Populaarkultuuri teooriad (0)

Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu )

04.09.2013

*Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming – popkultuur )
*Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)?
*Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe?
Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks.
Kultuuri mõiste
Kultuur – mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi – kultiveerima – asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale.
Tsivilisatsioon – alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization – cultivation).
Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne)
Herder i arvates kultuuri mõiste ei ole universaalne. Ta ütles: “Juba mõte Euroopa kultuuri ülimuslikkusest on looduse majesteetlikkuse hävitatav solvang(?)”. Looduses eneses on juba olemas see mitmekesisus . Kultuure on palju, erinevatel rahvastel , erinevad kultuurid erinevatel ajaperioodidel , ükski pole parem kui teine. Neid tuleb vaadelda mitmuses . Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile.
Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust.
Rousseau oma raamatut “Emile” alustas lausega “ Kõik mis on hea looja käes, käib alla inimese käes”.
Populaarkultuur on (argumendid)
1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv , Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias ).
2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll . Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis.
3. Massikultuur – seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile. Tuli mõiste geenius (18saj, nüüd pmts nagu popstaar), see kes sai loodust kontrollida, kuid kindlasti mitte naine.Romantismiga käis kaasas väide, et kunst peab olema kasutu, sellega tegelesid aristokraadid , kes raiskasid muud moodi ka.
4. Kommertslikus. Populaarkultuur on loodud rahaliste suhete tarbeks. On sündinud kaubavormina, tarbeks. Mass tuleb ilmsiks linnades, tekib küsimus kas see rikub inimeste puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult.
5. Populaarkultuuri peetakse osaks poliitilises võitluses. Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia (kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi( camp ). Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.. Nt kõigile meeldib “50 halli varjundit ” samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga.
6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud. Sell-out – algne meie loodud stiil on sisestatud kommertsi, nt mingi underground punkbänd teeb sony ’ga lepingu ja siis saab tuntuks jne. Muusikatööstus moonutab muusikat mitte ei loo seda. Samas oleneb sellest, kas see puhtana on varem olemas või luuakse hoopis seal sees.
Vastandamine . Popkultuur pole kõrgkultuur, seega on madalkultuur. Rahva enda oma pole, seega on peale surutud.

05.09.2013

M. Arnold
Populaarkultuuri käsitlemisel on klassiaspekt täitsa olemas.
“Kultuurianarhia”, anarhia tänapäeva mõistes popkultuur. Kultuur on tema jaoks teadmiste varamu .
“Kultuur on parim, mis on maailmas mõeldud ja öeldud.”
“Kultuuri kohalolek peab kindlustama jumaliku korra valitsemise maailmas”
Kultuur peab võtma rolli, mida varem religioon täitis. Religioon on kadunud. Teisalt kultuuril on roll täita jumalikku korda vms. Ta kultuurimudel on tüüpiline elitaarne mudel – kultuuriga saab masse valitseda.
Arnoldi kultuurikonseptsioon:
- Kultuur on inimese võime ära tunda parimat, mis on olemas.
- Kultuur tähendab parimat ennast, mis on parim.
- Kultuur kui parima rakendamine
- Parima poole püüdlemine
Nagu ka Herder, ta arvab et kultuuride paljusus on tore küll, aga ainult siis kui kultuur ei lähe oma piiridest välja, teab kuhu ta kuulub.
Võitles selle eest, et keskklassile ei tule peale seda anarhilist kultuuri vms.
Kartis seda, et alamklass hakkab määrama seda, mis kultuur on.
Hariduse reguleerimine – massidele tuleb anda haridust, et õpetada neid alluma , teadmist, kus nende koht on. Kuid see on masside enda huvides, Arnold ei soovi vägivalda. Keskklassi puhul näeb haridus ette seda, et neid õpetatakse valitsema. Aristokraatidele antav haridus pidi õpetama neid lahkuma , sulanduma keskklassi sisse.
“Kõikides nendes asjades mis puudutab vaimumaailma või ja üldse jääb Ameerika meile alla.”
Ameerika jõud seisneb selles, et ta suudab masse kontrollida, võimul on anarhia.
F.L.Leavis
Tema loogika erineb arnoldi omast sellega, et need protsessid on juba praegu teoks saanud, muutus on juba toimunud.
Keskseks teoseks on “Massitsivilisatsioon ja vähemuskultuur” (1930), andis ka abikaasaga välja ajakirja “Scrutiny”
Arnoldi järgi ‘anarhia’ on Leavise arust juba teoks saanud. Talle tegi muret see, et inimesi(masse) on raske übmer veenda/mõjutada. Arvas , et uus ühiskond ei vaja intellektuaale. Inimesi tuleb õpetada tegema vahet, mis on väärtuslik ja mis mitte.
Inimesed teevad endale kahju ajaviite kirjadusega. Neid(Leaviseid) vaevas ka filmikunsti tulek. Ta heidab ette, et filmid loovad maailmast väga tõetruu illusiooni . Valet, mis maailmas on, saab esitada filmikunsti abil tõesena. Ta tegi juttu ka meediast (ajakirjandusest) ja raadiost.
Kritiseeris ka reklaami, kultuurilistel põhjulistel, see rüvetab keelt, labastab meie tundeelu ja labastab arusaamist maailmast.
Industrialiseerimine on hävitanud orgaanilised kogukondlikud suhted.
Loova töö kogemus ei ole enam hinnas nagu kunagi. Kui inimesed kunagi väljendasid end oma töö kaudu, siis nüüd inimesed identifitseerivad ennast selle kaudu kuidas nad veedavad vaba aega ent see jätab võltsidentiteedi.
Leavis ei taha jaotada ühiskonda halva maitsega madalklassiks ja hea maitsega kõrgklassiks.
Massikultuur on midagi, mis vastab inimeste vajadustele, aga selle lahenduse vastused on võltsid( aseaine ).
Leavis tunnistab , et on olemas juba mingi teistsugune kultuur, kuid Arnold peab seda kaoseks.
Alamklassi kultuur hakkas minema keskklassi omasse, seal tekkis vajadus ka madalklassi kultuuriks ja kõrgklassi kultuuriks. Keskklass hakkas liikuma kahte suunda, kõrgklassi ja madalklassi poole.
Strinati “sissejuhatus populaarkultuuri”

