tantsudega Muusikal- muusikalise sisuga lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul on enam-vähem võrdne kaal Rokk-ooper- rokkmusal põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid Remarktekst- dialoogis verbaliseerimata elemendid Paratekst- žanrimääratus ja kohamäärused Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras
Vaesematele ateenlastele anti raha teatris käiguks. Teatris kasutati teatrimasinaid(ratastel liikuv lava, jt). Orkestra kekel oli altar(Dionysosele). Küljel sisse- ja väljapääsud. Näitlesid 3 meest(aristrokraati) ja koor, selgitas laval toimuvat. Laval ei toimunud tapmisi, näidati ainult surnukehi. 7. Kes on koreeg? Koreeg on rikas kodanlane, kes maksis kinni näidendiga seotud kulutused(metseen tänapäeval). 8. Mis on katarsis mimesis? Kunsti olemuseks on MIMESIS e jäljendamine, mis ei tähenda mitte kopeerimist, vaid eelkõige looduse jäljendamist - kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, vaid looma seda, mis on võimalik ja tõepärane. Katarsis e puhastumine on vajalik selleks, et inimene muutuks paremaks. 9. Miks on ,,Aristotelese poeetika" nii oluline teos? Pealkiri on eksitab
igatsevad loodusesse. •Romantism on luuleajastu, romantikud eelistasid kirjanduse põhiliikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat. Tähtsamad kirjanikud Eestis ja Tähtsamad kirjanikud Eestis ja mujal ning nende teosed mujal ning nende teosed Lydia Koidula '' Ja õues on kevade'' Boriss Sutškov ''Realism läbi aegade'' Victor Hugo (1802-1885) „Hüljatud” Erich Auerbach "Mimesis. Tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses"
(esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset.
Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid
teistele asjakohastele teostele.
Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on
kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud. ->
tõlgendamine on raske.
Säilinud kujul koosneb Luulekunstist 26 peatükist, mis käsitlevad
peaasjalikult kolme teemat:
luuleteoreetilised põhimõisted "poeisis" ja "mimesis"
tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, keel
eepos
Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad poeetika
objekti.
Tragöödia
Aristotelese käsitluses kõige tähtsam zanr
Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud,
1944. pasta prlogise satatine Testis vaseline mesodermi RAM, mile romantiline jt a intransitiive oli Ernesaks alu pinush. RAM oli Pimenen utilisatsioon kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMeile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Mitragi Joostaksegi). RAM oli ms mimesis bestia kollektiive, kees sari lapates 1958. Aastasina habinat minema aha tampooninul Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAM juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise
Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia poeetika objekti. väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja Mimesis retoorikaga. Matkimine Normatiivne poeetika – toob ära reeglid, millest selle poeetika Kõik žanrid matkivad, erinevad vahendid, mida nad arvates peaksid kirjanikud juhinduma kasutavad (rütm, keel, meloodia) Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja Matkimine on inimesele kaasasündinud omadus, ka laps õpib
• Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne • Tekst selle esitus kirjapandud kujul • Loo esituse vaatepunkt • Konkreetne jutustaja - abstraktne jutustaja • Ei ole fikseeritud narratiivi - narratiivi ei saa kehtestada • Narratiiv on diskursiivne esitussüsteem Lugu + selle esitamine = NARRATIIV Artefakt võib olla ka tegevus (nt. mäng virtuaalruumis) • Mimeetiline komponent lugude jutustamises — maailma näitamine • Mimesis — pigem näitamine kui rääkimine • Loomulik heli ehk platsiheli - ehe / must materjal Diegeetiline — tekstiilm Loomulik vestlus — pildirida loomuliku heliga Mittediegeetiline: • Sünteetilised pildielemendid / pildisuhted • Lisatud heli • Taustatekst *ing k: mimesis, diegesis, synthesis* Plaanide liigitelu: AVAPLAAN: 1. Vaatajale üldtingimuste tutvustamiseks 2. Vaataja haaramiseks 3. Vihjete andmiseks loo arengu kohta
