonnas saavutati nii võit kolmanda maailma üle. Tänapäeval on progressiideed saanud juurde kahtlaseid jooni. Selle baasil asetati masin ette inimesest – futuristide veendumus. Baudrillard – simulaakrum – masinavärk. Koopia ja originaali seos. Nägi kolmetasandilist simulaakrumit. Esimene faas on see, kus masinavärki kirjeldatud inimese analoogina. Inimesed ehitati oma näo järgi. Teine faas – simulaakrumid on inimese ekvivalendid. Tööprotsessis inimestega võrdsed. Inimestel oli raske masinatega sammu pidada. Vabrkutes töötasid sama hästi. Nad ei olnud inimese sarnased kuid panid inimese surve alla. 1927 valmis film „Metropolis“. Mõtestavad seda, mis tehnoloogia roll inimese jaoks sel ajal oli. Esimene aspekt, mida näeme filmis on see – võetakse kokku keskne hirm, mis inimesel tehnoloogia ees oli. Tehnoloogiale tuleb ohverdada. Moolok oli müütiline tegelane, kes nõudis ohvreid
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
Raag, Ilmar 2000 JeanFrancois Lyotard ja postmodernism Akadeemia 7 Burke, Barry 2000 postmodernism and postmodernity http://www.infed.org/biblio/bpostmd.htm Vattimo, Gianni 1995. Nihilism ja postmodernsus filosoofias Akadeemia 7 Byrne, McQuillian 2000 Disney ühiskondlikust ja kultuurilisest sõnumist Baudrillard, Jean 2000 Simulaakrumid ja simulatsioonid Eco, Umberto 1997 Reis hüperreaalsusse Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 After Postmodernism: A Report http://www.focusing.org/conferencereport.html ja kõik muud materjalid selle konverentsi leheküljelt. Pragmatism., James. Richard Rorty.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