11.09.2013

Peamine on siiski staatuse muutumine Briti sotsiaalklassis.
Turu rolli sellisel kujul enne ei uuritud.
Saadaval oli üha rohkem tarbekaupu pärast sõda, kujunes välja midagi mida saab nimetada tarbijaskonnaks, hakati uurima tarbimist. Oli olemas turg ja üha enam kujunes välja töölisklassist tarbijaskond. Enne sõda oli seda juba märgata, peale sõda arenes väga kiiresti.
Ameerikaliseerumine, mis olí tähtis justnimelt Brittidele. Turu mõju klassidele.
Seadis ideaaliks sõjaeelse
Orwell
Hoggart
Rõhutasid mõlemad seda kontrasti, mis oli sõjaeelse ja sõjajärgse töölisklassi vahel. Hoggart vastandas rahva enda kultuuri, mis oli toitnud neid varem.
Hoggarti põhiteos "Uses of Literacy " - see raamat on jaotatud kaheks soaks, algusosa kirjeldab tema lapsepõlve tööliskultuuri ja teine osa kuidas see ?
Tööliklassi ühiskultuur on nüüdseks lahustunud tema silmis.
Hoggart kirjeldab teatud allakäiku. Tema eesmärk ei ole arvustada töölisklassi ennast selle allakäigu eest. Tähtis allakäigu võtmest.
Hoggart otsib mingeid väärtushoiakud, mis saaks sellele? vastuseista. Hoggarti hoiak on selles suunas, et inimesed ei allu päris sellele kõigile, mis neile ette söödetakse. Vastupanuvõime on ainult tänu sellele, et töölisklassil on kultuur, millele nad on tuginenud kõik need aastad. Massikultuur on Hoggarti arust võltsi hiilguse kultuur - ta ei ole päris töölisklassi oma.
Uus tarbimiskultuur on universaalne, aga ta ei kõneta inimest, see peaks kõlbama kõigile. Universaalsus, mis ei sobi talle, Hoggartile sobib spetsiifilisus.
Sädelev barbaarsus. Barbaarsus just sells mõttes, mis asub kultuuriväliselt. Kultuur, mis ei ole tõeline, aga millel on sära.
Ütleb seda, et see erutab inimeste maitsemeeli ja lõppeb kärbumisega, nüristuse kaudu suretatakse see välja.
Oli olemas Hollwood.
Jukebox päästis 30ndatel muusikatööstuse, 20ndatel oli muusikatööstus juba peaaegu välja surnud. Ameeriklaste paigaltatud jukeboxidest läks tööstus jälle käima, need ilmusid inglise pubidesse.
Jukebarid asusid milk -baridest - kohad kust sai piimakokteile. Tolajal oli see uue kultuuri tulek.
Tarbimisobjektiks oli Ameerika ühiskond ise, kõik see mida Britannias osteti, see juhtus ka mujal, reljeefsemalt Saksamaal.
Marshali plaani varjus , sinna hulka kuulus ka kultuuriline imperialism.
Tütarlaps saatis lugejakirja noorte ajakirja, kus väitis, et õppis ameerika aksendiga inglise keelt rääkima, mõjutus läbi Hollywoody filmide enamasti, mis on ehtne näide kui palju Ameerika mõjutas Briti kultuuri…
Ameerika ei ole klassiühiskond, sa võid rikkaks saada üleöö, aga Suur-Britannias ei ole see võimalik.
Tarbimisvabadus. Kasumijahti ja kõiki klišeesid jne vaadati Euroopas viltuse pilguga natuke.
Peale sõda oli Ameerika positsioon peale sõda hoopis teistsugune. Protsess hakkas 30datel aastatel kui ühendriikides oli selline mees, kes korraldas küsitlusi - Gallnp.
Terve Euroopa oli diktaatoreid täis, spekulatsioon mis tehti, et Britannia hakkas liikuma tarbimisühiskonna suunas, Saksamaal ei olnud midagi, Britannias natuke oli.
Noorte roll muutus eriti nähtavaks sell tarbija ühiskonna sees.
!762 oli seotud Rousseauga, kirjeldab seda spetsiifilist vanust laps olemise ja täiskasvanuks saamise vahel väga olulise perioodina, vaimsed ja emotsionaalsed muutumised on sellele perioodile omased , suured kõikumised. Ta üks esimesi, kes selles läänemõtlemises selle fikseerib ja pakub välja ka selle, et seda perioodi tuleks pikendada mehaaniliselt lapse kasvatamisel . Seal kus lõpetatakse hariduse andmine, tuleks seda alles alustada.
Saksamaal oli liikumine Torm ja Tung, mille keskseks teoseks oli Goethe "Noore Wertheri kannatused" orsmth, noore tundelise kangelase enesetapp on keskseks, hingeline kriis, õnnetu armastus ja varajane surm.
Noor olemise mudel oli 60datel suhteliselt sarnane 17 sajandi mudeliga , Rock staarid lubasid ennast enne 30seks saamist ära tappa, Mick Jager lubas et kukub lennukiga alla. Noor olemine, kaunilt suremine kuulub selle projekti sisse, noor olemine on väärtus mida tuleb säilitada, kõikide puhul oli tähtis see, et täiskasvanuks saamine on katastroof ja noor olemine ja selleks ka jäämine. See oli see kuidas nooreks olemist määratleti.
Chatterton oli luuletaja keda saatis sex and drugs and rock'n'roll. Ta oli andekas luuletaja, kes lahkus elust jäädes samal ajal nooreks, ta oli 17, tema matustel käisid kuulsad luuletajad jne. Suri arseeni mürgitusse - arvati, et oli enesetapu katse või ravis süüfilist selle abil. Tollaane noore inimese ideaal.
Prantsuse valgusajastu loogika lähtus sellisest naturalistlikust loogikast inimese kohta. Et inimesel on mingi päris loomus, mis lähtub loodusest.
Terve 19s sajand koosnes noorte inimeste liikumisest . See ulatus välja Vene revolutsiooni juurde, Netšajev - elukutseline revolutsionäär, noor inimene kes pühendabki oma elu mässamisele. Reaalselt poliitikas noored muutusid järjest aktiivsemaks. Järjest enam noored muutusid sihtgrupiks ka turul, siis tekkis arusaam et noored on ühtäkki meie tulevik ja samas ka oht.
Ameerikas said noored väga erilise tähenduse ka.
Hall - mees kes reformis ühendriikide pedagoogikad ja kes fikseeris noorte mõiste ja seletas kuidas noorte kultuur võiks ka toimida. 19 sajandi lõpu veerandil olid teaduses võimul Darwinistlikud ideed ja darvinistid.
Spencer, konkurents - see on see mis viib ühiskonna edasi, ja leidis et noori tuleks selle jaoks ette valmistada. Ameerika psüholoogia peavool. Hall oli selle hoiaku suhtes kriitiline, tema mõttekäik oli teistsugune, intellekt oli vana filosoofia algus ja lõpp, uue f ilosoofia algus on südames vms.
Kui inimene areneb õigesti siis see mõjutab kogu rahvast.
Küsiti ka mis võib last ennast huvitada, mitte ei valmistatud lihtsalt lapsi konkurentsivõimeks ette - esimene faas, vastandus darvinismile. Tegi selle loomuliku sammu ja hakkas uurima mis jätkub lapsepõlvele. Mõiste, mis võttis kasutusele ja siiamaani on kasutusel - adolescense. Kirjeldab inimese sotsiaalset staatust jne, mitte ainult puberteeti. Kulminatsioon kuskilt 15-16 aasta vanuses.
1904 ilmus Halli samanimeline teos mis oli üle 1000 lehe paks.
Ei ole neid norme mida noorte kasvatamisel peaks kindlasti järgima. Linnas kasvatamist peab häirivaks, liiga palju faktoreid, mis on kahjulikud. Leidis, et noori tuleb mõjutada emotsioonide kaudu. Nõudmised tulevad noorte vaba kasvatuse arvelt ja piiravad noorte vaba kasvamist, mis on halb.
Hall leiab, et kooli tuleks pikendada, et noored peaksid käima koolis kuni 16 eluaastani - hingehariduse nimel.
"The student must have the freedom to be lazy"
Ta muretseb ka sellepärast, et pole täiskasvanuks saamise rituaali.
Tal oli kindel poliitiline väli miks ta sellega tegeles. Ameerika mõistis ennast uue noore rahvusena, Ameerika käsitles ennast nagu noort rahvast. We are natons adolascence.
Ta nägi Ameerika rassilises segaduses potensiaali, mitte nõrkust.
Küüniliselt Ameerika toimib maailmas ikkagi jõu kaudu.
Juba 20datel aastatel muutusid noored ka oluliseks turuks Ameerikas. Aastal 1922 käis vähemalt 45% ameerika noortest kinos vähemalt korra nädalas, pärast seda hakkas kujunema populaarseks plaadimüük. Kui sa müüd seda noortele siis müüd seda samal ajal ka vanematele. Noored hakkasid määrama seda, mis üldse turul toimub.
Paternalism - isalik suhtumine, natuke kahtuslik ja umbusklik suhtumine, et meie teame paremini, mis noorte kasvatamiseks on vaja. BBC - tähekombinatsioon, mis hoolitses selle eest et see mis noortele pakutakse peab olema ka hariduslik ajaviide. Ameerika pakkus puhtalt lusti. BBC-d vihkasid enamik Briti noored. 50datel ei saanud ka Briti noored ameerika kultuuri väga kergelt kätte. Britid lõid oma muusika kultuuri, Biitlid jne. Muutus tuli 54 aastal Britanniasse tuli kommertstelevisioon. Ka 60ndatel ei saanud ameerika muusikat väga lihtsasti kätte. Kuigi tänapäeval vaadatakse BBC-d positiivse alatooniga, sest see suutis säilitada Briti oma identiteedi mingil määral.
Briti majandus sõltus väga suuresti Ameerika abist. Probleemi tektias Ameerika sõdurite kohal olek sõjaväe baasides ja nende suhe kohalike inimestega. Kuigi Suur-Britannia oli tänulik majanduslikule abile siis mõne aja pärast muutus see probleemiks.
Ameerika mõrvad toimuvad vabas õhus vaba olekuga, inglise kirjanduses on pigem Agatha Christie 'likud tubased tolmuse hõnguga perekonna saladustega mõrvad.
Ameerika kasvatas peale II ms oma sõjaväge, Ameerika on kõrvuni võlgades, aga kasutab seda et justkui maksab oma võlad olles kui turvamees demokraatlikele riikidele.