Jaapani teater – pikk ja rikkalik, nõ – rituaalne teatripraktika, jumal, deemonid, teemad ajaloost, arenes 14.saj; kabuki – rahvalikum, koomilisem, seotud linnakultuuriga; bunraku – nukuteater, äärmiselt loomulik nuku liikumine Hiina teater – Pekingi ooper arenes 18-19.saj, ühendab muusikat, laulu, tantsu, miimi ja akrobaatikat Indoneesia teater – Bali ja Java saarte rituaalid Vietnami teater – veenukkude teater 4. Dramaatika, kompositsioon Mimesis e jäljendamine – kunst ongi mimesis, ei taandu ainult tegelikkuse kopeerimisele, iseloomulik on sarnasus jäljendusobjektile, üldise avamine üksikuks Dramaatika – kõige laiem tähendus, näitekirjandus, 1 kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval, autori kohalolu enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole, suunatud teatrile Draamatekst – omased dialoogilisus, tegevuslikkus, olevikulisus. dialoog –
Arhailine suhtumine. Romantismi ajal uuesti tõusis. Klassitsism tähistab terviklikust ja lõpetatust, romantism just lõpmatus ja fragmatist. Romantis enese lunastust, ise pingutab, klassitsism jumala andestus. Klassitsism joon; romantist värv. Realism ja romanist Kujutamine /eskapism maailmas põgenemine, teine reaalsus Jäljendamine Tegelikkuse simuleerimine Realistm tegelikkuse lähedusele kujutamisele. *E.Auerbach ,,Mimesis" antakse väga panoraamne ülevaade ajaloos tähtsamate teoste olulised lõigud realismi hea ülevaade. Odüseia võrdlus biibli aabrahami looga. Kuidas on ajas kirjandus muutunud. ,,punane ja must" arusaamine et inimene ja inimsuhted on sotsiaalsed ja poliitliliselt determineeritud . teeb tänapäevaseks. 1830. Noormees provitsist Julirn Sorel eeskujuks napolion tahab õukondlikku karjääri teha. Ei õnnestu. Väga populaarne 19.saj noormees
teispoolset. I objektiivse ilu teooriad: - ilu on harmoonia - ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and)
ARISTOTELES Elas 384 322 eKr. Vanakreeka filosoof Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teadusharud Teine tase ``Poeetika`` Kolmas tase Luulekunsti, tragöödia, komöödia teke Neljas tase mimesis Viies tase THEOKRITOS hellenismiajastu Elas 305 250 eKr. Bukoolika rajaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Idüll Teine tase Luule Kolmas tase ``Sürakuusatarid Adonise peol``
luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab Aristotelesel loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka
eripära: kõik kohtukõned olid karaktiseeritud. Isokrates rajas Ateenas retoorika kooli ning lõi ka uue kõne stiili: piduliku rütmistatud perioodi. Tuntuim kõne ,,Panegüürika". Filosoofiline dialoog Dialoogvorm Sokrateselt. 3 kuulsaimat antiikfilosoofi: Demokritos (materjalismi rajaja), Platon (idealismi rajaja), Aristoteles temalt I kirjandusteaduslik traktaat ,,Poeetika". Analüüsis eepost ja tragöödiat. MIMESIS kunst on matkimine, ent mitte kopeerimine, vaid loov jäljendamine. KATARSIS kunsti kaudu on võimalik puhastuda ka oma enda adektidest.
saavutamiseks. Inimene on õnnelik siis, kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õiglus, mehisus ja arukus. Kurjus seisneb pahedes. *Skeptikud ainult vaatlevad ja uurivad ning hoiduvad otsustamisest, millised on asjad tegelikult. Mis on ühe jaoks veenev, ei pruugi seda olla teise jaoks. 6. Representatsiooniteoorad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad. Tegu on vanima ja pikaajalisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Alles romantismiga hakati uskuma kunstniku loovasse eneseväljendusse. Kunst hakkas muutuma inimelu igapäevaseks osaks, ning seega väheneb kunsti representeeriv roll. Siiski on ka kaasaegses kunstis realistlikul jäljendusel oluline osa. Kahtlemata on jäljendamisel kunstis oluline roll. 20. sajandi analüütilised filosoofid aga küsivad, kas
tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises. Iseloomustage Aristotelese mõistet mimesis! Mimees (vanakreeka keele sõnast mimēsis 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel. Mimeesi kui võimet peetakse üheks inimese fundamentaalseks võimeks ning selle abil kirjeldatakse nt õppimist, kultuuri, loomingut, iha jpm.
