probleeme. Noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse kas siis seadusega või oma vanematega , oli just punk väljapääsuks. Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks tundemärgiks, mille järgi võis punkarit ära tunda, oli tema riietus. See erines teiste inimeste omast totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Punki edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused, kui vabadust piiravad tegurid. Üheks punkari eneseväljendusviisiks oli muusika punk-rock rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mida mulle ei meeldi kuulata. Tänapäeval jaguneb punk omakorda mitmeteks alastiiliks. Ühed punkarid olid sellised, kes lihtsalt kuulasid seda muusikat, teised tegid aga lisaks muusika kuulamisele ka ise bändi.
ühe katuse all Elustiil, vähenõudlik, religioossus, Oluliseks muutub puhke- Ülim vabadus, tohutud KAS KÕIK ON väärtused esivanemate austus, kõrge aeg ja meelelahutus. Katkeb valikud, elustiilide HALVASTI ? moraal, tugevad peresidemed side sünnikoduga, ühtlustumine, massi- vastastikune abistamine tekib massikultuurile aldis kultuuri levik, virtu- inimtüüp. Esile kerkivad aalne reaalsus, indi- inimõigused, individualism vidualism ja üksildus, positiivne ellusuhtumine, trad. tööeetika hävi- usk tulevikku, rahvuslus mine, anonüümsusega
generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad Ameerika filme ja tantsivad hip-hopi. Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti kultuuri välja suremine. Arvan, et globaliseeruine kujutab väga suurt ohtu paljude rahvaste kultuurile, mille tõttu inimesed pööravad suuremat tähelepanu massikultuurile kui oma rahva kultuurile. Tänapäeval on väga kõrgelt arenenud tehnoloogia, mis annab inimestele rohkem võimalusi reisimiseks ja suhtlemiseks erinevast rahvusest kodanikega. Inimeste suhtlemine muutub rahvusvahelisemaks, väga palju räägitakse inglise keeles. Enamikul inimestel maailmas on võimalus interneti kasutamiseks, kus ka on kõige levinum inglise keel. Läbi interneti saab suhelda erirahvusest inimestega ning ka meedia püüab näidata internetis maailma täpselt sealt
järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja sellega kaasnevat tagajärge, mis meeldib tavainimestele ehk suurele osale rahvastikust, siis on olemas ka inimesi, kelle jaoks massikultuur tähendab juba midagi erilist, suure tööga tehtut ja väärtuslikkust tippude tippu. Viimastega nõustub ka Tammsaare, kes on öelnud : " Mass ei tähenda vaid harimatuid
isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. Eesti punk ● Eestis kujunes punk 1970. aastatel ● Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks oli nõukogude kord. ● Tõekspidamiste avaldamise tõttu tuli punkareil hulganisti probleeme. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Pungi edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused kui vabadust piiravad tegurid. Riietus Nõukogude kodanikule sobimatuks peetud riietuse eest võis miilits kuni 1988. a. vahi alla võtta, samuti oli oht peksa saada. Oma mõtteid ja tõekspidamisi ei kardetud avaldada ja sellega kaasnes loomulikult hulganisti probleeme ja konflikte. Uus mõtteviis levis ja nõnda tekkis Eestis laiem punkliikumine, kõikjal sündisid uued
Inglise keele domineerimine ja infosüsteemide levik laiendas kommertskultuuri tarbijaskonda, mis võimaldab kommertskultuuri tööstusel investeerida üha rohkem raha tootmisse. Sisuliselt piiramatud ressursid võimaldavad levitada oma sõnumit üha valjema häälega, mille tulemusel taastoodetakse ja kinnistatakse kommertskultuurile omast väärtussüsteemi. Mida omasemaks see väärtussüsteem muutub, seda avatumaks muututakse globaalsele massikultuurile. Kas globaliseerumist saab seostada amerikaniseerumisega? Kultuuri tasandil ei saa globaliseerumist amerikaniseerumisega seostada. Eksiarvamust põhjustab see, et igaüks tunneb välismaal reisides ära Ameerika logod ja inglise keele ning teevad sellest järelduse, et maailm ongi amerikaniseerunud. Tegelikult maailm ei kõnele rohkem inglise keelt ega söö iga päev ameerika kiirsöögikohtades. Mulje, et globaliseerumine levitab spetsiifiliselt ameerikalikke jooni,
-1960. a abstraktsest kunstist. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal (teinekord väga ärritav). POPkunst - tekkis 1950.-1960. a. Loomingus kasutatakse massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid. Selliselt said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid. Samuti hakati uusi teoseid seeriatena paljundama nö 15 minutit kuulsust. Selline kunst on kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus. Popkunstnikud on jätnud vaataja meelega oma arvamuse ja hinnangutega omapäi. Igaühe enda otsustada kas tegemist on tarbimisühiskonna ülistuse, kritiseerimise, oskusliku
