Keskteosed Massi sivilistatsioon ja ?

Vastus leiad õppematerjalist: Populaarkultuuri teooriad

Miks inimesed on rumalad?

Vastus leiad õppematerjalist: Populaarkultuuri teooriad

Midagi olulist ei läinud kaduma inimloomuses?

Vastus leiad õppematerjalist: Populaarkultuuri teooriad

Kuhu peab pöörduma?

Vastus leiad õppematerjalist: Populaarkultuuri teooriad

Millega ühendatakse siis ühsikonda?

Vastus leiad õppematerjalist: Populaarkultuuri teooriad

Populaarkultuuri teooriad (1)

Kultuur-Kunst - Populaarkultuuri teooriad

3 KEHV

Esitatud küsimused

Keskteosed Massi sivilistatsioon ja ?
Miks inimesed on rumalad?
Midagi olulist ei läinud kaduma inimloomuses?
Kuhu peab pöörduma?
Millega ühendatakse siis ühsikonda?
Mida etteheideti?

Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1
2 kohustuslikku raamatut: „20 sajandi mõtttevoolud“
Kursuse lõpp oktoober, siis eksam !!! (saab ka jaanuaris)
Konspekt!!
Lääne kultuuri uurime (ameerika)
Popkultuur – kuidas inimesed kultuuriga koos elavad.
NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses

Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks)
Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest.

Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda:

Popkultuur nagu mõiste-

Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkultuur – enamusekultuur.

Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame enda ümber, siis see jaotus on väga kehtiv, seda on näha. NT: Haridussüsteemis on ka jaotus olemas.

Populaarkutluuri samastetakse massikultuuri mõistega. Industrialiseerimine 19.sajandi teisel poolel, mil hakkas probleemiks kujunema see, et madalamatel kihtidel oli oma kultuur, mis oli kahjulik teistele. Nüüd selgus, et linnastunud massil on oma kultuur, millest paljud aru ei saa ja mis tundus hirmutav ning kahtlane. Päriskunstilooming on induviduaalne looming, massidele mõeldud kunst aga pole, sel puudub tugev induviduaalne loomeakt --- Romantism , geeniusekultus. Romantismi mudel – analüüsitakse selle kaudu, mida looja paneb kunsti sisse; massikultuuril aga analüüsitakse seda, mida sellega saab. Populaarkultuur on probleemide sümptom, millel puudub individuaalsus.

Populaarkultuur on otseselt seotud ärisuhetega. Kurdetakse taga teatud kultuuri kadumist. Kasulik tulu mõjutab. Ta on toodetud ja tarbitud. Romantismi ajal oli, et kunstink ei vastutanud millegi kõrvalise eest, ta vastutas aind enda loomingu eest, ta loovutas oma erilisuse, ta pidi jälgima oma südameloovust; ärisuhete puhul aga räägitakse vaid ärilisemanipulatsioonist. Turul kasutatakse inimesi ära, sellise kultuuri tarbimine on passiivne ja automaatne .
3 ja 4 punkti tulemusel ongi saanud kokku mass: komertskultuur on meeldiv ja nauditav.

Poliitiline aspekt. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest, mis ühiskonnas aset leiab. Mõiste – hegemoonia - on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees.

Populaarkultuur on kõigest hoolimata rahva enesekultuur. Tarbimise kaudu on see rahva enda poolt loodud. Inimeste enda määratlemise viis. Poplaarkultuur väljendab rahva enda sügavamaid soove. NT: populaarne oli HIPi kultuur USA’s ( 60ndad ). Tähtis pole see, kas jumal on olemas või mitte, tähtis on see, et paljud usuvad temasse.
Ühel juhtumil ohustab populaarkultuur eliidi väärtusi. Teiseltpoolt on tegemist rahva manipulatsiooniga, et rahvast millekski ära kasutada. Ehk siis ühelt poolt :
Inimesed loevad räpmskirjandust – meil on õigus neid põlastada.

Muretseme nende inimeste pärast, sest nad on ohvrid .

Matthew Arnold ( teoreetik ) oli mees, kes vaatas populaarkultuuri kultuuri üldise mõiste sees. Tema raamat oli „Culture and Anarchy “ 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat.

Kultuuri mõistet nägi ta üldiselt kahte moodi.
Kultuur oli talle teadmistevaramu. Ta ültes: „Parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud“.
Kultuuril on omadus kindlustada jumala tahte valitsemist maailmas.
Seega on kultuur lisaks teadmistevaramule ka miski, mis kindlustab jumalikku korda.
Kultuur on moraalselt kasulik.
Kultuur pole kogum tekste või saavutusi või väiteid, ta on sotsiaalselt toimiv ja kasulik. Ta hoiab korda, muudab inimese paremaks.
Kultuur tähendab seda, et teadmised on head ning neid ka rakendatakse. Inimene peab lugemise, vaatlemise ja mõtlemise kaudu jõudma selleni, et teada parimat sellest mida on võimalik teada.

Arnoldi mõtlemised olid 19 sajandil, kuid need kestsid terve sajandi jooksul.

Arnolidi mõttevaatluse saab jagada neljaks :

Inimese võime ära tunda parimat.

See, mis on parim ja väärtuslik

Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks

Selle parima poole, väärtuse poole , püüdlemine.
Tema loogika oli, et kultuuri kaudu peaksime juhtima ja suunama disiplineerimata masse . Kultuur peab olema midagi, mis hoiab korda maailmas. Samal ajal kui massidest tulenev anarhia ähvardab seda. Anarhia lõhub seda korda, mida kultuur loob.
Arnoldi loogika selles raamastus on hoiatus. Ta näeb, et töölisklassil on oma väljendusvormid ja probleemiks on, et see võib nakatada kogu ühiskonda.

Populaarkltuuri ja anarhia vahe: Populaarkultuur teadis oma kohta. (Flokloor teab kus ta peab olema.) Anarhia tahab aga tundiga kõikjale.

Arnoldile tegi muret demokraadia. Ta leidis, et see on paratamatu ja võttis selle omaks. Ta ei tahtnud, et see läheks anrahiaks. (Kõik pole samas ju võrdsed, näide: professor ja inimene tänavalt pole tarkuselt võrdsed.) Arnold: „Inimloomus ei tähenda, et me kõik oleme ühtemoodi võrdsete võimalustega, vaid me kõik peame teadma kus meie õige koht on.“
Arnoldi suurim mure: Harimata inimene ei tohi tulla valitsema .

Probleem: haridussüsteem. Hairduse kaudu tuli alamkiht eemaldada anarhiast.
Arnoldi jaoks haridus :
- Haridus madalamale klassile tähendab seda, et neid oleks võimalik juhtida ja suunata. Masside saatus oli saada juhitud. Nad pidid oskma end laskma juhtida. Teadmised ei puutunud neid.

Arnoldil oli idee tugevast riigist:
- Kui aristokaadia oli taandumas, siis riik pidi hakkama kontrollima.
- Riik pidi vaatama madalama klassi käitumise üle seni, kuniks alamklass on võimeline ise ennast kontrollima.

Arnold ise oli liige kultuurilisest eliidist. Isa oli tuntud erakooli direktor . Suguvõsas olid kõik austatud.
Arnoldid ei huvtanud, mida lihtrahvas tegelikult oma kultuuriga teeb.

Arnoldi idee, mis oli kaua briti kultuuriteoorias, tõstab pead ka praegu aegajalt :
- Anarhial oli oma päritolumaa, selleks oli Ameerika Ühendriigid.
  - Ta kartis ameerika negatiivset eeskuju.
  - USA oli välisvanelane. Suurbritania ei tohi teda kindlasti jälgida.
  - Ameerika jäi kõiges, mida on võimalik seondada kultuuriga, Suurbritanniale alla. Teda ei huvtanud, mida ameerika oma kultuuriga teeb.

1869. aastal oli näha, et Ameerika valmistub maailma valitsema 20. sajandil. Arnold nägi, et asjad lähevad halvasti ja kui USAst saab maailma valitseja, siis läheb kõigil halvasti.
Ameerika üleolek tuli sellest, et ta oskas masside üleolla. Massile andakse kultuurihävitamiseks vabad käed. See on Ameerika „edu“ saladus .
Probleemid tõusid ja taandusid Ameerikaga Britannias.
Koguaeg on olnud amerikaniseerimise oht Suurbirtanias.
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 2
Kordamine eelmiset loengust:
Arnoldi (ainus mõtleja keda vajame 19 sajandist) juurde veel informatsiooni:

Arnoldi arusaam kultuurist oli väärtuste mõistmine. Kultuur on inimhulkadele kasulik, kultuur teeb neid paremaks. Anarhia on aga täiesti vaststand. Kultuur on euroopa fenomen , armeerikal aga anarhia. NT: Aafrika kultuuri polnud olemas.
Romanitsmi loogika:
- Elujõu saab sellest, mida oli lääneeuroopa loomeilmas korda saatnud valgustus . Kõike saab seletada mõistusega ja mõistuse kaudu saab kõigst aru. Protsess selles suunas algas juba renesaansi ajal. Galileo-Galilei ütles: „Minu ülesanne on mõõta kõike mida saab mõõta, ja muuta mõõdedavaks kõike, mida ei saa mõõta“ kaasa arvatud kõik inimloovuse üle. Valgustuse ülesanne oli hävitada ebasus, religioon . Romantismi käik oli pöörduda inimloovuse sügavamte hoovuste poole ja vaadata mis toimub sügavamal.
- Saksa poeet Schelling seletas seda täpseamt. Ta tahtis teda, mida universum enast kujundab. Universum on absoluutne kunstiteos . Seega, kogu maailm meie ümber on põhimõttelielt kunstiteos.
- Romantismi arusaam kunstist on selline, et kunst on loovuse looming.
- Kuna loodus on orgaaniline, siis on seda ka kunst.
- Kunsti tõlgendus, mis sai romantismi ajal valitsevaks, on panteism - jumal pole taevas, vaid on kõikjal, jumal on looduses. Panteismi mõte: kunst on halb kui ta on kunstnik.
- Kultuur pole arenenud sellest, et inimene on loodusest lahti öelnud. Pateismi järigi: nii nagu arenes inimene, kasvas taim, nii on arenenud ka kultuur. Kunsti teke on miski, mis on loodusessse sisse programeeritud.
- Geenius (alati mees) oli keegi, kes suutis looduses üle olla ja kunsti edasi anda
  - NT: Byeon, inglise kirjanik, oli geenius.
- Romantismi loogika oli seega see, et kunstnik ei vastuta protsesside eest, sotisaalse tellimuse eest (turg), ( helilooja ei töötanud õukonnas kus nad olid kellegi teenistuses, vaid sõltusid turus). Kunstnik pidi loodusliku palge ees vastutama.
IDEED:
- Kunsti originaalsus – kunst peab olema originaalne (ajastu mõttes, KORDAMATU, käsitööline on keegi, kes loob midagi mis juba on, geenius loob kordamatut)
- kunsti praktile kasu pole absoluutselt tähtis.