Kirjutanud palju ülistus- ja võidulaule. Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Bukooliline-ladinapärane nimetus Satiiri- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Retoorika- hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Mimesis-jäljendamine Epideiktiline-otsene Naturalism- 19. saj lõpp, kirjandus- ja kunstivool, täpsus ja erapooletus üksikasju valimata Stoiline-eluraskustes vankumatu, kindlameelne; filosoofide eluviis Apaatia-emotsionaalse reaktsiooni puudumine Heeros-kangelane Küünilisus-filosoofiaga seotud mõiste, mis väljendab kriitilist väljendust Skeptilisus-filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa
Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne Rakendus-ja osalusteater – sotsiaalsed ja hariduslikud eesmärgid, reaalne sotsiaalne kontekst(kool, haigla vms), vaatajad osalevad etenduseprotsessis Jaapan: Nō – rituaalne teatripraktika, tegelased jumalad ja deemonid, teemad ajaloost, mütoloogiast. Kabuki – rahvalikum ja koomilisem teatritraditsioon, erootiline, müstiline Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1
Küll on autonoomia vastandatud sellele, mida A. nimetab ladina keeles reifikatsioon (res) – Verdinlichtung (saks.) – asjaks muutumine. Kapitalismi loogika on see, et ka kunsti saame muuta „asjaks“, kaubaks. See toimib sotsiaalsete suhetega. Inimeste vahelised suhted muudetakse asjade vaheelisteks suheteks. Kui inimene töötab tehases, juhtub see sama. Ratsionaalsed printsiibid toimivad selle pärast, et toimub kunstiteose reifikatsioon. mimesis – jäljendus Kunst jäljendab reaalsust. Jäljendus ei saa kunagi olla jäägitu, Adorno on umbusklik ja kriitline filmi ja fotograafia osas, sest seal on jäljendus täpne. Benjamini jaoks foto ja film lemmikud, hakkab neid analüüsima. Autonoomsuse mõiste ei tähenda, et kunstiteos taaslooks reaalse maailma norme ja reegleid. Selle asemel kunstiteosel omadused, mis võimaldavad maailma teravdatult/kontsentreeritult tajuda, tajumine kriitliline ja distantseeritud.
Kirjandus Mõisted o Retoorika kõnekunst o Heksameeter o Koinee ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst neid saab/võib tõlgendada o Mimesis kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia kurbmäng o Eepos ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia o Arhitekst tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter +
draama), esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Mis on poeetika? Millised on poeetika liigid? Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne, deskriptiivne, immantentne poeetika. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks kasutab Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Kõige olulisemaks zanriks pidas Aristoteles tragöödiat. Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. Kõige tähtsam on tragöödia.Luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tragöödia on tõsise ja lõpetatud tegevuse jäljendus. Kirjeldage poeetika arengut. Millised on autorid ja miks on nad olulised? Horatius (65-8 e.Kr.) normatiivset tüüpi poeetika.
ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud, sest tõlgendamine on raske. - Normatiivne poeetika. 12. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? - Kõige olulisemad zanrid on tragöödia (ja luule) 13. Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. - Mimesis ,,jäljendus, jäljendamine, matkimine". Verb tähendab kas ,,tegema, nagu teine on teinud" või ,,tegema midagi, mis on millegi teisega sarnane". Tuleb aga silmas pidada, et sõna "jäljendama" ei väljenda adekvaatselt mõistet mimêsis Aristotelese käsituses, kelle jaoks selle sisu ei taandu üksnes tegelikkuse kopeerimisele, matkimisele. Mimêsis tähendab Aristotelesel
võitlevad oma elu eest. Samas näitab see inimese elu ebakindlust, võid arvata, et muutisd ettekuulutust ja põgenesid oma saatuse eest, kuid tegelikult ongi kõik sinu tegevus ettemääratuse osa. See teos näitab inimese õnne muutlikust ja tema tarkuse küündimatust inimlikku teadmatust ja pimedust. 17. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Kunsti olemuseks on jäljendamine e mimesis, eelkõige looduse jäljendamine kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, kui looma seda, mis on võimalik ning tõepärane. Matkimine aitab inimesel tegelikkust mõtestada, sellest ülevaadet saada ja seda mõista. Teoses ,,Poeetika" e ,,Luulekunstist" Inimesele on omane jäljendamise tung, tragöödia vaatamisel toimub tunnete puhastumine, ülevustunne katarsis, tragöödia käsitleb midagi ülevamat, äratades publikus kaastunnet ja ängi. 18