heaoluühiskond, tarbimisühiskond, massikultuur. Lääneriikide majandus hakkas sel ajal erakordselt kiirelt arenema. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (maailma pank ja IMF). 40ndate lõpus ja 50ndate alguses tekkisid paljudes riikides heaoluühiskonnad, mis tagasid kõigile inimestele heaolu, arstiabi, hariduse, abirahad jms. Esimesena jõudsin sinna kaugele Põhjamaad. 2. Vastuseis massikultuurile 1950. Aastate lõpul ning sellest välja kasvanud hipiliikumine. Majanduse ja heaolu kasvus nägid paljud aga ka negatiivseid külgi. Kodanik muutus üha enam ja enam tarbijaks ning kujuned välja massikultuur- kultuur mis on mõeldud „keskmisele“ inimesele ja mida surutakse peale agressiivse reklaamiga, et igaüks oleks „nii nagu naaber“. 50nendate aastate keskel tekkis seetõttu vastuseis massikultuurile. Aja
probleeme. Aga noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi sattunud pahuksisse kas siis seadusega või oma vanematega , oli just punk väljapääsuks. Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks tundemärgiks, mille järgi võis punkarit ära tunda, oli tema rõivastus. See erines teiste inimeste omast totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. Punk oli vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Punki edasiviivaks jõuks oli anarhism, mille levimisel oligi takistuseks riik ja selle kehtestatud seadused, kui vabadust piiravad tegurid. Üheks punkari eneseväljendusviisiks oli muusika punk-rock rock'n'rollist välja kasvanud muusikastiil, mis tänapäeval jaguneb omakorda mitmeteks alastiilideks. Läänes eksisteeris kõrvuti punk-rockiga näiteks punk-jazz ja punkbilly. Ühed punkarid olid sellised, kes lihtsalt kuulasid seda muusikat, teised tegid
samuti popkultuuri mõistmiseks vajalikest sotsiaalsetest ja poliitilistest pidepunktidest, olles sel kombel omamoodi lühikonspekt demokraatliku ühiskonna ajaloost. Raamat keskendub popkultuuri kui tänapäeval peaaegu kõikehõlmava nähtuse ühele olulisemale mõttekitsendusele, milleks autori veendumuse kohaselt on hoiakulisus ehk hoiak (attitude). Sellest lähtuvalt peab ta võimalikuks kontsentreeruda popile mitte niivõrd kui massikultuurile, vaid vähemal või enamal määral marginaalsetele, popkultuuri raamistikus elitaarsetele ning popi ja kultuuri kui terviku suhtes teedrajavatele nähtustele. Raoul Kurvitz peab vajalikuks süstematiseerida paljusid fakte ja ilminguid, mille kohta leiab küll piisavalt materjali internetist ning popi süvateoreetilistest käsitlustest, puudub aga paraku nii Eestis kui mujal tema omaga ligilähedaseltki sarnane süsteemne lähenemine popkultuurile. 10
teooriad ja uurimisvaldkonnad, autorid 35. Eestit iseloomustab (kõrge objektiivne, madal subjektiivne heaolu; kõrge objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu; madal objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu???; KÕRGE OBJEKTIIVNE JA KÕRGE SUBJEKTIIVNE 36. Kellele on sots. uuringuid vaja kõigile 37. Millise paradigma järgi peab haridus vastama tööturu nõuetele (positivism, konstruktivism, funktsionalism, mingi 4s) 38. Milline väide ei ole massikultuurile omane massikultuur on ebapopulaarne 39. Massikommunikatsioonile iseloomulik sotsiaalne ja füüsiline distants 40. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadus S=P1/3 41. Milles seisneb andmete valiidsus? Millisel määral mõõtmistulemus peegeldab meie poolt vaadeldavat objekti 42. Milles seisneb konfidentsiaalsus? üksikuid statistilisi üksusi puudutavate andmete kaitse igasuguse konfidentsiaalsuse rikkumise vastu, andmete mittestatistilisel
Liitumise vastaste väited, et Euroopa Liit hävitab rahvuskultuuri, põhinevad eestlastele kui okupeeritud väikerahva enesekaitselisele ja tõrjuvale identiteedile. Eestlaste identiteet vajab avardamist. Euroopaga liitumine tõstab Eesti riigi, meie keele ja kultuuri staatust Euroopas. Eesti keel, lipp, kultuur ja haridus kinnistuvad Euroopa Liidu kaudu kogu Euroopas rohkem kui ilma liiduta. Koostöö Euroopa Liiduga pakub samuti väärikat alternatiivi väga jõuliselt levivale Ameerika massikultuurile. Eesti keele arengu seisukohalt on liitumispürgimustel juba praegu väga suur mõju. Tohutu hulk dokumente, mis tuleb tõlkida eesti keelde ja nõuded väljenduse täpsusele on avaldanud väga suurt mõju eesti keele stiilile ja sõnavarale. Lohisevast, deklaratiivsest nõukogustatud keelest, mille eesmärgiks oli tihti varjata mõtteid, saab keel, milles peab saama edasi anda kaasaegse tsivilisatsiooni kõige keerulisemaid juriidilisi ja poliitilisi ideid.
