SOLon Solon Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks poliitika, moraal. On ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud lendsõna "Mis liig, see liig!" RIIGIMEES SOLON TEATER Teater on sõna, muusika, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette, ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Teater on kunstiliik lavakunst, teatrikunst. Teater on teesklus, tembutus. Kreeka teater VanaKreeka teater oli hobuserauakujuline. Kivist pingiread. Laval oli kolm näitlejat, nendeks mehed. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Teater oli kohustuslik. Kreeka teater Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/kree kalyyrika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Solon http://et.wikipedia.org/wiki/Teater http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_teater AITÄH!
Ja jätta kõik me targad kõnelused selja taha, Kuid teadke, et Te kauneid kiharaid, Ma iial, eluteel, oma mõistuses, ei jäta maha. Vahest klaverimäng ühel õhtul ?.. Elizabeth! Haletsege ometi, Tean, et sündsusetu nõuda armastust, Ehk mu patud ei vääri seda ? Üldsegi... Mu ingel... Ei, ma ei vääri seda armastust! Kuid lihtne teesklus muudaks kõik, See pilk, see hetk, see armastuse lõik. Kõik see, võib anda mulle selle imelise... Oh, petta mind ju pole raske... Ma ise oleks nõus ju... Just selle imelise, kauni, hinnalise... Jah! Armastuse!
Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos, sõnumi edastamine selle tähtsust järjest tühistava eituse, litootese kaudu. Sellega kaasneb enese mina tahtlik pisendamine teesklus ja eneseiroonia. Vihalemma luulet iseloomustavad rahvalikult tabav huumor Isegi ekstaasis ei samasta lüüriline tegelane end näiteks jumalaga, koguni mitte normaalse inimesega, vaid peab paremaks olla joodik, nukk, veider loomake, ussike või isegi hapukurk. Selle poeetika lahutamatuks osaks on eri liiki koomikavõtted, sageli üsna jantlikud ehk burlesksed, mille olemuseks on alati millegi kõrgemalseisva madaldamise tung.
Hamleti ütlus:" Olla või mitte olla," peab minu arvates paika. Ta ei saanud karistamata jätta oma isa mõrtsukat ja kõige selle kokkuvõttel ta ka hukkus, kuigi tema surm läbi müritatud mõõga oli vaid maine surm võis tema hing olla juba ennem maisest elust lahkunud. Oluline oli küsimus, kas eksisteerida ja unustada, või mitte? Hamlet tegi otsuseid, mille tagajärjel paljud õukondlased kahtlesid Taani printis terves mõistuses,kas see oli teesklus või mitte? Taani prints Hamlet oli vaoshoitud ja kaalutleva iseloomuga, ta tegi kõik sammud eelnevalt kaalutledes,jäädes ikka väärikaks ega laskunud tasemele, mis oleks võinud tema kuninglikku staatust kõigutada, kuigi unustamatta oma põhi eesmärki seoses oma isa surmaga. Kas elus saavutada oma eesmärk ja kinni pidada lubadustest, mis endile on seotud, kui teele tulevad raskused ja takistused? Hamletil oli eesmärk ja seda ka ta täitis. Tihti on raskeid
Samas need, kellele meeldib silma paista ja olla eriline ning elus palju erinevat kogeda, peaksid elu valge rästana kindlasti õnnelikuks. Kui toetuda ainult Alfred de Musset'i raamatule ,,Lugu valgest rästast", siis jääb mulje, et elu valge rästana ei saa mitte mingit pidi olla õnnelik. Lugu algab sellega, et juba lapsepõlves põlgavad teda vanemad ning jõuab välja selleni, et isegi kui valge rästas on kuulus ja tuntud ja soovitud, siis on see õnn vaid väline teesklus ning tegelikult oma südames sooviks ta siiski olla tavaline rästas. Lõpuks kui lugu pöörab hetkeks rästa jaoks rõõmsaks ja ta leiab endale armstava naise, kes on samuti valge rästas, siis osutub ka see pettuseks ning murrab valge rästa südame. Need inimesed, kes eriti loetu üle ei arutle ja usuvad vaid seda, mida sealt raamatust lugeda võib, leiavad kindlasti, et selline elu ei saa olla õnnelik. Siiski, kui veidi mõelda ja
Julien oli karjääriinimene, tema võtted olid kohati isegi julmad, edu saavutamiseks tegi ta nii mõnigi kord oma lähedastele haiget. 13.Punase ja musta nimetähendlikkus. Punane ja must need on ajastu värvid. Punane on sõjaväelase punane munder, must tähendab preestri kuube. 14.Millisele järeldusele jõudis Julien pärast proua de Renali tulistamist? Ta sai aru, et isegi surmaga silmitsi seistes, oli ta ikkagi silmakirjalik. Ta tunneb, et kogu tema elu on olnud teesklus, seetõttu ei suuda ta isegi jumala poole pöörduda, ent tema tunded proua de Renali vastu püsivad. Ta taipab, et tõeliselt oluline oli talle vaid proua de Renali armastus. 15.Millised on Julieni tugevad ja nõrgad küljed? Isiklikult pean Julieni tugevamateks külgedeks: kavalust, tarkust ja manipuleerimisoskust. Nõrgemaks ehk suhteid naistega, ehkki ta oskas ka neid oma huvides ära kasutada. 16.Kes on teoses "kelmid", kes "pühakud"?