12.09.2013

Voolujoonelisuse(streamlined) mõiste, Orwelli tsitaadist. TÄHTIS!
Autotööstusesse tõi selle mõiste/idee General Motors, Cadillac üks esimesi. Voolujoonelisus läks igale poole edasi, nt kodutehnika jne. Auto tehnilised omadused kandsid voolujoonelisuse välja, ka majanduslikult oli voolujoonelisus võimalik. Ameeriklased muutsid praktilise asja, auto, elustiiliks. Autente- kultuurile omane asendub dekadentliku liialdusega.
Valgustus – kui me rakendame oma mõistuse jõudu, siis me saame vältida vigu mis maailmas tehtud, saame jõuda täisliku maailmani. Valgustus fikseeris need hädad, mis olid seni maailma rüvetanud/hävitanud. Valgustusfilosoofia aluseks oli naturalistlik loomus. Ameerika on rajatud valgustusfilosoofiale.
Õiglus – pidi olema ühiskonna toimimise aluseks.
Rousseau – “Ühiskondlik leping” – üks tema põhiteoseid. Põhiväide – Inimene on oma loomult hea, aga see avaldub ainult siis, kui ta saab elada looduse rüppes, on õilis metslane, saab toimida loomulikus keskkonnas. Kui inimesed sisenevad tsivilisatsiooni, tekitab see probleeme. Peamiseks probleemiks on raha. Inimene on sündinud vabana, aga on kõikjal ahelais. Kuidas korraldada ühiskond nii, et muudaks inimese loomust ja inimene oleks vaba.
Üldine Tahe – midagi, mida ta nägi lahendusena. Kuidas olla osa kollektiivist, kuid olla samal ajal vaba. Üldise hüve selgitamine inimesele(maksude näide).
Rousseau skeem on põhiliselt meie ühiskonna aluseks.
Sotsialistlik liikumine – lähtus valgustusest, kuid toetus siiski erinevatele printsiipidele(Owen, Fourier , St. Simon). Probleemiks on majandus, eeskätt eraomand.
Assotsatsioon – Riik peaks toimima selle põhiselt.
Marxism (mida tõi popkultuuri)
Kultuur pole midagi, mida luuakse, vaid mida toodetakse.
Ideoloogia – teatav illusioon tegelikkusest, mis luuakse ning teataval viisil annab vastuse probleemidele.
1844 .aastal tõi Marx välja võõrandumise mõiste. Võõrandumine leiab aset juba nt turul, kus toimub toote võõrandamine tema loojast. Kogu tööprotsess on midagi mis on nö inimeselt ära võetud(üks inimene ei tee asja otsast lõpuni valmims, vaid iga inimene teeb ühte kindlat asja).
Töö tegemine on inimese loomus. Töö muutub inimeste jaoks sundtegevuseks. Majandussuhete tõttu võõranduvad inimesed üksteisest. Marxi loogikas on valgustuse mõju. Kommunismi saabudes tuleb inimese tõeline loomus esile.
Marxi jaotus, pealisehitus & baas. Kas baas on nii kõikvõimas, et määrab ära kõik, mis pealisehituses toimub. Tootmisviis määrab ära selle, millised on ühiskonna sotsiaalsed, poliitilised suhted. Kuidas üks klass on seotud teisega(isanda ja orja suhted). Murrangud tekivad ühiskonnas selletõttu, et vanad tootmissuhted takistavad ...uusi? Iga tootmisviisiga käib kaasas kindel pealisehitus, mis koosneb erinevatest institutsioonidest(nt koolid). Pealisehitus teataval määral annab edasi mis baas on, kuid mitte rohkem.
See klass, mis valitseb materiaalsed jõude ühiskonnas, valitseb ka kõike vaimses sfääris toimuvat. Valitseva klassi ideed jäävad domineerima.

