Populaarkultuuri teooriad (0)

• I LOENG
  
• Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust!
  
• Eksamil võib konspekti kasutada
  
• 
  
• SISSEJUHATUS:
  

• Läänekultuuri mudelid
  
• Popkultuur kui elamismudel
  
• Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur
  
• Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta
  
• Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri
  

POPKULTUUR e massikultuur

• Hägune mõiste
  

6 põhilist selgitavat argumenti:
1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele

• Kvantitatiivne mõõdupuu
  
• Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid
  
• Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha
  
• Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda
  
• Vastuhakud
  

2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile

• Ülejääk kõrgkultuurist
  
• Kõrgkultuur- naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline.
  
• Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla
  
• Bourdieu  kõrge ja madala jaotus, läbi aegade
  

3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine)

• Linnastunud massil on oma kultuur
  
• Tõeline kunst on individuaalne väljendus
  
• Massikultuur- puudub loomisakt
  
• Romantismi mudel- individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest
  
• Massikunst - mis on kunsti funktsioon
  
• Puudub inidividuaalsus
  4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega
  

• Äriline manipulatsioon
  
• Turul inimeste ärakasutamine
  
• Tarbimine massiline ja automaatne
  
• Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida
  
• Kommertskultuur on nauditav, kerge
  

• 
  
• 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest
  

• Hegemoonia ( Gramsci )- kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi
  
• Inkorporeerimine - ideed, mis tunduvad konfliktsed
  

• 
  
• 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud
  

• Inimeste määratlemisviis
  
• Rahvas ise teeb valiku
  
• Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne?
  

Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi  parempoolsed
Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad manipulatisooni ohvriks  vasakpoolsed
19.sajandi Euroopa võttis omaks M. ARNOLD ’i väited (“Culture and Anarchy ” 1869)
* vaatas populaarkultuuri muu kultuuri sees
*kultuur tema jaoks:
1.Kultuur kui TEADMISTE VARAMU ehk parim, mis maailmas öeldud ja öeldud. Tead mis on hea ja ka rakendad seda üldiseks hüvanguks. Peab selleni jõudma lugedes
2. Kultuur peab kindlustama jumala tahte valmitsemise maailmas, jumalik valitsemine. Inimese vaimne täiustumine.
*tema mõttekäigu saab jagada neljaks :
1) Inimeses võime ära tunda parimat, väärtuslikku
2) See, mis on parim ja väärtuslik kuulub kultuuri mõiste alla
3) Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks
4) Selle parima poole püüdlemine
*popkultuuri asendab sõnaga anarhia
*kultuur  korda loov mõiste ühsikonnas
*kultuuri kaudu peab korrastama tahumata inimmasse
*kultuur hoiab korda maailmas
*tema teos on hoiatav  massid nakatavad kogu Briti ühiskonda
( folkloor teab alati kus on tema positisoon)
*anarhia tahab ronida teistesse aladesse, voolata igale poole, ei lepi talle määratud piiridega
*taustaks industriaalajatu esimene plahvatus
*Arnoldile tegi muret demokraatia, ei tahtnud, et anarhia hakkaks määrama kultuurisfääri, rahvas ei saa seda mõjutada
*vahe kultuuri ja anarhia vahel ei tohi kaduda
*kultuuri kaudu hoitakse ära kaos
*suur hirm: harimata inimene ei tohi tõusta valitsema
*probleem? Kuidas harida inimest?
* haridus Arnoldile: haridus madalale klassile  et neid oleks võimaliks juhtida ja suunata. Massid pidid laskma end juhtida. Tõe ja teadmiste juurde ei jõua massid kunagi.
 Harida valitsema tuli keskklassi, seda tuli korrigeerida ja täiustada. Kodanlus pidi tulema valitsema.
Haridus + aristokraatia  ettevalmistus lahkumisele, kasutu haridus, omette olemine
*hariduse mõte: hoida ära rahutused
*riik pidi valvama lihtrahva käitumist, teeb seda seni kuni alamklass suudab end ise kontrollida
*Arnold ise osa kultuurilisest eliidist
*algselt pealkiri “Kultuur ja tema vaenlased”
*kultuur ja anarhia väljendavad teatud liikumisi ühiskonnas
*anarhial oli oma kodumaa, allikas USA.
*Briti ühiskond ei tohi muutda USA ühiskonna sarnaseks
*USA on suur teine, kes on ebakultuurne , deemonlik, kultuuri poolt koloniseerimata, harimata.
*probleem demokraatia tavaline inimene tohib kaasa rääkida
*millest tuleneb USA üleolek?  oskus masse ära kasutada, masse mobiliseerida, vabad käed kultuuri hävitamiseks
*väärtuse mõiste, moraalsesmõttes (VIRTUE)
*kultuur on inmmassidele hea, see teeb inimkonda paremaks
*ameerika esindab anarhiat (mittekultuuri), euroopa esindab fenomeni (kultuuri)
II LOENG

• 
  
• ROMANTISMi loogika :
  
• *sai elujõu sellest, mille oli korda saatnud Euroopsa valgustus : kõik inimloomuses on mõõdetav, mõistusega seletatav
  
• *Galilei- “mõõta kõike mida saab mõõta ja muuta kõik seni mõõdetatamtu mõõdetavaks”
  
• *pöördumine inimloomuse sügavamate hoovuste poole
  
• *otsida inimloomuses ka seda, mis pole mõistusega seletatav
  
• *Schelling tahtis teada, mida kjutab endast universum  kogu universum on kunstiteos
  
• *maailm on üleshitatud ILUle
  
• *kunst on oma olemuselt loomulik, KUNST VÄLJENDB ILU, MIS ON LOODUSES
  
• *loodus orgaaniline  kunst on orgaanilist päritolu
  
• *loomulikkuse kultus
  
• * PANTEISM - jumal on kõikjal meie ümber, ei asu taevas jumal on looduses
  
• *kunst on halb, kui ta on kunstlik
  
• *looming looduse arenguprotsess
  
• *kunst loodusesse sisse programmeeritud
  
• * Kant : kunst looduse plaani elluviimine
  
• *genius konreetne pale, liitis naiselikkuse ja mehelikkuse
  
• *geeniused: Byron ,
  
• *geeniuse konseptrioon rokkstaari mudel
  
• *romatismi loogika: kunstnik ei saa vastuda protsesside eest väljaspool teda (sotsiaalne tellmine, turg )
  
• *idee kunsti originaalsusest, kordumatu  KUNST
  
• *kunst on oma olemuselt kasutu, ainult väärtus, aga praktiliselt kasutu
  
• *kunst peab olema argisusest kõrgemal, inimeste igapäeva valikutest  kunst peab neid juhtima  inimeste täiustamise ja õpetamise toime
  
• KONTSEPTSIOON RAHVAST
  
• *looduslikkuse idee
  
• *seotud puhtusega, süütusega
  
• *kõigil oma originaalne loomus, aga tsivilistatsioon rikub sele ära ROUSSEAU
  
• *”Kõik on hea asjade looja käes, kõik on halb inimese käes”  tsvilisatsiooniga käib kõik alla.
  
• *eelistab loodust kultuurie  romantismi ja valgustsajastu piirl
  
• *Arnoldile: Romantsimiajastu kultuurimudelitega Coleridge, ARNOLDI MÕJUTAJA
  
• *jaotus kultuur ja anarhia
  
• *Coleridge’i jaotus civilization (materjaalne maailma) & cultivation (püüdlus millegi poole), neid ei tohi omavahel segada
  
• *kultuur eksisteerib tsivilistasiooni kiuste
  
• *lootused eliidil  clerisy (valvab kultuursuse järele)
  
• * romantism on midagi, mis tajub seda, et asjad ei saa nii jääda, rünnak materjaalse maailma vastsu
  
• 
  
• LEAVIS (20-30 aastad)
  
• *katastroof on juba asset leidnud
  
• *analüüs massikultuuri üle
  
• *”Culture and Environment” koos Thompsoniga
  
• *enamus valitseb vähemuse üle
  
• *vähemus on see, kes valdab tegemist ja on vastutav selle eest, et kultuur püsima jääks, enamus on barbaarsus
  
• *massikultuuri toime on tugev
  
• *tähtis: tuleb hakata õpetama inimesi vahet tegema
  
• *1970 algharidus Suurbritannias
  
• *Leavis kirjandusteoreetik
  
• *madal kirjandus- lihtne, labastav, rikub ära üldise kultuurilise atmosfääri
  
• *tülgastas kinokunsti, sest teda häiris, et filmikunst jätab väga tõetruu mulje, justkui päriselt. Reaalse eluga sarnane ILLUSIOON  see on ohtlik
  
• *vihkas reklaami  inimestega kõnetamise rüvetamine, keele rüvetamine, kütab üles labaseid kirgi
  
• * industrialiseerimine on hävitanud kogukondlikud suhted inimeste vahel, hävitanud tööoskus baasi,
  
• *müütiline kord Elizabeth I valistsusaeg, 16-17 saj.  inimesed teadsid oma kohta ühiskonnas, organiseeritud hierarhia kaudu organiseeritud maailm.  see maailm on läinud kaduma
  
• *liikumine Suurbritannias  Arts & Crafts, Morris
  
• *vaene käsitööline tegi rikastele ilusaid asju, aga vaesematele pidid tegam koledaid asju.  Morris hakkas uurima  sõnum rahvale: ka vaesemate inimeste maailm võib olla ilus.  mustrid patjale, nikerdused
  