Teater on mitmethenduslik sna. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemngupaik") on sna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki
Autorile meeldib väga lapseiga, mis tänapäeval kipub lühikeseks jääma. Ta idealiseerib oma tegelaskuju Holdeni lapsikut käitumist. Romaani alguses, kui poiss on haigla voodis, ütleb ta, et on seitsmeteist aastane, aga käitub vahel nagu kaheteist või kolmeteist aastane poisiklutt. Holden ei taha õppida ja ta on seetõttu mitmest koolist välja heidetud. Talle ei meeldi koolis. Pencey kooli puhul toob ta välja kindlad põhjused. Tema arvates valitseb seal koolis teesklus ja alatus. Alatuks peab ta kooli salaühinguid, kuhu ta isegi kuulus. Ühingut halvustab ta seetõttu, et sinna ei võetud poisse, kellel olid vistrikud näos. Oma lihtsameelsuses arvab ta, et igalpool mujal on parem, kuna nii pääseb ta eemale koolist, vanematest ja oma probleemidest. Holden usub, et isegi temasugusel on lihtne uues keskkonnas tööd leida ja hakkama saada. Väike laps püüab varjata pahandust, et mitte riielda saada. Samuti Holden läks pärast koolist lahkumist
Teater läbi aegade Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Teatri algus · Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi pidustused Dionysose auks · On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. · 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". · 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid.
kuid Hamleti surmas oli enamusel tegelastest oma osa. Hamleti põhiprobleemiks, mida võib nimetada põhieesmärgiks, oli kuningas Claudiuse süü tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud. Kuid ühes asjas oldi kindlad: kuningas Claudius ei saanud oma venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja
määramatust. Briti kirjanik David Lodge on öelnud: "Informatsioon on kaasaegse maailma religioon." Infoajastule on kohane ühiskonnaliikmete kõrge teadmuse tase, ent ometi astuvad inimesed neile seatud reeglitest üle. Faust, otsides rahulolu, asus Memfistofelese abiga poliitilist karjääri tegema ning pettus selles süviti, tundes sisemuses sunnitust lõpetada teesklus ja vale, mis sellega kaasnes. Kui valitsemise puhul on võimumängud ja korruptsioon üldsusele igapäevane nähtus, siis iga indiviidi südametunnistus taolist käitumist ei luba. Ei leidu lapsevanemat, kes poleks kokku puutunud probleemiga, mille puhul järeltulija ihkab endale rohkem vabadust. Sellega satuvad emad ja isad raske valiku ette kas anda oma lapse
alistujal väikseim vastutusekoorem:"Mulle sobib ükskõik mis, vali sina"; alistujad on abitud-ahvatlevad teisi end toetama; alistumisega suudetakse teisi kontrollida: märtri, piripilli või lipitseja võim agressori üle. "Ma suudan kõike välja kannatada aga mitte naisterahva pisaraid..." Alistuva käitumise miinused kenaks olemise fassaad, mis varjab räpast sisu; elamata jäänud elu, tema tee valivad teised; puuduvad kestvad, siirad ja sügavad sõprussuhted- teesklus; liigne ohvrimeelsus sünnitab vastuolu ja viha-kaob kiindumus; suutmatus oma tundeid kontrollida (viha allasurumisega kaob ka kiindumus jne); migreen, astmahood, krooniline väsimus, nahahaigused, madal enesehinnang, depressioon, paranoilisus jne. Agressiivse käitumisega inimesele on oluline vaid MINA, teised on ebaolulised. Kontrollib ja võtab vastutuse. "Sa pead nii tegema!"; "Esmalt tee seda ja seejärel seda..." Agressiivse käitumise plussid
Lk 60 südasuvi, tunded ja mälestused kellestki. RIIMIANALÜÜS Selles raamatus ei ole ühtegi riimuvat luuletust, kõik on vabavärsilised. STROOFID Kõik luuletused on ühestroofilised 7-15 rida. KÕLAKUJUNDID Puuduvad. KÕNEKUJUNDID Metafoorid : Ärkasin kahekümne seitsme aastasena ega teadnud eriti midagi. Epiteedid : Kauge igatsus lk 9 Vihmamärgi asfaltteid lk 15 Vaikne lein lk 54 Väike teesklus lk 51 Õhtutagune tühermaa lk 50 Liikumatu õhk lk 31 Pimedaid puiesteid lk 26 Sõnatu üksiolek lk 25 Hommikune unenägu lk 60 Harali sõrmedega lk 70 Võrdlused : Nagu uimaseks löödud loom lk 53 Kevade õhtus nagu jääinimesed lk 52 Mis kahiseb nagu raadiokanalite vaheline tühiruum lk 49 Isikustamine : Udu lõikab mäed ära lk 10
Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega
ja oma südametunnistuse eest. 3. Sibyl Vane tähistas Doriani jaoks kõikide romantiliste kangelannade kehastajat, kes toitis mehe kujutlusvõimet ning uudishimu. Mees käis teda pea igal õhtul teatris vaatamas, sest ta oli niivõrd lummatud tüdruku geniaalsusest. Abielust ei saanud asja sellepärast, et Sibyl mõistis oma võltslikkust teatrilaval. Ta sai aru, et polnud kunagi tõeliselt armastanud ega elanud. Kõik oli seni olnud tema jaoks teesklus, puhas näitlemine. Ta ei tahtnud lausuda armusõnu Romeole, kui need tegelikult olid mõeldud Dorianile, ta ei tahtnud enam naljatleda armastusega. Kui Henry ja Basil üht etendust vaatama tulid, näitles tüdruk väga halvasti, lausa läbikukkununlt ja seda meelega. Selle peale aga Dorian vihastas ning ütles, et ilma kunstita, ilma näitlemisoskuseta on Sibyl tühine koht ning ei vääri mehe armastust. Naine oli muutunud
Viimsi keskooli 7c klass Keithy Kuuspu 2009 Teater · Teater on (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid,oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tanavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, näiteks enne jahile minekut
Nad toidavad näljaseid ja riietavad kerjuseid. Kuid nende enda hing nälgib ja on alasti. - Ainus viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda. - Kui koopainimene oleks osanud naerda, oleks ajalugu olnud teistsugune. - Naised loovad meie loomuses armastuse. Neil on õigus seda tagasi nõuda. - Naised on dekoratiivne sugu. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt. - Kui me süüdistame ennast, siis tunneme, et kellelgi teisel pole õigust meid süüdistada. - Teesklus on lihtsalt meetod, millega me saame oma isiksust paljundada. - Tal oli tunne, nagu oleks ta tundnud kõiki neid kummalisi hirmsaid tegelasi, kes olid kõndinud üle maailmalava ning teinud patu nii imeliseks ja kurjuse nii varjundirohkeks. - Inimene, kes suudab labidat labidaks nimetada, peaks olema sunnitud ka seda kasutama. See on ainus, milleks ta kõlbab. - Heades kavatsustes on alati midagi saatuslikku -- nad jäävad hiljaks.
Ning seetõttu peab nii mõnigi tema võrgutaja tunnistama, et: "Ma pole enam see mees, kes ma oli eile õhtul, taevast on mind ühel hoobil muutnud." Sellega püüdis Moliere näidata, et iga inimene on suuteline millegi nimel võltsmaski ette tõmbama, et hankida endale vajalikku soosingut ja neid inimesi enda huvides ära kasutada. Silmakirjalikkus on moodne pahe: "Silmakirjatsemine on eesõigustatud pahe, mis oma käega suleb kõigil suu, ning naudib rahumeeles kuningliku karistamatust. Teesklus ühendab kõik kambamehed, valitud seltskonnaks, kes ühtki neist põhimõtetest ründab, tõmbab kõik teised kaela." Sellise suhtumisega võis iga võrgutaja olla üdini paheline, kes manipuleeris kindlalt jumala sõnaga. Sellega püüdis ta õigustada oma eluviisi ja kombeid öeldes: "Mul pole enam muud mõttes, kui lõplikult lahti öelda kõigist ilma lõbudest." Selline sisemine muutus ei jää aga jumala poolt karistamata: ta langeb põrgusse. Aga
eneseeitus. Siiski oleks kohatu järeldada, nagu ei suutnuks Mozart näha elu pahupoolt ning pidada teda naiivseks optimistiks. Ta huumorisoon avanes eriti elu tõsisematel ja ühtlasi absurdsematel hetkedel. Mozart naeris protestiks ja ühtlasi ka selleks, et varjata oma tõelist loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki). Eneseimetlus oli Mozartile võõras. Ta teadis oma väärtust, nimetades end "kõige andekamaks, kuid sõnal "geenius" ei leidnud ta oma mõtetes kohta. Lapsepõlves suurte austusavaldustega harjunult suhtus ta vahel irooniliselt nii publikumenusse kui ka muusikutesse, kellega koos ta töötas. Imetlust vääris nende seast ainult Haydn. Seda võime öelda tänu kirjadele, sest üleolekut välja näidata olnuks Mozarti meelest ebaviisakas või mõttetu.
võhik, kes ei tea teatri ajaloost midagi, saaks selle arengust aimu. Minu eesmärk on ka enesele selgeks teha ja lahti mõtestada teatri ajalugu ja kombed. 3 Teatrist üldiselt Sõna teater on tulnud kreeka keelsest sõnast theatron e. vaatemängupaik. Teater on sõna-, muusika- ja tantsulavastusi esitav asutus, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja näidendeid. Etendusi esitatakse teatrihoones, kultuurimajas või siis tänaval. Teater on teesklus, tembutus, vaatamisväärne sündmus ja samuti üks kunsti liikidest. Teatrietendus sünnib näitlejate, näitekirjaniku, teatrikunstniku, lavastaja, valgustaja, helitehniku, rätseppade, riieturide, jumestajate ja lavatöötajate koostöös. Teatri sünd (antiikaeg) Juba loodusrahvaste tavades leidus näitekunsti sugemeid nt. enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka muus elus hästi minema.