18.09.2013

Kultuuritööstuse kontseptsioon .
Mitteteadvuses asub tema tungide ja instinktide sfäär. Mitteteadvus tekkinud teadus suhtleb tsensuuri teel.
Olemüstilikatsioon
"Valed" eeldused on seotud Descartes'iga.
Freud
Descartes
Meie inimese käsitlus kuni Freudini oli Descartesi poolt käsitletud. "Kahtle kõiges, mida sa näed"
Eneseteadvus on teadvuses väga väike osa, on ka selliseid sfääre millest inimene ei tea midagi.
Mina ego
Ülimina superego
Miski - id
Impulsid ?
naudinguprintsiip, kaks keskset tungi elu tung ehk eros ja surmatung ehk Thanatus..
Kui miski on tungidesfäär siis mina on see kus me tajume neid. Mina ongi teadvuse asukoht, mina on see kus inimene on võimeline oma rahulduse saamist edasilükkama, mina on see kus inimene teeb otsuseid. Mina on see mida me peame enda omaks.
Ratsaniku ja hobuse suhe. Kogu energia tuleb hobuselt, ratsanik ei tee midagi ,annab suuna ja reguleerib kiirust. Tuleb ette ka seda et ratsanik muutub passiivseks, Ratsaniku ja hobuse suhe domineerimise üle.
Ihad . Kunsti kaudu me leiame endale võimaluse.
Ülimina televised suunavad, need on peidetud ja varjatud inimese mina pildi ees.
Me ei saa naudinguprintsiibile lähemale astuda, sest loodusseadused juba astuvad vahele. Aga me näeme kuidas ühiskond seab meile piiranguid.
Tsivilisatsiooni aluseks peaks olema reaalsusprintsiip, mitte iha.
Selleks et saada ühiskonnaliikmeks peame me oma ihadega toime tulema , neid ületama.
Sotsialiseerumine.
Francfurti koolkond.
Tema eriliseks huvisfääriks oli muusika.
valgustusajastu kriitikaga on tegemist suurel määral. ?
Küsimus on isiksuse autonoomias, isiksuse rollis. Maailm on üles ehitatud loodusliku jumaliku korra järgi, inimesed võtsid paratamatult endale ühiskonnas need positsioonid mis neile olid määratud.
Valgustus on kujunenud tema arvates dissipliini korral. See on protsess mida Horkheimer nimetab valgustuse enesehävitamiseks.
Autonoomia on midagi, mis saavutatakse millegi allasurumise kaudu.
Adorno - ta nägi kultuuritööstuses kõike hõlmavat printsiipi …

19.09.2013

Adorno – põhilisi ideid – käsitlus kunsti autonoomiast
Autonoomia – võimeline iseennast määratlema
Kunstiteos on ühiskonnaga seotud, kuid kunstiteos ei taasloo sotsiaalset reaalsust, norme. Kunstiteos samas avab teatud vaateviisi, mis toimub maailmas jms. Uuris Kafkat. Kunstiteaduse autonoomsuse me leiame kahel tasandil. Kunstiteos on alati mittetäielik, pole kunagi lõpetatud, see on märk sellest, et maailm pole tervikuna realiseerunud , maailm pole lõpetatud. Kunstiteos on kui lõpetamatuse märk.
Positiivne/negatiivne reproduktsioon(taasloomine). Negatiivne on see, mis võimaldab meil maailmast aru saada.
Vaimu emantsipatsioon – valgustus kunsti sfääris, kunst ei pidanud olema enam võimu või religiooni ülistamiseks. Pidi järjest vähem dikteerima ühiskonda ja ei pidanud olema sõltuv.
Kunsti autonoomsus võimaldab jõuda tõeni.
Kunstiteost peabki võtma kui kunsti, see ei pea tekitama füüsilist mõnu(eriti muusika puhul) või meeldimist.
Adorno ei olnud konservatiiv , ta ‘jälestas’ klassikalist muusikat.
Varem oli retoorika – muusikaloojad lõid muusikat eesmärgiga, et meeldida publikule. Romantismiga tuli kuulaja vastutus muusika ees – oled ise süüdi kui ei suuda tõelises kunstis kunsti leida, pidid õigesti kuulama õigeid asju.
Just autonoomsuse tõttu tuleneb kunsti sotsiaalne jõud.
Autonoomsusele vastandub heteronoomia.
Heteronoomia – allumine välimistele reeglitele, väljastpoolt antud seadustele . (Nt keegi tappis inimesi, aga samas see oli käsk, mis talle anti)
Muusikateose väärtus asendub sellega, mida saab mõõta nubrites, rahas, statistikas jne.
Vahetusväärtus - Turul vahetatav hind millegi muu vastu
Tarbimisväärtus – tegelik väärtus
Autonoomset, reaalset kunstiteaost iseloomustab see, et me saame vaadata selle koostist ja analüüsida.
Kultuuritööstus
Standardiseeritus – Kunstiteose ‘lõpetamine’. Ette vormistatud , milline kunst on. Nt muusikasse lisatakse teatuid dekoratiivseid detaile, mis inimesele tunduvad uued - Pseudo – individualisatsioon – pigem pettus, millega standardiseeritatakse
Camp – viis kunsti kirjeldada. Kunsti käsitlemine irooniliselt, teises võtmes.