*loova töö kogemus on taandunud, mõiste asendunud selle asemele on tulnud “vaba aja” mõsite
*inimesed ei määratle enam ennast töörollis
*päriselu asendub võltsiga
*kunsti kaudu peaks saama inimest taas ühendama, vaba aja konseptsioon seda ei toeta
*kirjanduse kaudu ei saa enam inimasse juhtida
*kunst rüvetatud industrialiseerimise tõttu
* autentne
*inimesed mõistavad, et see on nende oma
*kunst on saanud äriks
*kommertslikke eesmärke teenivad kunstid ei saa olla kuidagi valgustavad
*vastab inimeste pärisvajadused, aga uus kunst ei rahula nende vajadus, kõik on bluff
*madal kultuur on nauditav, meeldiv, inimesi ei ole selle juurest võimalik ära meelitada, eliit ei suuda aidata
*keskklass hakkas tegemela alamklassi ajaviidetega
*keeruline kõrge ja madala suhe
*muutused turul pärast II MS  kaupade sortimendi muutumine, hulk  lihtrahvas kulutab järjest rohkem raha sellele
*amerikaniseerumine ja standardisatsioon  inmene ei saa midagi, mis on teatud kavliteediastmest kehvem  ühtlustab kultuuri (Andorno)
*väärtuslik on vähemuse kultuur
*R. Hoggart (1957 “The Uses of Literacy”  II osa Hoggarti enda kogemus sõjaeelsest perioodist ja teine osa sellest,kuidas rahvas on ohus massidele mõeldud meelelahutusega) ja Orwell  ideaaliks sõjaeelne töölisklass Suurbritannias, tähtis. Briti proletariat  tarbijaskond
*Hoggart miks lihtrahvale pakutakse nii kehva meelelahutust? Rahvas ei peaks alluma , leppima neile pakutavaga
III LOENG
R. Hoggart
The Uses of Literacy
*Lihtsa inimese enese kultuur pärast sõda
*Süüdisatb ka neid, kes massikultuuri toodatavd
*Ka lihtsama haridusega on võimalik inimestele slegeks teha, et massikutuuri surutakse neile peale ja neil on seda võimalik vältida
*Lihtrahval on 2 erinevat kultuuri: üks on enda oma, teine peale surutud kommertslik kultuuritööstuse poolt toodetud kultuur
* Jagab raamatu kaheks: üks aeg see, mil ta ise kasvab, II pooles sellest, mis on toimunud hiljem
*Näeb, et massikultuur on oma loomult vale, aga ta ei uuri massikultuuri ennast, vaatleb seda kui allakäigu mudelit
*Massikultuuri sümboliks USA : Hollywood , ajaviitemuusika juke-boxides
*massikultuuri sissetuleks spetsiifiliste institutisoonide kaudu  milk-barid (USA muusika kuulamine), teatav USA kirjandus: toorevõitu kriminaalromaanid , seksuaalsust rõhutavad teosed
*nooretest sai turul teatav tarbijate grupp
*tarbija objekstiks oli USA isa: inimesed, elustiil
*Euroopasse tuli Ameerikalik mentaliteet, suhtumine
*USAl puudus ajalugu, kultuur  riik, mis ülesehitatud kurjategijate pool
*teised väärtused tarbimiskirg
G. Gallup
1930ndad
*hakkas uurima Suurbritannia elanikkonna tarbimisskaalat (turu uuring)  selle ostis ära USA
*valmis juba noorte grupid, kellele oli võimalik kõike seda hiljem maha müüa
*Suurbritannia noored tahtisid vabaneda jäigast briti ühiskonnamudelist  tung ületada seatud piire
*kunagi tagasi arvati, et lapseiga läheb automaatselt üle täiskavanu eaks
*Emile  hakkas uurima puberteeti  nn uuestisünd
*Rouseeou arvas , et pubetrteedi aega tuleks hoopis pikendada, et nn noore inimese kukkumist täiskasvanute maailma pikendada
*R : haridusteed tuleks pikendada, mitte saata 15 aastased tööle jne
*romantismi aeg  Saksamaa Torm ja tung  Goethe “Noore Wertheri kannatused” 1774  varasuremine sai omaette tunnused, sümboliks 
*T. Chatterton (17aastane)  varane surm, mis aitas teha ta surematuks
*Suur Prantsuse revolutsioon inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon  üks põlvkond ei tohi suruda oma põhimõtteid järgmistele  tekib noorteteadvus
*19 saj Euroopa  anarhism, sotsialism noorte liikumised
*noored kujunesid turul omaette grupiks  turumoodustis, keda sai teenindada
Granville Stanley Hall (Ameerika psühholoog 1884-1924 )
USAs darwinistlikud vaated, kesksed mõsisted: konkurents , võistlus, ellujäämine me ei tohiks segada vahele võitlusele, mis toimub ühiskonnas  Spencer
*Hall oli darwinismi vastane
*hakkas uurima hingeharidust
*võimalus jääda kestma ja muutuda kasulikuks maailmas on üksnes võimalik tänu hingeharidusele muudab paremaks inimese, rahvuse ja rassi arenemise
*mida võiks laps ise kavatusprotses tahta? CILD STUDY
*LÄKS AJALIKKU: uuris seda, msi toimub lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel
*ADOLESENCE (noorestaatusele vihjav vms)
*ei ole ainult bioloogiline konstruktioon, ka ühiskondlik
*noorolemise kategooria (12/14 -20 algus, kõrgaeg 15)
*sotsiaalne probleem
* 1904 teos Adolesence, 1500 lk  tunnustas S. Freudi  noortel esineb rohkem psühhoose jne
* ei hinnanud urbanistlikku eluviisi
*noori tuleb mõjutada emotsioonide kaudu, mitte vaimsesurve kaudu
* hariduses hakkas hindama feminiinsust
*kooliiga tuleks pikendada
*”The student must have the freedom to be lazy”
*probleem, et puuduvad rituaalid täiskasvanuks saamiseks, ei tohiks olla sujuv
*USA käsitles ennast kui uur rahvus maailmakaardil, noorte maailm  erinev kasvatusprobleem
*USA kohta  “We are the nation of adolescence”
*USA erilisus noores ühiskonnas
*20 aastatel noorete kiht muutub omaette turusektoriks
*kinoskäimine, palaadimüük
*noorte järel tulid tarbima ka teised, 20-30 aastate USA  edasi Europa
*II MS järgne Suurbritannia  paternalistlik hoiak  on olemas inimesed, kes teavad paremini, mis noortele on parem, ka poliitiliselt
*  teiselt poolt USA hedonistlik ühiskonnavaade
* USA sõdurite ja Briti rahva kohtumine  vabam, rikkam. USA sõdurid ja briti tüdrukud  probleem
*G. Orwell “Inglise mõrva allakäik” essee
 USA sõdur ja briti tütarlaps  läksid koos tapma  kui kinnivõeti, viitasid nad Hollywoodi filmidele  uus mõrvatüüp! võrreldes A. Christie krimilugudega  kriminaalsus imporditi filmide kaudu Euroopasse USAst
*ametlik briti kultuur oli suletud USAle : BBC  lõdvenemine ( The Beatles )
*voolujoonelisus ( briti ja USA kultuuride vaheline konflikt peitub selles sõnas)  streamline USA dekadents , sisutus
*mõiste pärit disainiajaloost, lennunduses õhutakistuse vähendamine  probleemiks sai siis, kui voolujoonelisus siseses autotööstusse  General Motors  voolujoonelisus vastandus euroopalikule modernismile  uus autotööstuse sübmbol  Cadillac (“kroomis kehastatud Ameerika unistus”)  voolujoonelisus muutus tarbimisobjektiks, showoff, demonstartisoon puudus tarbimisega seos, tunnus  shape of a future  idee uudsusest  liialdatud tühisus
R. Williams ( Wales ’i mõtleja, britikultuuri teoreetik , töölisklassist pärit, isa töötas raudteel)
*Teosed:
1958 Culture and Society
1961 Long Revolution
*sõna “kultuur” päritolu uurimine  üks keerulisemaid sõnu
*fikseeris selle, kuidas kultuuri täehdndus on ajajooksul muutunud
*2 põhilist tähendust kultuurile :
 kirjeldab üldist vaimse ja esteetilise arengu protsessi
 viitab sellele vaimse olemise viisile, mis on omane selle ajastu inimeste grupile (ajastukultuur, rahvagrupi kultuur)
*osutab kitsenemisele
*viitab ka sellele, et kultuuri nime all viidatakse erinevatele kunstiteostele
*kultuur  kultiveerimine  millegi taltsutamine , piiramine  kunsti funsktioon  piirav , hariv (nt me ei ole raamatut naudingu pärast vaid sp, et end harida)
*ehitas üles kultuurilise materjalismi (culturalism)  kultuuri mõistmine, analüüs
 kultuur võiks olla ideal  inimlik täius vastavalt absoluutseletele universaasetele väärtustele (absoluutsete väärtuste kogum) ( ise ei usu väärtustesse, mis kestavad ajast aega, üle inimeste)
kultuur on dokumenteerimine  kogum vaimse töö produkte, kultuuri on salvestatud inimmõtlemine ja kogemus
käsitleb kultuuri kui teatavat elamisviisi, kultuur on see, kuidas inimesed oma igapäeva elu elavad
*ei ole ühegi vastu ega poolt, ei poolda, et ainult ühte peetakse ülimaks, neid tuleb kõiki koos jälgida
*esimese puhul häirib teda see, et inimest ei võeta kui loomalikku olendit, looduslikku päritolu
*ei poodal ka seda, et ülistatakse ainult seda, mis on dokumenteeritud, tuleb märgata keskkonda ja muid nüansse
*ei poolda mõtet, et kunstiteosel on SUHE ajastuga, puudub dialoog ajastuga
*kunstil pole mingit priviligeeritud vormi, ei asu väljaspool inimühiskonda  kuulub inimtegevuse vormide hulka
*konflikt Marxi põhimõttega :
 Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist.
(*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx  alateadvusele toetub teadvud)
*Williams oli vastu ka strukturalismile  me ei saa reaalsust vahetult kogeda, siis kasutame keelt, ainult keelelise vahendusena. Tegeleme asjadega, millele me oleme andnud nime, ei saa rääida reaalsusest endast.pmt keeleline kokkulepe ehk KEELELE EI EELNE REAALSUST
 Willaims ei ole nõnus, ütleb, et keelele eelneb mingi reaalsus
IV LOENG

• 
  
• R. Williams’i jätk
  
• 
  
• *structure of feeling  tundestruktuur  struktuur, mille kaudu kulturi elatakse. Jagatud omadus, iga rahvas (inimgrupp) jagab teatud tundestruktuuri. VAIMSUS.
  
• *sinna kuulub ka ideoloogia
  
• *analüüsib kõrgkirjandust, kõrgkultuuri
  
• *vasakpoolne mõtleja rahva analüüs
  
• *19. Sajandi romaani uurimine  maagilised lahendused inimesed pääsevad võlujõul nt sunnitud abieludest; vaesed leiavad varanduse .
  
•  arusaam sellest, milline on õiglane maailm, õigluse võidutsemine
  
• *tragöödia tähenduse muutumine mässuakt oli negatiivne, mis pidi leida tundertuktuuri kaudu lahenduse AGA 19.sajandil vastuhakk ei olnud negatiivne  inimene võitleb vabaduse eest
  
• *UUS JAOTUS WILLIAMSILT: KULTUURI 3 TASANDIT 
  
• 1. kultuur selles tähenduses, mida elatakse konkreetses ajas ja ruumis. Ainult need inimesed saavad seda elada, kes elavad selles ajastus. Tundstruktuur kaob, mil see hetk kaob ajalukku.
  
• 2. kultuurinähtused ulatuvad meieni minevikust tänapäevani (kunst, seemed ). Kultuurianalüüs vajab kultuurdokumente ajaloost, tollest ajast.
  

