Põhjenda, kas sinu arvates on võimalik muuta ühiskonda nii radikaalselt, et pikendada inimkonna surematust? Poliitilist filosoofiat ja kultuurikriitikat viljelev Sloveenia Lubljana ülikooli vanemteadur Slavoj Zizek kirjutab ,,looduse lõpust", inimese domineerimisest looduse üle ning selle võimalikest tagajärgedest looduskatastroofide näol, tehes ettepaneku ühiskonna radikaalseks muutmiseks ning selle võimalikkusest, et pikendada inimkonna surematust. Maailma ei ole võimalik nii radikaalselt muuta, et see tagaks homo sapiensi igavese elu maal, kuid meie kõigi võimuses on pikendada elu maal võimalikult palju. Selleks et inimene kui isend
patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus. Slavoj Zizek üritab aga Lacani mõjul minna veelgi kaugemale ja näidata, et nn ideoloogiata ei olegi mingit reaalsust ja ideoloogia pigem loob Reaalse. Ideoloogiat kandev subjekt ei ütle kunagi, et ma olen ideoloogiline, vaid vajab enda eristamiseks eelarvamuste äratundmist teises. Reaalsus määratakse alati refleksiivselt teise kaudu, aga lõplikult kukub sümboliseering alati läbi, sisaldades sümboolse võla. Sümboliseerimata, viirastuslik osa moodustab Reaalse.
Philosophy Today The Great Divide Most contemporary philosophers follow one of two approaches "Continental" philosophy "Analytic" philosophy Continental philosophy is more influential on the European continent Analytic philosophy is predominant in the major research universities in the English-speaking world Analytic Philosophy Analytic philosophy developed from attempts in the early 20th century to make our concepts precise. The model of this procedure was science. Emphasis in contemporary analytic philosophy is on language and meaning, and meaning is understood as a relation between language and objective reality. Thus, understanding the structure of language is what reveals the structure of reality. Continental Philosophy At the same time that analytic philosophy was emerging, E. Husserl was developing his "phenomenological" approach...
ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996) ja "Millimallikas" (2000). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Zizek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje, Nissim Ezekiel, Kamala Das, Sujata Bhatt, Allen Ginsberg, Charles Bernstein, John Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van
Meil on tunne, et ole lased ühe kõnevooru jooksul kauem kui eestlased. me vabad, sest meil Soome kuulajad kuulavad hoolega, esitavad täpsus- lihtsalt puuduvad sel tavaid küsimusi ning väljendavad oma seisukohti lised keelevahendid, millega oma mitteva ettevaatlikult. Eestlased on kannatamatud ja otse- kohesemad oma arvamustes. 1. peatüki harjutused badust sõnastada. Slavoj Zizek Kultuuridevaheline kommunikatsioon on tihedalt 1. Kirjuta peatüki teksti põhjal 200 sõna mahus entsüklopeediaartikkel seotud keelte õppimisega, sest iga õpitud uus sõna märksõna keel kohta. Osata kaht keelt peegeldab võõrast kultuurimaailma iga uue sõna 2. Arutle paarilisega, kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vas- tähendab omada taga on uue maailmavaate kujundamine
foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud
keele eelne e. peegelfaas 6 18 elukuud s ü m b o o l n e k o r d domineeriv, pideva ja lõputu keelelise restruktureerimise faas r e a a l n e kättesaamatu ja algne kaos, objekti väike aLacani järgi psühhoanalüüs ei anna aimdust tegeliku arengu faktidest, vaid struktuurist, mis pole universaalne, vaid organiseerib end ise igas individuaalses ajaloos, taandamata end mistahes arengu normatiividele. Psühhoanalüüsil ei ole sihti. ja Zizek. 34. Slavoj Zizek nägi vaeva, et välja uurida ajastu põhiprobleem, ja leidis, et selleks on lõbutsemisvajadus. "Kui varem valitses nn kohustuseetika, mis põhineb Kanti imperatiivil "Sa võid, sest sa pead!", siis nüüd on lood vastupidi: sa pead, sest sa võid," kirjutab Zizek. Hea näide olevat Viagra potentsiravim, mis Zizeki meelest sunnib inimesi jätkama lõbutsemist ka siis, kui otsest vajadust lõbutsemiseks enam polegi. Kes ei lõbutse, sellel tekib süütunne.
Lyotard "Postmodernne olukord" (kõnekas ülevaade teadmisest) Teemaks teadmise kriis läänes. Suured metanarratiivid ei hõlma enam meid kõiki, nende asemele on tekkinud mikronarratiivid. Michel Foucault (1926-1984) pants filos. teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta. Toetub Nietzschele valgustus illusioon, kus in on tapnud jumala, selle asemele tuleb mõistuse jõud. Siduda tõe otsinud ideega võimutahe. Slavoj Zizek (1949-) sloveenia filos. ,,THE SUBLIME OBJECT OF IDEOLOGY" 1989 - ideoloogia kogemus midagi, mis on täiesti suur ja jõuline ilma igasuguse taju ja eesmärgi arusaadavus. Esimene peatükk algab analüüs "Kuidas Marx Invent Sümptom?" Zizek võrdleb mõistet sümptom, mis töötab nii Marxi kui ka Freud käesolevas paragrahvis. on avastanud peidetud "tuuma" tähenduse taga ilmselt seostamata "vormid" kaupade (Marx) ja unistused (mida Freud)