kohale jõuda kella üheksaks. Kuna talle täpseid juhiseid ei antud, pidi ta välja mõtlema plaani, kuidas õige korter üles leida. Ta küsis igast korterist disler Lanzi. Tänu sellele sai ta igasse korterisse sisse piiluda. Lõpuks leidis ta õige korteri kelle kümne paiku üles. Talle heideti ette hilinemist. Ülekuulamisel pidas ta kõne, mis talle pigem kahju kui kasu tõi. Eialgu kuulai tema kõnet suure innuga ning näidati poolehoidu. Hiljem märkas K., et see kõik oli vaid teesklus. Kolmas peatükk Tühjas istungisaalis. Üliõpilane. Kantseleid K. ootas uut istungikutset, kuid seda ei tulnud. Ta läks siiski pühapäeval samasse korterisse. Korteri perenaine võttis ta lahkesti vastu. Arutati, kuidas teineteist aidata. Jutuajamise ajal tuliüliõpilane, kes naise kaasa võttis ja temaga trepist üles kohtu-uurija juurde jooksis. Peagi tuli naise mees, kes töötas kohtuteenrina. Mees viis K. kantseleisid vaatama. Pööningul asuvaid kantseleisid uurival K
kohale jõuda kella üheksaks. Kuna talle täpseid juhiseid ei antud, pidi ta välja mõtlema plaani, kuidas õige korter üles leida. Ta küsis igast korterist disler Lanzi. Tänu sellele sai ta igasse korterisse sisse piiluda. Lõpuks leidis ta õige korteri kelle kümne paiku üles. Talle heideti ette hilinemist. Ülekuulamisel pidas ta kõne, mis talle pigem kahju kui kasu tõi. Eialgu kuulai tema kõnet suure innuga ning näidati poolehoidu. Hiljem märkas K., et see kõik oli vaid teesklus. Kolmas peatükk Tühjas istungisaalis. Üliõpilane. Kantseleid K. ootas uut istungikutset, kuid seda ei tulnud. Ta läks siiski pühapäeval samasse korterisse. Korteri perenaine võttis ta lahkesti vastu. Arutati, kuidas teineteist aidata. Jutuajamise ajal tuliüliõpilane, kes naise kaasa võttis ja temaga trepist üles kohtu-uurija juurde jooksis. Peagi tuli naise mees, kes töötas kohtuteenrina. Mees viis K. kantseleisid vaatama. Pööningul asuvaid kantseleisid uurival K
loomulikkuseni. Kaukaasias kirjutas veel mitu jutustust: ,,Rünnak" ja ,,Metsaraiumine". Need on pühendatud Venemaa sõjategevusse. (Lermontov suhtus eitavalt sõjasse, Tolstoi vastuoluliselt lihtinimesed võtavad sõjast osa, et maad kaitsta, sõda on nende jaoks töö, noore aadliku jaoks pole sõda loomulik, on kajräärivahend või romantiline seiklus, sangarlikkus.) Tolstoil on 2 vaprusetüüpi sõdurivaprus, mis on vaba teesklusest ja uhkeldamisest ja ohvitserivparus mäng ja teesklus, et veenda ennast ja teisi, kui vägev mees ma olen. 1854. aastal algas Krimmi sõda. Seal onselline linn nagu Odessa, aga Tolstoi teos räägib mingist muust linnast, Sevastoopolist. Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, aga Krimmi sõda sai uue mõtte oma linna ja kodumaa kaitsmine. Ta kirjutas seal 3 jutustust: ,,Sevastoopol detsembrikuus", ,,Sevastoopol mais" ja ,,Sevastoopol 1855. aasta algul".
