ahnitsemisele ja kitsile alalhoidlikkusele. Loov orientatsioon. Fromm samastas selle tüübi psüühilise harmoonia, küpsuse ja tervusega. Loov natuur eelistab kaitsemehhanisme vältides näha asju nii, nagu need tõeluses on. Tervus saab teoks vaid tingimusel, et ollakse avatud, tundlik ja tühi (zeni mõistes). Tervus näib lausa eeldavat loovust oma võimete ja võimaluste saavutamist nõnda, et ühiskonna hüved suureneksid. Eskapism Kuna iseseisvust on väga raske hoida ja vabaduse koormat raske kanda, pageb inimene söaka iseolemise väljakutse eest erinevatesse irratsionaalset laadi uutesse sõltuvustesse. Nii tekib mitu eksapismiliiki. Masohhistlikud tungid avalduvad oma tühisuse tunde, alistuvuse, alaväärsuse, jõuetuse, enesepõlgamise, enesehaletsuse kujul. Kõiki eelnimetatud tundeid põhjustab sõltuvus välistest jõududest. Masohhist piirab taotluslikult iseenda vabadust kellegi teise
löö iga kord veel elus läbi. 2....elumõtte otsimine...õpetaja, kuna mingit teist lahendust ei olnud ja ta tahtis abielluda tolle väikekodanlasest pürjeri tütrega, keda armastas ja lootis ümber kasvatada... näiliselt õnnestus tal see, esimestel aastatel... aga see oli ainult näiline... kas inimest sai üldse muuta, kui ta oma naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalelu eest, ummikusse jooksnud tööst, hangunud perekonnaelust, isoleeritusest, üksindusest. Ja oma moraalitunde uinutamiseks kasutas ta seda poeetilist visiooni Delosele sõitvast laevast, mille Isebel oli esile mananud ja mis kolmekümne päeva looksul pidi laskma valitseda elu. 4.,,Kompromissiks ei saa mind keegi sundida," ütles Isebel uhkelt. ,,Elu ise sunnib sind, su oma reaalsus," arvas Martin. 5
Geenius ja inspiratsioon romantismis kesksed väljendid. 19.saj oli tähtis vastand klassitsism vs romantism. Loojad luuletajad kui meediumid vahendajad, hääletorud. Arhailine suhtumine. Romantismi ajal uuesti tõusis. Klassitsism tähistab terviklikust ja lõpetatust, romantism just lõpmatus ja fragmatist. Romantis enese lunastust, ise pingutab, klassitsism jumala andestus. Klassitsism joon; romantist värv. Realism ja romanist Kujutamine /eskapism maailmas põgenemine, teine reaalsus Jäljendamine Tegelikkuse simuleerimine Realistm tegelikkuse lähedusele kujutamisele. *E.Auerbach ,,Mimesis" antakse väga panoraamne ülevaade ajaloos tähtsamate teoste olulised lõigud realismi hea ülevaade. Odüseia võrdlus biibli aabrahami looga. Kuidas on ajas kirjandus muutunud. ,,punane ja must" arusaamine et inimene ja inimsuhted on sotsiaalsed ja poliitliliselt determineeritud . teeb tänapäevaseks. 1830
Viis käitumisjuhist võtavad kokku fundamentaalsed vaimsed printsiibid, need on heasoovlikkus, heldemeelsus, rahulolu, ausus ja teadlikkus. Ilmselgelt ei ole tegemist ,,käskudega" ning tähtis on, et ei aktsepteeritaks neid kui väljaspoolt pealesurutud norme, vaid otsustatakse ise, kas need väljendavad enda sügavamaid väärtushinnanguid. Siin aitab ehk, kui kujutada endale ette vastupidiseid omadusi julmus, kadedus, iha, ebaausus ja eskapism. Võimalik, et mõni neid väärtustabki, kuid väga raske on ette kujutada, et selline inimene käiks budistlikku teed. Õigupoolest on viie käitumisjuhise lähteprintsiibid niivõrd omased mis tahes vaimsele teele, et need tunduvad enesestmõistetavana. Budistiks olemine tähendab, et tunnustatakse neid kui oma sisemiste väärtushinnangute peegeldust. Igal viiest käitumisjuhisest on positiivne ja negatiivne avaldumisvorm. Negatiivne sõnastus