3. kultuuri valikuline tasand. Culture of selective tradition . Suured erinevused selle kultuuri vahel, mida elati kunagi ja mida elatakse nüüd. Palju läheb kaduma, midagi võetakse üle.
*see valik võib esile tõsta teatud inimrühma huvisid
*interpretatsioon
*iga mineviku teose tähendus tuleviku jaoks on etteaimamatu
*ei ole võimalik rääkida kunstu väärtusest absoluutselt, püsiväärtus
*kõrge- ja madalasuhted ei ole samuti absoluutsed
*igasugune kunst peab mõistma oma interpreteerivat omadust
*kunstinähtusi uurides peab minema tagasi minevikku ja uurima alternative , millised võimalused olid kultuuris tol ajal olid.  peab tegema vahet kahe kultuuri vahel  ajaloolise organiseerituse viis, milles väljendati  kaasaegse organisteerituse viis, milles midagi kasutatakse ei saa taanduda ühele ja samale
*peame aru saama, millistel asjaoludel kultuur tekkis
*kasutatakse mingit tänapäeva kriteeriumit, millegi minevikus tekkinud analüüsimiseks
*maasimõiste Culture and Society lõpuosa 1958  massimõiste samastatud jõugu või karja olemusega, maitselagedus, hüsteerilisus.
 massidemokraatias väljendab põlgust inimeste vastu.
mass on midagi, mida me alati kasutame teiste inimeste kohta, meie oleme alati eriliselt, see on nii meile mugavam
 mass on alati teised, mina olen isiksus, põlguse väljendamine
*mõistet saab kasutada ka poliitiliselt  hüsteeria
*massi kollektiivsest loomusest 
*alamklass ei too kultuurilisi objekte, ei ole ka ajalooliselt näha, aga lihtrahval on võime luua kultuuriinstitutsioone
*alamklassid on võimelised kultuuri näiteks tarbima  kollektiivsus
*kultuuri saab vaadata ükses kollektiivselt
*kultuuritarvitamine pole loovakt
*pakub välja demokratliku arusaama kultuurist : folkloor (lihrahva loodud kultuurinstitusioon)
*folkloor ei tähenda ainult rahvuslikku objekti, ka noorteaspekt
* “ Culture is ordinary”  kultuur tegelikult ei kuulu eliidile, ei kuulu ainult selle loojatele vaid ka nendele, kes seda tarvitavad.
*popkultuurist ei peaks otsima seoseid avangardiga jms
*resiudual  kultuur toitub sellest, mis on tehtud juba varem
*ameeriklased suhtusid skeptiliselt Euroopa kõrgkultuuri
MARKSISM
*tähtsal kohal ideoloogia
*valgustus, marksismini jõudmine 
valgustsufilosoofia  tähtsamaid teemad seotus riigi ja poliitikaga  Voltaire, Diderot (18 saj)  kuidas korraldada riiki küige paremini nende elanike seisukohalt  samastumine ühiskonnafilosoofiaga
* marksismi alus NATURALISM (mitte kunstisuund )  jagati ideed, et INIMENE ON LOODUSLIK OLEND INIMESE LOOMUS?  inimühiskond
* Monterquieu  inimene on looduslik koos keskkonnaga
* loomulikud ja teatavd inimeste loomupärased ÕIGUSED
* teatav vabadus kõneleda, kirjuatada nii nagu ta ise soovib + ka õigus mitte töödata ( aga ei thtinud oma tegevusega kahju teha teistele inimestele)
*õiglus  maailm milles inimene elas pidi olema õiglane: seadused jne (loomu poolest)
*!! Inimeselõigus omandile !!
*privileegide puudumine ühiskonnas
*inimeste omvahelised kokkulepped, teatavad lepingud ühiskonna toimimiseks
*teatav jumalik seadus
*riik ei olnud enam jumala tahe  aluseks hoopis teatav ühiskondlik leping
*  valitsejad on rahavteenija, teatav leping rahvaga
*Rousseau  kui valitsus rikub lepingut, kaob ära rahva allumiskohustus
*inimese põhiõigused ei allu lepingutele
*miks ei toimi? Rahva rumalus, kiriklikud doktriinid, dogmad , mida teeb kirik, et takistada teamiste levikut?  aespootia (tänapäeval dikatuur)
*moskoovia (tänapäeva mõsitses Venemaa)
*õiglase ühiskonna loomine vägivaldsete vahenditega  Prantsuse revolutsioon
*valgustuse hilisemfaas  radikaalsem
* Marx hakati ostima vise, kuidas reaalselt maailma ümber seada, et see toimima hakkaks  SOTSIALIStlik maailmavaade hakkas levima
*sotsialistide vastus: miks ühiskond ei toimi? ERAOMAND  kollektiivne ühisomand  assotsiatsioon  kogu elu ühiskonnas pidid toimima nende järgi  St. Simon  kogu riik tuli muuta assotsatsiooniks  tootmisvahendite omanikud  teatav kollektiivne ühisomand
* sots.mõtlejad Owen (ing) Fourir (prants)  sots idee on nende jaoks teaduslik idee. Inimesi tuleks veenda eraomandi kahjulikkuses.
K. MARX  marksism on teaduslik konstruktsioon , skeem maailma muutmiseks. Marx leidis, et filosoofia on otsas. Marksism on kõikvõimas, sest ta on õige.
* marksistlik loogika  kõike seda, mis toimub kultuuris tuleb analüüsida ja vaadelda nende ajaloolistele toomistingimustele, millest kultuuri luuakse
 ajalookeskne käsiltus : iga periood ajaloos on rajatud ühele teatud toomisviisile  orjanduslikkord, feodolistlik.
 Tootmisviis määrab ära selle, kuidas millised on suhted inimeste vahel. Millised alluvussuhted on kätketud toomisviisi sisse
 tootmisviis määrav ära selle, millised on teatavd ühiskondlikud institustioonid  milline on haridussüsteem, kultuur, media.
*kuidas ühiskond endale vajalikku toodab, see määrab ära ka ühiskonna sostiaalsed suhted, millised institustioonid.
*PEALISEHITIS
BAAS/TOOTMISVIIS  tootlikud jõud, tootmissuhted(klassidevahelised suhted)
*inimese suhted olid ühsikonnas ära määratud tootmissuhete järgi
* tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel tekib vastuolu  vaja muud suhtevormi
*igale tootmisviisile kujuneb peale vastav pealisehitis (institutsioonid, mis loovad ka ühsikondliku teavduse vorme)
* BENJAMIN pealisehitis ei ole taandatav baasile
* Engels
*Marx ja Engels  ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed see kes valitsev tootmisviisis, see valitseb ka ühsikonnas

• V LOENG
  
• 
  
• Theodor W. ADORNO (1903- 1969)
  
• Taust:
  

FRANKFURDI KOOLKOND
* Frankfurt 1923.a  Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut  Hitleri valitsus  liikmed pidi emigreeruma  USA Columbia ülikool  pärast soda tuldi Saksamaale tagasi  liikmed:
*W. Benjamin
*M. Horkheimer
*H. Marcuse
*J. Habermas
*marksitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik
*kultuuri poliitiline käsitlus nagu marxismis, aga mitte nii lihtne käsitlus
*kultuur  teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle
*kultuur  teatav vastuhakk
*KRIITILINE KULTUURI TEOORIA
*vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu
*kultuur  võimusuhete säilitamine
*soov maailma muuta !
*kultuur eelduseks , et maailmas tuleks mingi murrang
*Adorno kuulub “vaenlaste” hulka, inimene, kes ei mõistnud popkultuuri, kes ei mõistnud lihtrahva vajadusi, põlgas üliõpilasrahutusi
*vasakpoolse mõtlemisega, (konservatiivne)
*ei soovinud säilitada ühiskonnas stabillsust, status quot
*muusikalise taustaga
*oma väidetes radikaalne
* kodanlik taust
* tuli 30 a lõpus tagasi Saksamaale USAst
*lähtumine euroopalikust avangardsest tungist
*põhiteos 1947.a ilmunud “Valgustuse dialektika”, kirjutatud kahasse M. Horkheimeriga
*ratsionalisliku mõtteviisi kriitika 20.sajandil
*mõsituse jõu kehtestamine maailmas
*”Kas mitte midagi olulist ei läinud kaduma inimloomuses?” (ratsionalismi tulekuga)
*lugu Odysseusest ja tema seiklustest
* sireenid  naise näoga, linnu kehaga olendid, kes meelitasid meremehi oma häälega, et neid karile ajada
* Odysseus laseb enda aheldada end laeva külge, madrused pidid kõrvad kinni toppima
* tõlgendus  pääsemise lugu on võimas, aga lugu nõuab ohvreid, sa pead suretama instinktid
*Odysseus valgustusaja inimene, kes kasutab oma mõistust, aga peab vastu vaid siis, kuid ta on ahelais, vangistatud (ainult siis suudab ellu jääda)  inimese saatus pärast valgustusaega  inimsed, kes on küll valgustatud, aga neil puudb vabadus
*valgustusest progressi idee
*valgustusaja kangelane Prometheus
*autorid ei näe teoses progressiideed
*näevad hoopis  inimest on nüüd parem kontrollida
*1.totalitarismi võimuletulek Euroopas ( Hitler , (Stalin))
*2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS
*pessimistlik hoiak  marksismist taandumine
*fašism kui ka stalinism  jumala kaotamise režiimid valgustuse tagajärjg
* maapeal on võimalik luua paradiis
* humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) režiimid
*kuhu peab pöörduma? Adrno polnud religioosne, vaja midagi muud 
* rõhuaetus kuluurile, kunstilisele lahendusele, utoopilisele, irratsionaalusesele, mis valitseb kunstis
*kultuur oli sõltumatu, autonoomne
*Kultuuritööstus  Adorno ei tahtnud kasutada mõistet massikultuur,
1.ei tahtnud osutada rahvale, kui enda kultuurile, massidel võib olla oma kultuuriline väljendus
*2. “Kultuuritööstus” oli oluline kasutada, sest see tööstus kasutab oma printsiipe ka nt klassikalises muusikas jne (nt Titanic , Hollywoodi suurteos, kasutab klassikalist muuskat oma soundtrackis. Võtab traditsioonist mingi osa ja kasutab seda oma töös) muusikasümfooniate ülekanne (Hesse “ Stepihunt ” raadiost tuleb Hyden kõlab võikalt)
*1938 essee “Fetiši iseloomust muusikas ja kuulamise taandareng ”)
* kaubakultus
* kunsti muutumine kaubaks  kunstiteos irdub tema loojast ning asetatakse kapitalistlikesse suhetesse
*kunstiteost ei mõõdaeta enam tema tõelise väärtuse järgi, tema tegelik väärtus läheb kaduma, kui ta asetatakse rahalistesse suhetesse
*muutub rahaks, mis lihtsalt ringleb
*Marxi jaotus: vahetusväärtus, seda mõõdab raha, ostu-müügi hind. Kapitalistlik (vt lisaks)
*tarbimisväärtus (tarvitamisväärtus) see, kuidas inimene seda toodet kasutab. Inimese tõelised vajadused
*kunstinähtuse kaubaks muutumine  inimeste suhete asjastumine ühiskonnas, inimestevahelised suhtes muutuvad turul asjadevahelisteks suheteks
*kapitalismi loogika : kõik asjad on omavahel vahetatavad
*kunst peaks toimima teist moodi  kunstil võime olla kriitiline, irratsionaalne , utoopiline
*MH kunst on üle võtnud religiooni kohta
*kultuuritööstus hoiab inimest argisuses kinni
*Adornol sarnased jooned Nietzchega  kunsti vastandumine kapitalistlikule loogikale (irrarstionaalsus jne)
Adorno kunstikäsitlus:
* kunstiteos ei ole lõplik
*kunstiteos märgib maailma mitte lõpetatust
*kaup = lõpetatus, miski on realiseerunud mingisse vormi  kaotatakse ära inimestevahelised sotsiaalsed suhted
*kunst loob meie jaoks võimaliku maailma, selle, mis võiks juhtuda, unistuslik maailm
*oluline on see olukord, mil kunsti vastu võetakse 
*töö ja vabaja omavaheline suhe
*kultuuritööstus saab toimida tänu sellele, mille järgi käib kapitalismis töö
*organiseeritud tööprotsess kapitalismi poolt, sama moodi organiseeritud ka vaba aeg  nüristamine
*kultuuritööstus lubab inimesele paradiisi , vabanemist, pääsemist inimese veel rohkem sidumine
*kultuurittöstuse roll  muuta inimene veelrohkem TÖÖKÕLBULIKUKS
*”andke inimestele seda, mida nad tahavad”  kapistalsim  klient saab alati petta, kliendi ahistamine väga spetsiifilistesse suhetsse
*1968.aastal murrang  kultuuriline vabanemine (Pariisi noorterahutused põhjustasid)  kunstiline väljendus suudab eksisteerida ka väljaspool kultuuritööstust
*teoses peatükk “Kultuuritööstus: valgustus kui massipettus”
*loeb ainult see võitlus, mis liidab kõikide maade ploretariaadid marksism
*kõrglultuur  elas sellest, et oli eraldatud teistest ühsikonnakihtidest
* ei jaganud kultuuri kõrg-ja madalkultuuriks!!!
*PÕHILOOGIKA: vormiline ja sisuline aspekt kunsti puhul  rõhutas vormilisi aspekte
*vorm kunstiteose loominguline potentsiaal
*ei pooldanud vormiliselt aegunud kunsti  kunstilise avangardi eestvedamine  vormiliselt uuenduslik  aga ei pooldanud ka seda kunsti, mis on kunstiliselt uuenduslik aga mitte propagandistlik
*Adorno jaoks ei olnud tähtis see, et ta kannaks endas positiivset ideed
*(Adrono ise avangardistlik , dodekafoonia (heakõla vorm jne ei ole kehtivad, Webern))
* ajupesu  kultuuritööstus
*massimuusikas häirib teda see, et kodanlike vormide lahjem avaldus  inimesed ei saa endale õiget muusikat
*häirib teda kunstiline konservatiivsus , mitte madala ja kõrge suhe
*midagi korrast ära, kui inimest võetakse sõnaõigus
*ei salli kunsti, mis esitab ennast väljapoole inimsuhteid
*kunstiteoses eneses on sotsiaalsed suhted, mida kohe inimene endale ei teadvusta  kunstoteose autonoomia on vaid illusioon
*autentsuse mõiste  tõeline, vastandub illusoorsele
*teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele
*adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEIT-sidusust
*Scönberg, immanentne sidusus
*eristas kahte monmenti sidusus võib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne
*ideoloogiline sidusus
*Freud  “me ei tea enda kohta kõike”, alateadvus
*ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu
*sidusus peab olema kriitiline
*prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE  kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku  nägi ette, et 20.sajandi avangard eemaldub  igasugune kõne ostimine on kompromiss
*kriitiline kunst, ainsama võimalik, tõeline kunst  kaotab kõik konvesioonid
*dodekafooniline kunst pääs totalitarism
VI LONEG