Vigu üritatakse teiste eest varjata, kuid tõde ennast hävitada ei suuda. Inimelu on üksainus ja pidev meelepete. Inimesed muud ei teegi kui ainult petavad üksteist ja kiidavad üksteist. Kohalviibijate ees ei räägita kunagi nii nagu räägitakse siis kuid meid pole. Tänapäeval kutsutakse seda pigem silmakirjalikkuseks. Kuid inimestevahelised suhted ongi rajatud ainult niisugusele vastastikusele petmisele. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Eelkõige leiab Pascal, et meelelahutuse mõte on sellest loobuda. Inimesed, kelle jaoks on meelelahutus aga nauditav ja lahutamatuks kaaslaseks, tuleb maha laita. 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese mõtlemine määrab tema suuruse. Kogu meie väärikus seisneb mõtlemises. Oma väärikust võid leida ainult enda mõtlemise korrastatusest. 6
sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. · ,,Candide ehk optimism" rüütli- ja seiklusromaani paroodia. Candide, lihtsameelne noormees, satub koos oma õpetaja Panglossiga täbaratesse olukordadesse ning saab tunda elu kibedust. Süütu noormees kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Siiski õpib Candide ka oma katsumustest seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". · ,,Mikromegas" nimitegelaseks on teise planeedi elanik Mikromegas, kes tuleb Maale (,,parimast parimasse maailma") 6. Rosseau- prantsuse valgustaja · ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ka kunstide areng on aidanud puhastada kombeid
Sealt visati ta aga välja tema halva õppeedukuse pärast.Poiss ütleb ise ka, et on laisk ning ei suuda rutiini taluda.Klassikaaslastest tal otseselt häid sõpru ei teki.Vanematele ta aga ei julge öelda, et on järjekordselt koolist väljavisatud ning lahkub Pencey´st enne,kui ema-isa talle järgi oleks tulnud..Sealt algab noore poisi seiklus.Holdenile oli see 4-jas kool juba, kust teda välja on visatud. · ,,Esiteks on Pencey üks vastikumaid koole, mida olen näinud. Aina teesklus. Ja kui palju alatust.Ma pole elu sees kohanud nii palju alayuid tüüpe.Seal oli küll paar kena õpetajat ka, aga isegi need olid variserid." · ,, See on üleni valskust täis, sa pead aina tuupima ja pugemist õppima, selleks et ühel heal päeval endale neetud Cadillac osta. Sa teed näo, nagu oleks see suur õnnetus, kui kooli jalgpallimeeskond kaotab, ja räägid oma koolivendadega ainult tüdrukutest, joomisets ja armatsemisest ning hoiad
meelitajaks. ja kes ühtesid kahjustavad, et teiste suhtes olla helded, need panevad ebaõiglust toime nõnda, nagu nad võõrast omandit kasutaksid endile kuuluvana MISKI POLE HELDE, KUI SEE ÜHTLASI POLE ÕIGLANE need, kes pole helded niivõrd loomult kuivõrd mingi auahnuse ajendusel, teevad heategevaina näivaid soovides paljudi, mis lähtub pigem suurustlemise ihast kui heast tahtest- kuid säärane teesklus on lähem edevusele kui heldusele või aulisusele heatahtlus- laseksime enim osaks saada säärasel, kes meid hindab kõige kõrgemalt. kuid heatahtluse üle ei tule otsustada mitte kire suuruse järgi, nagu teevad noorukid, vaid pigem püsivust ja kindlust aluseks võttes. Kaht liiki heldust: üks heategev olla, teine heategu hüvitada- siis on meie võimuses olla heategev või mitte, kuid heategu mitte hüvitada pole tublile mehele lubatud
näinud Tatjanat, kes näis nii loomulikuna. Onegin oli tüdinud igasugusest teesklusest ning mõistis, et ainus võimalus vabaneda spliinist on inimlik hingelähedus ,mis toob kaasa ka tõelise õnne. Kahjuks jäi õnnelik lõpp tänu Tatjana moraalitundele ära. Ma hindan seda Onegini juures eriti, et ta sai aru, mis on ta tõeline vabadus ,mitte ei jäänud lõpuni oma hirmude ohvriks. Tatjana- tundus mõistlik tüdruk, kellele ei meeldinud liigne teesklus. Ta hindas reegleid ülekõige. Ta tundus teadvat, mida ta elult ootab. Muidu vaikne ja vaoshoitud , kuid julges seista oma tõekspidamiste eest. Suur julgus oli Oneginile armastuskirja saatmine. Ta ei kartnud ennast ohverdada ,kuigi teadis, et võib haiget saada. Ta ei tahtnud mitte kellelegi halba, isegi kui ta armastas Oneginit , jäi ta oma seaduslikule abikaasale truuks. Ühalt võib see olla moraalitunnetusest, teisalt pettumusest
keskel. Sõnum: ei tasu olla isekas ja kõike endale hoida, kuna seda jagades saab rohkem rõõmu. Tema kuulsaim teos on romaan ,,Dorian Gray portree"-peategelane on imeilus noormees, kellest tema sõber kunstnik Basil maalib portree. Doriani kurvastab see, et ta ei jää nii ilusaks kui see portree. Dorianile saab saatuslikuks kohtumine lord Henry Wottoniga, kelle elu põhimõte on, et elu tuleb nautida, tuleb vältida kannatusi, otsida mõnusid, osavõtlikkus on teesklus, julgete ja ilusate päralt on maailm. Dorianil on neiu Sibyl Vane, kes on andekas näitleja ja kes armub Doriani väga sügavalt ja kaotab oma näitlejaande. Dorian jätab ta maha ning Sibyl tapab end ja Dorian märkab pärast seda sündmust, et tema portree on muutunud inetumaks. Dorian otsib aina uusi elamusi, hakkama elama lordi õpetuste järgi. Dorian jääb nooremaks, kuid maal muutub inetumaks. Talle hakkab see portree närvidele käima. Kutsub kunstniku külla ja süüdistab