IDEEDEST: Kunst peab seisma kõige üle, kunst peab näitama teed, juhtima. Kultuuri inimestel on täiustamise ja paremaks tegemise võime.

Romantismis polnud samas mitte ainult üksildased inimesed, vaid olid ka inimesi rahva seast.
Rahval oli olemas loodusläheduse idee.
Idee rahvast oli seotud kujutulusega sellest samast rahvast kui puhtuse ja süütuse allikast
Prantsuse mõtleja Rousseau [rosoo]: Tsivilisatsioon kuhu inimene siseneb, rikub loodust.
Rousseau: inimene on algselt puhas, aga mingi aeg hakkab tema puhutus kaduma ja ta muutub patuseks.
Rosseau : „Kõik on hea asjade looja käes, kõik kaob alla inimese käes“
Tema loogikas on vastantikus loodus ja kultuur, ta eelistas loodust. Looduses oli ju kõik puhtam, inimarengu kaudu (ka kultuur) toimub allakäik.
Inimene peab läbi tegma puhastustule, et tuua inimese loomupärane headus terrori kaudu välja.
Kirjanik Samuel D. Coleridge oli Arnoldi eeskujuks.
Coleridge: Jaotus: Civilization ja cultivation (tõlkida eesti keelde ei saa, aga pmst kultuur, põllumajandus).
- Coleridge jaoks on tähtis, et neid kahte valdkonda ei segataks.
- Civilizatsion on ikkagi materjaalne maailm
- Cultivation aga osutab rohkem püüdlust millegi poole.
- Cultivation leiab ased civilizatsioni kiuste.
- Cloridge lootused on rajatud eliidile (Clensy vms
- ÜHESÕNAGA: Civilizatsion on see, mis kultuuri hävitab, cultivation aga on seotud armastusega, selle kaudu on võimalus inimvääritust parandada ja hoida.
Suur osa romantismi loogikas on lahti kirjutatud hävingu võtmes. Romantism on midagi, mis tajub seda, et asjad ei saa niimoodi jääda. Rünnak tuleb materjaalse maailma ehk civilizatsiooni juurde.

Leavis, tema tekstid on pärit umbes 1920, 1930

Massikultuuri arutati ühe nurga alt: kui kajulik see on. Keegi ei arutanud, mis võib olla hästi, arutati vaid, kuidas ta inimest ahistab, asendab tema vabadust jne.
Ka Leavise abikaasa oli sama mõtleja, tihit käsitletakse neid koos.
Keskteosed: Massi sivilistatsioon ja... ?“ ; koos Thompsoniga „Culture and Envoirement“. Tema teemad kordusid alailma.
Katastroof on juba aset leidnud, enamus valitseb vähemuse üle.
Vähemus on see, kes valdab arusaamist kultuuri kohta, ta on vastutav selle eest.
Sarnaselt Arnoldile valdab ka Leavist probleem, et massiühiskond oma teatavat sõltumatust. Massikultuuri surve on tugev.
Võib tekkida olukord kus inimesed selllist intelektuaalselt eliiti ei vaja ning hakkatakse toituma omaenda maailmast.
Tähtis on : tuleb hakta õpetama inimestel vahet tegema. Tuleb õpetama inimesi vahet tegema!
8 aasta vanused lapsed hakkasid saama kooliharidust John Ronald Rojen M. (VMS).
Leavis kujutas ette, et inimeste töösuhted olid kunagi midagi taolist, mida iseloomustas peenus ja spetsiifilisus.
Tööaspekt puudutab ka Leavise teist väidet: loova töö kogemus on taadunud, selle asemele on tulnud vabaaeg . Leavis nägi, et loovattöööd on hakanud asendama vabaaja mõiste.
Kultuuri aseained teevad muret just selletõttu, et inimestel on vabaaega.
Leavis: kunsti kaudu saame orgaanilise maailma tagasi, kunsti kaudu peaksime suutma inimesi ühendada, andma neile ühiseid eesmärke.
Leavise idee: ta pidas rahva omakunsti väärutslikuks aga ta leidis, et see kunst on industriaalselt rüvetatud. Rahvalt on midagi justkui ära võetud, inimesi peaks aitama, tuleks taasluua see, mis kunagi oli.
Leavis märkas, et kunst on äriline, tema ei näinud võimalustki, et kunstnikud kes teenivad kommertsilikel eesmärkidel, saaksid olla kuidagi valgustajad.
Selline kunst vastab inimese päris vajadustele. Leaiab, et inimestel on reaalsed probleemid maailmas ja pakub neile lahendusi.
Leavis on kultuurilise languse kirjeldaja.
Madala kultuuri puhul oli probleemiks see, et see pakub midagi meeldivat. Massikultuur on nauditav. Naudingu tõttu, mida alamklass pakkus, hakkas see huvi pakkuma ka kesklassile. Keskklass tahab kogeda midagi, tahab aegajalt nt purjus olla. Tüüpiline näide: Jalgpall. Jalgpalli klubid sündisd tööstuslinnades. Aga kõikjal on need esindatud tööstuslinnades, sest need linnad tõmbasid endasse maapiirkondade inimesi ja maapiirkondade inimesed vajasid endale lõbuallikad ja nendesks said jalpalliklubid, ka keskklassi inimesed hakkasid jalgpalliklubid huvitama. Madalamaklassi harrastus tõmbas ligi ka keskklassi. NT: Afroameerika kultuuri sissetulek, see hakkas huvitama madalamt klasssi, ja keskklassi noored hakkasid ka tahtma tantsida selle muusika järgi jne.

Populaarkutuur esemena:

Euroopas toimus tõsine murrang peale teist MS. Siis tulid muutused turul.
- Tohutult palju suurenes kaupade sort mida osta sai turult .
- Oli näha, et lihtravhas kulutab selleks järjest enam raha, et midagi turult osta.
AMERIKALISEERUMINE
STANDARDISATSIOON (ühtsustuamine)
- Standardisatsiooni ajal polnud enam võimalik see, et kellegile tehti inetuid objekte vaid kõik pidid saama midagi, mis oli ikkagi kindlal tasemel. Eestis toimus see 19.sajandil.
2 meest: Richard Hoggart (1918-...) ja inglise kirjanik George Orwll (1903-1950).
Nende ideaaliks oli sõjaline tööstus. Vanad Briti töölisklassi väärtused lagunesid ja nende asemel tuli midagi uut.
Kolmekümnendate töölisklass oli SB vaesem aga ühtehoidvam, uueajastu töölisklass tarbis rohkem kui enne sõda.
R. Hoggart põhiline teos 1957 „The Uses of Literacy“ (kirjaoskuse rakendused vms). See raamat jagunes kaheks. Ühes kirjeldatakse ilukirjanduslikus vormis Hoggardi enda kogemust sõja eelsest perioodist. Teine osa räägib töölisklassi ohust, et rahvas on ohus seistes silmitsi massidele mõeldud meelelahutuses. Tegemist on allakäigu looga . Aga oli tähtis see, et Hoggart ei süüdista töölisklassi allakäigu osas, vaid ta on nõutu ja pahane, et tööliklassi hulgas, kus ta ka ise on kavanud, et miks töölisklassile/lihtravahale pakutaks enii madagalt meelelahutust. Ja rahva saatus pole alluda sellisele rünnauke vaid tuleks sellele vastu seista.

Loeng 3
Hoggart - The Uses of Literacy
Hoggard nägi ohtlikuna Ameerikast :

Kirjandus
Hollywood
Ajaviide
muusika kuulamine juke-box’dest
- Milk-bar (kokteilibaarid) seal toimusi muusika kuulamine 50.ndate keskel ja lõpus.
Öeldi, et tarbimisobjektiks oli Ameerika ise.
- Inglismaa, kogu Euroopa tarbis ameerikat muusika, filminduse , kirjanduse jms kujul
- Anonüümne suurbritania filmisõber „Ma räägin endaga alati ameerika aksendiga ja tihti ka mõtlen“. Temasse sisendus ameerikalik mõtlemine, aksent, mida ta õppis neist filmidest.
- Tulid tagasi hirmud : ameerikal polnud mineviku, see maa oli sisuliselt kurjategijate loodud riik tühjale kohale. Suurbritania oli aga harjunud sellega, et riik on traditsioonidele üles ehitatud. Ameerikas olid hoopis teised väärtused, mis olid seotud kasumiga, tarbimisega jms – kõik mis polnud ühine Suurbritaniale.

30ndate aastate alguses, 30ndatel aastatel
- Gallupite koostamine. Uuriti milline on suurbritania elanikkonna maitseeelistused.
- Tunti huvi, mis meeleolud olid britannias olemas.
- Selgus, et noortekultuur tuleb esile: neile oli lihtne midagi maha müüa, sest nad olid valmis tarbima.

Rosseau teos „Emile“ – uuriti puberteedi iga ehk rosseou järgi „teist sündi“ .
- Vihahood, meeleolu muutused – hakat määratlema puberteedi aega.
- Rosseu käis välja idee, et seda perioodi võiks pikendada, et see oleks noorele võimalikult sujuv. „Seal kus hariduse andmine lõpetatakse, tuleks seda alles alustada“. Teismeea alguses lõppes üldiselt kohustuslik haridus ära (15 aastaselt mindi juba tööle) Rosseau lootis, et haridusteekonda võiks pikendada. Ta soovis inimese komplekstset haridust parandada haridusteed pikendades.
- Kõige tuntum liikumine Saksamaal: „Torm ja tung“: saksa kirjaniku Goethe kuulus teos „Noore Weetheri kannatused“ (1774), oli ülipopulaarne raamat. (Napoleoni üks lemmikumaid raamatuid, mida ta kandis sõjas kaasas). Sisu lõppeb peategelase enesetapuga, draagiline. Tol ajal saigi moeks enesetapu sooritamine noorte seas (õnnetu armastus jm). Varajane surm oli: elad kõike läbi võimsalamt kui vanemad inimesed sinu ümber. Romantismi aegne üks kangelasi oli 17-aastane Chatterton (inglise luuletaja), kelle matusel viibisid tolleaegse Briti kirjanduse eliit . Tema puhul räägiti enesetapust, kuid pole kindel, kas oli enesetapp. Seda kõike arvestades pole ime, et 1789 kui toimus suur pratnsuse revolutsioon, ja revolutsiooni järel ilmus dokument „inimese ja kodaniku õigluse deklartatsioon“, milles oli punkt „üks põlvkond ei tohi suruda oma seadusi peale tulevastele põlvkondadele“: revolutsiooni viisid läbi nooremad , nende soov oli, et vanem põlvkond ei valitseks nende üle, vaid et noored ise jõaksid teatud järeldusteni.