25.09.2013

Adorno
Standardiseeritud muusikaline kogemus toob kaasa ka standardiseeritud reaktsioonid(?)
Kultuuri tarvitamises oleme rutiinis, täpselt samamoodi nagu tööga.
Kuidas selline kultuur funktsioneerib?
Toimub sotsiaalse tsemendina, st. et muusika(kultuuritööstuse) roll on kohandada inimesi, mis on seotud teatavate majandussuhetega.
Muusika tüüpide puhul toob välja 2 kategooriat:
1.Rütmikuulekas tüüp – raadio põlvkond, tantsumuusika esiletulek. Allutatakse rütmi kaudu(füüsilise tegevuse kaudu). Võrdleb tantsimist marssimisega(marssimine on tema jaoks distsipliin vms), seega tantsimine on kõige ehtsam keha distsiplineerimise viis.
2.Emotsionaalne tüüp – “See, kes nutab , ei hakka rohkem vastu, kui see, kes marsib”. Halemeelne, jälg ka klassikalises muusikas.
Inimesi huvitab suurel määral see, mis on reaalselt juhtunud. Raalsust (moonutatud reaalsust) hakkab kultuuritööstus järjest rohkem müüma. Adorno järeldus – kultuuriproduktsioon muudab järjest enam meie fantaasiaid(reaalsuseks).
Herbert Marcuse
Marcuse leidis end ühel hetkel kontrakultuuri keskelt.
1929 “tsivilisatsioon ja temaga rahulolematud” S. Freud – Marcuse kommenteeris seda.
Marcuse tahtis leida uut teed, millega maailma muuta. Arvas, et kapitalism toimub suurepäraselt.
Kaks peamist teost:
1955 “Erose tsivilisatsioon”
1964 “Ühemõõtmeline inimene”
Marcuse Freud’i käsitlus:
Mõnuprintsiip vs reaalprintsiip. Nauding ja mõnu pole absoluutsed. Naudingu printsiibi järgimine on selline, mis satub kogu aeg konflikti. Kui inimene oma ihasid järgib, siis loodusseadus(nt meie keha hirmud ) takistavad seda. Tsivilisatsioon on loodud inimeste kaitseks, et inimesed ei saaks kogu aeg oma ihadele järgi anda. Marcuse räägib, et meie ühiskond elab puuduses, me ei ela paradiisis , me ei saa rahuldada kõiki oma vajadusi. Reaalsusprintsiip on vastuseks sellele puudusele vms. Kõik ei saa oma ihasid täide viia(vaesed nt). See tuleneb sotsiaalsest ebavõrdsusest.
Liiane repressioon – inimesed peavad ise oma ihade allasurumisega tegelema. Klassivõitlus – teatud kihtide ilmajätmine ihast või selle edasi lükkamine. Seksuaalsuse iha pole vaba, vaid seotud järglaste saamisega.
(Ühemõõtmeline inimene)Inimestel on vjadused, millest ise ei tea, samas ka siirdatud vajadused(peale surutud). Meelelahutus ja kultuuritööstus juhivad inimese ihasid ja vajadusi, pakkudes neile midagi, et nad saaks üle enda tegelikest ihadest/ vajadustest . Inimese ihad lubatakse küll vabaneda , kuid ainult sellisel viisil, et see lubaks süsteemil taastoota.
Great Refusal – Marcuse mõiste.Ihade vabastamina, nii, et repressioon seda kätte ei saaks. Peab otsima sellise ihade maailma, mida ei saa siduda sotsiaalse tsemendiga.
Mailer – “White Negro” lugu
Mailer kirjutas ühiskonnast eemaldumisest/vabanemisest(liitudes afrodega). Narkootikumid aitavad meil ennast taasavastada(tollele ajale omane õhustik). Ka Marcuse.
Walter Benjamin
Juudisoost Saksamaalt pärit mõtleja. Puudus igasugune akadeemiline karjäär. Kirjutas esseid. Kõik kokku üks keskne idee. Peateemaks tehnoloogilised murrangud.
“Kunstiteos selle massilise reprodutseerituse ajastul” – teooriate lähtekoht marksitlik. Kapitalism peaks tegema iseendale võimalikuks enda lagunemise.
Eesmärk päästa maailm hävingust. Tehnoloogilised muutused toovad kaasa kunsti funktsioonilise muutumise. Kunstiteose sõnum ei otsusta selle väärtuse üle.
Futurism. Selle keskuseks osutus Itaalia. Neile meeldisid masinad . Masinatel olid inimeste ees eelised, need olid puhtamad jne. Möödakihutav rong on sadakorda väärtuslikum kui saalitäis maale.

26.09.2013

Benjamin
Futuristide järgi pidid inimesed tehnoloogiat imetlema; poliitika estetitseerimine. Benjamin vastandus sellele. Ta väitis, et tehnoloogia tulek teeb ümber loogika ja kunstil on hoopis võimalus muutuda demokraatlikumaks. Kunst alles tulevikus hakkab vastama sellistele võimalustele, mis tehnoloogia on loonud. Just eriti fotograafia ja filmikunst. Teda huvitab kunsti demokratiseerimise protsess.
Kunstinähutsed, mida on võimalus korduvalt taasluua, hakkab mõjutama suuri inimhulki. Idee originaalist taandub, originaal ei dikteeri. Kopeeritavus ongi kunsti olemus(nt fofotkunst, pole ühte originaalset fotot). Kuntiteose tarvitusväärtus on tema unikaalsus . Unikaalsus on väärtus, mis on piiratud aja ja ruumiga. Kunstiteose unikaalne asukoht seal kus ta on. Unikaalsus on absoluutne.
Ehtsus/autentsus. Selle määr võib kõikuda, ei ole absoluutne. Igal koopial on mingisugune ehtsus.
Aura . Aura ongi see, mis osutab ehtsuse määrale. Kunstiteosel on aura. Aura tähendab algselt hingust/kuma vms. Aura on setud ainukordsusega(absoluutne) samas ka ehtsusega(võib olla nii rohkem kui vähem). Aura ei tule kunstiteosest endast vaid ühiskonnast. Fotograafiaga kunstiteose aura hakkab kaduma. Aura kadumisega kaob kummardav ja passiivne suhe kunstiga. Kunst lakkab olemast ilus näivus. Aura taandumine on tema jaoks positiivne protsess. Nt kontserdil(kui rituaal ) on aura, kuid kodus muusika kuulamisel pole. Aura on seotud koha ja väärtusega.
Teatri puhul tekib ainukordne suhe näitleja ja publiku vahel. Kuid filmikunstis puudub originaal.
L. ALthusser
Strukturalistlik marksism .
“Ideoloogia ja ideoloogilised riigi aparaadid”.
Pealisehitus(ideoloogia) sõltub baasist( majandussuhted ). Pealisehituse(ideoloogia) roll on siiski suurem. Et baas saaks kesta on vaja pealisehituse jätkuvat toimimist. Ideoloogia ei esita ennast kunagi ideoloogiana(nagu nt reklaam). Ideoloogia on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel. Müütide või teede või kujutiste süsteem, mille kaudu inimesed saavad väljendada oma suhteid maailmaga vms. Tähtis on , et inimesed peaks ideoloogiat oma päris eluks, veel parem kui inimesed arvaavad, et nad selle ise välja mõelnud.