või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest? Vastus : Inimene on loodud ilmselgelt mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus- see määrab inimese suuruse.. Tema ainus ülesanne on õigesti mõelda. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. Inimene on seotud kõigega, mida ta teab. Ta koosneb kahest vastandlikust ja eri liiki olemusest hingest ja kehast. 24) Milles seisneb Blaise Pascali arvates inimese suurus universumi suhtes? Vastus : Mõtlemine määrab inimese suuruse. Ruumiliselt haarab universum mu endasse ja neelab nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk. Olemas on olematus, milleni pole võimalik jõuda
Ateena o Sõnakeeld (tabu) ja sellega kattuv maheväljendus (eufemism), nt hunt = kriimsilm, võsavillem o Sümbol võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, nt valge tuvi = rahu o Vastandväljendus (oksüümoron) õudselt kena, pimestav valgus, elav surnu o Iroonia eituse jaatus, mingis kõneaktis viidatakse tegelikult jamaks peetavale arusaamale positiivse tooniga, pilkav teesklus, nt ,,Jah, ka minu arvates on Tallinn-Tartu maanteel rulluisutamine suurepärane idee." o Poeetiline liialdus (hüperbool) mingit nähtust kirjeldatakse liialdatud omaduste kaudu, nt kuningas Elvis o Mõistukõne (allegooria) tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta 10. Lausekujundite liigid Lausekujundid on sõnastusega mängimine. o Kordus rõhutab midagi, tugevdab meeleolu
meeldib, kergemeelne kelkija, valevorst, egoist, riiukukk, erksa kujutlusvõime ja ilutundliku meelega, kaupleja, meelitaja. Alati hoiab lahti väljapääsutee. Alkoholilembene, seikleja, lapsemeelne, suur emaarmastus. MOLIÈRE (lavanimi) 1. komöödia “Kodanlasest aadlimees” - Püüdlus olla tähtsam kui tegelikult, püüe staatuse ja tunnustuse poole. 2. komöödia “Tartuffe” - Teesklus, kahepalgelisus. Mari-Liis LILL & Paavo PIIK 1. draama “Varesele valu” - Pere ja sõprade tugi on ääretult oluline, depressiooni ei pruugi üldse ära tunda. Ene-Liis SEMPER & Tiit OJASOO 1. komöödia “Mu naine vihastas” - Inimeste vajadus kõike jäädvustada, nad ei oska reaalset hetke hinnata ja nautida. Mats TRAAT 1. draama “Tõde, mida ma olen igatsenud” - Tennessee WILLIAMS draamad 1
raamide, kus nad sündisid, siis saadavad nad näitlejat, kes ei suuda enam täielikult vabaneda sellest, mis ta on olnud. Ei, vahemaa, mis teda elustatud kangelasest lahutab, polegi nii suur. Pidevalt illustreerib ta ohtralt seda nii viljakat tõde, et pole piiri selle vahel, mis inimene olla tahab ja mis ta on. Püüdes aina paremat kuju luua, tõestab ta, mis määral näimine ongi olemine. Sest tema kunst on absoluutne teesklus, tungimine võimalikult sügavale võõrastesse eludesse. Näitleja kutsumus: püüda kõigest hingest olla ei keegi või olla mitu. KÜSIMUS: Kas maski all surnud näitleja sureb inimesena, kellena ta sündis, või tegelasena, kelle maski ta kandis? [ -- ] Elu lõpul märkab inimene, et ta on kulutanud palju aastaid ainult selleks, et endale ühtainust tõde selgeks teha. Aga ühestainsast tõest piisab teadlikuks eksistentsiks, kui see tõde on silmanähtav
Kirjeldab seda ajajärku, mile inimene püüdleb enesetäiustuse poole. Otsitakse ennast ja arendatakse. Sündides on kõik inimesed head, aga ühiskond muudab nad halvaks. Kaukaasia sõdadest kirjutas ta veel mitu jutustust ,,Rünnak", ,,Metsaraiumine". Jutustused on pühendatud Venemaa sõjategevusele Kaukaasias. Aadlikud läksid sõtta, et mängida kangelast. Sellest tulenevalt on kaks vapruse tüüpi sõdurivaprus e loomulik kangelaslikkus ja ohvitserivaprus e mäng ja teesklus. 1854 Läks üle Krimmi armeesse, kuna seal oli alanud sõda. Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, Krimmi perioodil võttis seda kui oma kodulinna kaitsmist. Kirjutas kolm jutustust sellest linnast Sevastoopolist. 1857 tegi oma esimese välisreisi, mis valmistas talle suure pettumuse. Reisilt naasedes üritas rahvale läheneda ja aidata. 1858 avas Jasnaja Poljanas kooli, kiindus töösse väga, oli tugev side talurahvaga. Laps peab õppima oma huvist lähtuvalt, mitte sunniviisiliselt
Me ei usu päriselt seda, mida meie meeled meile ütlevad.Kahtlemisele rajanev mõttesuund.Kahtleme ühes ja teises. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest? Inimene on loodud ilmselgelt mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus-see määrab inimese suuruse.. Tema ainus ülesanne on õigesti mõelda. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. Inimene on seotud kõigega, mida ta teab. Ta koosneb kahest vastandlikust ja eri liiki olemusest hingest ja kehast. 24) Milles seisneb Blaise Pascali arvates inimese suurus universumi suhtes? Mõtlemine määrab inimese suuruse. Ruumiliselt haarab universum mu endasse ja neelab nagu täpi aga mõeldes haaran mina teda. Meie kujutlusvõimel on piirid, see on Jumala kõikvõimsuse suurim tajutav märk
Siiski oleks kohatu järeldada, nagu ei suutnuks Mozart näha elu pahupoolt ning pidada teda naiivseks optimistiks. Ta huumorisoon avanes eriti elu tõsisematel ja ühtlasi absurdsematel hetkedel. Mozart naeris protestiks ja ühtlasi ka selleks, et varjata oma tõelist loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki). Eneseimetlus oli Mozartile võõras. Ta teadis oma väärtust, nimetades end "kõige andekamaks, kuid sõnal "geenius" ei leidnud ta oma mõtetes kohta. Lapsepõlves suurte austusavaldustega harjunult suhtus ta vahel irooniliselt nii publikumenusse kui ka muusikutesse, kellega koos ta töötas. Imetlust vääris nende seast ainult Haydn. Seda võime öelda tänu kirjadele, sest üleolekut välja näidata olnuks Mozarti meelest ebaviisakas või mõttetu.