19. sajandi teisel poolel nähti, et noored kujunesid omaette grupiks turul. Noorte eneseteadvusest kaasnes siis see, et nad muutusid turul olevaks grupiks. Vanempõlvkonnale tekitas segdust see, et noored soovisid vanemapõlvkonna kaudu hoida konfliktsus kontrolli all.
- Mees, kes pedagookias ja psühholoogias määratles selle protsessi 20. sajandil oli ameerika psühholoog Greanville Stanley Hall (1844-1924).
  - Tema lähtus palju sellest teadmisest, mis oli 18.sajandist olemas, aga kombineeris sinna otsa uuendisi, tõi kaasa mitmeid asju USA kohta.
  - Ameerika vaimuelus 19 sajandi keskpaigus, Darwini arusaamad liikide tekkest , sellega koos olid ameerika ühiskonna elus mõisted konkurents , võitlus, tugevama ellujäämine, darwinistlik figuur . Spencer käsitles seda askpekti psühholoogias – me ei tohiks vahele sedaga võitlusele, mis toimub ühiskonnas.
  - Stanley Hall, oli täiesti vastu sellele teooriale. Ta hakkas uurima hingeharidust, selle asmel, et taandada kõik maailmas toimuv rangele intellektipõhisele konkurentsile. Mingi piirini võttis S. Hall revolutsiooni teooria selle aluseks, aga ta leidis, et hingeharidus on siiski tähtsam ehk siis võimalus ellujääda on hingehariduse baasil. See muudab paremakas kogu rahvuse, tsivilisatsiooni.
Child Studies (kasvatus psühholoogia suundumus). Mida laps ise tahab, millised on tema ootused.
See millega Hall tegelikult ajalukku läks oli see, et tuleks uurida seda, mis toimub lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise vahel.
- Halli poolt võetud kasutusele mõiste „adolescence“. See on nii sotsiaalne kui bioloogiline puberteediiga. See on teatav noor olemise kategooria. Vanuselt oli see 12/14- 20ndate alguseni (poisid ja tüdrukutel erinevused) see oli aeg, kus esines noorte seas kuritegevus, seega oli tegemist sotsiaalse probleemiga.
- 1904 ilmus teos „Adolescence“ 1500 lk paks, 2 köidet. Ühena esimestest oli see tekst, mis viitas ja tunnustas Sigmund Freaudi. Hallil oli palju erinevaid väiteid. Ta ei hinnanud väga urbanistliku elulaadi öeldes, et see pole noorele kõige parem. Tema heitis ette konkurentsivõimelisust, mida noortele peale suruti. Ta arvas , et noori tuleb mõjutada emotsioonide kaudu, mitte ainult vaimse surve kaudu. Selle tõttu nägi ta hariduses naiselikku aspekti. Tema arvamus oli, et kooliiga tuleb pikendada.
- Stanley Hall: „The student must have the freedom to be lazy“.

Tuleb arvestada tausta , konteksti millest Hall kirjutas. Noorte probleem on ameerikas olnud väga oluline, kuid selle taust on see, et USA käisltes ennast kui noort ja uut rahvaust maailmakaardi.
Hall: „Juba see fakt, et me peame end nooreks, annab tervendatat toimet...“
„Kui sa müüd midagi noortele, müüd sa seda ka vanematele“. Noored andsid moodi ka vanematele - nende järel tulid tabima ka teised.
Teise MS euroopas, Sb, noorte ümber kujunes välja 2 põhilist suurt hoikaut, mis olid omavahel teravas konfliktis.
- Paternalism , paternalistlik hoiak – soitsaaldemokraadid Suurbirannias.
  - Selle idee loogika: on olemas asjatundlikud inimesed, kes teavad paremini mida noortel vaja on. Teavad mis on neile kahjulik ja kasulik, kes muretsevad, et noored rikutakse ära.

Teine oli Hedonism .

Peale seda oli poliitiselelt keskseks teemaks Põhjasõda. Idabloki ja vaba läänemaailma vahe.
Sõja ajal saksa reklaam : sõda on teile mõtetu, sest ameerika sõdurid kurameerivad teie tüdrukutega.
Orwell: hollywoodi filmid insipreerisid noori kuritegudele, tapmistele. „Inglise mõrva allakäik“ (nö).
Kogu SB kultuur oli suuresti suletud Ameerika mõju tõttu. BBC lõdvendas oma haaret. Kerge lõvenemise taustal saidki paljud tundud muusikud hakata tegema sellist muusikat, nagu nad tegid. SB olid olemas teatud kaitsemehanismid ameerika kultuuri vastu. See põlatud ameerika muusika mängiski juiceboxides. Orwell külastas sellsit baari ja kirjeldas: „Kõik on läikiv ja VOOLUJOONELINE.(“ Kõik on raistaud deokratsiooniks ja toidule pole rõhku pandudki. Kõik on võlts, lihtsalt on nimekirjad ameerika muusikutest. Inglise traditsioonidest pole midagi seal.“).

Raymond Williams
- Walesi mõtleja. Briti intelekutaal.
- „Culture of Sociatety“ ja „Long Revolution “ – tema 2 teost.
- Ta tegeles palju kultuuri päritolu uurimisega.
- Ta uuris, millest kultuur koosneb, millest ta tekkinud on, kuidas ta on inglismaale sisenenud.
- Ta pani kirja, kuidas kultuuri tähendus üleüldse on läbi aegade muutunud.
  - Williamis järgi kujunes ajajooksul välja kaks põhilist tähendust kultuurile. ESITEKS: Sõna kultuur kirjledab üldist vaimse ja intelelkutaalse arengu protsssi. Keegi on kultuurne – keegi vastab arengule.
  - TEISEKS: Kultuurimõiste viitab selllele vaimseolemise viisile, mis on omane teatud ajastule või inimgrupile.
    - Teisel juhtumil saab rääkida siis teatud ajastust, või nt teatud rahvuse kultuurist.
    - Esimesel juhtumil on aga kultuur midagi üldist. On siis toimunud teatud kitsenemine. Kultuuri mõiste on seotud konkreetsete kunstiteostega. Eeldatakse et me loeme raamtaud selle pärast, et see harib meid ja see on meile kasulik.
    - Sellist jaotust aluseks võttes, ehitsas Willaiams üles kultuurisüsteemi, mida ta nimetas kultuuriliseks materjalismiks (Culturalism). EKSAM!!!

KULTURUURILINE MATERJALISM - Kultuur võiks tähistada Williamsi arvates järgmist:
- kultuur võiks olla ideaalne - inmlik täius.
  - Kultuuri kaudu saame aimu universaalsestest absoluutsetest väärtustest, kultuur sümboliseerib ideaali.
  - Kui analüüsida kultuuri selleelt positsioonilt, siis me peaksime inimeste elus leidma need väärtused üles ja kirjeldama neid universaalseid väärtuseid.
- Teiseks, kultuur on kogum vaimese töö produkte, milelsse on salvestatud inimmõtlemine ja inimkogemus.
  - Kultuur on midagi dokumenteeritud. Siin analüüsitakse neid konkreetseid dokumente.
  - NT: Kirjandusteoseid võime hinnate selle järgi mida nad dokumentaalselt ültevad selle ajstu kohta.
- Kolmas – kõige olulisem: kultuur kui teatav elamiseviis, antropoloogiline, kutluur on see kuidas inimesed oma igapäeva elu elavad.
Kultuuriline materjalism - Kultuur kui ideaal, dokumentatsioon, elamise viis.
Williams arvab , et kõiki neid kolme tuleks silams pidada. Neid tuleb vaadata koos, omavaheliste suhete kaudu.
- Nt leiab ta vigaselt:.
  - I pärast on ta rahutu , kui ei võeta arvesse inimese loomalikku päritolu.
  - II ei sobi kui uuritakse aind seda, mida on dokumenteeriud, mis on kirja pandud.
  - III vaadatakse kunsti millegi kõrvalisena.

Marx marx??

Maailma jaotus – ühiskondlik olemine jaotub kaheks:

Pealisehitus (ühsikondlikud suhted)

Baas (majanduslikud suhted)

Willams oli vastu:
- Strukturalism .
  - Struktualismi loogika: me paneme ise reaalsuse kokku keele kaudu, me ei saa reaalsust ennast vahetult kogeda. Seetõttu me elame maailmas kus reaalsus on aind keeleline konstruktsioon. Me tegeleme asjadega, mis on nimetatud, millele me oleme andnud nimed ja mis on keelelises käibes. Me ei saa rääkida reaalsusest endast. NT: sõnal kass ja kassil pole tegelikult mingist seost, see on lihtsalt inimeste vaheliline keeleline kokulepe.

Popkultuuri teooriad 4 loeng

Structure of feeling – tundestruktuur (Williams).
- Mingisugune kollektiiv /grupp/ühiskonna kiht jagab tunde struktuuri teatud vaimsust, mis ühendab teda.
  - Kogu seda ajstud iseloomustab teatud arusaam sellest, milline on õiglane maailm. Kurjategjad kaovad silmapiirilt ära, õiglus võidutseb.
  - Arusaam õiglusest iseloomustab tunde struktuuri ning see iseloomustab kirjandust.
    - Kirjandus Näite: Dragöödia muutumine: mässuakt, vastuhakk oli alati midagi negatiivset, tunde struktuuri korraselt pidi vastuhakk leidma lahenduse. 19.sajandist oli aga keskseks teemaks inimese vabadus ning vastuhakk oli täiesti teise tunde struktuuri järgi üles ehitatud. Kõik see on tolleaegseetes kirjandusteaosestes näha.
- TUNDE STRUKTUUR –mingi kindla ajastu vaim, ideoloogia.

Williamsi uus lahendus: kultuuritasandid. (ta toob välja kultuuri erinevad tasandid )
Esimene tasand:
- Kultuur on selles tähenduses mida elatakse ainult konkreetses ajas ja ruumis ning mida saavad kogeda ainult need inimesed, kes selles ajas ja ruumis elavad. Kui see ajalooline hetk kaob minevikku, siis ka see tunde struktuur hakkab lagunema.
- Meil on praeug oma kultuur, 18.sajandil oli teine jne
Teine tasand:
- Kultuur ulatub tänapäevani.
- On vaja dokumenteeritud andmeid mineviku kulutuuri kohta
Kolmas tasand:
- On olemas suuured vahed kultuuri vahel mis on ning mis oli
- NT: Regati jäätis – kunagise tunde struktuuri jäänus, mis tuuakse tänapäeval meie poeletidele, et tuua nõgukoudeajal elanud inimestele hubastust, kodusust jne.
- Culture of selective traditions

Culture of selective tradition

Ei täheda, et valitakse vaid parim
Tegemist on interpretatsiooniga
NT: Kellegi loost kaveri tegemine on tunde strukuutiga mängimine
Williams: „Me elame praeguses ajastus ja me ei tea, mis saab tulevikust .
Me ei saa rääkida kunsti absoluutselst väärtusest, sest ajakulgemine muudab kunsti väärtuseid
Williams rõhutab: „Tuleb minna minevikku ja vaadata, millised olid võimalused tolle aegsest kultuurist, millised olid alternatiivid.
- Peame tegema vahet kahe kultuuri vahel

Kaasaegne organiseerimis viis, milles kasutatakse kultuurinähtusi.
- NT: Polnud olemas jaotust muusikas kõrg ja madalamaks. Olid olemas oskused, mida kasutati erineva muusika mängimisel. Fausti mängi etendustes , kõrtsides, kontserdisaalides jne. Tänapäeval aga jaotame muusika, mis oli vanasti, kõrgemaks ja madalamaks.