kaameraläätse fokusseerimist ja defokusseerimist; 5) wipe: eesriie, võte, kus vertikaalne sirge asendab ühe kaadri teisega. Kõik keerulisemad võtted on nende võtete transformatsioonid või kombinatsioonid. Teemandirööv. A. Gaudreault En littéraire du filmique système du récit 1988. Monstratsioon: tegevuse esitamine reaalajas, kaamera. Jutustus: sündmuste mittelineaarne esitamine, montaaz. Montaazivõtted moodustavad narratiivi. Filmi seob kirjandusega veel mimesis reaalsuse matkimine (topeltreaalsus). Kinoreaalsust tajutakse teispoolsusena. Teisiku ja peegeldamise motiiv moodustab varajase filmi metakeele. Fight Club. Tume teisik kui inimese alateadvus (Freud). Lacan: teisik moodustab osa tegelase teadvusest (Hitchcocki Psycho). 17. Kirjanduslik kaanon Strukturalism jäi USA ülikoolides vahele. Pärast uuskriitikat tuli kohe post- strukturalism, mille arvates kaanon on seotud võimu- ja sundimismehhanismiga. Kaanonivaidlus USAs
Inimene on õnnelik siis, kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õiglus, mehisus ja arukus. Kurjus seisneb pahedes. *Skeptikud ainult vaatlevad ja uurivad ning hoiduvad otsustamisest, millised on asjad tegelikult. Mis on ühe jaoks veenev, ei pruugi seda olla teise jaoks. 6. Representatsiooniteoorad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad. Tegu on vanima ja pikaajalisema arusaamaga kunsti loomusest. Mõttele, et kunst on jäljendus (mimesis), panid aluse Platon ja Aristoteles. Kunsti peeti valdavalt millegi sekundaarseks jäljenduseks. Alles romantismiga hakati uskuma kunstniku loovasse eneseväljendusse. Kunst hakkas muutuma inimelu igapäevaseks osaks, ning seega väheneb kunsti representeeriv roll. Siiski on ka kaasaegses kunstis realistlikul jäljendusel oluline osa. Kahtlemata on jäljendamisel kunstis oluline roll. 20. sajandi analüütilised filosoofid aga
Kultuuri analüüs uurib antud dokumente ning selekteeritakse parim väärtus/vaade kultuurist Sotsiaalne määratlus. Kultuur kui elamiseviis. Kuidas me sööme, riietume jne. Kõik, mis me teeme on seotud kultuuriga. Kõige kolme defineeringuga on vaja arvestada. Leavis – Kunstinähtused peavad ühiskonnas omama erilist positsiooni, et toimida valgustavana. Inimestel on oht lasta end juhtida valedest asjadest. Mimesis –loov lahendus. Leavisel oli umbusk filmikunsti, sest see ei lase inimestel ise ette kujutada, mimesis on ära võetud. (W) Iga kirjanusteos kasvab ühiskonnast välja, see on ühiskonna osa, sest kunst on üks inimtegevuse suundi. Williams uuris kultuuri aspekte, mille solid kõik tema kolm kultuuri definitsiooni olemas. Et aru saada, mida kultuur tähendab on vaja rääkida tundestruktuurist. See tähendab grupi või klassi jagatud väärtusi. Tihtipeale saab seda ajastu kaudu iseloomustada
mitut inimest). · Theatron (vaatajate isteread. 5. sajandil olid tarvitusel puupingid. Ei olnud vajadust püsiva ehitise jaoks, sest etendused ei toimunud väga tihti. Olid jagatud nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Horisontaalselt tavaliselt 3 osaks). ,,Deus ex machina"- ,,Jumal masinast". 19. Millistest luuleliikidest räägib Aristoteles oma teoses ,,Poeetika"? 20. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? Mimesis ( jäljendamine.) Hamartia (tõlge- eksimus. Kangelase eksimused on tihti kannatuste põhjuseks) Anagnorisis (äratundmine. Muutus teadmatusest tadmisesse) Peripeteia (pööre peategelase olukorras. Nt õnnest õnnetusse või vastupidi) Katarsis (hingepuhastuselamus. Aristotelese arvates väga oluline. Tema arvates pidi etendus avaldama vaatajale hingepuhastusliku elamuse). 21. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on
Tekst ja maailm e. tegelikkus. Tänapäeval inimene eeldab, et tekst on maailmaga seotud( realistlik kunsti ja loome printsiip). Me mõtestame e. saame kirjandusest aru niimoodi, et tekst on maailma peegel. See on kõige enam levinud käsitlus, arusaam. Teksti põhiolemuse mõtestamise võib jagada k a h e k s: Ühelt poolt on mõtteviis, et tekst on MI peegeldus. See arusaam saab alguse ANTIIKMAAILMAST ,, mimesis"- jäljendus(emotsioonide, looduse) + oskused (peab valdama teatud oskusi) . Positivism väidab muuhulgas, et kirjandusliku teksti tegemine on seotud 3 määrava teguriga: 1) pärilikkus, 2) keskkond, 3) ajalooline moment. PALJUD 20. sajandi teoriad väidavad, et TEKST ON AUTONOOMNE, et sõnal on sõltumatu olemus (et tekstidel pole eluga mingit pistmist). 19. saj. 2. poolel Prantsusmaa sümbolistid, Inglismaal esteistid O. Wilde nt. mõtestasid oma teoseid teoreetilisemalt.