• 
  
• Adorno jätk:
  
• 
  
• *Adorno 3 väidet muusika kohta:
  
• 1. Populaarne muusika on standartiseeritud
  
• (standartsioon valik on juba tehtudtööstus on teinud juba valiku inimese eest, inimsel endal pole enam võimalust otsustada- teatav valem, mida koguaeg kasutatakse teatavate põhimõtete kinnistumine, tarbija nõuab midagi uut, talle justkui antakse midagi uut, aga tegelikult mitte) *Adorno arvates klassikalise muusika ainsana struktueeritud, terviklik ja orgaaniline
  
• *muusikatööstus kasutab pettemanöövreid pseudo-individualisatsioon  muusikale lisatakse elemendid (kaunistused, detailid), mis paneb inimse unustama , et tegemist on “konveieri lindilt tuleva muusikaga”. Adorno ei talunud jazzi  dekoratiivne varieerumine, aga puudub sisu
  
• *kultuuritööstus peab nägema vaeva, et endale võita publikut uued strateegiad, publiku pidev veenmine
  
• *standartiseerumine saab toimuda ainult turus surve tõttu
  
• *standartiseerituse kaudu luuakse inimesele efekt, et kunst on kordumatu, eriline
  
• 2. Strandartiseeritud muusika/kunst toob inimestes esile standartiseeritud reaktsioonid 
  
• *tõeline kunst pakub inimestele võimalust mõelda, kuidas asjad on, aga stnd.kunst paneb inimesed olukorraga leppima, tõeline kunst viib inimese unistuste maailma.
  
• *naudingurutiin
  
• 3.Kuidas massikunst funktsioneerib, mis funkstiooni ta täidab?
  
• *sotsiaalne tsement  tsementeerib ühiskondlikke rolle inimeste maailmas
  
• *populaarse muusika funkstioon on inimesi panna leppima hetkel valitseva ühiskondliku korraga
  
• *2 tüüpi populaarse muusika kuulajaid:
  
•  rütmikuulekas tüüp raadiopõlvkonna inimesed, see kes tantsib ( tantsimine =marssimine). Rütm argitasandil.
  
•  emostionaalne tüüp  “happy end”, halemeelne kuulaja. Naisepõlgus. Pehmed väärtused ei saa olla inimühiskonna aluseks, vaja on jõudu ja tahet. Halemeelsus= orjameelsus (sarnasus Nietzschega)
  
• *Adorno annab mõista, et tänapäevast publikut pole enam nii kerge petta, aga põhimõtteliselt need samad tüübid kehtivad edasi.
  
• *Adornot huvitav see, mis on päriselt toimunud
  
• *Romaan müüs end inimesele nii, mis oleks võinud olla. Katse muuta kunsti reaalsusega sarnasemaks. Oli põlgusväärnve
  
• *staarikultus  iluusioon, et me võiksime olla selle staari asemel
  
• *igapäevane elu- fanaasiad liiga tihedalt seotud reaalsusega
  
• *reality tv  staar /geenius
  
• *staar pole produktiivne , staar ei olda sellpärast, et sa oskad midagi paremini, hästi teha.
  
• *erinevus: Arnoldi ja Leavise vahel: oht olemasolevale korrale, siis Adrono ja Fr koolkond  vastupidi massikultuur säilitas olemasolevat korda, tsementeeris olemasolevat korda
  
• *anarhia ei olnud probleem, vaid komfortsus  kapitalistlik süsteem hoiab ennast elus massikultuuriga
  
• *ei olnud kõrge-ja madala kunsti jagaja !!!
  
• LÖWENTHAL
  
• *kultuuritööstus (olemasolev konservatiivsus)  depolitiseerib töölisklassi ning suunab alamkihte selliste lahenduste poole, mida on võimalik teostada kapitalismi raamides  inimestelt võetakse nende poliitiline loomus
  
• *võltside lahenduste pakkumine inimeste reaalsetele vajadustele!
  
• W.BENJAMIN (1892-1940)
  
• *puudus akadeemiline status, kirjutas esseesid
  
• *tuli pärvakorda 60.date lõpus
  
• * marksist
  
• *idee sellest, et kapitalismi areng toob kaasa kapitalsimi lagunemise (lootus)
  
• *Marx progressi idee
  
• *revolutsioom on ajaloo hädapidur,mis päästab ühiskonna suuremast hävingust
  
• *”Kunstiteos selle reprodutseeritaval ajastul” 
  
• * tehnoloogilised muutused toovad kaasa kunsti rolli muutuse
  
• *MTV tekkimine 1981 kommertskunsti näide, sarnane sürrealismile
  
• * loevad asjadolud, millest kunstiteos on kokku pandud
  
• *kunstiteose kaubaks valmistamine, tehnoloogiline kokkupanek 
  
• 
  
• *futurism, Itaalia futurism  taanadata poliitilised valikud esteetilisteks valikuteks
  
• *Marinettifašist, sõjas peituv ilu, tehnoloogia kummardamine, mis oli inimest üle, imetlesid I MS tehnoloogia ülemvõim inimese üle  “sõda on ilus, sest sellest saab alguse inimkeha metalliseerumine”
  
• *vägivald, aggression  estetitseeritud
  
• *halastamtu uue inimese ülistamine
  
• 
  
• *Benjamini siht täpselt vastupidine futuristidele  kunsti vald oli poliitiline
  
• * kunsti seostamine poliitikaga
  
• *filmikunst, fotograafia realiseerusid 20.saj Benjamin saab sealt tõuke
  
• *said võimalikuks tänu mehaanilisele reproduktsioonile  mehhaaniline taastootmine
  
• *olulised aspektid:
  
• * mehaaniline reprodukstioon  sõltumatus originaalist, kunstiteos muutub mobiilseks
  
• *kunstiteost on võimalik kogeda algallikast eemal  poliitilised võimalused
  
• *oluline nähtus, mida uurib  AURA = autentsus
  
• *kunstiteose unikaalsus (Einmaligkeit)  konkreetse aja ja ruumiga piiratud, kunstiteose ainukordne eksistents kohas, kus ta asub
  
• *unikaalsus seotud kultusega
  
• *ehtsus, mis on setud samuti unikaalsusega viitab originaali olemasolule
  
• *autenstus viitab sellele, et kunstiteosel on päritolu
  
• *autsentsus viitab sellele, et midagi võib olla rohkem või vähem
  
• *renessansi ajal tegid nt veel mitmed kunstnikud Rembranti töödest reprosid  neil kõigil töödel erinev autentsus
  
• *aura  autenstsuse erinev määr
  
• *kunstiteose reprodutseerimine vähendab kunstiteose autentstuse määra
  
• *aura- varjund, kuma , hingus
  
• *aura seotud tootmisviisiga, auramäär muutub tehnoloogiliste vahendite kaudu
  
• *näitleja on filmis jäetud ilma aurast, autentsusest
  
• *aura vabastab kunsti sellest religioosest
  
• *filmil masse mõjutav nähtus
  
• *masse võimalik mõjutada korraga
  
• *filmil on tohutu propaganda väärtus  sest kiire sündmuste käik  ohud  Riefenstahl fašism
  
• *filmi proagandistlik jõud, aga võiksime selle aseml hoopis midagi muud näha
  

VII LOENG

• 
  

Benjamin’i jätk:

• *aura kadumine on paratamatu protsess 
  
• *Adorno ei nõustunud
  
• *kunstiteos ei ole enam seotud rituaaliga kunstiteos hakkab elama oma elu väljaspool oma elu
  
• *hedonistlik kultusväärtus
  
• *eksponeerimisväärtus  kunstiteos hakkab elama inieste seas 
  
• *kunsti teos saab muutuda demokraatlikus 
  
• *hakkab ringelma rahva hulgas, pole seotud enam kultusega, mis oli eliidi pärsumaa
  