Kollektiivsus

Williams: Lihtrahvas ei loo palju kultuurilisi objekte aga lihtraval on võime luua kultuuri institusioone. Selle kaudu, et alamklass loeb raamatuid kasutab kultuuri, selle kaudu moostustub kolektiiv kultuuris
NT: Lihtravhas loob kollektiivseid kultuuri institutsioone folkloori kaudu
Williams: „Culture is ordinary“
- Kultuur ei kuulu vaid eliidile vaid absoluutselt kõigile. Kultuur kannab edasi traditsioonilisi väärtusi.

Valgustus filosoofia

Kõige tähtsamad teemd ning oli seotud riigi ka poliitikaga
Filosoofe: Voitaire, Pierot
Inimesel olid teatud loovupärased õigused.
- Inimõigused olid vabadus aga ka õigus mitte töötada, õiglus, õigus omandile jne. Need olid looduslikud õigused.

Seadused, riiklik korraldus, pidid olema õiglased.
Rosseau: „Kui valitsus rikuks lepingut, kaoks ära rahva kohustus alluda.
Valgustajad otsisid ka hädade allikaid , NT: Miks inimesed on rumalad?
Aespootia: Inimesed on muudetud orjadeks.
Probleem valgustajate seiskohalt:
- Reaalse inimese elu need õigused ei puutu .
  - NT: Kui oled näljas, siis töötad)

Valgustuse hilisemas faasis tekkisid radikaalsedmad ideed.
Hakati otsima viise, kuidas reaalselt maailma muuta, et õigusi saaks reaalselt kasutada
Assotsiatsioon
- Kogu elu ühiskonnas pidi toimuma assotsiatsiooni alusel
- Assotsiatsioon moodustas tootmisvahendite omanikest, kollektiivne omad

Juhtivad mõtlejad:
- Owen
- Fouvier
Sotsialistide jaoks oli oluline ja tähtis see, et sotsialistlikidee oli teaduslik idee.
Marx:
- Marksisim on kõikvõimas, sest ta on lühike. Tema võimsus tugeneb tema teaduslikusele
- Marktsistlik loogika:
  - Kõike seda, mis toimub kultuuris, tuleb vaadelda ja analüüsida vastavalt nende ajaloolistele tingimustele.

Marxi arusaam:
- Igal perioodil ajaloos on kindel tootmisviis .
  - NT: Orjanduslik kord
- Tootmis viis määrab ära suhted inimeste vahel
- Tootmisviis määrab milised on ühiskondlikud institutsioonid

Tootmisviis:
Tootlikud jõud
- töölised, tooraine , masinad jne
Tootmissuhted
- Klasside vahelised suhted
  - NT: Isanda ja orja suhted orjanduslikus korras. Ori oleks pidanud olema surnud. Ükskõik kes olid varem, nüüd olid surnud.
Marxi järgi oli ühiskondlikute protsesside käimalükkajateks tootliku jõu ja tootmissuhete vahel olevad pinged . Tuli muuta midagi.

Popkultuuriteooriad Loeng 5

Standardiseeritud (standardisatsioon) Theodor W. ADORNO (1903- 1969)
- Taust:
  - FRANKFURDI KOOLKOND
    - Frankfurt 1923.a  Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut  Hitleri valitsus  liikmed pidi emigreeruma  USA Columbia ülikool pärast soda tuldi Saksamaale tagasi  liikmed:
      - *W. Benjamin
      - M. Horkheimer
      - H. Marcuse
      - J. Habermas

marxitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik
kultuuri poliitiline käsitlus nagu marksisimis, aga mitte nii lihtne käsitlus
kultuur  teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle
kultuur  teatav vastuhakk

KRIITILINE KULTUURI TEOORIA

vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu
kultuur  võimusuhete säilitamine
soov maailma muuta !
kultuur eelduseks , et maailmas tuleks mingi murrang
Adorno kuulub “vaenlaste” hulka, inimene, kes ei mõistnud popkultuuri, kes ei mõistnud lihtrahva vajadusi, põlgas üliõpilasrahutusi
vasakpoolse mõtlemisega, (konservatiivne)
ei soovinud säilitada ühiskonnas stabillsust, status quot
muusikalise taustaga
oma väidetes radikaalne
kodanlik taust
tuli 30 a lõpus tagasi Saksamaale USAst
lähtumine euroopalikust avangardsest tungist
põhiteos 1947.a ilmunud “Valgustuse dialektika”, kirjutatud kahasse M. Horkheimeriga
ratsionalisliku mõtteviisi kriitika 20.sajandil
mõsituse jõu kehtestamine maailmas
Kas mitte midagi olulist ei läinud kaduma inimloomuses?” (ratsionalismi tulekuga)
lugu Odysseusest ja tema seiklustest
sireenid  naise näoga, linnu kehaga olendid, kes meelitasid meremehi oma häälega, et neid karile ajada
Odysseus laseb enda aheldada end laeva külge, madrused pidid kõrvad kinni toppima
 tõlgendus  pääsemise lugu on võimas, aga lugu nõuab ohvreid, sa pead suretama instinktid
Odysseus valgustusaja inimene, kes kasutab oma moistest, aga peab vastu vaid siis, kuid ta on ahelais, vangistatud (ainult siis suudab ellu jääda)  inimese saatus pärast valgustusaega  inimsed , kes on küll valgustatud, aga neil puudb vabadua
valgustusest progressi idee
valgustusaja kangelane Prometheus
autorid ei näe teoses progressiideed
näevad hoopis  inimest on nüüd parem kontrollida

1.totalitarismi võimuletulek Euroopas ( Hitler , (Stalin))

2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS
pessimistlik hoiak  marksisimist taandumine
fašism kui ka stalinism  jumala kaotamise režiimid valgustuse tagajärjg
 maapeal on võimalik luua paradiis
 humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) režiimid
kuhu peab pöörduma? Adrno polnud religioosne, vaja midagi muud 
rõhuaetus kuluurile, kunstilisele lahendusele, utoopilisele, irratsionaalusesele, mis valitseb kunstis
kultuur oli sõltumatu, autonoomne
Kultuuritööstus  Adorno ei tahtnud kasutada mõistet massikultuur,

1.ei tahtnud osutada rahvale, kui enda kultuurile, massidel võib olla oma kultuuriline väljendus
2. “Kultuuritööstus” oli oluline kasutada, sest see tööstus kasutab oma printsiipe ka nt klassikalises muusikas jne (nt Titanic , Hollywoodi suurteos, kasutab klassikalist muuskat oma soundtrackis. Võtab traditsioonist mingi osa ja kasutab seda oma töös) muusikasümfooniate ülekanne (Hesse “ Stepihunt ” raadiost tuleb Hyden kõlab võikalt)
1938 essee “Fetiši iseloomust muusikas ja kuulamise taandareng”)
 kaubakultus
*kunsti muutumine kaubaks  kunstiteos irdub tema loojast ning asetatakse kapitalistlikesse suhetesse
*kunstiteost ei mõõdaeta enam tema tõelise väärtuse järgi, tema tegelik väärtus läheb kaduma, kui ta asetatakse rahalistesse suhetesse
*muutub rahaks, mis lihtsalt ringleb
*Marxi jaotus: vahetusväärtus,seda mõõdab raha, ostu-müügi hind. Kapitalistlik (vt lisaks)
*tarbimisväärtus (tarvitamisväärtus) see, kuidas inimene seda toodet kasutab. Inimese tõelised vajadused
*kunstinähtuse kaubaks muutumine  inimeste suhete asjastumine ühiskonnas, inimestevahelised suhtes muutuvad turul asjadevahelisteks suheteks
*kapitalismi loogika : kõik asjad on omavahel vahetatavad
*kunst peaks toimima teist moodi  kunstil võime olla kriitiline, irratsionaalne , utoopiline
*MH kunst on üle võtnud religiooni kohta
*kultuuritööstus hoiab inimest argisuses kinni
*Adornol sarnased jooned Nietzchega  kunsti vastandumine kapitalistlikule loogikale (irrarstionaalsus jne)
Adorno kunstikäsitlus:
* kunstiteos ei ole lõplik
*kunstiteos märgib maailma mitte lõpetatust
*kaup = lõpetatus, miski on realiseerunud mingisse vormi  kaotatakse ära inimestevahelised sotsiaalsed suhted
*kunst loob meie jaoks võimaliku maailma, selle, mis võiks juhtuda, unistuslik maailm
*oluline on see olukord, mis kunsti vastu võetakse 
*töö ja vabaja omavaheline suhe
*kultuuritööstus saab toimida tänu sellele, mille järgi käid kapitalismis töö
*organiseeritud tööprotsess kapitalismi poolt, sama moodi organiseeritud ka vaba aeg  nüristamine
*kultuuritööstus lubab inimesele paradiisi , vabanemist, pääsemist inimese veelrohkem sidumine
*kultuurittöstuse roll  muuta inimene veelrohkem TÖÖKÕLBULIKUKS
*”andke inimestele seda, mida nad tahavad”  kapistalsim  klient saab alati petta, kliendi ahistamine väga spetsiifilistesse suhetsse
*1968.aastal murrang  kultuuriline vabanemine (Pariisi noorterahutused põhjustasid)  kunstiline väljendus suudab eksisteerida ka väljaspool kultuuritööstust
*teoses peatükk “Kultuuritööstus: valgustus kui massipettus”
*loeb ainult see võitlus, mis liidab kõikide maade ploretariaadid marksisim
*kõrglultuur  elas sellest, et oli eraldatud teistest ühsikonnakihtidest
* ei jaganud kõrg-ja madalkultuuriks!!!
*PÕHILOOGIKA: vormiline ja sisuline aspekt kunsti puhul  rõhutas vormilisi aspekte
*vorm kunstiteose loominguline potentsiaal
*ei pooldanud vormiliselt aegunud kunsti  kunstilise avangardi eestvedamine  vormiliselt uuenduslik  aga ei pooldanud ka seda kunsti, mis on kunstiliselt uuenduslik aga mitte propagandistlik
*Adorno jaoks ei olnud tähtis see, et ta kannaks endas positiivset ideed
*(Adrono ise avangardistlik , dodekafoonia (heakõla vorm jne ei ole kehtivad, Webern))
* ajupesu  kultuuritööstus
*massimuusikas häirib teda see, et kodanlike vormide lahjem avaldus  inimesed ei saa endale õiget muusikat
*häirib teda kunstiline konservatiivsus , mitte madala ja kõrge suhe
*midagi korrast ära, kui inimest võetakse sõnaõigus
*ei salli kunsti, mis esitab ennast väljapoole inimsuhteid
*kunstiteoses eneses on sotsiaalsed suhted, mida kohe inimene endale ei teadvusta  kunstoteose autonoomia on vaid illusioon
*autentsuse mõiste  tõeline, vastandub illusoorsele
*teda huvitab kusntiteoses autentsus , sest vastandub kunstitööstusele
*adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEIT-sidusust
*Scönberg, immanentne sidusus
*eristas kahte monmenti sidusus võib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne
*ideoloogiline sidusus
* Freud  “me ei tea enda kohta kõike”, alateadvus
*ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu
*sidusus peab olema kriitiline
*prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE  kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku  nägi ette, et 20.sajandi avangard eemaldub  igasugune kõne ostimine on kompromiss
*kriitiline kunst, ainsama võimalik, tõeline kunst  kaotab kõik konvesioonid
*dodekafooniline kunst pääs totalitarismist

Popkultuuriteooriad Loeng 6
Adorno arvates oli muusika :
1. Standardiseeritud (standardisatsioon)

Muusikatööstus kasutab pettemanöövreid, mida ta nimetab pseudo -individualitsioon
- Väitest, et kunst on kuidagi eriline, ongi pseudo-individualisatsiooni loogika
- muusikasse lisatakse kaunistusi, detaile.