lõuna, ida, lääs... jms.) ja ulatuslikud kompositsioonid (Mis saab sellest loomusevalust, Kaks pihtimust, Ootamisest ja olemisest, Kokkulepe selges eesti keeles) moodustavad RUJA pärandis kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast. Hilisemad analoogid eesti "levimuusikas" on tavaliselt RUJA kloonid. Loominguline eksperimentaalsus, sõnumi kirglikkus ja iseenesestmõistetav vastandumine lamedale massikultuurile oli selle aja kontekstis tähelepanuväärne. Oluline osa selle aja loomingust on salvestamata tehnoloogiliste võimaluste ahtruse tõttu, samas on sellest perioodist pärit ka tänapäeval igati moodsalt ja aktuaalselt kõlavad seaded ja lindistused. Perioodi lõpp langeb kokku RUJA liikmete erinevate kõrgkoolide lõpetamise ajaga ja on mõistetav, et elumere lained viisid need erakordsed isiksused teineteisest mõneks ajaks kaugemale... 1980. a
subkultuuridest. St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur) Mõisteid: 1. sekundaarne deviantsus- EI LEIA 2
20. sajandil hakkas levima massikultuur – inimeste ühtseks massiks muutmise huvi, arenesid välja tehnoloogiad, millega sai kommunikeerida suuri inimhulki korraga, poliitilisel võimul oli huvi, et kodanikud jagaksid väärtusi ja mõtleksid sarnaselt ja neid mõtteid esitati läbi massikultuuri ja vastavate tehnoloogiate. Mitte, et kõik oleks robotid, aga et inimestel oleks sama ideoloogia. Subkultuur, kontrakultuur – massikultuurile vastuoluks tekkinud kultuurid Kultuurirelativism – seisukoht, kus väärtustatakse kultuuride erinevusi ja mitmekesisust, ei minda uurima mingit kultuuri nii, et on otsustatud, kas see on hea või halb. Uurima minnakse positiivse suhtumisega ja neutraalselt, hinnatakse kõiki ühiskondi. Etnotsentrism – kõiki kultuuri mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuudega, ntks lääne mõõdupuuga, nii et meile võib tunduda, et üks või teine pole hea kultuur, pm vastand kultuurirelativismile
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle
Seetõttu oli ka tollal pungi juurde sattunud inimeste näol tegu valdavalt ühe põlvkonnaga sünniaastatega 1960-1970 (kuigi oli ka vanemaid ja nooremaid). Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks märgiks, mille järgi sellal punkarit ära võis tunda, oli tema riietus. See erines teistest totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. See oli omamoodi okk vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Kui ikka keegi punk-riietuses tänavale läks, siis päris tihti ta ka kinni võeti ja miilitsasse viidi. Punkarite üheks atribuudiks oli juustest püsti aetud hari ning kui miilits kedagi sellist kätte sai, siis aeti pea paljaks. Juhtus sedagi, et mõnda punkarit keskmiselt kolm korda päevas miilitsasse viidi. Nagu näiteks Anti Pathique'i, keda Viru tänava ühest otsast teise minekul üksteist korda peatati. "See, nagu selgub, oligi nii
1. ristiusu 2. meditsiin 3. raudtee 4. telegraaf e tsivilisatsioon põlisrahvaid ekploateeriti jumalt antisemitism-juutide teistest rahvastest halvemaks pidamine ja maailma hädades südistamine sovinism- vähemusrahvaste halvustamine Eluolu 20 saj alguses Üha rohkem inimesi elas linnades inglismaal 80% elaniksest saksamaal 60% Usa 40% prantsusmaa 40% linnade kasv tõi kaasa keskkonna ja hügieeni probleemid Linnades tekkis uus juurtetu massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Tööpäeva pikkus oli 10 – 12 hnädalas töötati 6-7 päeva. Siiski oli linaas elu kergem kui maal linnades hakati piirama tööpäeva pikkust ja laste tööd. Vaesus ja tagakiusamise tõttu läksid osad inimesed euroopast usase ja kanadasseasde Kt küsimused. 1. rahva arv 20 sajandil 2. iseloomusta 8. suurruiiki 3. antant 4. keskriigid 5. iseloomusta maailma majandust 20 saj alguses 6. imperialism 7. rassism 8