• *kunstiteos hakkab mängima inimeste elus ka poliitilist rolli  müstifitseeritus salapärasaus, erilius, eriline sfäär  SELLE VÄHENEMINE  erinev funstioon tõlegdnadatav viisil, mida enne ei olnud 60.aastate lõpp  kunstnikul puudub kontroll selle üle, mida tema muusikaga tehakse, kasutatakse
  

*remix muusikapala tema algsest kontekstist väljatoomine (Xenakis)
*kunstitööstus võimeline tootma kunstiteost, mis sisaldavad efekte, mis ei kuulu kellelegi?
*kunstiteose puhul hakkab rolli mängima see, kuidas teda kasutatakse, mitte see kuidas see on toodetud, ei mängi enam rolli algne kontekst
*tehnoloogia muudab tarbimist ja tootmist  massidesse levimine
* arvab , et massitarbimisel on potentsiaali, ei ole üleni negatiivne
*mehhaniliselt taastoodetav kunst teatv aura säilib
*mp3 muusikal puudub materiaalsus tänapäeval
*J. Baudeillard  kunstiteose märgiline väärtus
*B. väited avasid tervele hoiakute kompleksile
H .MARCUSE (1898- 1979)
* One Dimecional Man 1964
(*60.lõpp, üliõpilaskultuur
*miks kapitalismi sees ei toimu reaalseid murranguid?)
* heaolumudel USA-s
* meelelahutus ja infotööstus (Adrono kultuuritööstus)
* tarbijate (inieste) sidumine toodete klülge, mida müüakse
* inimeste vaimsete püüdluste ära hodimine
* ühemõõtmeline inimene
* kultuuri kahemõõtmelisuse hävitamine
*ei toimi keeldude ega käskude kaudu hea elu loomise loogika, keeldu puuduvad 
*inkorporeerimine  igasugune mitmemõõtmelisus sisaldatakse kultuuritööstuses, millega muudetakse ühemõõtmeliseks
*inimeste erilisust saab ära peita kapitalismi loogika sisse  ei saa ennast kujutada väljaspool olevana
* vastuhaku saab sobitada süsteemi sisse, puudub tegelik individuaalsus
*repressiivne desublimatsioon (psühhoanalüüsist) inimesi juhitakse justkui tema ihasid vabastades, aga tegelikult on teatav repressiivne protesess, sest selle kaudu juhitakse süsteemi veel rohkem sisse
*inimesi valitsetakse füüsilise mõnutunde kaudu, heaolu
*HM otsis viise, mis suudaks selle loogikale vastu siesta 
*GREAT REFUSAL (suur keeldumine ) ihad, seksuaalsus 
*tuleks inimeses avastada ihasid, mida ei ole võimalik tõlida kultuuritööstuse keelde, väljaspool kapitalismi ihad peaksid vabastama, mitte ahistama
*seksuaalrevolutioon maailma muutmine  radikaalsematesse ihadesse laskumine ( narko )
*väljaspool asuvad inimesed, keda kultuuritööstus ei taba  suutlikus vaadata ümber inkorporeerumisest
IDEOLOOGIA küsimus
L. ALTHUSSER (1918- 1990) prantsuse teoreetik
*kommunistlikud vaated
*õpilased: Foucault Derrida
* depression , tapab abikaasa, vangla
*jäik arusaam marksismist
*strukturalislik marksism
*1970 essee “Ideolooogia ja ideoloogilised riigiaparaadid”
*ühiskondlik formatsioon , 3 aspekti
1.majanduslik
2.poliitiline
3.ideoloogiline
*pealisehitus  eeltingimus, et kõik muus saaks pealisehituses funkstioneerida, aga ei peegelda otseselt tootmisviisi
*pealisehituses teatav autonoomsus
*majandssfäär on domineeriv, aga pole alati nii olnud
*järeldus kapitalismi sisemised ja vastuoleud ei avaldu iigalgi otseselt pealisehituses
* pealisehitust on vaja üldse selleks, et baas saaks eksisteerida (majanduslikud suhted saavad toimida ainult siis kui toimub midagi kultuuris, kunstis, ühiskondlikes suhetes)
*pealsiehitus võib olla isegi olulisem kui baas
*L H “Ideoloogia on “ elatud ” suhe inimeste ja nenede maailma vahel või selle alateadliku suhte peegeldus”
*ideoloogia pakub inimestele teatavaid lahendusi inimese ja maailma vahelisetele suhetele
*I Loogika: ideloogiat peavad inimesed oma eluks, aga tegelikult teatav suhe, mis on töödeldud teatud ideed moodustavad ideoloogia
* Freudi loogika
*kuidas ideoloogiale vastu seista? Ei nägei võimalust selle vastu seista.
*ideoloogia erijoon  esitab kõik küsimused vastatutena, suletud süsteem
*tuleb välistada need küsimused, mis ei sobi selle mudeliga  ideoloogia idee on terviklik ja seda ei saa rikkuda
*tuleb lugeda tekste teist moodi tuleb uurida seda, mis sellest tekstit on puudu
* tuleb ideoloogilisest tekstist leida üles see, mis on jäänud nähtava varju
* lecture symptomale – sümptomaatiline lugemine
*kahel tasandil lugemine! PEEN KRIITILINE LUGEMINE
*idee allikaks Freud ja Lacan (psühhoanalüütiline mudel)
*idee mitteteadvusest: inimesed oma käitumises kätitvad nii nagu nad ei tahaks käituda, sest nad on mittetadvuse piirimail  mitteteavuse aspekt on ka kultuuritekstil, on midagi, mis ei kuulu teavduse ossa
*Marxi sümptomaatiline lugemine
*lugemisprotsessi analüüs, arvestades seda, et teksil on ka oma alateadvus  psühhonalaüütiku pilguga lugemine
*Piibli tõlgendamine, lugemine Piibel on andnud ettekujutuse sellest, et tekst ja raamat võiks olla terviklik, tervklikkus on alati olema
*tänapäeva reklaami analüüs
* P. Macherey  “Kirjandusliku tootmise teooria”
* Barthes  “Autori surm”
*raamat ega tekst ei saa kõike öelda
*ükski tekst ei ole sõltumatud vaid on seotud teiste teostega
*intertekst  tähendusväljad ei pruugi omavahel kokku sobida
*tekst kõneleb ka endast sõltumata, teksti mitteteavdus
*Freud’i patsiendid olid seotud alateadvusega
*kõikide eesmärk on rääkida tõtt (narratiivid deklareerivad)
*Verne’i teosed on prantsuse koloniaal imepralismi väljendus—territoorimi vallutamine
*tekesti õõnestav aspekt  tühja ruumi hõivamine  keegi on alati selle territoorimi enne vallutanud sissetungi, agressiooni lugu  kaks einevat sõnumit, mis lugejani jõuavad
*poliitiline maailm, media
*ideoloogia eesmärk on inmese konstrueerimine subjektidena
*inimese mina ei ole endast teadlik
VIII LOENG

• 
  
• Ideoloogia jätk:
  
• *ei näinud inimlikku subjekti väljaspool inimest
  
• 
  
• GRAMSCI Itaalia kultuuriteoreetik (1891-1937)
  
• * kommunist
  
• *oli vangis  vangala vihikud
  
• *marksism teatav poliitiline program , mis peaks maailma muutma
  
• *miks ei toimu sotsiaalset pööret, vaatamata sellele, et on olemas eeldused? (30.aastate majanduskriis)
  
• *hegemoonia- mõsite, mis viitas ideoloogiale. Domineerivate ühiksonna kihtide võimu säilitamine. Valitsejad veenavad valitsetavaid oma võimu õiguspärsauses. Veendakse alluvaid alluvaid kihte selles, et valitsev võim on neile kasulik. Juhtimise, korraldamise, mainipuleerimise viis. Ei ole seotud majandusliku struktuuriga (kuulub pealisehitusse)
  
• *G ei pidanust majandust vundamentaalseks, kõik on omavahel läbi põimunud  terviklik kompleks
  
• *domineerivad kihid ühiskonnas saavad positisooni majandsuliku poistsiooni kaudu, kuid seejärel  ei toimu selle positisooni säilitamine repressiivsete protsesside kaudu  teatud kokkulepe KONSENSUS valitsejate ja valitsevate vahel
  
• *tsiviilühiskond(pealisehitus)
  
• *hegemoonia toimimine  mingi grupp pakub välja oma huvid terve ühiskonna huvidena. Toimub eksplateerimine ühe klassi allasurumine ning valitseva klassi huvide esitamine kõigi huvidena  teatav consensus  võimusuhete tagamine ühiskonnas  ühiskonna toimine
  
• *säilimine kõrgamd klasside teevad alamatega kokkuleppeid
  
• *stabiilne ühiskond kõik meie, kes me allume oleme valmis toetama põhimõtteid, mis seovad inimesi kõrgeate klassidega
  
• *rahvus ühendamine
  
• *marksism etteheitmine rahvuse mahasalgamineklassiühiskond
  
• *nõukogude rahvas II MS nõukogude rahva tunne
  
• *inimesed tahavad, et neid valitsetakse teatud tingimustel (inimeste ühendamine rikkus, mis meid kõiki ootsab “Eesti 5 riiakama riigi hulka”  meie KÕIK)
  
• *stabiilsus, mis selliste vahenditega luuakse on 20.saj nähtus
  
• *kapitsalismi staatus ebakinel 19.saj  R.Jameson  kergem on ette kujutada maailma lõppu kui kapitalismi lõppu
  
• *tekstid kas capitalism on võidu saavutanud?
  
• *turavlised vahendid, mitte vägivald
  
• *repressivaparaat tekib
  
• *hegemoonia ei ole pealsurutud
  
• *hegemooniline suhete kokkulepete, läbirääkimiste teema
  
• *võimusuhe, omandisuhe ei tohi sattuda ohtu
  
• *kapitalistliku ühiskonna alus on omandisuhte, seda ei saa arutada
  
• *konflikte võib tulla
  
• *Lacan inimene, kes lahkub ema kehast….?
  
• *Lacan keel- osutamine millelegi, mida meil enam ei ole
  
• *Lacan keel inimese mina on konstruktsioon
  
• *kapitali surve pole absoluutne
  
• *ei ole võitlus, mida saaks teostsda otserünnakuga, võimuhaaramisega
  
• *militaarne terminoloogia 
  
• a.manöövrisõdamiski, mida ei pea oluliseks, otse võimu haaramine , revolutsioon (Gadaffi tapmine ). Võimalus õõnestada ainult siis, kui riik on tugev (riigi konstruktioon), aga tsiviilühiskond on nõrk (hegemoonia on kõrvaline) Venemaa Bolševike riigipööre. Lääneühiskondadel vaja erinevat lähenemist. 
  