Standardiseeritud kunst/muusika, toob kaasa ka standardiseeritud reaktsiooni.

Standariseeritud kunst tundub meile leevendusena
Päris tõeline kunst pakkus võimalust unistada , fantaasiamaailma minna, et kujutada kõrgemat olemust, standardiseeritud kunstiga seda aga ei saa.
Tõeline kunst pakub võimalust asjadega olla nii nagu nad võiksid olla, standradiseeritud kunst aga näitab asju nii, nagu nad reaalselt on.

Massikunsti funktsioonide täitmine ehk sotsiaalne tsement

Populaarse mnuusika funktsioon on kohandada inimesi valitseva võimustruktuuri

On olemas kaks populaarse muusika kuulaja tüüpi

Rütmikuulekas tüüp – raadiopõlvkond. Adorno võrdleb seda marssimisega.

Emotsionaalne tüüp – happy end, sentimetaalne kuulaja.
Adorno kirjutas ka võitlusest tarbja ja tööstuse vahel. Tema väide

Kultuuritööstus katsub inimest tuua endale järjest lähemale
- Inimesi huvitab see, mis on päriselt toiminud

Meie fantaasiad on liialt seotud reaalsusega

Tüüpiline näida, millest Adonro ei saanud rääkida, on reality tv. Varem olid staarid geeniused. Staar =geenius, nüüd võib aga iga lihtinimene saada staariks. Staar ei olda selleks, et midagi toota, staar ongi lihtsalt staar ( Paris Hilton ei tee midagi, ometi on ta staar).
Kokkuvõte
Põhiline erinevisu Adorno ja nt Arnoldi, Lewise vahel on see, et kui Arnold, Lewis nägid ohtu olemasoleva olukorras, siis Adorno puhul oli asi vastupidi. Ta nägi, et uus massikultuur pigem säilitas korda. Ta nägi kodanikukultuuri teatavat lahendust . Anarhia polnud Adorno jaoks probleem. Kapitalism elab tänu massikultuurile . Ta ei jaganud madalat ja kõrgkultuuri.

Lowenthal ütles: Kultuuritööstus koos selle standratsditsiooni ja stereotüüpidega politlilseerib töölisklassi ja suunab neid sellsite lahenduste poole mida on võimalik teostada. Lühidalt: kultuuritööstus suunab alamikihte selliste lahenduste poole, mida on võimalik ka kasutada reaalselt. Ehk inimestelt võetakse nende poliitiline loovis ja suunatakse inimesed uskuma, et vahendused toimuvad selle ühiskonna raames kus nad eksisteerivad. Kui kuskil on näha väikeseid häireid, siis lõikatakse need alati inimeste soov võtlside unelmate kaudu välja. – Inimstele pakutakse võltse lahendusi. tahame midagi erilist, oma elu muuta. Kultuuritööstus ütleb, et me tahame seda toodet ja sellest saate te lahenduse (reklaam)

Adorno oli pessimistlik. Arnoldi sõnul oli olemas oht, et igaüks kes ei soovi või ei suuda leppida massikultuuri loogikaga, võidakse sõimata idioodiks.
Walter Benjamin (1892-1940)

Tal puuduks akadeemiline staatus
Tema ütlusi hakati märkama alles hiljem
Marktsist
Lähtekoht: idee sellest, et kapiltalismi areng toob kaasa selle lagunemise või murrangu.
Ta erinevus Marxist: Marx oli valgustuse tagajärg, tema teooria ühiskondade muutumisest oli valgustuslik ja progressilik. Marx: Revolutsioon on ajaloo vedur Benjamin: ei näinud arengut selle skeemi järgi, benjamin: revolutsioon päästab inimkonda suuremast hävingust. ( vist ?)
1936 kirjutatud tekst: „Kunstiteos selle massilisie revolujtsiooni ajastul“
Benjamin uurib, mida see massilisus tähendab, mis on massitoootmine.
Benjamin oli Adornoga nõus põhikõsimuses, mitt ekunstiteose sõnum ei otsusta kunstiteose väärtuse üle.
Futurism (itaalias, venemaal) – Benjamini väide futurismi kohta: muuta poliitilised valikud esteetilisteks.
Futurismid ülistasid sõda selle ilu ärist, mis sõjas oli. (samad arusaamad fassistidega) Nad kummardasid tehnoloogia ülemvõimu inimeste üle. Futurism: imeteleda tehonoloogiat. Imetleseid 1MS tehnoloogia tõttu. Kirjutasid sellest luuletusi jne. Marinett: sõda muudab inimesed justkui masinateks. Kui kaunis on kihutav rong , kui puhas ja eriline see on. Marinett: kunst ei saa olla midagi muud kui vägivald, julmus ja ebaõilgus. Ehk siis vägivald jms (fasssistlik) oli esteetiline väärtus.
Futurisid ei komenteerinud poliitikat.
Benjamin ütleb vastupidi, esteetika pidi olema seotud poliitikaga
Benjamini ei käsilte kunsti eraldiseisvana, millegi erilisena vaid käistleb seda koos poliitikaga.
Teproduktsioon – mehaalinine taastootimine
Kunsti oli võimalik koguaeg paljundada käsitsi, kui dnüüd tuli siia juurde olulisi aspekte, mis olid benjami jaoks olulised.
Oluline nähtus, mida Benjamin uurib on seotud auraga ehk autentsus’ega
- Kunstiteos on eriline, unikaalne .
- Ehtsus, seotud kunsti unikaalsusega. Esteetilistes arusaamadest ehtsus ja autentsus viitavad originaali olemasolule.
- Aura (autentsus) – osutub ehtsusele erineval määral. Kunstiteose reprodutseerimine vähendab seda ehtsust. Aura ehk kuma , varjund. Aura Benjamini jaosk on seotud tootmisviisidega inimeste vahel, aura pole igavene, üleaegade kestev, aura tähendus muutub aegada jooksul. Fotol on kujutatud puu. See puu on kadrioru serval, saan seda minna vaatama. Näen puud ennast, kui teha puust foti siis on tegememist reprodutsiooniga mis on taas loodud. Me saame seda puud kasutada kultuslikuks objektiks.
- Näide filmist : Kui me lähme teatrisse siis näitlejad esinevad meile. Näitleja reageerib saalile. Filmis aga reageerivad näitlejad kaamere. Seda mida näitleja teeb filmis, ei saa nimetada esituseks. Pigem on see teatud hulk esitusi (võetakse kaadreid eraldi). Benjamini sõnul on näitleja seega filmis jäetud ilma konkreetse aja ja ruumiga seotud aurast. Näitleja on filmis kohal kaamera jaoks, mitte publiku jaoks.
- Benjamin ütleb, et tglt pole filmikunsti massilisust osatud seni ära kasutda, filmikunsti iseloomuistab kultuslikus. See mida ta nägi ja uksus oli see, et aura kadumuisega peaks olema võimalik luua osalusvõimalus (mfiasdgiasmg???????)
- Ta nimetab veel seda, et filmil on tohutu propaganda väärtus. Soste ahel on kiire (maali puhul saame ise mõtliskleda, filmil peame koguaeg jälgima). Saksa filmi keegi Riefenstahl, filmi propaganistliku jõu kiuste võiksime me näha hoopis midaig muud. Tema arvates tõeline filmikunst on veel loomata.
- Aura võib muutuda ajas.
- Reproduktsioon vähendab aurat

Sissejuhatus populaaeteooriasse loeng 7
(Frankfurdi koolkonnast teine oli Benjamin)

Benjamin
Aura hävimine / taandamine /kadumine on paratamatu prtosess ja Benjamini sõber Adorno polnud rahul sellega, et Benjamin nägi selles palju postitiivset.
Benjamin: Kunstiteos pole enam seotud rituaalinga, aurga, sest kunstiteos hakkab elama omaelu väljaspool algselt rituaali. Ehk siis kunst hakkab elama inimeste seas teistsugust elu ega sõltu enam algsest rituaalist.
Benjamin näeb, et kunstiteos saab niimoodi muutuda demokraatilikuks.
- Kunstiteos hakkab ringlema rahva hulgas. Ta pole seotud enam konkreetse kultusega. Ehk siis rituaali Benjamini jaoks asendab poliitika. Kunstiteosel on müstifitseeritus.

Xenakis

Prantsuse teoreetik Baudeillard

Ta rõhutas materjaalsuse kadumist.
Nt: muusika marerjaalsus on kadunud, sest kuulatakse muusikat mp3 näeol, mitte enam reaalsetelt plaatidelt/vinüülidelt.

(Frankfurdi koolkonnast kolmas oli Marcuse)

Marcuse

Läks samuti ameerikasse nagu Adorno.
Marcuse probleem oli, et miks ikkagi kapiltalismi sees ei toimu sotsiaalseid murrangiud. Miks ei toimu revolutsioonilist murrangut.
Ta nägi heaolumudelit, mida ameerika pakkus, üsnagi rikkalt ning katsus selgitada seda oma raamtatus, mis oli ta peateos, „One Dimensional Man“ (1964).
- Ta kasutab seal mõistet „ meelelahutus ja infotööstus“.
- Ta räägib seal sellest, kuidas tööstus katusub tarbjaid/inimesi siduda toodete külge mida ta neile müüb ja luua neile heaelu ilusioon.
- See healelu peab inimestele olema piisavalt hea selle jaoks, et hoida ära püüdlused kõrgemale.
- Selliseid inimesi nimetab ta dimentsionaalseks inimeseks.
- Selline tööstus ei toimu keeldude ja käskluste, vaid teiste printsiipide kaudu.
- Heaelu loomise loogikal puuduvad keelud aga tähtis on märgata seda, kuidas kultuuri mitme mõõtmelisus niiöelda inkorporeeritakse.
- Adorno on öelnd selle sama nähtuse kohta „iga üks, kes vastu hakkab, saab ellujääda aind sobituse kaudu.... „ ehk inimese erilusust saab ära peita. Me ei saa ennast kujutada väljaspool olevana. Meie vastuhakkamine on iseenesest miski mida saab süsteemi sisse adapteerida.