kehast. Tema hoolivus ning empaatia perekonna suhtes on teda samuti võõrandanud, kuna lõpus ei märka mees, et need tunded ei ole vastastikulised. Peale metamorfoosi, Gregor tunneb end eemaldatuna toast, keskkonnast ja sümbolina selleks, ei suuda mees vaadata aknast välja (silme ees on vaid hall udu). Metamorfoos on võimas metafoor võõrandumisele, nii läbi sotsiaalse kui ka isikliku võtme. Vabadus ja eskapism Gregor on lõksus oma tööga ja kohustustega vanemate ees, kuid ta unistab päevast, mil ta maksab kõik võlad ning lahkub sellest ärist. Tema vajadus vabaneda tööst on näidatud transformeerumisega putukaks, mis päästab ta töökoha ohjatest. Ent see pole vabadus, vaid samasugune vangistus. Gregor on kongis, kuhu ta panid mehe lihased vanemad. Seega kui ta tööd teeb, on ta tööori ja kui mitte, siis vanemate ori. Tuleb välja, et ainuke pääsetee on surm. Süütunne
1. standardisatsioon (kultuuritööstuse produktid standardiseeritud); mingi valem, mis edu korral leiab uuesti rakendust. Rakendus võib aset leida mõnda aega. Klassikalises käsitluses seda ei ole. Standardisatsioonil ei olnud halbu konnotatsioone, need tulid hiljem. pseudoindividualisatsioon – toonib tarbija jaoks, et valemil teine variatsioon? paneb unustama, et tegu standardiseeritud produktiga; kogemus homogeenne. 2. eskapism 3. sotsiaalne tsement – meie reaktsioonid on komformsed - kultuuritööstus teenib meie maharahustamise ja sotsiaalse aktiivsuse vähendamise rolli. Adorno ei näinud oma kultuuritööstuse käsituses dünaamikat. Tema näited on teistsugused. 2 näidet, muusika puhul tõi välja kaht kuulamistüüpi: rütmikuulekas tüüp – rütm, millele noored alluvad, ei ole muusikaline kategooria, vaid sotsiaalne vahend
ehk isegi oma kehast. Tema hoolivus ning empaatia perekonna suhtes on teda samuti võõrandanud, kuna lõpus ei märka mees, et need tunded ei ole vastastikulised. Peale metamorfoosi, Gregor tunneb end eemaldatuna toast, keskkonnast ja sümbolina selleks, ei suuda mees vaadata aknast välja (silme ees on vaid hall udu). Metamorfoos on võimas metafoor võõrandumisele, nii läbi sotsiaalse kui ka isikliku võtme. Vabadus ja eskapism Gregor on lõksus oma tööga ja kohustustega vanemate ees, kuid ta unistab päevast, mil ta maksab kõik võlad ning lahkub sellest ärist. Tema vajadus vabaneda tööst on näidatud transformeerumisega putukaks, mis päästab ta töökoha ohjatest. Ent see pole vabadus, vaid samasugune vangistus. Gregor on kongis, kuhu ta panid mehe lihased vanemad. Seega kui ta tööd teeb, on ta tööori ja kui mitte, siis vanemate ori. Tuleb välja, et ainuke pääsetee on surm. Süütunne