• b.positsioonisõja strateegia. Küsimus hegemoonia üle. Võitlus valitseva klassiga. Kui peaks lääneühiksonnas olema pööre, siis saab see jugtuda alles pärast seda, kui on võidetud tsiviilühiskonna tasandil võidetud manöövrisõda.  marksismi skeemi muutmine pealisehituses muudatused  baasi muutmine
  
• *hegemooniat konstitueerivad  ORGAANILISED INTELLEKTUAALID
  
• *intellektuaali käsitlus ei ole oluline staatus  FUNKSTIOONI KÜSIMUS  kõik inimesed võivad teatud olukordades olla intellektuaalid
  
• *orgaanilisus  iga kiht ühiskonnas loob oraagniliselt oma intellektuaalid
  
• *ühiskondlikel klassidel on olemas oma intellektuaalide ring
  
• *potsenstiaalne vastupanu hegemoonia nõuab samuti oma intellektuaale
  
• *intellektuaalne võitlus, millest popukultuur on üks osa sellest (osa läbirääkimiste süsteemist)
  
• 
  
• E.Laclau argentiinlane
  
• Mouffe belglane
  
• HEGEMOOONIA JA RADIKAALNE SOTSIALISTLIK STRATEEGIA
  
• 
  
• * diskursus  teatud ütluste/väidete kogu, mis on teatud viisil organiseeritud
  
• * tähenduslik sruktuur
  
• *2 meest laovad müüri, üks küsib millist vaja, teine annab  diskursuse object
  
• *diskursed objektid eksisteerivad objekiivselt, aga oma tähenduse saavad nad alles siis, kui nad saavad mingi kasutuse
  
• *maavärinad loodusfakt eksisteerivad objektiivselt ( on koguaeg olemas olnud)  asetame nad diskursuse sisse  loodusfaktid, aga samas ka  jumalaviha jne  diskursus ei määra neid ära, aga asteadaes nad diskursusesse, saame neist alles rääkima hakata
  
• *tähendused, mis luuakse diskursuse väljas kutsuvad esile inimtegevust ka poliitilist tegevust
  
• *alluvussuhte käsitlemine rusuvussuhtena  konfliktid
  
• *artikulatisoon- erinevad ideed artikuleeritakse erineval viisil.
  
• 
  
• CULTURAL STUDIES
  
• *S. Hall (Birnighami koolkond) stukturalism
  
• * kultuuriobjektidel pole kindlat sisu, see tekib alles pärast atrikulatsiooni, teatav dialog. Tähendust pole ette olemas
  
• *oleme ise kunstinähtuste tarbijana aktiivsed
  
• 
  
• *näide artikulatsioonist  nigger ei tsau öelda USAs Bronxis kellegi, aga samas  räpiplaadid pidevalt sisaldavad väga tihti seda sõna
  
• *diskursus kui teatavad inimsuhted
  
• *eksisteerib reaalsus küll, aga tähenduse omandab ta alles siis, kui ta on asetatud diskursusesse
  
• *tähendused ei ole ette antud artikulatsiooni protsess
  
• *artikulatsiooni toimimine 
  
• 1. resistentsus vastupanulisus
  
• cultural studies subkultuurid
  
• 2. inkorporatsioon  sisaldav kaasahaaravus
  
• *D. Hebdige inglise kultuuriteoreetik Subculture 
  
• subkultuurid kasutavad objekte, mis on olemas tootedetena ringluses niikuinii  valesti tarbimine mingisuguste kultuuride võtmine ning neile oma subkultuuripiires uue tähenduse andmine (tanksaapad, haaknõel diskuruse loogika punk ; teatud signaalid , tavalised tarbimisobjektid)
  
• *elementide võtmine, millel puudub resistentne väärtus paneme sellesse diskursusesse, mis annab neile tähenduse?
  
• *kalduvus näha resistentsust igal pool
  
• *Žižek ideoloogia lookia inimesed on teatdmatuses, aga nad ikka käituvad mingil teatud viisil. Meie eest varjatakse teatud tõde. Inimese käitumine on seotud teadmisega või mitteteadmisega
  
• *ideloogia on miski, mis maskeerib reaalsust, kuid  ideloogia on teatav illusion, fantasia, mis juhib meie reaalset käitumist elus.
  

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• IX LOENG
  
• STRUKTURALISM
  
• 
  
• *baasi ja pealehituse analoogia
  
• *elemntide kombinatsioon erineval viisil,elementide arv on ette antud, fikseeritud teatad määral
  
• *pretenstioon objektiivsusele
  
• *vaatab eemalt, ilma vaatleja osalestua
  
• *ei ole inimesekesksed
  
• *ei pea inimese individuaalsust oluliseks
  
• *üldine struktuur
  
• *ei uurita kunstiteose kordumatust, vaid kui süsteemi
  
• *ei hoolita kunstiteose väärtusest ( ei saa öelda, kas ta onhea või halb)
  
• *kunstiteosele lähenedes analüütiline
  

*mudeli rajajooned kristlikust keeleteadusest
* vundamendiks Ferdinand de SAUSSURE (1857-1913)
*”Üldkeeleteaduse kursus” ( semiootika )
*valik 2 keeleteaduse mudeli vahel:
a. diakrooniline- keelenähtuste uurimine nende ajaloolises arengus (sõnade pärotolu)
b. sünkrooniline keeleteadus- keele uurimine tema fiksteeritud kujul kindlal ajahetkel. Sisemise loogika ja struktturi uurimine
*keele jaotus 
a.keel ( langue )- organiseeritud grammatika
LANGAGAE (keelendus) 
b.kõne (parole)- individuaalnek keelekasutus. See kuidas inimesed keelt kasutavad
*keel ei ole elus, surnud süsteem
*keel on abstrakstioon  surnud
*keele mõiste vihjab on väljaspool indiviidi (struktutalism ei ole ju inimesekeskne)
*sotsioloog Durkheim  inimene siseneb maailma, kus on teatud süsteemid juba olemas ( solidaarsus , südametunnistus) inimene ei pea neid nullist looma, sotsiaalsesse võrgustikku sisenemine
*strkutuur ilmutab ennast esituse kaudu (malemäng) nagu keel illmutab ennast KÕNE kaudu
*homogeene, sisemiselt terviklik
*tahab uurida keelt ennast  soov asetada ennast keele pinnasele (strukuuri tasandile )  miks kõneaktid on sellised nagu nad on
* filosoofiliselt on FdeS Platoni järeltulija
*idee on kusagil teispoolsuses olemas, suhtleme konkreetsete nähtustega, aga kusagil oli nimsuse idee, hobususe idee
*on üksikud manifestatsioonid siseneb üksikuteks ilminguteks meie maailmas (eidos, video)
*üksikjuhtude kaudu suhtleme tajude kaudu
*FdeS  keele jagamine 2 ossa
* tähistaja/ tähistatav (tähistatu)  nende kahe suhe  märk
*justkui paberi kaks lahutamatut poolt
(*märgis puudub jaotus vormiks ja sisuks, muutus)
*samm edasi märgikäsitlusest, mida edendas Ch. A. Peirce  märk on miski, mis asenab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus  reaalsuse asendamine mingi märgiga (asendus/esindussuhe)
*FdeS tähistaja ja tähistatu suhe täiesti juhuslik, puudub olemuslik seos
sõna suurem ei ole kuidagi suurem kui sõna väike
*kultuuriline kokkulepe inimeste vahel puudub olemuslik loomus, seos
*täheuds ei tulene üskühele seostest, vaid erinevusest keelemärkide vahel
 ema on seotud mõsitega isa, poeg, tütar
 roheline tuli valgusfooris ainult erinevus märkide vahel, pole kuskil kirjas, et roheline lubab liikuda , VAID ERINEVUS
 märk omandab tähenduse erinedes teistest märkidest
 puudub loomulik tähendus
*horsontaalne (süntagmaatiline) telg  üks sõna liidetakse teisega , tähendus selgub teisega ühinedes
*vertikaalne (paradigmaatiline) telgtähendus selgb siis, kui me asendame ühe sõna teisega
*keel, mida me ei räägi selleks, et peegeldada reaalset maailma
*keel paneb kokku meie reaalsuse, paneb selle kokku, kujundab selle

• *keeles ei ole ideid või helisid, mis oleksid eksisteerinud enne ligvistilist süsteemi
  
• *on ainult idee ja kõlatasandi erinevused, mida süsteem kajastab
  
• *FdeS on võimalik terve teadus märkidest  semioloogia
  
• 
  

Claude Levi-Strauss (1908-2009)
*kultuur kui nähtus
*strukturalismi piirid ja kasutamine
*3 tegevussfääri, mis teda inspireeridsid strukturalistlikku meetotodit kasutama:
a. marksism  Marxi loogika oli suueresti strukuralistlik ( mis iganes ka inimsuhetes ei toimuks , selle all on varjus majanduslikud suhted, strukuuriline loogika, marksism matrjalistliku, CLS mitte)
b. Freud  kaootiline , mitmekesine maailm neuroosidest jne  avastas struktuuri
>Mina (ego)
>Ülimina (superego)
>Miski (ID)
mitteteaduslikud impulsid inimeses
inimspüühika pole tegelikult iga iniemse jaoks individuaalne, kõikidele inimestele omane, F uuris ka üleüldist inimpsüühika struktuuri
strukturalismi eelkäija
c. geoloogia  kivistisi jne uurides saame aru, kuidas kogu maailma on sellisel kujul olemas, miks asjad on nii nagu nad on, kivimite algstruktuur
* strkturalismi lahkumine keeleteaduse juurest
*müüdikäsitlus müüdid sisemuselt terviklik struktuur, homogeene struktuur
*müteem (mytheme) saab tähenduslikuks kui need on kombineeritud teatud viisil, mitte enda tasandil
*selliste kombinatsioonide aluseks on  binaarsed (kaheks jaotus) opositisoonid (vastandus)  vastandpaarid  mees/naine, oma/võõras  iga kultuurilise mõtlemise aluseks  Oidipuse lugu isa tapmine veresuhete alatähtsstamine  ema pilastamine  veresuhete ületähtsustamine
*mees/naine sellised vastandused, mis ei toimi selle kaudu, mis viitaksid otseselt reaalsusele, vaid vastanduslikkusele, realiseerumine vastanduse kaudu
*erinevussuhteid peale binaarsete opositisoonide on veel
*vastuolude kaudu selgitatakse inimestele elu
*FdeS ja CL-S kaudu on hea massikultuuri analüüsida
*kliššeede vaheldumine (etteantud) nende kombinatsioon on otsustav
*CL-S kaudu vesternide analüüsimine  W. Wright tegi seda  vastandpaaride väljatoomine, mis on klišeedele aluseks  peategelane, kes on ühiskonna reeglistikust väljas, vastaspool on ühsikonna reeglitega kooskõlas hea/halb jne  tsvilisatsiooni mõiste/kaos, kõrb, tühermaa
 loo ülesehitus  klassikalised (30-50) peakangelane kuulus ühiskonda ja astsus vastu selle, kes asus väljaspool, seaduse kaitsmine (The A-Team) ja professionaalsed vesternid(60-70)  binaarsete opisitioonide tähenduse loogika muutumine peategelane võitleb korrupeerunud maailmaga , seaduse korrupeerumine, krimikirjandus
Roland Barthes (1915-1980)
*”Mütloogiad”  2osa I osa ühiskonna nähtuse terav kritiseerimine (mänguasjad, maadlus, striptiid, pesupulbrireklaamid), II müütide konstrueerimine, keeletasand,
*erinevus CL-S  LS ei käsitle võimusuhteid, aga B käsitleb  keegi paneb müüte kokku, kellegi huvid on mängus, pannakse midagi tähendama  argimüütide loogika  kõike seda, mdia on konstrueeritud  esitatakse inimestele, kui midagi loomulikku ning olemuslikku (müüt homoseksuaalsest  ei ole loomulik, aga heteroseksuaalsus on loomulik)
kultuuriliselt konstrueeritud müütide esitamine, mis oleksid justkui loomulikud, loodusest tulenevad
looduse ja ajaloo segamini ajamine  müüt ei saa illagi esile kerkida asjade oma loomusest
*FdeS skeemi täiendamine käsitlus teise astme käsitlusest “siga” I aste loom kasutamine inimese kohta II aste
I astme suhe denotatsioon
II astme suhe  konnotatsioon
* I tasandi tähistaja/tähitstava suhe MÄRK muutub tähistajaks II
tasandil
*müüditasand hoiab üleval domineerivate gruppide määratlust
*märkidele omane POLÜSEEMIA e mitmetähenduslikkus
*müüt toob midagi ilmsiks, aitab avalda midagi, aga samas surub ta midagi peale, kinnistab meisse midagi