Marcuse: Repressiivne desublimatsioon:
- inimest juhtiakse justkui tema ihasid vabastades, kuid samas see ihade vabastamine on represiivne protsesess.
- See on siis, et me tunneme elust mõnu.
- Marvuse arvates meid valitsestakse mõnude kaudu, füüsilise naudingu kaudu.
- Marcuse kohta tuleb asamas öelda, et ta otsis viise leida üles midagi, mis suudaks sellele loogikale vastu seista, sest tal olid omad ideed.
- Mõiste mida ta kasutas, oli great refusal – suur keeldumine.
  - See oli seotud seksuaalsuse, ihade ja muu taolisega.
  - Tema suure keeldumise idee seoses sellega, et tuleks avastada seksuaalsus mis ei oleks repressiivne, tuleks avastada ihasid mida poleks võimalik tõlgendada kultuuritööstusesse.
  - See, et ihade vabastamine on ilusioon kogu kapitalismi loogikas, on ilusioon.

Ideoloogia

Prantsuse teoreetik Althusser (1918-1990)
Ideoloogiat peetakse päriseluks kuid tegelikult on see suhe päriseluga.
Juhtivaid ideoloogia teema käsitlejaid
Tema õpilaste hulka ülikoolsi kuulusid Foucault , Deerida (vms)
Oli vaimuhaiguse all, tappis oma abikaasa.
Väga paljudele ei istu tema arusaam marksisimist, mis on väga jälk ja kuiv.
Ise nimetas seda teaduslikuks. Aga see arusaam on siiski huvitav ja mianimist väärt. Tema teooriat nimetatakse strukturalistlikuks marktsmimiks.
Tema esse (1079) „Ideoloogiad ja ideoloogilised riigiaparaadid“.
Kolm aspekti:
Majanduslik
Poliitiline
Ideollgiline

See on tema tõlgendus Marxi pealisehituse suhtest , mis panid Althusserit mõtlema ja arutema.
Tema jaoks pealisehtius ei peegelda baasi, vaid baas/majanduslik vundament on eeltingumus, et kõik muu saaks funktsioneerida.
Pealisehitusele on omane teatud autonoomsus.
Pmst oli ta nõus, et tootmisviis on domineeriv aga ta ei leidnud, et see on tõene igal ajakorral.
Tema järeldus on baasiehtiuse suhtes see, et majandus määrab ära, mis aspekt võib valitseda, aga nad ei avaldu.
Tema kaugemale ulatuv järeldus: tglt on pealisehtust vaja selleks, et baas saaks eksisteerida.
Selleks, et majanduslikud suhted saaksid toimuda, peab midagi toimuma kultuuris, hariduses jne.
See mis seal toimub, kindustab selle, et majanduslikud suhted allbaasis saavad toimuda.
Pealisehitus võib tema arvates olla isegi olulisem kui baas.
Althusser: „ideolooga on elatud suhe inimeste ja nende maailma vahel või selle alateadliku suhte peegeldatud kujutis.“
Ideloogia pakub inimetele teatavaid lahendusi suheldes maailmaga . Samajal võivad need lahendused olla võltsid ning petlikud . Althusseril on kindel seos ka Freudi loogikaga: „Ideloogia on alati toimiv selle kadu mida me tunnema alateadvuse, mitte teadvusega“. Kõneleb meiga nö tagaukse kaudu (me ei märka seda).
Althusser: „kuidas on võimalik ideoloogiale vastu seista?“
Althusser ei näe viise, kuidas sellele vastu seista.
Ideooogia erijoon on see, et ta esitab kõik küsimused vastatuna, ta on suletud süsteem.
Selleks, et ideoloogi saaks töödada, peab ta välistama need küsimused, mis ei sobi selle mudeliga .
Ideloogine mudel on nagu poliitku pressikonverents: poliitik ütleb, et nii ei saa küsida (demogoogia võte).
Althusser soovitab ideloogia ideloogilisele mudelelile lähendenda viisil mis ei uuriks seda.
Me peame tekste uurima teisiti. Me peame ühseõngaga lugema teksti mitte aind selle pilguga, et mis seal on vaid et ka mis sealt puudub.
Althusseril oli sellejaoks oma termin „lecture symptomale“ ehk sümpaatiline lugemine ehk siis teatud tõlgendus loogikale.
See toimus kahel tasandil:

Teksti enda lugemine

Kõigi vaikuste ja puuduste lugemine, mida tekstis pole. Eriti peen ja kriitiline tekstile lähenemine.

Selle idee allikaks on Freud.
Freudi idee alateadvusest: inimesed oma käitumises tihtipeale ei käitu nii nagu nad tahavad, vaid nende käitumisi juhviad jõud mis on sügaval inimese sees, varjul.

Popkultuuri vallast:

Reklaami analüüs: Reklaamid on popkultuuris toimuva ideloogia näide. Reklaami tekstid on kindlad.
Nt. Alkoholi nauditavuse ideed esitlaltakse alko reklaamis.
Suur osa kirjandusest on võimalik lugeda sellisest mõistes: mis jäätakse välja? Reklaami puhul jäätakse välja otsene üleskutse ostmisele.

Macherey: rõhutab tootmise aspekti sest ta tahab seista vastu romantismi kujundile sõltumatust loojast.
See tootimne tähendab siinjuhl ka ideloogia tootmist.
Macherey analüsib seda, kuida ei saa tagada aja ühte tähendust, mis kunstiteosel väidetavalt on. Tekst on kombintisoon erinevatest tähendustest, mitte puzzle mis varjab tähendusi.
Barthes ütleb, et igateksti sees on puuduolev olemas (VMS).
Macherey: ükski tekst pole sõltumatu vaid on seotud teiste tekstitega. Raamat on seotud teiste raamatutega. Selle kohta mõiste Barthesi poolt: intertekst.

Mina – ego / Miksi – id – Freud.

Tekst on teiste tekstide mõju kombintisioon.
Macherey ütleb, et kõikide tekstide eesmärk on narratiiv. See on iga teksti ideoloogiline baas. Kirjanik annab singlaani tekstis.
Kui me nägime kuidas ideoloogia väljendab inimeste suhteid reaalsese maailma teatud ideede kaudu.

Ideloogia teine faas:

Meie rituaalid, kuidas me oma elu elame, on ideloogiline, mitte see millised ideed meie elus on.
Kõik meie praktilise elu tunnused on ideloogilised. Sellist mudelit pole võimalik pääseta.
Ideoloogilise tõlkeaparaadi lühend: IRA /RRA ehk represiivsed riigi aparaadid – on miski, nt kohtusüsteem, politsei, see on see kuidas inimesi jõuga hoitakse kinni.
Ideloogiliste r., alla saame liigitada haridussüsteemi, perekonna,, kiriku, meedia jne.
A: Ideloogia eesmärk on inimese konstrukeerimine subjektidena. Kõneletakse inimesi kui subjekte. SellesT, et neid kapilatistlike suhteid taas luua on vaja inimesi kõneleda kui subjekte.
Loogika peamine konflikti allikas on seotud Descartes ’ i loogikaga: Kõiges mis on väljaspool meie maailma, tuleb kahelda.
Pmst võib olla nii võib olla teisti. Kõik mida me maailma kohta saame öelda, ei pruugi olla õige. Kuid ei saa kahelda selles, mida kahtleja saab öelda iseenda kohta.
Inimesel on seega teatud privlileeg mõista enda vaimuseisundit.
Ja Freud ütles, et see pole ikka niii. Eneseteadvus on väga väike osa. Me ei saa olla kindlad selles terviklikuses. Inimese mina pole endaswt teadlik. Ehk siis freud ütles, et inimese mina tuum jääb endale alati kättesaamatuks. Ehk id/miksi on alati mina tunnetseus lõpuni kättesaamatu. Niisiis inimese teadvuse asemel on midagi mida nimetame mitteteadvuseks.

Altusse mõiste: Interpellatsioon -
Loeng 8
Itaalia vasakpoolne kultuuriteoreetik Cramsci ( 1891 -1937)

Kirjutas oma tekstid vanglas .
Tema tekstid on tuntud kui „ vangla vihikud“.
Cramsci: maksism on teatav poliitline programm, mis peab maailma muutma . Tema küsimus oli see, miks ei toimu mingisusugst sotsiaalselt pööret.
Meid huvtab tema juures mõiste „Heagemoonia“.

Valitsejad veenavad valitsetavaid oma võimu õiguspärasuses.
Hegemoonia kadu veendakse alluvaid tihti ühiskonnas isegi selles, et see võim on neile kõigile kasulik.
Seega pole hegemoonia vaid valitsemise, vaid ühiskonna juhtimise, manipuleerimise viis.
Hegemoonia kaudu manipuleeritakse ühiskonda.
Hegemoonia mõiste on seotud ideoloogiaga.

Nähtus „Tsiviilühiskond“

hegemoonia oli sellel tasandil, seal otsiti nö kokkulepet.
Toimub ühiskonnas ühe klassi allasurumine teise klassi poolt, kuid samalajal juhivad kogu ühiskonda ühised huvid.
Toimub teatav vastutuelk erinevate gruppide vahel.

NT: Millega ühendatakse siis ühsikonda? Näiteks Idee rahvusest, (Eestis iseaalselt toimuv)

19. sajandil oli kapitalismi staatus ebakindel, keegi ei teadnud , mis sellest saab. Praegu esitatakse kapitalsmi kui absoluutset. Jameson: „Kergem on kujutada ette maailmalõppu kui kapitalismi lõppu.
Hegemoonia pole tagatud.

Kogu hegemoonia teema on seotud praktilise poliitka võitlusega. Kasutab kahte mõistet:
- Manöövrisõna
  - Revolutsioonid,
  - Sellel strateegial on võimalus õnnestuda siis, kui riik on tugev aga tsiviilühiskond on nõrk
  - Ehk siis hegemoonia ideoloogia on kõrvaline võrreldes tugeva riigiga, siis on võimalik riiki pöörata, on võimalik riigipööre
  - NT: 1917 – riigipööre Venemaal (riik oli tugev, ühiskond oli nõrk).
- Positsioonisõda
  - Võitlus hegemoonia ümber
  - Kui lääneühiskonnas peaks toimuma pööre, siis saab see juhtuda alles pärast seda, kui on võidetud tsiviiltasandil postisioonisõda.
  - Ta pöörab ümber Marxi skeemi: peame muutma midagi pealisehituses, siis saame alles asuda muu kallale.
Hegemooniat panevad kokku orgaanilised intellektuaalid (Cramsci sõnul).
Tähtis aspekt ei ole mitte intelekti staatus (kas töötab ülikoolis jne), kõik inimsed võivad olla erinevates olukordades intelektuaalide rollis. Kõik võivad nendega funktsioneerida.
Orgaanilisus tähendab seda, et iga klass või kiht ühiskonnas loob oma intelektuaali.
- NT: Kapitalismis käib ettevõtjaga (nt tehaseboss) kaasas intelektuaalide ring (inserenid, kes poliitiliselt esindab jnejnejnejneje)

Niisis on olemas ühiskondlikutel klassidel oma intelektuaalide ring mis hoiavad ühiskonda elus.