Euripides oli kaupmehe poeg, tema lihtsa päritolu üle on komöödiates nalja heidetud. Ta ei võtnud ühiskonnaelust osa; oli kurvameelne, eemaletõmbunud. Legendid surmast: a) kisti lõhki koerte poolt või b) vägivaldsete naiste poolt. 15. Kuidas saate aru tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? Põhjendage oma arvamust. 16. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? 17. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? 18. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödiaks nimetatakse 5. saj II poole eKr komöödia kuju, mis arvatavasti kasvas välja Dionysose auks korraldatavais rongkäikudes ettekantavaist rituaalseist ,,falloselauludest". Termin ,,komöödia" tähendab tõlkes 'koomose
5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandusliku teksti suhe reaalsusega on vastuoluline. Kirjandust on nähtud tegelikkuse reproduktsioonina (jäljendusena) - realism, kuid samas on väidetud, et reaalsusega pole sellel mingit pistmist. Vanimad käsitlused pärinevad antiikajast: Platon ( teos kui idee koopia, kõik mida inimene teeb, on ideede koopia, ideede maailm on tegelikkus ja muu on koopia) ja Aristoteles (teos kui mimesis, inimene on jäljendav olend, jäljendamine toimub kõik inimese/tegelikus maailmas) Jäljendus- ja peegeldusteooriad: · Klassikaline poeetika (antiik, renessanss, klassitsism) väidab, et kirjandus peab olema tõepärane. Märksõnad: normatiivsus, mõistuspärasus, haritus jne, luuletekst soositum - tõepärasem · Positivism (19. sajand) väidab, et kirjandus on seotud kolme teguriga: pärilikkus,
,,Bakhandid" (peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos) 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra Ümmargune tantsuplats, millel paiknes tragöödia ja komöödia koor. Skenee Telk või hütt kus vahetati riideid Theatron Vaatajate asupaik Deus ex machina Jumal masinas, näiteks jumala sekkumine etendustes lahendas probleemid. 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? Mimesis Jäljendamine, kunsti olemus. Hamartia - Eksimus, tegelased polnud mitte loomult halvad vaid eksisid. Anagnorisis Äratundmine (tõe) Peripeteia Pööre, pöörak (õnnest õnnetusse või vastupidi) Katarsis Hingepuhastus elamus, teiste kannatusele kaasa elamine on hingepuhastus. 35. Mida tähendavad sõnad ,,draama", ,,ditüramb", ,,tragöödia", ,,komöödia"?
kliinilise ja neuroloogilise psühholoogia valdkonnad." Kui seda 1980. aastast pärinevat muusikapsühholoogia defi- nitsiooni kõrvutada tänapäevaste ettekujutustega teadusharu olemusest, siis võib-olla kõige suurem erinevus seisneb selles, et muusikapsühholoogiat ei püüta enam suruda kitsalt psühho- loogiateadusele omaste uurimismeetodite paradigmasse, vaid teda nähakse laiemalt kui inimese ja muusika vastastikuse suhte uurimist. Sõnaga mimesis tähistatakse kunsti võimet suurema või väiksema täpsusega kujutada või jäljendada meid ümbritsevat tegelikkust. Muusika (nagu ka arhitektuuri) puhul on vahekord tege- likkusega eriti keeruline, sest helisid on raske otseselt seostada muusikavälise reaalsusega. Sõnaga katarsis tähistatakse kunsti võimet sügavate emotsionaalsete läbielamiste kaudu tekitada kuulajas või vaatajas nn sisemise puhastumise efekti. kunsti ja muusika üks olulisemaid funktsioone ühiskonnas: stimuleerida
Skenee esist kaunistati sammastikuga. Skenee ees oli proskeenium ehk väike lavake. Skenees toimus ümberriietumine, asus orkestra taga. ,,Deus ex machina" ehk jumal masinast. Seda väljendit kasutati nö kure kohta, masin, mis tõstis näitleja õhku või vastupidi, kui ta mängis jumalat ja ta oli vaja taevast maa peale tuua. Näitleja sai immiteerida lendamist. Näitleja sai tõsta orkestra kohale. · 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? * mimesis jäljendamine, selles seisneb kunsti olemus; tragöödia tõsise ja lõpetatud teatud suurust omava tegevuse jäljendus 8 · hamartia eksimus, tragöödiates ei ole kangelaste kannatuste põhjuseks kaasasündinud pahelisus, vaid eksimus