St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur • Chikago subkultuur sai alguse 20
Massikultuuri tarbijaskond on laiem kui tippkultuuril (või mõnel Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? raamatupidaja. suudeta piisavalt tõestada, jääb legaalseks. kitsal rahvuskultuuril), seetõttu tasub massikultuurile tehtav Positiivne õigus on säärane, mida selle lubaja kohustub ka ise reklaam paremini ära. Erialase info hankimine, töötlemine ja Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi Mida propageerib tootmise osas "uue aktiivselt garanteerima (nt kui kodanikul kord juba varandus kasutamine võtab kogu jõu ja aja ning tööpäeva lõpul pole pealekaebamiseks?Kes tahab luua mitmeastmelise loodussäästlikkuse" põhimõte
Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Uus kunstisuund muutus ülimalt populaarseks, sest selle mõistmiseks polnud tarvis erilisi teadmisi või kunstialast ettevalmistust. Õitsele puhkenud popmuusika sünnitas enneolematu staarikultuse. Massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid, hakkasid popkunstnikud oma loomingus kasutama. Nii said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid, lisaks hakati ka uusi teoseid seeriatena paljundama nagu seda pakenditega tehakse. Sellisest kunstist sai äärmiselt kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla
sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti juhtivaks kunstitegemise viisiks. Lääne kunstimaailma metropoliks peeti kuni II Maailmasõjani Pariisi ning pärast II Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid
sattunud noorte jaoks väljapääsuks, võimaluseks oma protesti väljaelamiseks ja näitamiseks (ja oma elu elamiseks) Punkarid väljendasid ennast mitmesuguste asjade kaudu. Põhiliseks märgiks, mille järgi sellal punkarit ära võis tunda, oli tema riietus. See erines teistest totaalselt ning torkas tänavapildis lausa kilomeetri kauguselt silma. See oli omamoodi okk vastuhakk totalitaarsele riigile ja üheülbalisele massikultuurile. Kui ikka keegi punk-riietuses tänavale läks, siis päris tihti ta ka kinni võeti ja miilitsasse viidi. Punkarite üheks atribuudiks oli juustest püsti aetud hari ning kui miilits kedagi sellist kätte sai, siis aeti pea paljaks. Juhtus sedagi, et mõnda punkarit keskmiselt kolm korda päevas miilitsasse viidi. Nagu näiteks Anti Pathique'i, keda Viru tänava ühest otsast teise minekul üksteist korda peatati. Lisaks riietusele oli ja on punkari eneseväljendusviisiks
Kõigel on oma koht, vastuhakk on juba eos ära lahendatud juba selle pärast, et tal on koht süsteemis. Kapitalismi totaalsus: igaüks, kes vastu hakkab, saab ellu jääda ainult sobitumise kaudu. Marcuse arendas edasi Marxi ideed: ta leidis, et kapitalism ja industrialisatsioon tõukasid töölisklassi end iseenda loodud kauba läbi indetifitseerima: nende loodud autod, köögisektsioonid jne olid saanud justkui osaks neist endist. "Väärvajadused" ka töölisklassis (tänu massikultuurile). Sotsrevolutsiooni vallandamises on peaosa vasakpoolsel intelligentsil ja deklasseerunud kihtidel. Sotsiaalsete ümberkujunduste jõududeks saavad radikaalsed intelligendid, üliõpilased ja autsaiderid: nt töötud. Üheks protesti vormiks on kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlike kunstiteoste loomine. Et inkorporeerida kultuuris toimuvaid protsesse, peame me eeldama, et ühiskonnas on teatud saarekesed, mis on vabad.