Kahe teoreetiku (Laclau ja Moffé) 1985 ilmunud raamat „Hegemoonia ja radikaalne sotsialistlik strateegia“.
- Toovad siin käibele mõiste „ Diskursus “ –

Nt: kõik oleme terve mõistusega inimesed ja me teame, et me peame alluma kellegile (osaliselt) nt koolil, eksami reeglid teeb õppejõud, tööl otsustab ülemus kõike. Aga on täiesti teise diskursuse loogika, kui me kasutaks seda suhet kui survesuhtene. Siis tekiks konflikt.
NT: Vägistamine ja seksuaalakt (kohtus tõmmatakse piir, need on erinevad diskursused). VMS
SEEGA: Hegemoonia loovus on võitlus diskuruse piiridest ja võitlus sellest, kellele diskurus kuulub.
NT: Rõhumisuhe ja allumisushe: Kus rõhumist esitatakse kui lihtsalt erineveust inimeste vahel, see on tüüpiline näide reformierakonna propaganda, te tahate võrdsust inimeste vahel (aga osad on paksud, osad peeniksed, mehed, naised, inimesed on erinevad),
Artikulatsioon
- Erinevad ideed artikulateeeritakse

Hall Srukturalism
Näide Artilikutsioonist: Nigger – solvav sõna, toimub artikulatsioon, kuid hiphopis kasutatakse koguaeg seda sõna, aga kui mina kellegile nii ütlen, siis see on solvav.
Reaalsus ekstisteerib kuid tähenduse omandab alles diskurususe raames. Artikulatsiooni mõiste siia juurde liites: tähenudsed pole ette antud.
Cultural Studies
Kasvas välja subkultuuri teooriast.
Resistentsus – vastupanu
Inkorporatsioon – sisaldav kaasahaaramine
Autor Hebdige
Subkultuurid võtvavad mingisugused elemendid ja annavad neile uued tähendused. Subkultuur on teatud liialdus, isegi ebaloogilisus.
Ideloogia pole aind inimeste uskumuse vaid ka praktika küsimus
Kultuuriteoreetik Žižek:
Ideloogia üks loogika: inimesed on teadmatuses aga käituvad teatud viisil. Ehk siis eksisteerib võltsteadvus ja me käitume selle baasil. Inimese käitumine on seotud mitteteadmisel ja valestiteadmisel. Inimesi tuleb valgustada, neile tuleb anda teada kuidas asjad on. Seega on ideloogia midagi, mis maskeerib reaalsust, varjab seda.
Teine loogika: Me võime ideoloogiat vaadata teisiti: ta on seotud fantaasiaga, ilusiooniga. Ta on fantaasia , mis juhib meie reaalselt käitumist elus.
Marxi järgi oli tõesti nii, et kapitlamismi aluses on veendumus , et mingid teatud ühikud mida me tunneme nt kaupadena, et neile ühikutel on omane mingi abstraktne väärtus, mis viitab sellele, et eksisteerib mingi universaarne väärtus. Aga marx ei väitnud, et inimene ise on selles veendunud, tema järgi on nii, et inimesed mõistavad reaalsust spetsiifiliselt, inimese terve mõistus tegeleb sellega mida ta reaalselt näeb. Kuid samal ajal inimesed käituvad nii nagu nad peaksid silmas apstraktset väärtust.
Tavapärane ideloogia kaldub ületähtustama seda, millesse inimesed usuvad, millesse nad veenduvad ja uurib vähem seda kuidas inimesed käituvad. Siin on üks loogika: see kuidas inimene käitub ja see millesse ta usub on erinevad asjad.
Postmodernism
Varem arvati, et inimesed ei tea ja käituvad sellepärast valesti aga nüüd arvati, et inimsed teavad küll, aga käituvad ometi nii.
Kapitalism pole midagi, millesse palutakse uskuda, ta kohta öeldaklse, et see on loodsusedus.
Niisiis me elame maailmas, kus me võtame kapitlamismi kriitikat küll tõsiselt, kuida käitume ikka samamood.
Populaarkultuuri teooriad loeng 9

Strukturalism

Strukturalism võib olla teadus, vaatleja vaatab teda kõrvalt.
Sellest tulenevalt võib eristada 2 aspekti:
Pole seotud inimese enese tahte soovidel või ihadel.
- NT: Kirjanduse, maali jne sünd, looja vaba tahe on selles. Strukturalismi loogikat huvitab üldine kunstiteos, teda ei huvita see inimese isiklik tahe, mida ta pani teose kirjutamisele, maali maalimisele jne.
Ei huvita kunstiteose väärust, kas ta on hea või halb.

Sveitsi keeleteadlane Saussure (1857-1913)
- Teos „Üld keeleteaduse kursus “
- Diakrooniline - uurib nt sõna päritolu, läheb nende allika juurde tagasi, vaatab neid ajalooliselt
- Sünkrooniline – uurib keele sisemist loogikat ja struktuuri.
- Tähtsamaid momente, mis Saussure teooriat iseloomiustab:
  - Jaotus keeles ja kõnes ( langue ja parole )
    - Language (prantsuse keel) katab neid mõlemaid (eesti keeles keelendus)
      - Language ehk keel on grammatika
    - Parole ehk kõne on individuaalne keele kasutus, suhtlus omavahel.
    - Saussure järgi ei ole võimalik kasutada sellist väljendit nagu surnud keel, sest keel on alati surnud. Grammatika ei ela. Kõne on see, mille kohaselt võib keel olla surnud
      - NT: Mitte ladina keel pole surnud, vaid ladina kõne on surnud.

Struktuur, strukturalistlik mudel:

Nt: Malemäng. On reeglid ja mäng ise. Need on erinevad. Ilma reegliteta malet mängida ei saa, kuid reeglid ilmutavad end vaid mängu kaudu.

Saussure’i eesmärk on uurida keelt ennast.
Filosoofiliselt on Saussure kreeka mõtleja Platoni moodi.
- Platon : suhteleme konkreetsete nähtustega. Suhtleme mehe ja naisega aga kuskil on olemas mehe ja naise idee. Kusagil on kõige idee, mis on nähtav. On üksikud juhtumid mingisugusest ideest mis asub kusagil sealpool mis viib meie ideid üksikutekst ilminguteks reaalseks maaimaks.
- Eidos - midagi visuaalselt (sellest sõnast on tulnud video)

Saussure jagab keele kahte ossa :
Tähistaja/tähistatav (või ka tähistatu)
- Nende suhtest moodustab see, mida Saussure nimetab märgiks.
- Märgis puudub jaotus vormi ja sisu vahel.
- Saussure oli samm edasi talle eelnenud märgi käsitusest, mida esindas selline teoreetik nagu Peirce . (Peirce märgi definitsioon – märk on miski, mis asendab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus . Ehk siis märk tähendab seda, et reaalsust asendatakse mingi märgiga).
- Saussure jaoks oli tähistaja ja tähistatava suhe täiesti juhustuslik.
- Sõnal laud pole seost esemenega mida me nimetame lauaks.
- Sõna suur pole kuidagi suurem kui sõna väike
- Tegemist on niisiis sellise seosega, mis on kokulepe inimeste vahel.
Horisontaalne (süntagmaatiline) ja vertikaalne (paradigmaatiline) tasand.
- Horistontaalne – lisatakse uusi sõnu süsteemi
- Vertikaalne tasand – tähendus selgub siis kui me asendame teise sõna.

Keeles on ainult idee ja kõla tasandid. (VMS)
Saussure – semioloogia (teadus märkidest).
Levi-Strauss
- Marksisim – Marxi loogika on strukturalistlik. (marxi loogika: mistahes ka ei toimuks inimese maailmas, saame selle varjust leida tootlike jõude, tootlmis suhteid jne, mis tahes ka ei toimuks, selle varjus on struktulistlik loogika).
- Freud – psüühilised häired, pinged. Freud avastas samuti selle kõige varjus struktuuri, mille skeem on inimpsüühika (Mina [ego], ülimina [superego], miski [id]). Ta uuris ka iga üksiku inimese juures seda, milline on üleüldine inim struktuur,
- Geoloogia – pmst kivimeid uurides me saame aru miks loodus me ümber on sellise kuju võtnud, miks on jõed, mäed seal jne.
- Kõige tundum Levi-Straussil:
  - Müüdi käsitlus:
    - Müüdid ilmutavad ennast eri rahvaste juures mitmekesistena. Samal ajal on müütidel homogeene struktuur.

Müteem (mytheme)
- Tähenduslikuks saavad müteemid siis kui nad on kombineeritud teataval viisil.
- Müüt saab tähenduse erinevuse kaudu
- Müütide kombinitsioonide aluseks on tihtipeale binaarsed (kaheksjaotuv) opositsioonid.

Straussi meetodidega on uuritud nt versterne: üks uurijatest on Wright – nt kuidas tühermaa ja kõrbe mõisted kombineeruvad ühsikonna ja tsivilisatsiooniga
• Klassikalised vesternid – 30- 50ndad – kangelane kuulus ühiskonda, kes astus vastu neile, kes ei kuulnud sinna, peategelane kaitses seadust
• Professionaalsed vesternid, 60ndad - binaarsed opositsioonid on küll alles aga muutunud – peategelane on nüüd väljaheidetud ja ta võitleb korrupeerunud ühiskonna võimuga vms

Barthes
- „Mütoloogiad“ – jaguneb kahte ossa
  - Esimene: lühiksed ja tervad esseed , kus ta analüüsib erinevaid nähtusi meedias ja kunstis, mida ta kohtab enda ümber. Ta vaatab seal nt mänguasju, maadlust, striptiisi, pesupulbrireklaami, analüüsib keelt, mida kasutatakse jne.
  - Barthesi huvitab, kuidas pannakse müüte kokku. Kultuuritekstid pole lihtsalt mudelid, mis midagi tähendavad, vaid nad pannakse midaig tgähendama. Barthesi järeldus on see, et mis on argimüütide loogika, kõike seda mis on konstrukeeritud. Müüt on konstruktsioon aga samal ajal esitatakse

Denotatsioon – esimese astme suhe
Konnotatsioon – teise astme suhe
Tähistatav ja tähistaja mooustavad märgi ja see märk ise muutub tähistajaks uuel tasandi.
Konnotatsiooni tähistajat muoodustatakse denotatsiooni märkidest.
Müüdil on kinnistamise jõud, ta surub meile midaig peale. Altusser: ideoloogia pole mitte tundmine vaid ära tundmine. Selles mõttes tuleb silmas pidada Barthesi loogikat: müüdid ei lüäthu loodusest või loomust, nad on välja valitud. Müüdid pannakse kokku koguaeg mingisugusustest juba inimestele tutavatest kulutuurilistest elementidest. Müüt saab mõjuta ikka nende inimeste seas kes seda teemat jagavad.
Populaarkultuuri teooriad loeng 10
Barthes

Oma mütoloogiate kohta soovib, et neid võetakse loomingulitena, nii nagu nad looduses ilmnevad. See mis puudutab meie suhet sellistesse mütoloogilistesse tekstitesse siis Barthes eristab kolme (+1) tõlgendus positsiooni, mis võib inimsel olla selliste tekstitega suhtlemiseks.