2.10.2013

kutluuritekstid, mil moel me kultuuri teksti saame lugeda.
Althusser
Ideoloogia on suletud süsteem, esitada küsimusi vastatuna. Ideoloogia vastab meile tihti nagu poliitikud meile vastavad.
Me Mitte ei uuri seda, millest tekst koosneb vaid ka seda mis on välja jäätud. Me peame oskama ka lugeda seda
lecture symptomale - me loeme kõike, teksti, seda mis on välja jäätud, vaikust jne.
Reklaamide varjus on terve ideoloogiate kompleks .
Macherey
Tootmine tähendab ideoloogia tootmist.
Macherey loogika, et tekst ei ole päris see mis varjab ainult ühte seletust, seal on mitu seletust, pole mõtet ka toetud autori kavatsustele. Teksti sisse on algusest peale kirjutatud teatavad lüngad ja puuduolekud. Iga raamat on seotud sadade teiste raamatutega. Nii me saamegi hulga tähendusi, mis on omavahel seotud.
Inimese unenäol ja kultuuritekstil on väga palju sarnast. Freudi unenäoseletus.
Marcherey, tekstil on oma alateadvus. Inimese elus on midagi juhtunud, siis see alateadlikult mõjutab inimese käitumist, samamoodi on ka tekstiga . See ei tähenda et ühte ühist tähendust ei saaks osutuda.
Näide, mida ta toob, on prantsuse põnevuskirjaniku Jule Verne'i teosed.
Mitu väärtuste tasandit.
"Ideoloogilised riigiaparaadid" - tähtis erinevus, ideoloogiat saame nüüd vaadata teatud institutsioonide tasandil, materiaalne praktika, IRA sellele vastandub RRA. Ideoloogiliste riigiaparaatide hulka kuuluvad haridusasutused , meedia jne.
Inimeste konstrueerimine subjektidena. Tema väide: subjektidena oleme me valmis ideoloogiale alluma, mingit teadust, identiteeti väljaspool ideoloogiat olla ei saa. Ideoloogia on loom, inimene suhtleb ideoloogilise kõnetamisega ära tundmise, mitte teadmise kaudu. Reklaamid nt ei anna meile uut teadust, vaid ära tundmist.
Mõiste mida Althuster kasutab: interpellatsioon, näide kõnnite tänaval, eemal on politsei kes hüüab hei sina seal, ja te pöörate pead ja kui me vastame siis me oleme ideoloogia mõjuväljas.
Reklaam ei kõnele kõikidega korraga, kõnetab sind eraldi. Sina vormis ja esitatakse ette teatud valikud, millele ma peaks reageerima . Kõik inimesed tunnevad seal ennast ära, kõnetavad justnimelt subjektina. Inimene on ideoloogiline loom, praktiliselt senikaua kui me määratleme ennast subjektina, täpselt nii kaua oleme me ideoloogia mõjuvõimu all. Ideoloogiline kõne on seotud subjektiga.
Me ei pääse sellest välja kui me oleme määratlenud end subjektina.
Gramsci
Temal on täiesti teistsugune arusaam ideoloogiast. Ta elust on väga vähe rääkida, istus pmst terve elu vangis . Põhitekst kus ta kõik ära ütles, kannab pealkirja "Vangla vihikud".
Praktik, leida praktiline programm mis muudaks maailma.
Marx ei rääkinud midagi poliitilisest võitlusest, ta kirjutas teatud majanduslikest suhetest, aga poliitilist programmi ei puudutanud.
Gramsci - eeldus millest ta seda loogikat välja hakkas ehitama, baasi ja pealise suhe. Keskne mõiste oli hegemoonia. Hegemoonia - sisaldab teatud surve avaldamisvahendeid… Hegemoonia teostub selle kaudu…., kasulikkuses alamkihtide jaoks. Toimub midagi manipuleerimise taolist, valitsemine toetub jõule. Toimib justnimelt ideoloogilises domineerimises. Otsustav ei ole repressiivne aparaat vaid protsessi aluseks on kõik see mida me nimetame kokkuleppeks, konsensus, mis tagaks teatud stabiilsuse ühiskonnas.
Tsiviilühiskond - see sfäär kus taoline ideoloogiline võitlus toimib, kultuurinähtuste kaudu. Marxi pealisehituse vaste, Gramsci annab talle suurema tähenduse. Domineeriv sotsiaalne grupp pakub oma huvid välja terve ühiskonna eest pmst.
Domineerivad kihid on suutelised alamatega kokkuleppima, ja järele andma. Sellises ühiskonnas alluvad grupid on valmis tegema ka oma soovides järeleandmisi, inimesed justkui tahaks et neid valitsetakse .
Eesmärk on hoida korda, mis on juba süsteemi loodud. Konfliktid püütakse viia lahenduseni, mingeid turvalisi teid pidi.
Gramsci järgi käib ühiskonnas pidev protsess. Toob sisse kaks terminit sõjanduse vallas. Manööversõda tähendab mingit reaalset võimu haaramist, otserünnakut vaenlasele, vägivaldne võimuhaaramine, revolutsioonid on tomunud sellel põhimõttel. Gramsci ütleb et see võib toimida ainult siis kui tsiviiliskud on nõrgad aga riik on tugev (bolševikud). Me peame võitma selle tsiviilühiskonna ja siis saame teostada alles võimuhaaramise.
Kui töölised saaksid määrata millist võimu nad tahavad siis peale ametiühingute ei suudaks nad midagi välja mõelda, seega peab olema inimestel keegi kes neid juhib.
Orgaanilised intellektuaalid. Need mis otsustavad tsiviilühiskonna saatuse üle. intellektuaalideks saadakse sotsiaalse rolli kaudu. Põhimõtteliselt kõik inimesed on intellektuaalseteks püüdlusteks võimelised, aga nendena eksisteerivad ühiskonnas ainult mõned. Poliitikud, juristid aga ka teatud kunstivald, ajakirjanikud, teatud meediaväljaannetes.
Gramcsi järgi orgaanilised intellektuaalid on silmapaistvad indiviidid.
Oluline täiendus: kahe autori ühistöö (Eaclau, Mouffe)
Diskursus - millestki kõnelemise viis. Toovad näite, kuidas laotakse müüri. kaks meest laovad müüri, üks küsib tellist, teine annab, ja paigutab müüri. On olemas teatud tegutsemise viis, aga on ka teatud keelekasutus. Tähendusstruktuur, mis seob teatud tegevusi. Üks saab aru mida teine ütleb ja teine vastab talle.
Kui me kõnnime tänaval ja lööme ümara kujuga objekti, siis me teeme sama liigutust kui me mängiks jalgpalli, me võime teha midagi mis meenutab jalgpali mängu aga see ei pruugi mahtuda samasse diskursusesse. Alles mingi diskursuse piirides saavad need meile tähenduslikkuse… Nt maavärinad. Sündmus leiab aset, aga ta asub erinevalt diskursuste sees, nende tähenduslik ilmumine nõuab diskursust.
Võitlus hegemoonia pärast on võitlus diskursuse raames ja diskursuse pärast. Ühe inimese domineerimist teise üle saame vaadata inimeste erinevusena.
Artikulatsioon . ?
Loov levitaarne protsess. Artikulatsioon on viis kuidas me saame näha ka alamklassi loovana.
Birmingham
Cultural studies .
Kultuuriobjektide tähendus tuleneb artikulatsioonist. Tähendus väljaspool tähenduse loomet ei vaadeldav. Tähendus tuleneb kasutusest.

9.10.2013

Cultural Studies
Williams
Kultuur võib tähendada põhimõtteliselt kõike.
Willams terviklik organisatsioon mis hõlmaks kõik….
Ühiskonnas on olemas kihid kelle kunsti loominguidee on midagi kollektiivset.
Williamsi mõttelause: culture is ordinary"
Williams on hinnatud Ameerikas,
representatsioon - muusika esindab mingisuguseid sotsiaalseid suhteid. Tähtis on see kuidas ta funktsioneerib.
Tunde struktuur (tema üks võtmemõisteid) - teatud grupi mingid jagatud väärtused, mis ühendavad teatud ühiskonda.
Williams ise toob näite 19 sajandi romaanikirjandusest. Seal juhtuvad maagilised või võlu lahendused. Pääsevad näiteks abieludest, leiavad aarde kui on vaene, kurjad tegelased haihtuvad teelt.
TASANDID:
On olemas kindlas ajas ja ruumis kultuur.
teiseks kultuur mis tähendab salvestust, sellest ühest mis kaduma hakkab on olemas salvestus või esemed, või säilinud dokumentidena.
kolmas tasand kultuuri valikulised tasandid, kultuur mis rakendab valiku printsiipi.
Ei ole olemas parimat, seega mis asi on hea, mis kriteeriumite järgi?
Mass on kes on teased, keda me näeme eemal. massikultuuri kriitikat ei ole mõttet Williamsilt otsida.
popular arts (1964) (Hall, Whanell)
diskriminatsioon - vahetegemine