" (M. Veske). Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline, ilma nõela pistmata. Sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvürst; härra direktor mitte Ants või Maali). Eufemism on pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel. Nt öeldi hitlerliku sõjaväe taganemise kohta Saksa meediakanalites rinde õgvendamine, vanaduse kohta auväärne iga. Iroonia ehk pilkav teesklus, kui üteldakse ühte, kuid vihjatakse vastupidisele. Meie Mikukesel rasked päevad! (K. E. Sööt) Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini. II Lausekujundid ehk figuurid kujunevad taotluslikult eripärase lauseehituse või tähenduse tulemusena. Tavapärane lausejärjend alus öeldis määrus sihitis Peeter nägi Reigi rannas merikotkast. Tavapära erineb Inversioon ehk ümbertõstmine on eeskätt luulekeele võte
tegelastest oma osa. Hamleti põhiprobleemiks, mida võib nimetada põhieesmärgiks, oli kuningas Claudiuse süü tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud. Kuid ühes asjas oldi kindlad: kuningas Claudius ei saanud oma venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada
5. 35 entendre, 3 [j'entends, tu kuulama 6. entends, il entend, elle entend, on entend, nous entendons, vous entend ez, ils entendent, elles entendent] 35 une phrase lause , 7. 35 beau, belle ilus , -, - 8. 35 montrer, 1 näitama 9. 36 une simulation simuleerimine, teesklus; , ; 0. tegemine, koostamine 36 une conversation vestlus 1. 36 une éducation haridus 2. 36 une épreuve eksam, katse; arvestus , ; 3. 36 utile kasulik , -, - 4. 36 un écrit kirjutis, artikkel; kirjutus ; 5.
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse
tagasi, samas kõik teised tegelased on vägagi surelikud ja saavadki surma. Teiseks suureks ideeks on võim. Vana kuningas tapetakse võimu pärast omaenese venna poolt. Samas käib mäng Claudiuse ja Hamleti vahel. Claudius pole ära teeninud oma kohta troonil ning ta peab Hamletit oma konkurendiks. Samas Hamlet ei ihalda niivõrd võimu, kuid õiglust oma isale. Tähtis koht on ka hullumeelsusel ja selle kujutamisel. Kas Hamlet ongi hull või see on teesklus, et varjata oma tõelisi motiive? Lõpuks on piir juba väga hägune. Tema hullus ei tule sugugi, nagu arvatakse, armastusest Ophelia vastu. Kättemaksust saab Hamleti kinnisidee, isa vaimu viirastused aina süvendavad seda. Selles teoses on armastus ainult näiline. Karl Ristikivi "Inimese teekond" "Inimese teekonna" suur teema ongi nagu pealkirjas öeldud teekond. Teekond, mis kätkeb endas koduigatsust, igatsust juurte ja kindla pinnase järele. Teosel on eesti ajalugu
( millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine ), ümberütlus ( e perifaas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes ), tabu ( sõnakeeld ), sümbol ( võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset ), allegooria ( mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta ), iroonia ( pilkav teesklus öeldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele ), poeetiline liialdus e hüperbool, poeetiline vähendus e litootes, vastandväljendus e oksüümoron, sünteesia ( kõnekujund, mis ühendab eri meete tajusid märkivaid sõnu. 4. Metonüümia sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires.