küsimus : millist jõudu omab karakter tavaliste inimega võtteldes. kas suhe on valitatiivne või kvantitatiivne : kas karakteri võimsus on meiega võrreldes suurem või väiksem. antiiklegendides ja müütilistes tekstides : inimestele on võluvõimed. või, jumalate maailm, üleloomulikud võimed. armastusromaanide kangelastel on võimeid enamaks kui meil, nad teevad sama, mis meiegi, aga ned lähevad kaugemale. frye : mimesis mõiste : reaalse elu järeleaimamine kõrge mimesis : kangelased on natuke suutlikumad kui meie madal mimesis : kangelased on nagu meie : realism on muidugi veel ka irooniline tasand, kus karakter on madalam kui meie, me saame talle ülevalt alla vaadata. ajalooliselt on ka üldseüldse toimunud liikumine ülevaa kunagi olid tegelased eüleval, aga nüüd on nad siinsamas või allpool [popmuusikast : staari idee. tuleneb geeniuse ideest. esimesed staarid olid lord byron ja ... hmm, läks kõrvast mööda
1. Võrrelge Aristotelese ja Platoni kunstimõistmist. Kuidas nad suhtuvad jäljendmisse? Aristoteles käsitleb kunsti kui jäljendamist (mimesis). Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning oma esimesed õpingud teeb ka jäljendamise abil. Jäljendused valmistavad kõigile rõõmu ning see on meile loomupäraselt juba omane. Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv; me tunneme rõõmu, vaadates kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate loomade ja laipade kujutisi
Lääne MÕISTED · eepos - uskumusega seotud pärimuslik fantastiline jutustus, mis räägib maailma loomisest ja hävingust, inimesest, jumalatest jne · rüütliromaan Euroopa keskaja ja uusaja kirjanduszanr. · Moralitee - keskajal allegooriline ja moraliseeriv näidend. · Hagiograafia pühakute ülistav elulugu · allegooria kahemõtteline mõistujutt, nt vanasõnad · commedia dell'arte - 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia. · Mimesis - nii filosoofia kui kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, vms vahel · kummastamine- kirjandusteaduses/kunstis kasutatav termin/võte.Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu
täpsemalt kui mitte ilusad asjad. · Ilu on lõpmatuse lõplik vorm (romantikud) ilu on lõputute suuruste olemus, lõputult ammendamatu. Hinge lõputus, jumala lõputus. subjektiivse ilu teooriad: · David Hume: ,,ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. ,, · Immanuel Kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita Mis on kunstiteos? I Platon mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/ imitatsioon/ jäljendamine. Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles,
Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise seisukohast on olulisemaks tööks Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria
pääseteed, kuid üldjuhul on kõik asjad elus ületatavad ja muidu. Et mitte vihastada, ära oota elust ülemäära head, ootagi halba). 8 5). …...artkl puudub ( KÜSIMUS: Representatsiooniteooriad ja nende kriitika. Tähtsamad esindajad.) Antiigist alates kuni romantismiajani välja, oli kunsti ülesanne JÄLJENDADA, olla mimeetiline (sõnast MIMESIS - kopeerima, jäljendama), representeerida võimalikult hästi midagi muud. Teose mõte peitus jäljendatavas objektis. Kunsti tegemine on käsitööline oskus, mis on õpitav ja mille eesmärk on üsna ühene. Kunstnik on tehniit (sõnast TECHNE - oskus, kunst, tehnika). Representatsiooniteooriaid esindavad kõik antiiksed filosoofid ja ka keskaegsed. PLATON nägi kunstis maailma mittetõelise jäljenduse musternäidist, mis tekitab küll meelelisi elamusi, kuid
16. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra- teatri üks osadest, ringikujuline või poolringikujuline tantsuväljak Skenee- orkestra taga olev puust lavakonstruktsuioon näitlejate jaoks Theatron- tänapäeval koht teatri etenduste andmiseks. Kreeka keeles- etenduse vaatamise koht kasutati mitte üksnes draamateatri vaid ka staadioni tribüüni kohta. 17. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis"matkimine, kuid pigem reprodutseeimine, ,,hamartia" patt, ,,anagnorisis" äratundmine, ,,peripeteia"ootamatu pööre ja ,,katarsis" hingepuhastus? Mimesis- jäljendamine, mis ei tähenda mitte kopeerimist, olemasoleva reprodutseerimist, vaid eelkõige looduse jäljendamist Hamartia- patt, iseloomu viga, traagiline viga Anagnorisis- äratundmine Peripeteia- ootamatu pööre, süzeekäänak Katarsis- hingepuhastuselamus, seesmine vabanemine, kunstielamusest tekkiv hingeline puhastumine,
püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. ,,Deus ex machina" ehk ,,Jumal masinast" oli võte mida kasutas Euripides oma näidendites, kus lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? Mimesi: Millegi jäljendamine, mis Aristotelese arvates oligi kunsti olemus. Hamartia: Eksimus, mille kangelane teeb ja millest saab tema kannatuste põhjus. Anagnorisis: Äratundmise hetk, millal toimub muutus teadmatusest teadmisesse. Peripeteia: Pööre peategelase olukorras, kas õnnest õnnetusse või vastupidi. Katarsis: Hingepuhastuselamus, mille etendus peab vaatajale avaldama. 35
teenimatud; ebatavaline, kuid mitte üleinimlik karakter kangelane peab olema keskmisele 4 inimesele mõistetav, temaga peab saama samastuda, et ärkaks kaastunne ja, kui vaja, ka hirm. Traagilise käsitlus saavutab eesmärgi, kui ta vapustab tekib katarsis. Näitekunstis näeb Aristoteles elu jäljendamist mimesis. Jäljendamise abil tekitavadki näitlejad hirmu ja kaastunde elamuse, katarsise (puhastus, lahendus, teeb meele lahedaks) . KOMÖÖDIA leidis tunnustuse tunduvalt hiljem kui tragöödia (viimane 534 eKr). Komöödiavõistlusi hakati suurtel dionüüsiatel korraldama u. 488-486. a eKr, iga autor pidi esitama ühe teose. Kuidas zanr täpselt tekkis, pole teada, kuid Aristotelese andmeil sai asi alguse Dionysose
avaldumine on piiratud “materjali vastupanuga”, kosmos saab olla täiuslik üksnes niivõrd, kui “materjal” vormimisele “järele annab”. Kosmos kujutab seega endast midagi vahepealset: täiusliku eeskuju ja “aloogilise”, ebatäiusliku “materjali” sümbioosi. Nii nagu kosmos tervikuna, nii jäljendab ka iga üksikasi oma ideed. Siit veel üks ideede ja meeltega tajutava maailma vahekorra määratlus: nad suhtuvad teineteise kui eeskuju ja jäljendus (mimesis). Õpetus kosmosest dialoogis “Timaios”. Antud dialoogis esindatud vaatekoha järgi ei saa miski olla nähtav ilma tuleta, ega miski olla kombitav ilma maata. Kuna kosmos on nähtavate ja kombitavate asjade kogum, peab ta sisaldama endas tuld ja maad. Need kaks alget ei ole aga ühendatavad millegi keskmise, neid vahendavata. Niisuguste vahendavate algetena käsitatakse siin vett ja õhku. Nagu varem kõneks on olnud, käsitas Thales physis`e algena vett, Parmenides ühe algena tuld
estraadikavades Satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist Komöödia ja tragöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus mõlemad on tihedasti põimunud. Näitekirjanduselt ja teatrilt oodatakse eriliste, pingeliste, mõjuavaldavate sündmuste kujutamist. Dramaatika esimese definitsiooni esitas kreeklane Aristoteles oma traktaadis ,,Luulekunstist", milles ta väitis, et kõikidele kunstidele on omane jäljendamine (mimesis), kuid nad erinevad üksteisest väljendusvahendite, teemade ja väljendusviiside poolest. DRAAMA on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt. Käsitlusalusest lähtuvalt võib nimetada järgmisi alaliike: · karakterdraama keskmes tegelate kujutamine · psühholoogiline draama tegelaste hingeelu kujutamine · olmedraama igapäevaelu kujutamine
teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab nö valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse välja parimad ja endid enim õigustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal võiks lähemalt vaadelda seda, milline oli Platoni kunstikäsitus. Platoni määratluse kohaselt on kunst mimesis, jäljendus. Sellest määratlusest tuletas Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti-kriitika on välja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui jäljendus endast täpsemalt “nähtava maailma” jäljendust, “nähtav maailm” oli aga Platoni ontoloogia kohaselt juba ise jäljendus, nimelt ideede jäljendus. Kunst on seega jäljenduse jäljendus, või nagu
keelest ja selle kaudu oma tegevust õigustada. Semiootiline mäng. Tegelikult ei ole maailm enam reaalsuse keskne. Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millelei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Näeme, kuidas luuakse inimesesarnane olend. Stseen. Inimese analoog. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Inimese ekvivalent. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Lyotard S.F. Lyotard "Postmoderne olukord" - see on kust postmodernism sai oma akadeemilise baasi ja tunnustuse.