Näeb pilti kui sümbolit, kui näidet Prantsuse emperalismist. Kuidas näevad seda müüdikonstrueeria tasandil. Sümboli tasand.

Käsitleb pilti kui õigustust. St seda, et müüditõlgendaja näeb talle antud teksit kriitiliselt, ta näeb sellest läbi.

Tarbja tasand. Ideaal, mida peab silmas teksti konstrueeria. (tekst – pilt – heli jne, kõik). Tarbja,kes peab seda, mida ta näeb, loomulikuks. Ta ei näe seal taga peidetud sõnu. Selline inimene võtab selle pildi vastu kui teatava üldistuste aga ta ei näe selle varjus semiootilist süsteemi.

(see on siis 3+1), Barthes asetab selle erladi. Müüdi uurija, müüdi tõlgendaja positsioon. Tema näeb läbi, kuidas see süsteem on kokku pandud. Müüdiuurja loogika on see, et ta saab aru kuidas toimub selle ideoloogia tootmine. Ehk siis kuidas see, mis on oma loomult ajalooline seotud inimese sotsiaalse kogemusega esitatakse meile midagi, mis on loomulik.

NT: Homoseksuaalsuse käsitlemine kultuuritekstites on ideoloogiline, samal ajal esitatakse meile homoseksuaalsest kui midagi pervertset.

Uurimus, käsitlus S/Z Barthes
- Käsitluse keskmine tulemus on see, et Barthes hakkas kultuuritekstiga seoses andma rohekm võimu lugejale kui teksti kirjutajale:
  - teksti tähendus sõltub sellest, kuidas me seda loeme.
- Tema lähtekoht on tegelikut üsna strukturalisstlik, ta vaatleb seda Balzaci novelli (Saraziin??) ning eraldab sealt teatud fragmendid . Ta eristab need selle järgi kuidas fragmendid erinevad tähenduslikult.
  - (strukturalismi loogika on tähenduse loomine).
- Oluline panus veel siia juurde on see, kuidas lugeja saab aru tekstist.
- Tema väited on see, et see kes loeb sellist teksti tõlgendab seda vastavalt teatud koodidele.
- Selleks, et lugeja saaks teksitst aru, peab midagi ta ka teadma.
- Me läheneme tekstile juba midagi teades selle teksti kohta. Ehk siis me tunneme koodi kuidas teksti lugeda.
  - NT: Võtan teksti ette keskelt, ei saa aru. Võtan algusest (nt ühel isal oli kolm poega / elasid kord eit ja taat jne) ja on aru saada, et tegemist on muinasjutuga, ma juba tean midagi.
- Koodid on need, mis lubavad teksti lugeda
  - NT: Saame aru, et tekst on eesti keeles jne.
- Kood on seega teatud kultuuriline eeldus ja ootus, mis võimaldab meil teksti lugeda.

Mõiste intertekstuaalsus
- iga tekst on intertekst.
- See tähendab, et nii nagu keel, mida inimene räägib, on teatav valmiskultuur, mida me saame.
- Nii ka ütluste kogum, mis on korrastatud teatud viisil (ehk diskursus), on samamoodi valmis kultuur.
- Seetõttu me saame sinna siseneneda teatud loogika kaudu.
- Mida tuleb erladi käsitleda on see, et see pole mõjutamis teema.
- Ei ole olemas mingisusugust teksti mis on algselt ja mis mõjutab midagi, mis tuleb talle järele.
- Kõik tekstid on segunenud. Nad koosnevad teistest tekstitest.
- Inimese jaoks on see kõik, mida ta on lugenud, näinud, kogenenud – kõik osaleb selles protsessis.

Lugeja

inimene kes teksit loeb, kohtab seda, mida Barthes toob välja kui tähenduste ülekuüllust.
Barthes näitab seda, et me ei saa teksti fragmentidest piiruda sellega, et toome sealt välja ainult ühe tähenduse.
Kõik tekstid muiutuvad neid lugedes.
- NT: Kui üks inimene loeb teksti 2 korda (teeb 3 aastat pausi vahele), siis ta loeb tehniliselt sama teksti, kuid ta loeb seda teisiti.

Niisiis kirjanduslikud teksid on avatud erinevatele lugemisvõimalustele.
Teksti tähendus ei tule mitte sellest, et me vaatame teksti päritolu või konstruktsiooni vaid me vaatame teksti lugemistasandilt.
Kirjandusetoesed saavad tähenduse selle kaudu kas nad vastavad või tõrjuvad vastu lugeja ootusele .

See on terve sfäär mille Barthes niiöelda käiku laseb.
Me kõik loeme sama raamatut kuid sisuliselt loeme me kõik erinevat raamatut.

LOETAV (readerly)
KIRJUTATAV (writerly)
- On loetav ja kirjutatav tekstid.
  - On 2 eri tüüpi teksti Barthesi Jaoks.

Loetav tekst
- me saame lugeda üheselt, saame olla passiiivsed lugedes, see järgib neid koode, mida me tunneme. Järgib neid konventsioone, väljenduslikku loogikat, kõige seda, mis on meile tuttav. Saame olla lugejatena pasiivsed.
Kirjutatav tekst
- on miski, msi rikub neid konventsioone, miski mida pole kerge seletada konventsioonide tõttu. Rikub kindlaid koode ja Barthesi jaoks tähendab see, et lugeja ise peab võtma endale aktiivse rolli, ta ei saa olla sells kirjutatavas tekstis pasiivine.

Mõiste Jouissance (joovastus, mõju)
- tekstist purjusolek, ekstaas . Kohati seotud seksuaalse energiaga.

Stuard Hall

Cultural of studies teoreetik
Kaasaegsete kulutuuri uuringute keskus
S. Hall: Probleem oli (nagu vasakpoolsete kultuuriteoorikutel oli) ideoloogilisus.
See, mida Hall rõhutab, on see, et ideoloogia ei tööta nagu sirgjooneline poliitpropaganda.
Einevuste kaudu toimub propaganda.
Hall: inimesed ei tõlgenda neile antud tekste ühteviisiisi. Kaob ära ettemääratud aspekt.
Halli käsiltus puudutab rohkem televisoooni. Kodeerimine ja dekodeerimine. Komunikatsiooni suhtel mille sees (de)kodeerimine aset leiab, on 3 faktorit:

Saatja -> sõnum

.DOCX Laadi alla originaalfail 51 lk · .docx · 83 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SugarForMe Õppematerjali autor

Populaarkultuuri teooriad (materjalid: I semester 2012)

kunst muusika benjami loogika kunstiteos benjamin adorno haridus Populaarkultuuri teooriad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Popkultuuri teooriate konspekt

Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja "parimat" versiooni ja peab kollektiivset "parimat" õigeks autoriteedikeskmeks. Coleridge, kes oli romantismiaja luuletaja tõi välja sellised mõisted: civilization - materiaalne maailm (tsiviliseerima) ja cultivation - vaimne maailm (inimese arendamine, kultuurseks muutmine) Leavis: ka tema teooriad lähtuvad hirmust, et ühiskonna ja populaarkultuuriga on midagi lahti. Erinevalt Arnoldist arvab Leavis, et kõige hullem on juba juhtunud. Võim kuulub ebakultuursusele. Valitseb ebakultuurne enamus. Kultuurne vähemus, keda selle enamuse poolt valitsetakse, peab leidma mingi lahenduse. Alamklasside kultuur toimib iseenesest, ta saab üksi hakkama ja ei vaja enam eliidi abi. Leavis arvab, et inimesi tuleb õpetada sellele vastu seisma

Kultuur

docx

Populaarkultuuri teooriad

Neid tuleb vaadelda mitmuses. Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile. Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust. Rousseau oma raamatut "Emile" alustas lausega " Kõik mis on hea looja käes, käib alla inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms)

Kultuur

docx

Populaarkultuuri teooriad

Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud

Populaarkultuuri teooriad

docx

Popkultuur konspekt

p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs

Kultuur

docx

Kultuuri teooria

Kultuuriteooria 21.01.2015  Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013  „ 20nda sajandi mõttevoolud“  Mis on kultuur?  Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna  Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture)  Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele  Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus)  Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest.  Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole  Kultuuri vastand on barbaarsus  Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla.  ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas

Kultuuri teooria

doc

KULTUURITEOORIA

üks klass teostab oma võimu teiste üle kultuuri kaudu nad otsisid kultuuriteooriat, mida nad nimetasid kriitiliseks teooriaks kriitiline teooria oleks pidanud leidma vastukäigud neile teooriatle, mis aitasid põlistada valitsevate klasside võimu adorno on praeguseks olnud kultuurilises plaanis teoreetikuna täiesti aut. on põhjust eeldada, et teda ootab taassünd. adorno vihkas populaarmuusikat. see tähendab et ühtlasi populaarkultuuri teoreetikud vihkavad teda. asi ei ole siiski nii lihtne. adornot pole siiski põhjust pidada konservatiiviks. ta oli modernist, aga mordenist ei tähenda konservatiivi. adorno polnud mingi suur klassikalise muuskika austaja, sibeliust ta lausa vihkas ;) adorno oli muusikaharidusega, ta õppis alban bergi juures, ka tema ema oli muusikutaustaga. adorno tuli usast hiljem tagasi (enamik juudi soost teoreetikuid ja intellektuaale lahkus saksamaalt, arusaadavatel põhjustel)

Kultuur

doc

Kultuuriteooria

Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

docx

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss tähistab ini

Kultuur

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

weapone112: Saan aru, et kiiruga loengus kirjutatud, aga häirivad tohutud kirjavead. Osa teksti oli hästi liigendatud ja osa mitte nii hästi. Mõned nimed olid valesti kirjutatud, või siis lihtsalt "leavis, kelle teosed.."
Kui nii suur fail panna, võiks vähemalt selle korda teha. Hetkel jääb mulje, et kiiruga kirjutatult ja ehk hooletusvead ka mõistmisel sisse tulnud. Pean seda kõvasti täiendama enda ja teiste konspektidega, enne kui eksamile lähen.

17:12 11-05-2017

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 51 lk