o Allegooria Sümboolne kõne võib areneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta · Nt ,,Üks veski seisab vete pääl" veski kui ühiskonna võrdpilt o Poeetiline liialdus e. hüperbool Nt ,,ja peaks saada surma ma, seepärast surema" L. Koidula o Poeetiline vähendus o o Iroonia Pilkav teesklus Üteldakse ühte, vihjatakse millelegi vastupidisele Võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini o Oksüümoron e. vastandväljendus Pingeline kõnekujund Seostab väga vastandlikke mõisteid, kuni mõttetuseni · Nt Kuum lumi, särav pimedus, elav laip jmt o Sünteneesia Kõnekujund, mis ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu
täiend (peamiselt nimisõna ilmestamiseks). ! maa on maksakarvaline, meie kubjas kullakene, mustav on a põhi, salalik ta süle. VÕRDLUS- kõrvutamine ühistunnuse alusel ! iseloomustavad sõnad: kui, justkui, nagu, otsekui, essiiv, mõttekriips, koma. ! ! Justkui taeva pikne; Nii kui vahutav jõgi; kukleina kumerad rinnad; Mõte, nälgind vares. METAFOOR- ! ! Metafoor- ülekanne, teisendus ! ! Metonüümia- ümbernimetus, nimevahetus ! ! Iroonia- Teesklus, varjatud pilge. Laias mõttes võib kogu kaudsõnalisust metafoorikaks nimetada. Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. Sinise taeva silm- päike. ! Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas pole silmi) ! ! Miks läksid vara magama, vara haudaje vajusid? (Miks sa maha kärvasid?) ! ! ! Puhkab puust palitus, Pojuke viidi kabelimäele (keegi kooles ära) Metafoor võib laieneda kogu tekstile. !
.......................... 1. Sissejuhatus Mis on teater? Teater on mitmetähenduslik sõna. · Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tänavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. · Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riietajad, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised.( Vikipeedia: Teater)
· salvestatud andmete volitamata lugemine või kopeerimine (nt väline hooldetöötaja) · jääkinfo lugemine koopiamasinast, printerist, faksiaparaadist vms 37. Võltsing (fabrication) kujutab endast võltsitud objektide lisamist infosüsteemi. Ta ohustab peamiselt terviklust Olulisemad alaliigid: · sõnumite salvestus ja taasesitus (nt paroolide hankimine, võltstellimus) · teesklus, st sõnumite saatmine võltsrekvisiitidega (parool, kasutajatunnus vms) ja/või sobiva haruühenduse kaudu · näitlemine, st "oma inimeste" etendamine vahetult objektil või telefonitsi · sõnumi saamise või saatmise salgamine (mugav võimalus nt sisseantud tellimusest loobumiseks, desinformeerimiseks jne.) 38. Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi Olulisemad alaliigid:
valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire tuntuim filosoofiline jutustus ,,Zadig ehk Saatus" koosneb novellidest, mida ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Tegevus toimub ühtses Babülonis. ,,Candide ehk Optimism" on rüütli- ja seiklusromaani paroodia, mille pearõhk ei asetse tegelaste käekäigul, vaid ühiskonnakriitikal. Süütu nooruk kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". Voltaire kirjeldab tolle aja koledusi realistlikult, samal ajal neid ka kommenteerides. Ta kriitika alla satuvad kuningad ja kirikuisad, inimlikud nõrkused ja valitsevad ideoloogiad. Üht ja sama nähtust kujutab Voltaire otsekui kahest erinevast seisukohast. Seda võtet kasutab ta ka
Emotsiivsete süsteemide väljakujunemine evolutsioonis Triune theory (MacLean) Roomaja aju : agressiivne võistluslikkus, seksuaalsus, vastikus, huvi, viha, hirm. Imetaja aju: eraldusärevus, mängulisus, rõõm, kaastunne, kurbus, armukadedus Uusimetaja aju: Teadlikkus enda ja teiste emotsioonidest ,nende sildistamine, emotsionaalne paidlikkus, teadlik reguleerimine ja teesklus. Probleemid, mida emotsioonid lahendavad : ellujäämisega, paljunemisega ja grupisuhetega seotud. 1. Ellujäämine : Motiiv- enesekaitse (ohu vältimine ja ohu eemaldamine), käitumised – võitlus/põgnemine, emotsioon – hirm,viha. Motiiv – haigus, terivs (mirkoobide või parasiitide vältimine, uute toidu hankimine), käitumised- toidu valik, emotsioon – vastikus,huvi. 2. Paljunemine :
Sissejuhatus Mis on teater? Teater on mitmetähenduslik sõna. ● Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. ● Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tänavateater). ● Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). ● Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. ● Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riietajad, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. (Vikipeedia: Teater)
* Kui armastus ja osavus töötavad käsikäes, siis oodake meistriteost. (J. Ruskin) * Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. (Stendhal) * Armastus on see, kui kaks üksikut kohtuvad, et teineteist hoida ja kaitsta. (Rilke) * Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. (Chamfort) * Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu. (A. Houssaye) * Ükski teesklus pole suuteline kaua varjama armastust, kus teda on, ega kujutlema, kus teda pole. (La Rochefoucauld) * Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. (G. Lyttelton) * Armastus, mis lööb lõkkele äkki, on kõige visam paranema. (La Bruyére) * Raske on võita inimeste poolehoidu, kuid veel raskem võita nende armastust. (B. Gracian) * Tõeline armastus puhastab, ülendab iga inimest ning kujundab ta täiesti ümber. (N.T?ernõ?evski) *