10.02.2013

culture is ordinary ei tähenda seda et kultuur on tavaline, vaid seda, et seda ei pea otsima kõrgmatest sfääridest.
folk art tegi mingis mõttes läbi tranformatsiooni.
Selle assemble on turned popular art(s).
Chaplin - teda toidab üldine kultuuriline foon, aga ta on individuaalne nähtus, tema stiil on ära tuntav, aga toetub traditsioonile.
konvensionaalne , reeglipärane - popular arts
Massikultuur ei ole lihtsalt massikultuur, on toimunud mingisugune piiride ületamine.
Populaarkultuuris on tähtis funktsioon, mida sellega teha saab.
(post) strukturalism - meetodiks väga sobiv, sest ta iseenesest ei ütle mdiagi väärtuse vaid ainult koostise kohta. Analüütiline mitteväärtustav meetod.
De Sassure
Barthes
Sassure'i üldkeeleteaduse kursus
Keel/kõne (jaotus), keelendus jaguneb kaheks, ehk keeleks ja kõneks (langage ja parole ). Keel - reeglistik, struktuur.
Surnud keele puhul räägime ainult parole osast, et teda ei kõnelda, Langage on nagunii surnud.
Eeskujuks Durkheim
Kõne saame uurida tänu keelele, keelt saame uurida iseseisvalt.
Tähistaja/tähistatu = märk
Märk on miski mis asendab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus
Kasutame märki millegi kokkuvõtmiseks.
Semioloogia.
Tähistaja ja tähistatu suhe on täiesti juhuslik.
Sõna laud ei ole lauaga mingit sisulist tähendust, sõna väike ei ole väiksem ku sõna suur.
Ühel häälikul ei ole mingit kindlat tähendust, ta saavutab ähenduse sõna sees mingite teiste häälikute kõrval.
Erinevus keelemärkide vahel loeb.
Horisontaalne ehk süntagmaatiline
Vertikaalne ehk paradigmaatiline
Me asendame ühe sõna ja see muudab kogu lause tähenduse (paradigmaatiline)
Keel kontrueerib reaalsust mitte ei peegelda.
erinevad keeled konstrueerivad erinevat reaalsust.
Me saame reaalsust kogeda ainult tõlgendussüsteemide kaudu.
Kant
Meil on olemas teatud konseptsioon millega me reaalsusest aru saame, aga reaalsust otse tajuda ei saa . Me saame kasutada keelt et reaalsusest aru saada, aga me konstrueerime oma reaalsuse keele kaudu.
"Keeles ei ole ideid ega helisid , mis oleksid eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi, on ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem väljastab." Sassure.
Märkide kombineerimine, märkide valik, Sassure ei pööra tähelepanu sellele, kes neid valib
Levi-Strauss
Kas kultuuril tervikuna on olemas oma keel ehk langage, baasstruktuur.
Levi-Straussi müüdikäsitlus.
Müteem
Binaarne
Müüdi mõiste puudutab kõiki ka praeguseid elusfääre, algselt oli küll antropoloogiline.
Tähendused tekivad struktuuri subtest (must ja valge) ehk binaarsed opositsioonid. Müüdid on midagi mis aitavad inimestel eluga toime tulla, müütidel on sarnane struktuur, mida ajakulgemine üldiselt ei mõjuta.
Barthes "Mütoloogiad" - loe review'd, järelsõna
jaguneb kaheks.
esimene osa lõbusad analüütilised tekstid
Mütoloogia - pärinegu ta ammustest või hiljutistest aegadest , saab tugineda ainult ajalool, sest müüt on kõne mille ajalugu on väljavalinud. Müüt ei saa iial esile kerkida asjade endi loomusest.

16.10.2013

Barthes
Müüt pole midagi loomulikku, vaid midagi, mille on ajalugu välja valinud. Tuleb vaadelda kui konstruktsiooni.
Kõik, mis 19. sajandil tuli, muutis kõike kirjanduses. Reaalsust hakkas hoidma teistsugune kirjutamistüüp. Kõik, mis tundus universaalne, oli tegelikult ideoloogilste suhete võrgustik. Ka väliselt neutraalne kõneviis on ideoloogiliselt laetud.
Meedia kui vahendaja .
Iga nähtus võib võtta märgilise tähenduse(nt siirus ).
Toob sisse käsitluse teise astme tähendusest.
Tähenduse puhul on oluline kontekst
Esimese astme tähendus - siga, kui kasutame seda sõna inimesel, siis on see teine aste.
Esimese astme tähendus – denotatsioon, teise astme tähendus – konnotatsioon.
Müüdid luuakse teise astme tähenduses. Esimesest astmest võetakse materjali.
Keskne järeldus – müüdid ei saa sündida tühjale kohale, vaid need peavad sündima mingil baasil.
Demüstitikatsioon – müüdid on olemuselt konservatiivsed. See mida peetakse loomulikuks, on pmts moonutus .
Müüdi vaatleja kolm aspekti:
1. müüdi konstrueerijate tasand e. sümboli tasand. Pilt kui sümbol, pilt kui näide
2. Alibi , õigustuse tasand. Kriitiline tasand. Ei nõustu sellega, mida öeldakse.
3.Ideaalne tasand.Ideoloogiline konstruktsioon . Keegi, kes peab avanevat pilti loomulikuks ja ei vaata seda kriitilise pildiga(müüti ei tohiks nii vaadata). Näeb üldistust, ei näe tähendusi.
(4).Müüdi uurija. Neäb läbi selle, kuidas müüdi konstrueerimine üldse toimub. Kuidas midagi ajaloolis oli, muudetakse ja esitatakse loomulikuna. Kuidas ja miks ideoloogia kokku on pandud(müüdi uurija roll uurida)
Barthes nihkus strukturalismist poststrukturalismi. Seega ka ta positsioon/arvamused nihkusid.
Lugemise aspekt
Lugeja läheneb tekstile juba sellega, mida ta juba teab. Inimestel on ootused jutu jätkule, kujutame ette ja seostame sellega, mida juba teame. Tekst pole lõpetatud konstruktsioon, iga tekst võib jätkuda. Tekst on pidevalt loetav teistmoodi, uutel viisidel.
Erinevad tekstid on avatud erinevatele lugemisvõimalustelesdwwsx
Intertekst – Teskt teise teksti sees.
Loetav tekst
Kirjutatava tekst – rikub teatuid koode, sümboliseerib lugeja aktiivsust. lugeja viib selle lõpuni. Cultural studies hakkas Barthes’i käsitlust kasutama.
S. Hall
Räägib kommunikatsioonisuhetest. Hakkab uurima seda, kuidas tekst kodeeritakse . Kommunikatsioonis on 3 osalist – saatja – sõnum – vastuvõtja.
Dominal(sõnumi lugja & oppositional(saama aru et tekst on loodud meie jaoks ja oskama seda oponeerida, nsmv’s räägiti kui halb on lääs ja meil on paradiis ) readging.
Hebdige. Tema põhiliseks teemaks on subkultuur . Subkultuuride käsitliemisel keskseks mõisteks on stiilli mõiste. Stiili kaks funktsiooni on identiteet ja erinevus.
Erinevus – keelatud identiteet – see, mida tõrjutakse.
Homoloogia – teatud ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed tarbivad mingeid kindlaid asju. Teatud sotsiaalne vastavus. Erinevad elemendid on omavahel vastavuses.
P.Willis võttis homoloogia mõiste aktiivselt kasutusele.
Homoloogia kaudu mingi grupp kindlustab oma püsima jäämise.
Barthes ütles et keel paneb reaalsuse kokku, keel toob meieni reaalsuse, määrab selle.