St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25
St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25
St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale „väärtuslikust” vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka „massikultuurile”. Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on „die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht” Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida „massid” tarbivad „massiühiskonnas”; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn
see hävitab kult kahemõõtmelisuse ja loob ühemõõt in. Kult mitmemõõtmelisus- inkorporeeritakse. Kapitalismi totaalsus: igaüks, kes vastu hakkab, saab ellu jääda ainult sobitumise kaudu. Marcuse arendas edasi Marxi ideed: ta leidis, et kapitalism ja industrialisatsioon tõukasid töölisklassi end iseenda loodud kauba läbi indetifitseerima: nende loodud autod, köögisektsioonid jne olid saanud justkui osaks neist endist. "Väärvajadused" ka töölisklassis (tänu massikultuurile). Sotsrevolutsiooni vallandamises on peaosa vasakpoolsel intelligentsil ja deklasseerunud kihtidel. Sotsiaalsete ümberkujunduste jõududeks saavad radikaalsed intelligendid, üliõpilased ja autsaiderid: nt töötud. Üheks protesti vormiks on kultuurirevolutsioon, mille üks vahend on sürrealistlike kunstiteoste loomine. Et inkorporeerida kultuuris toimuvaid protsesse, peame me eeldama, et ühiskonnas on teatud saarekesed, mis on vabad. Great Refusal: potentsiaalsed vastuhaku katsed
Staar ei olda selleks, et midagi toota, staar ongi lihtsalt staar (Paris Hilton ei tee midagi, ometi on ta staar). Kokkuvõte Põhiline erinevisu Adorno ja nt Arnoldi, Lewise vahel on see, et kui Arnold, Lewis nägid ohtu olemasoleva olukorras, siis Adorno puhul oli asi vastupidi. Ta nägi, et uus massikultuur pigem säilitas korda. Ta nägi kodanikukultuuri teatavat lahendust. Anarhia polnud Adorno jaoks probleem. Kapitalism elab tänu massikultuurile. Ta ei jaganud madalat ja kõrgkultuuri. · Lowenthal ütles: Kultuuritööstus koos selle standratsditsiooni ja stereotüüpidega politlilseerib töölisklassi ja suunab neid sellsite lahenduste poole mida on võimalik teostada. Lühidalt: kultuuritööstus suunab alamikihte selliste lahenduste poole, mida on võimalik ka kasutada reaalselt
Lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud kaup (kuigi omab teatavat võltsindividuaalsust). Massikultuur ja tarbimismentaliteet röövivad tarbijalt individuaalsuse ja spontaansuse; teevad temast kapitalistile kuuleka töölise. Inimest saab kontrollida massikultuuri kaudu. Kapitalistlikus ühiskonnas on inimene teistest isoleeritud ja massikultuuri vahetu mõju all. Massikultuur vs kontrakultuur (see mis vastandub massikultuurile). Kuidas tuleb massikultuur toime kontrakultuuriga? Kontrakultuurist tehakse massikultuuri osa. Kontrakultuurist tehakse kaup. Tänapäevane massikultuur määrib tarbile pähe: tarbiv mässaja inimene ostab mässaja identiteeti; arvab, et on mässaja, aga tegelikult on tarbija. Lõpuks kõik kontrakultuurid neutraliseeritakse ja määratakse massikultuuri alla. Uut asja/nähtust on raske hoida kaua värskena. Ainus võimalus on pidevalt mässata valitseva kultuuri vastu.
St. alati, kui rühma kultuur mingil määral erineb enamuse omast) 3) = selline kunstilise eneseväljendamise viis, mis vastab valitsevale normatiivsele arusaamale ,,väärtuslikust" vaimsest loomingust. (normatiivne def.) * Saksa romantil. filosoofia (19-20. saj.) vastandas Kultur <--> Zivilisation. Viimane = tehniline progress, tõsine kultuur on sellest sõltumatu => Nt. Mozart on k, mobiiltelefon pole. Halamine: tsivilisatsioon areneb, kultuur mitte. => vastandub ka ,,massikultuurile". Th. W. Adorno . massikultuuri, massiühiskonna kriitik; Hanns Eisler: kapitalism on ,,die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht" Massikultuur = kultuur, mis on kaup; kultuur, mida toodetakse tööstuslikult; kultuur, mida ,,massid" tarbivad ,,massiühiskonnas"; kultuur, mis on esteetiliselt vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur)
annaabi.ee 