• X LOENG
  
• Barthes’i jätk:
  
• 
  
• *teatud asjade serveeriminien meile loomulikena, aga tegelikult tegemist loodud konstruktsiooniga
  
• *I tasand: (nt must sõdrur annab Prantsuse lipule au)
  
• *see pilt kui sümbol näide prantsuse imperalismist  konstrueerimine sümboliks, sümboli tasand
  
• *II tasand:
  
• * kui alibi , kui õigustus. Müüdi tõlgendaja näeb seda läbi, mida talle tahetakse öelda. “ma ei usu seda”
  
• *III tasand:
  
• * müüdi tarbija, tarvitaja, peab seda normaalseks, ei näe selle taga konnotatsiooni mõtet, peidetudt sünumit, võtab vastu ülistuse, ei käsitle seda konstrutisoonina, lihtsalt pilt  “tore, et neegrile meelib prantsusmaa”. Tähistaja ja tähitstatava suhe loomulik suhe
  
• *B näitab seda, kuidas müüt on semiootiline süsteem, aga tavalugeja peab seda normaalseks
  
• *III+ I tasand:
  
• * talle endale müüdi uurija ja tõlgendaja positsioon
  
• *näeb läbi, kuidas see konstrueeritud on
  
• *I ja II astme tähendused kuidas see töötab semioloogilise süsteemina, ideoloogia tootmine inimeste jaoks
  
• homoseksuaalsuse müüdid, ideoloogiline, teatud tekstide konstrueerimine, heteroseksuaalsus norm, loomulikkus, asjade loomuliku korra taastamine
  
• *Cultural Studies
  
• *1970.aastal ilmunud käsitlus “S/Z” (Balzac)
  
• *tulemus võimu andmine teksti lugejale, mitte enam nii palju kijrutajale  teskti tähendus sõltub sellet, kuidas tekstu lugeda
  
• *Balzaci novelli analüüs  ilukirjanduslikust teosest teatud fragmentide eristamine kuidas need teineteiest tähenduslikult erinevad(structuralism) kuidas eritada tähendlsikult teksti fragmente
  
• *kuidas lugeja erinevuse ära tunneb? 
  
• * see kes loeb seda tõlgendab seda vastavatele koodidele, lugeja peab midagi sellest teadma tekstile lähenemine jube enne midagi teades
  
• *kood täheba teatavat kultuurilist eeldust/ootust teksti mõista, lugeda
  
• *INTERTEKSTUAALSUSiga tekst on intertekst nii nagu keel on mingi valmis teatav tekstuur, ka diskurus (valmis sturktuur) nendesse sisenemine vastavate koodide kaudu iga tekst on teadvustatud või teadvustamata tekstide kogu, ükski tekst ei ole autonoomine, sisaldab teisi tekste, iga tekst võtab keeles mingid teadaolevad väljendid ning manipleerib nendega jne, EI PUUDUTA MÕJUTAMIST!!--> lihtsalt tekstide omavaheline läbipaelumine
  
• *inimene, kes teksti loeb kohtab tähenduste üleküllust fragmentides ei saa piiruda sellega, et tome välja vaid ühe tähenduse, kõik tekstid muutuvad
  
• (* Borges  Don Quiote’I ümberkirjutamine)
  
• *kirjandustekstid on avatud erinevatele lugemisvõimalustele
  
• *tähenduste üleküllumineB lahkumine strukturalismist see kuidas teksti loetakse, mitte ei vaadata teksti konstruktsiooni või allikat (structuralism) kirjandusteosed saavad tähenduse selle järgi, kuidas loetakse
  
• *”Autori surm”
  
• *tekstid 2 eritüüpi
  
• a. loetav (readerly) lugedes passiivne olemine, koodide järgmine, mida me tunneme , väljendulik loogika, kõik see mis on meile tuttav. Passiivsus
  
• b. kirjutatav (writerly)tekst miski, mis rikub tuntud konventsioone, pole kerge seletatada nende konvetsntioonide tõttu. Lugeja ise peab endale võtma AKTIIVSE rolli
  
• *avangardne impulss kirjanduses
  
• *inimene katsub organiseerida midagi, mida ei teunne, terviku koostamine
  
• *”Tekstimõnu” ekstaasi genereerimine, füüsiline nauding, jouissance- tekstist purjus olek, seksuaalne energia
  
• *ei suhtle tähendustsandil
  
• * affect
  
• 
  
• Stewart Hall
  
• *Birningham’i koolkond
  
• *Cultural Studies
  
• *ideed Levi-Straussilt, Hoggartilt jt
  
• *probleem ideoloogia küsimus
  
• *ideoloogia ei tööta nagu sirgjooneline propaganda (loosungid, otsene)
  
• *SH loogika selline loogika sobib aint diktatuuri riikidele, vaid kapitalismi riikidele
  
• * keeletasandi erinevused, nüansside kaudu toimub propaganda
  
• *Halli keskne väide inimesed ei tõlgenda neile antud kultuuritekste ühteviisi, kaob ära ettemääratud aspect
  
• *ideoloogia toimumine kommunikatsiooni suhe 2 aspketi:
  
• a. kodeerimine
  
• b.dekodeerimine
  
• *3 faktorit: saatja  sõnum  vastuvõtja
  
• *sõnumi kodeerimine teataval viidil ning eeldus, et see võetakse ka teatud viisil ka vastu
  
• *probleem on selles, et vastuvõtjal on omad kaalutlused
  
• *3 tõlgenduse viisi:
  
• a. dominant reading  selle käigus saadaks kood kätte nii nagu seda mõeldakse
  
• b.oppositional reading inimene saab aru, et talle tahetakse mingisugust ideoloogilist sõnumit öelda, aga inimene on valvel, ei usalda seda sõnumit, mis minuni tuleb (valmisreklaam)
  
• c. negotiating reading kokkuleppe ostimine tõlgendusprotsessis
  
• *(Gramsci hegemoonia)
  
• *vastupanu temaatika resistentsus  kuidas inimesed suudavad vältida ideoloogilist surevt, mida neile avaldatakse populaarkultuur
  
• Dick Hebdige
  
• *inglise autor
  
• *1979.aasta “Subculture”
  
• *stiili mõisteavaldub kahe funkstiooni kaudu
  
• a. identiteet
  
• b.erinevus  toimub teatav vastandus peakultuurivoolu loomusele
  
• *stiil luuakse einevuse kaudu tavalisest (Saussure)
  
• *erinevus sünnitab teatava kunstlikkuse kaudu
  
• *erinevus loob midagi “keelatud identiteet”  mainstreami väline, võlulahendused
  
• *enne H homoloogia  strukturaalne resonants sostiokultuurilist tervikikut moodustavate elementidega  teatud elemendid on vastavad teistele erinevustele (sinu riietus vastab sellele, millist muusikat sa kuulad )
  
• *P. Willis “Profoneculture” materjaalsetel ja ideoloogulistel struktuidel on oma objektiivsed programmid
  
• *homoloogiline mudel
  
• *oma piiride kaitsmine
  
• * subkultuur on sisemiselt väga korrastatud, teket võib ette aimata, teatud maailmast arusaamisviis
  
• *ei saa oma alikutes olla päris vaba
  

XI LOENG

• Hebdige’i jätk
  
• *objektid, mille kaudu peegeldati subkultuuri eripärasid
  
• *sinkhead’id
  
• *stiil teatav terviklikus igapäeva põhimõtetele
  
• *homoloogiate ideed võrdlus Saussure’iga  homoloogia otsib vastavust reaalsuse ja keeleleise väljenduse vahel (tähistaja ja tähistatu), Saussure keelemärk ei ole seotud, keelemärkide vastastikune erinevus
  
• *punksubkultuur  tradistiooniliselt mõisteti teatavaid tähistajad olid pühduse statuses pühad tähistajad, mida hoitakse ja kaitstakse IKOONID  punksuubkultuuri teisiti  ikoonid koondavad neid väärtusi, mida grupid ülisatavd  Helbrdge sellist staatust pole olemas, on tühjad ja ajutised , polnud ikoonide staatus
  
• *Helbridge subkultuur ütleb seda mida mõtleb, kuid ei mõtle seda mida ütleb
  
• *natissümboolika punkaritel  Barthes natisümboolika lakkab töötmast I astmetähenduses (pmt) teine kontekst konnotatsioon II astme
  
• *meid ei peaks huvitama lõpp-produkt vaid tähisprotsess
  
• *ajakiri Tel Quel  Barthes, Hebdige
  
• *kunstiteos ei peegelda reaalsust, vaid reaalsuse transformatsioon , mis mõtestab seda, loob. Vastandumine realismile
  
• *sisu ja kujutatava objekti vahel ei ole absoluutset erinevust, neid ei ole võimalik täielikult eraldada, sisu piiras seda
  
• *keel on midagi produktiivset, midagi tootlikku aktiviseerib lugejat
  
• *protsessi uurimine, tähistusprotsess
  
• * Kristeva , prantsuse sümbolistliku luule uurimine
  
• *uus suhe kogemuse ja väljenduse vahel
  
• *bricolage  kombinatsioon erinevatest/sobimatutest materjalidestpunk
  
• *skinheadid teatav nostaloga, maagiline nostalgia ehedate väärt2uste juurde
  
• *punksubkultuur uhked selle üle, et minevikust ära lõigatud, punakrid oli outseiderid, ei edinanud kindlat väärtushoiakute stiili
  
• *Hebdigre võrdleb subkultuuri sürrealismiga kunstivaldkonna sürrealistlik modernism
  
• * näeb punksubkultuuri käitumises topleteitust  punkrock seadis küsimuse alla, milline on tema enda positisoon, endale küsimuste esitamine
  
• *2 subkultuuri tüüpi:
  
• *I staatiline subkultuur skinheadis millegi reaalse kujutamine, reaalsususe kujutamine tähistajate kaudu
  
• *II kineetiline subkultuur punksubkultuur reaalsus ei väljendu vaid transformaaritakse
  
• *kandus peagi üle Briti pop-muusikasse (Madonna)
  
• * mingi subkultuuri stiil ei luba ennast tõlgendada üksühele, subkutluurid ei pruugi olla sisuprobleemid vaid vormiprobleemid  strukturalismini tagasijõudmine
  
• 
  
• POSTMODERNISM
  
• 
  
• *mõiste 19.saj lõpp tuli päevakorda, kui hakati rääkima, mida teha saavutustega kunstivallas
  
• *teatav mõtteruum, milles toimub vastav tegevus, mõtlejad jne
  
• * modernistliku kunsti probeelmidest ülesaamine
  
• *modernism otsis kunstis teatavad printsiipe, mis võtavad kokku selle, mida kunst olema peab, teatav lihtsustsus, olemuslik printsiip, dodekafoonilone printsiip-teatav lihtsus uue mudeli loomine, mis on samuti võimekas
  
• * ametliku kunsti väljendamine
  
• *modernisltlik oli minetanud om akriitlise aspekti oksjonid jne
  
• *postmodernism ei tähenda modernism vastanduslikkust!
  