17.10.2013

Hebdige. Käsitles punkarite subkultuuri. Toob välja subkultuuri sisesed erinevused.
Pühad ikoonid – subkultuuri sees kindlad märgid, grupp peab neid esmatähtsaks, oluliseks.
“Punk-kultuur ütleb seda mida mõtleb, kuid ei mõtle seda, mida ütleb”. Punk defineeris ennast juurteta kultuurina. H. viitas otse Barthes’ile(Tel Quel rühm)
Bricolage(Brikolaaž) – kombinatsioon pealtnäha sobimatutest materjalidest .
Postmodernism.
Ei pea otsima siirast ja tõest väljendust vaid just märkide kombinatsioon on see, mis on loov(muusikavideod – brikolaaž).
Kineetiline subkultuur – punkrock, objektiive reaalsuse transformeerumine.
Staatiline subkultuur - skinheadid, kes väljendavad seda. Mobiilne, oma staatuse piire ületav.
Ei pea otsima subkultuuri sisu, vaid tuleb vaadata vormilisi aspekte, märgiliste tähenduste süsteeme.
Postmodernism on pigem ületamine kui vastandamine.
S. Sontag “Märkmeid Campist” (Camp – nii halb, et muutub heaks).
Lyotard “Postmoderne olukord” – saab alguse postmodernismi mõiste
Teadmise kriiis lääne ühiskonnas – lääne ühiskonda sugenenud umbusk suurte metanarratiivide vastu. St et ei usuta enam selliseid suuri asju nagu kristlus
Marksism, kristlus jne. – lääne ühiskond jõudnud seisu, kus neid enam ei usaldata.
Hetersogeenusus kultuuris asendab homogeense.
Kahtluse hermenentika – ei usalda pealispinda, pealispinna varjust tahame tuua välja tõe, mis on (kuritegelikult) varjatud.
L. tunneb huvi teaduse kui keskse normatiivi vastu.
Teaduse roll on hakanud muutuma ning seda on hakatud mõõtma kasulikkuse skaalal.
Fiske. Seab esiplaanile selle, mida me kultuuri objektidega selle tarvitajana teeme, kuid ei hooli selle tehnoloogilistest jms aspektidest. Fiske puhul inimesed loovad kultuuri seda tarvitades.
Majanduslikku ja kultuurilist sfääri ei saa teineteisele taandada.

22.10.2013

Baudrillard (1929-1987)– tuntumaid postmodernismi käsitlejaid. Ta käsitleb teatud ajastu tüüpi. Ühiskonnas pole enam keskne materiaalsete objektide vahetus vaid märkide ja sümbolite vahetus. Suhted on puhtalt märgilised. Enam ei viita märk millelegi reaalsele.
Simulaakrum – tulnud asendama reaalsust. Tegeleme üha enam märgitasandil. Koopia ilma originaalita. Koopial ja origaalil pole võimalik enam vahet teha.
Hüperreaalsus – asendab reaalsust. Inimesed loovad mingisuguse reaalsuse mudeli, millel pole viiteid/ allikaid reaalsusest.
Massimeedia ei vahenda reaalsust, vaid toodab reaalsust.
Meedia toimib kommunikatsiooni ekstaasi põhimõttel. Me ei saa tegelikult reaalse maailma kohta teada/informatsiooni. Kui vaatame telekat või oleme facebookis, siis saame kommunikatsiooni ekstaasi.
Obscene – roppu tüüpi suhe meediaga. Pole distantsi.
Debord – kirjeldas nähtust ‘vaatemängu ühiskond’.Baudrillard ei nõustunud temaga vms.
Eco
Neo televisoon – räägib meediast endast, ei vaheda ammu juba reaalset maailma.
Paleo televisioon – kirjeldab välismaailma
Televisioon räägib iseendast, mitte ei vahenda reaalset maailma.
Jameson
Umbusklik postmodernse liikumise suhtes
Pastišš – Võlts ja kummaline kõne(nt seebikates). See kõne peaks viitama millelegi reaalsele, kuid tegelikult on see tühi paroodia . Selles ei saa reaalset/normaalset kõnet ära tundagi. Markeeritakse reaalsust, mida pole olemas.
Waning of affect – tundejõu kahanemine, mis kultuuril näha on. (Munch – ‘‘Karje’’)
Feeling – tunne, isklik, isegi biograafiline. Tunde ajalugu isiklikus kogemuses. Ei esita teistele, meie isiklik kogemus. Tunneme ära eelmiste kogemustega võrreldes. Suudame keeleliselt kirjeldada, väljendada. Lapsed ei oska oma tundeid väljendada, kogevad affekti enamasti.
Emotion – Sotsiaalne, esitame ka teistele. Tunde esitamine. Emotsioone võime võltsida. Inimesed esitavad tavaliselt emotsioone teiste jaoks. Tähenduslik, tuleneb millestki. Saame omistada nii inimesele kui ka muusikale .
Affect – pole head e.k. vastet. Pole isiklik/personaalne tunnus. Prepersonaalne e. isiksuseelne. Teadvustamata, kehaline. Kõige abstraktsem neist. Affekti ei saa keeles realiseerida. See millelt tunded saavad intensiivsuse. Kehade vaheline suhtlemine . Algne, primaarne, subjekti väline.
On teooriaid , mis väidavad, et meid valitsetakse affekti kaudu (nt meie sõltuvus meelelahutusest).
Massumi – kirjeldab seda kuidas massikommunikatsioonis affektid liiguvad. Sõnum, mida öeldakse polegi nii oluline kuivõrd affekt on (nt. teater, kontsert jne).
Accelerationism - Uus vool kultuuri ja ka popkultuuri käsitluses.
Mida jõulisemalt lubatakse effekt toimima, seda jõuslisemad on tulemused.

Kordamisküsimumsed: (pikad küsimused)

M. Arnold, kultuurianarhia, raamat ja mõisted, mida need tähendavad. Võib kirjuta ka Leavisest.

Amerikaliseerumine, mis kaasnesid, milliste väärtuste vahel võitlus käis jne.

R. Williams, mis kultuurimääratlused tal olid, milliseid tasandeid käsitles

Adorno, kultuuritööstuse mõiste, standariseerimine, pseudo...?

W. Benjamin, kunstiteos, aura.

Ideoloogia. Althusser ja Gramsci, Võrldus!

Barthes, müüditeooria, strukrualismiprintsiibid.

Cultural studies, suhe poststruktrualismiga, mida võttis sealt üle.

Postmodernistlik teooria. Jameson ja Baudrillard