Schelling : Ilu on lõpmatuse sümboolne väljendus. Subjektiivses teoorias mõistetakse ilu kui midagi vaatleja juurde kuuluvat. Immanuel Kant: Eesmärgipärasus ilma eesmärgita. Ilu kogemine tähendab millegi niisuguse kogemist kus ma tajun teatavat eesmärgipärasust ilma eesmärgita. Me tajume midagi ilusat sel juhul, kui meile tunub antud asjal mingi eesmärk olevat, kuid me ei oska seda seostada. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi. Esteetikud, kes peavad kunstiteost väljendamiseks. Subjektiivne väljendamise idee- kunst on millegi subjektiivse idee väljendamine meeleliselt väljendatavas vormis (tänapäeval puutume enim kokku). Väljendatakse midagi objektiivset, samas kehatut. Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis
Tuleb analüüsida ainult loogilist konstruktsiooni mitte reaalsust. Tõde on reegel ja see oli väga oluline kogu keskaja vältel tõde on ideaalne loogiline konstruktsioon. Martin Luther esitas kolmanda tõekonseptsiooni vahetu tõde (kõhutunne). Hans Reichenback (1891-1953) Ta püüdis formuleerida seda, kes on mina ja mina olen see, kes ütleb: ,,Here sthehe ich". Või ,,see on see koht kus ma ütlen mina". Pragmaatika Mimesis järgimine (tekst järgib elu) Ütlus loob maailma kirjanik võib luua sellist maailma, mida enna ei olnud, seda pole olnud vaid ainult ilukirjanduse puhul. Renessanskirjanduses ei peegeldatud seda, mis oli valmis, vaid ta loob maailma. Teadlase ülesanne on kirjeldada võimalikult täpselt maailma. Kunstnik aga on vaba, ta pole aheldatud selle maailmaga ja ta võib luua oma maailma. Jakobsoni keelefukntsioonid · Referentsiaalne · Emotiivne · Konatiivne
Teatriliikide sisulised määratlused poliitiline, sotsiaalne/sotsioloogiline, pärimus- ja religioosne teater Performance etenduskunst, mis ühendab teooriat ja praktikat, on laiapõhjalisem kui eurotsentristlik sõnateater, ühendab kultuurilisi, isiklikke, grupi-, regionaalseid ja globaalseid maailmamudeleid. Sisaldab kunstiosa, aga läheb sellest kaugemale. Lai spekter meelelahutuslikke, kunstilisi, rituaalseid, poliitilisi, majanduslikke ja inimestevahelisi suhteid. Mimesis jäljendus. Kunst ükskõik mis vormis jäljendab maailma. Ei taandu ainult maailma kopeerimisele, vaid on väljendusviis, millele on iseloomulik sarnasus jäljendatavaga, deduktsioon, objekti võimalusena avalduva olemuse väljendamine, psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine teose nautijate suhtes. Mimesise objekt tragöödias tegelaste ja tegevuste jäljendus. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus. Põhineb dialoogil ja tegevusel
iseenesest puu, mägi, meri ilus ei ole, me mõtleme selle ilusaks. *David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisterib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb" *Immanuel Kant: ,,Ilu on eesmärgipärasus ilma eesmärgita" Ilusa asja puhul on vaataja oluline! Kas ilu on siis tegelikult objektiivne või subjektiivne? Küsimust pole lahendatud on küll arutatud, kuid positiivseid lahendusi pole üks filosoofia põhitunnuseid.! 2. Mis on kunstiteos? 1. Platoni mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/imitatsioon/jäljendamine On olemas looduslikud objektid. Kui kunstnik kujutab oma teosel sama, mis on looduses juba olemas, siis ongi see kopeerimine. 2. Romantikud (enamasti) kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori enda mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis.
Baudrillardi sõnul elame me hüperreaalsuses. Toimub tõe varjamine. Simulaakrum: ideaalselt täiuslik koopia, millel ei ole originaali. Inimesed elavad reaalsusest loodud koopiate keskel ja käsitlevad neid rohkem reaalsetena kui nad tegelikult on. Originaali ja koopiat ei ole võimalik üksteisest eristada. Eksisteerime selliste reaalsuse mudelite keskel, millel ei ole enam allikat pärisreaalsusest. Heaks näiteks on turuloogika. Simulaakrumid mis põhinevad matkimisel. Mimesis ehk jäljendamismehaanika. Näeme utoopia ideed ilmnemas. Produktiivne simulaakrum. Nt mingi tehase loomine. See tehas mingil määral asendab inimest. Industriaalajastu mudel. Informatsioonil põhinevad simulaakrumid. Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Täpsemalt eristas Baudrillard kolme tüüpi simulaakrumeid: 1) kujutis matkib reaalsust, 2) kujutis asendab reaalsuse, 3) kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud. Nt.1) Burges
annaabi.ee 