• *Adorno kunstiteose vormitasandil toimuv avandgardud on võimeline looma uut maailma, modernistlikul kuntil on teatav utoopiline mõjujõud  tuleb välja, et ei muutu midagi võimusuhete säilimine  modernistlikust kunstits loodeti, et ta muudaks maailma, sotsiaalseid suhteid ei toimunud
  
• *kõrge ja madala piiride sidumine elitaarsus
  
• *1968 Pariisi rahutused  inimeste teatav nõudlikkus kultuuri endale omandada inimesed avastasid endas võime võtta kasutusse elitaarseid kultuuriobjekte
  
• *popkunstkunstisfääri hakati tooma argielu objekte galeriid ja muuseumid  Andy Warhol reaalse elu maailma tsiteerimine
  
• *erinevate tekstide uurimine: S.Sontag “ Notes of Camp”  kultuuritekstid saavad oma väärtuse, sp et on ületanud hea ja halva piiri teatav public, kes armastab vaadata kuntiteoseid selliselt ( geid )
  
• *modernism selged vastused selgetele küsimustele, valgustuse pärand.
  

*postmodernismi vastased  põhihäda on relativism (suhtelisus), nad ei usalda tõekatekooriaid, eesmärk ei ole tõeni jõuda
*modernism sai eksisteerida ainult kesksete väärtuste kaudu
Jean-Francois Lyotard (1924- 1998)
*”Postmoderne olukord” 1907
*”Ülevaade teadmisest”
*teadmisekriis lääheühiskonnas
*teamine- teatav valgustsu, tesiest küljest vabaduse pool

• *metanarratiiv- sellised narratiivid, mis on totaalselt kõikehõlmavad, universaalsuse idee, proovivad vastata kõigele toimivatele põhimõtetele (kristlus)
  
• *tõeline teaduslik teooria on see, mida on võimalik teise teadusliku teooriaga
  
• * kaasahaaramise ja tähistamise printsiip
  
• *privilieegi kadumine, seda hakkab asendama prularism, homogeense kõne asemel tuleb heterogeensus jne
  
• *tunnetus on olnud valgustusest peale esikohal
  
• *teadus ise suur metanarratiiv, kogu aergn on rajatud teadusele
  
• *teaduse rolli on hakatud mõõtma kasulikkuse skaalal
  
• *teadmine pole enam eesmärk omette, vaid vahend mingi eesmärgi saavutuseks
  
• *ei küdiat enam, kas see on tõsi, vaid kuidas on võimalik seda teadmist kasutada
  
• *teadmine on miski, mida tahetakse maha müüa
  
• *temise mõõtmine kasulikkusega  allakäik
  
• *uue modernism sündi uskumine  postmodernism on mingi vahelüli, mis loob teadmisega uued suhted
  
• *teadmine ei ole lihtsalt midagi neutraalset, tedmine on alus võimusuhetele (domineerimissuhe, valitsemine)
  
• *vaja luua teatav hegemoonia (kellegi liidirks olemine, kelle ümber toimib ühtsus)
  
• *ratsionaalsus ja kord
  
• *
  
• 
  
• Jean Foucault (1926-1984)
  
• 
  
• *võimushted ja teadmise loomus
  
• *Nietzsche  valgustsuse illusion valgustus on tapnud jumala  mis tuleb asemele?  pakuti, et tuleb asemele mõistusejõud, ei olnud nõus, ise arvas  siduda tõeotsingud sellise ideega nagu võimutahe (Wille zur Macht ), inimese püüd teadmise poole on võimutahe
  
• *Foucault võimuanalüüs võimustruktuur teadmisetasandil
  
• *biopoliitika kuidas on inimesed distsiplineerivad oma keha
  
• *structuralism on teatav lihtsustus vaatamata meie erinevustele ja spetsiffikale on olemas mingisugune aluspind , millele kõik toetud  Foucault  pole olemas sellist aluspinda
  
• *inimisiksusele keskendmine ei peaks üldse olema teduse teema
  
• *inimkond ei ole inimteadmise keskne probleem
  
• *inimese konseptsioon on humanitaarteaduse looming
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

XII LOENG

• 
  
• Foucault
  
• *uurib, mis on saanud teaduse rollist
  
• *probleemid teaduses (Nietzsche mõjutused) 3 pettekujutust
  
•  teadused eeldavad, et on antud objektiivsete teaduste kogu, mis ootab avastamist
  
• teadlastele kuulub objektiivne teadmine, on oma olemuselt neutraalne
  
• teaduse saavutused on kasulikud kogu inimkonnale
  
• *modernism, postmodernism voolud
  
• *modernsus, postmodernsus  mõttevoolud
  
• *modernsus on olemas erapooletu teadja ja tedmine (F eitab seda pigem)
  
• *oleme osa teadmise struktuurist ja seista eemal ning teada objketiivselt midagi, teadmine pole midagi neutaarset ega objektiivset
  
• *tõeküsimus tõde pole mingi selline asi, mida saaks katsetekse kindlaks teha
  
• *teadmine on seotus otseselt võimuga (Nietzsche)
  
• *” Võim produtseerib teadmist, ei ole olmas võimusuhet vastava teadmisalata, ei ole ka teadmist, mis ei eelda võimusuhteid”
  
• *teadus ja teadmine F puhul ideoloogia
  
• *igasugune valitsemine kasutab võimusuhteid, vägivalla tegu teadmine vägivald
  
• * genealoogia - ajalugu on juhuslikkuse tagajärg, ajaloo skeemid koosnevad katkestustest (lääne eu mõsitmine antiikkultuuri  antiik viis lääneliku ühsikonna mudelini, aga see on vale)
  
• *”Ajalool ei ole mõtet”  ei saa siduda mõsituslikkusega
  
• *selleks on vaja ajalugu vaadata erinevalt tuleb lõpetada inimese vaatamine ajaloo subjektina
  
• *ajaloost kõnelemine universaalide keeles
  
• *ajaloole keskendumine kui kordumatutele üksiksündmistele
  
• *metanarratiivid, ajaloo ülesehitamine
  
• *SUURE TEISE kategooriadŽižek  sotiaalne fikstioon, mille toime on reaalne, igasugune sotiaalne tasand eeldab tema olmasolu, aga ei koheta teda ennast vaid tema asendajaid (nt meedia: vabaturu positsioonilt jne)
  
• *ST on vaadeldav metanarratiivse ühikuna ST taandumine, pole enam sellist keskset metanarratiivi, mis toimub
  
• *G. Orwell  “1984”
  
• *võim, millega peame tegelem oma igapäeva elus, ei asu enam mesist väljapoole, on inimese sees  Baudrillard, võim ei ole enam miski, mida saaks võtta
  
• *postmodernsus  ! Suure Teise kadumine!
  
• *seadus ja seaduse jõud algeks on vägivald ja see on selles ka alles, aga ei näita ennast välja, sest muidu ei saak eksisteerida
  
• *seadus on miksi, mille inimesed omaks võtavad
  
• *seaduse idee ei ole õigluseideega seoses
  
• *seadus ei saa tugineda ka sellele, et see on inimsele hea seadus ei ole kasulikkus inimesele
  
• *”seadus on seadus”me peame alluma
  
• *seadus suunab meie maailma
  
• *ST moodustub vastavatest institustioonidest ning teda pole reaalselt olemas
  
• *ST kollektiivne vale, millele me oleme nõus kõik alluma ( nt: “Kuninga uued rõivad” Andersen  Suure Teise surve)
  
• *ST annab teatava õigustuse inimese tegudele ( ei pea olema mingi suurem võimu institutsioon )
  
• *ST määrab ära meie positsiooni ühiskonnas
  
• *interpellatsioon saame kellekski siis, kui meid kõnetataske
  
• *ST vandenõu teooriad
  
• 
  
• Jean Bandrillard (1929-2007)
  
• *postmoderne ühiskond ei tooda enm esemeid vaid informatsiooni
  
• *tootmisaspekt, muutus metallilisest (tööstulsik tootmine, Marx) ühiskonnast semiurgiliseks (tootmise laienemine inime fantaasiale, sisemaailmale jne)
  
• *tõenarratiivide kadumine
  
• *esitatakse meile teatavaid universaalseid lahendusi  varjamise teooria
  

*eesmärkide kadumine
* varjamine  ei ela enam reaalsuses, vaid elame HÜPERREAALSUSES
*simulaakrum- originaali ja koopia erinevuse kadumine
*hüperreaalsuses ei ole enam selliseid mõisteid nagu originaal ja koopia
*luuakse teatavaid reaaluse mudelid, millele tegelikke vasteid pole olemas
*inimsed elavad koopiate keskel, nõudmata originaale
*inimesed käsitlevad simulatsioone reaalsusest reaalsemini kui olemasolevaid asju
*postmoderne meeida ei loo kujutusi sellest, mid on päriselt olemas, konstrueerib reaalsust ( massimeedia )  representeerima
*Borges maailmaga suhtlemine simulatsioonide kaudu
*” Disneyland ” inimeste põgememine reaalsusest Disneyland’I  B ütleb vastupdidi  see ei ole reaalusest põgemiemine, vaid see ongi USA olemus, reaalsus
*Disneyland ongi reaalsus
*eskapism
*kommunikatsiooni ekstaas ei toimu mingisugust reaalset kommunikatsiooni vahetust ( TV vaatamine)
*informatsioon ei tähenda teadmist
*Eco paleo-TV (maailm väljaspool meie kodu) ja neo-TV television (meedia räägib endast)
Jameson (1934-
*kõne surnud keeles (seebikatekeel)
*pessimistlik
*kujutlusvõime surm
*kommunikatsiini allakäik
*reaalsuse transformatsiooni ette kujutamine
*düstoopia- näeb ette teatud having tsenaariumit
49