avaldunud estofiilsust ülepea on Tiina Abel tõlgendanud ühe biidermeierliku patriotismi ilminguna. Baltisaksa kunstis kestis biidermeierlik vaimulaad Euroopa äärealal asumisest ja Balti erikorrast tuleneva endassesulgumise tingimustes iseäranis kaua, üle 19. sajandi keskpaigagi. Kujutavas kunstis väljendasid seda rakursid justkui jumalikust kõrgusest, avarad panoraamid, samas teatav sissepoole koduseinte vahele tõmbumine ja eskapism: ,,Imeliselt täpne looduse ilme taasesitus kujuneb universumi tervikliku pildi avaldumisvor-miks, klassitsistliku maalikunsti ideaalide kaudu võimendunud filosoofiliseks mõtiskluseks. See on punkt, kus baltisakslaste võimu põhjendavale ajaloole osutavas varemetepoeetikas kohtusid ideoloogia, tunded ja loominguline käsitöö [...]" (T. Abel, Balti biidermeierist mõeldes. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 1 (6), 2011, lk 14. Vt ka: A. Allikvee, Estica baltisaksa kunstis, 18001860
See on omamoodi surnud ring. Inimesest saab kultuurilise tööstuse objekt, mitte subjekt. Märkas järjest enam, kuidas tarbija köidetakse üha enam tõelisuse külge. Oluline ongi luua n-ö reaalsuse illusioon, sest reaalsus (ka illusioon sellest) mõjutab inimesi kõige enam. Kuulsuste ärakasutamine: kultuuritööstus jätab mulje, nagu igaüks võiks olla staar. Meie fantaasiad muudetakse liiga reaalseks. Üheks märksõnaks võiks olla veel eskapism - reaalsusest põgenemine. Inimestel oli töörutiin ja nautimisrutiin. Irooniline on selle kõige juures see, et kuigi kultuuritööstus pakkus näiliselt midagi muud kui hall reaalsus (tehes seda siiski reaalsuse sildi all, reaalsuse pakendis), kinnistas see just seda halli reaalsust. Kultuuritööstus oli see, mis säilitas ühiskonda. Need "pealesurumisprotsessid" on keerulised, kuid see toimub ülevalt alla ja selle eesmärgiks on säilitada mingit kindlat ühiskondlikku korda,
*inimesed käsitlevad simulatsioone reaalsusest reaalsemini kui olemasolevaid asju *postmoderne meeida ei loo kujutusi sellest, mid on päriselt olemas, konstrueerib reaalsust (massimeedia) representeerima *Borges maailmaga suhtlemine simulatsioonide kaudu 53 *"Disneyland" inimeste p õgememine reaalsusest Disneyland'I B ütleb vastupdidi see ei ole reaalusest p õgemiemine, vaid see ongi USA olemus, reaalsus *Disneyland ongi reaalsus *eskapism *kommunikatsiooni ekstaas ei toimu mingisugust reaalset kommunikatsiooni vahetust ( TV vaatamine) *informatsioon ei tähenda teadmist *Eco paleoTV (maailm v äljaspool meie kodu) ja neoTV television (meedia räägib endast) Jameson (1934 *kõne surnud keeles (seebikatekeel) *pessimistlik *kujutlusvõime surm *kommunikatsiini allakäik *reaalsuse transformatsiooni ette kujutamine *düstoopia näeb ette teatud having tsenaariumit 54 55
See on omamoodi surnud ring. Inimesest saab kultuurilise tööstuse objekt, mitte subjekt. Märkas järjest enam, kuidas tarbija köidetakse üha enam tõelisuse külge. Oluline ongi luua n-ö reaalsuse illusioon, sest reaalsus (ka illusioon sellest) mõjutab inimesi kõige enam. Kuulsuste ärakasutamine: kultuuritööstus jätab mulje, nagu igaüks võiks olla staar. Meie fantaasiad muudetakse liiga reaalseks. Üheks märksõnaks võiks olla veel eskapism - reaalsusest põgenemine. Inimestel oli töörutiin ja nautimisrutiin. Irooniline on selle kõige juures see, et kuigi kultuuritööstus pakkus näiliselt midagi muud kui hall reaalsus (tehes seda siiski reaalsuse sildi all, reaalsuse pakendis), kinnistas see just seda halli reaalsust. Kultuuritööstus oli see, mis säilitas ühiskonda. Need "pealesurumisprotsessid" on keerulised, kuid see toimub
annaabi.ee 
